esmaspäev, 8. veebruar 2010

Kultuurkapitali 2009. aasta kirjanduse aastaauhindade nominendid

Lõpuks ometi on nad siin, ehk Kulka meelest eelmisel aastal ilmunud kirjanduse tipud...

Võitjad selguvad veebruarikuu lõpus. Olgu veel saateks öeldud, et kuna läinud aastal ilmus väga vähe näidendite esmatrükke, otsustas žürii näitekirjanduse auhinna väljaandmisest tänavu loobuda. Võimalik, et tulevikus, konkurentsi parendamiseks hakataksegi selles kategoorias auhindu jagama üle ühe aasta. Minu esmane reaktsioon - eriliselt hea meel on, et kandidaatide seas on Õnnepalu mõlemad raamatud ja vanad lemmikud Kivirähk ja Pervik ning nende lahedad ja koomilised lasteraamatud. Ma olen ka alati rõõmus kui Ülev Aaloe kandideerib. Tema tõlked on iga kord tõeliselt heal tasemel. Lisaks tundub, et ta tõlgib just neid raamatuid, mis mind huvitavad! Mul ongi see Claessoni raamat pooleli... ei tea kuhu teine jäi... K on kindlasti sillas Krulli kahe nominatsiooni pärast. Tema jaoks oli Krull üks eelmise aasta suuri avastusi. Naljakas kokkusattumus, aga mul on just Kesküla ja Kausi raamatud öökapil ootamas ning Perviku raamat just peaaegu lapsele juba ette loetud.

Nüüd siis ei muud kui lugema!!! Lugemisaasta kah ju veel pealekauba... selles valguses oleks ikka võinud ka ilukirjanduses panna 6 nominenti... ja kas see Õnnepalu "Paradiis"-i raamat ikka on ilukirjandus või memuaarid? Noh, minu pettis küll ära :) Ausalt öeldes lehitsedes Kesküla raamatut, ei tundu see kah just tavamõistes "ilukirjandusliku proosana", aga noh ei ole mina mingi liigitamise meister... Ja Kõomäe raamatut ma poes lehitsesin ning see tundus liialt pornole sarnanev minu maitse järgi ja ma mõtlesin, et selle lasen endast mööda... aga näedsiis nüüd. Tuleb ka see raamat ikka ära proovida. Kuigi on ju varemgi Kulka žüriidel imelik maitse olnud :) Märgin enda valikud võitjateks punasega, aga kuna ma pole lugenud veel paljusid nominente, siis jätan õiguse tulla siia tagasi ning teha korrektuure.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid 2009. aasta teoste eest:

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus Marek Tamm (esimees), Luule Epner, Maarja Kangro, Kajar Pruul ja Ülo Tuulik valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik proosa

Jan Kaus, “Hetk” (Tuum)
Kalev Kesküla, “Elu sumedusest” (Tuum)
Armin Kõomägi, “Pagejad” (Jumalikud Ilmutused)
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis” (Varrak)

Luule

Mehis Heinsaar, “Sügaval elu hämaras” (Verb)
Mart Kangur, “Kuldne põli” (Koma)
Andrus Kasemaa, “Lagunemine” (EKSA)
Hasso Krull, “Neli korda neli” (EKSA)
Triin Soomets, “Varjatud ained” (Tuum)
Tõnu Õnnepalu, “Kevad ja suvi ja” (Varrak)

Näitekirjandus
Žürii otsustas tänavu näitekirjanduse preemiat mitte välja anda ja nominente ei valinud.

Esseistika

Jaan Kaplinski, “Paralleele ja parallelisme” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Hasso Krull, “Paljusus ja ainulisus” (EKSA)
Eneken Laanes, “Lepitamatud dialoogid” (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Mardi Valgemäe, “Pihtimusi” (EKSA)

Vabaauhind

Epp Annus (koostaja), “20. sajandi mõttevoolud” (Tartu Ülikooli Kirjastus)
Kaspar Kolk (koostaja), “Rooma kirjanduse antoloogia” (Varrak)
Madis Kõiv, “Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas” (Eesti Päevalehe Kirjastus)
Juhani Salokannel, “Jaan Kross” (EKSA)
Seppo Zetterberg, “Eesti ajalugu” (Tänapäev)
Jaan Undusk (koostaja), Friedebert Tuglas. “Valik proosat” (Avita)

Lastekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanus Vaiksoo (esimees), Indrek Hirv ja Jaanika Palm valis aastaauhinnale kandideerima järgnevad teosed:

Kadri Hinrikus, “Kui emad olid väikesed” (Eesti Ekspressi Kirjastus)
Kristiina Kass, “Peeter ja mina” (Tänapäev)
Mika Keränen, “Peidetud hõbedane aardelaegas” (Jutulind)
Andrus Kivirähk, “Kaka ja kevad” (Varrak)
Aino Pervik, “Ühes väikses veidras linnas” (Tänapäev)
Maarja Undusk (koostaja), “Päkapikk Ingo” (Menu Kirjastus)

Tõlkekirjandus
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus Krista Kaer (esinaine), Ly Ehin ja Kersti Unt valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Ülev Aaloe: Stig Claesson, “Sina maga, mina pesen nõud” (”Loomingu” Raamatukogu)
Mailis Põld: Alessandro Baricco, “See lugu” (Pegasus)
Piret Saluri: Mika Waltari, “Sinuhe” (Varrak)
Erkki Sivonen: Malcolm Lowry, “Vulkaani jalamil” (Eesti Raamat)
Aet Varik: Salman Rushdie, “Kesköö lapsed” (Varrak)

Lisaks antakse välja ka artikliauhind ja venekeelse kirjanduse auhinnad.

4 kommentaari:

Elina A. ütles ...

Mul on Ülev Aaloe suhtes samad tunded.

Kirjanduse žüriidel on tõesti alati imelik maitse olnud, siinsest nimekirjast julgeksin tõesti usaldada vaid Marek Tamme.

Hea meel on Õnnepalu üle - tänaeks on žanripiirid ammu ületatud. Põnev on vaadata, et kaks nominenti on koguni soomlased. Kuhu aga jäi Sofi Oksanen, tekib küsimus. Kas tõesti jäeti sellepärast välja, et ta kipub kõiki konkursse võitma?

Danzumees ütles ...

See Oksaneni välja jätmine on tõesti omamoodi kummaline, aga Sa vist ise ütlesid ka kunagi, et Kausi tõlke kallal on noritud. Ja tegemist on ju tõlkeauhinnaga. Võibolla siis ongi sellepärast? Samas on ju teistes kategooriates ka tõlgitud raamatuid, ehk oleks pidanud-võinud Oksaneni raamatut ikkagi tunnustada...
Üldse on seekordne žürii neid kategooriate piire hägustanud. Loen praegu seda Kesküla raamatut ja no "ilukirjandusliku proosaga" minu meelest küll tegemist pole. Pigem esseistika või vabaauhinna kategooriasse peaks see raamat kuuluma. Ja Õnnepalu "Paradiis", kas see tõesti oli kõik väljamõeldis, ehk "ilukirjanduslik proosa"? Varem on näiteks Leelo Tungal Seltisimees laps ja Õnnepalu Flandria päevik Esseistika all nomineeritud...

Ja tõesti, Seppo Zetterbergi Eesti ajalugu on ju ka tõlgitud raamat ja Zetterberg pole ju eestlane... et kas siis ei peaks ka ilukirjandus olema avatud kõikide teiste rahvaste kirjanikele? Natuke segaseks ajab väikse inimese pea... ning tõesti Salokannel ka... Ok, nad on kirjutanud "Eesti kohta", aga siiski... Ja kui "Jaan Kross" originaalis ilmus 2009, ehk mööndustega võiks veel arvestada, aga "Viron historia" on juba paar aastat tagasi ilmunud... segased lood...

Elina A. ütles ...

Ilmselt ei osata selliseid autobiograafilisi raamatuid kusagile klassifitseerida. Ka elulood pannakse ju tänapäeval ilukirjanduse alla, mis on üsna kummaline.

Mis aga mind nende kulka žüriiliikmete ja nominentide puhul imestama pani, et žüriiliige Ly Ehin hakkab hinnangut andma iseenda ehk Ly Seppeli ja oma tütre tõlgitud raamatutele. See on minu arvates täiesti ebaeetiline.

Danzumees ütles ...

No oleme ikka konnatiik, nagu tõesti poleks valida žüriiliikmeid, kes ei oleks käesoleva aasta loomingu ja toodanguga seotud. Mitte lihtsalt ei hakka ta ju hinnangut andma, vaid žürii ise on valinud need nominendid!!! Tõeline oma korvi mäng ju! Selle kohta on tõesti paslik see väljend: "Sa näed ja sa ei mürista!" Kusjuures Eestis lastakse sellistel asjadel juhtuda ja ma ei imesta kui ta julma käega annabki võidu omadele. Väga, väga, VÄGA hapu.