Eesti Teatri Aastaauhinnad 2014 - kommentaaridega

Traditsiooniliselt tunnustab Teatriliit rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, eelmisel, ehk sedapuhku siis 2014. aastal, parimaid esietendunud lavastusi-etendusi.
Tuleb tunnistada, et olen nomineeritute nimekirjaga tänavu üllatavalt rahul. Eks puudujääke on ka, aga ega kõik ju ei mahu. Tänavu on õige mitmed kandidaadid mul endal nägemata, ent juba see, et suuremas osas nendest nominentdest, mis nähtud on, on head, võib juhinduda oma valikute tegemisel piletiostu otsuseid tehes sellel aastal, nende nägemata tükkide suunal. Kindlasti tahaks näiteks veel näha selliseid tükke nagu Rakvere Teatri "3 õde" ja Tallinna Linnateatri "Hiirtest ja inimestest". Theatrumi "Joobnud" ja VAT Teatri "Brand" piletid said juba hangitud ka.
Mõtlesin, et võiks oma ennustused ja lootused ka välja tuua ning mõne kommentaari juurde kirjutada, ehk siis siin see nominentide nimekiri on: 

LAVASTAJA AUHIND
Žürii: Ott Karulin, Kalju Orro, Peeter Raudsepp, Krista Tool, Luule Epner, Madli Pesti, Pille-Riin Purje
* Andres Noormets – «Deemonid» (Vanemuine), «Mandel ja merihobu» (Endla) ja «3 õde» (Rakvere teater)
* Lembit Peterson – «Joobnud» (Theatrum)
* Raivo Trass – «Viimase öö õigus» (Rakvere teater)
* Juhan Ulfsak – «Kadunud sõbra juhtum» (Teater NO99)
* Ingomar Vihmar – «Zebra» (Tartu Uus Teater)

Kommentaar:
Deemonid oli päris hea, kuigi mõnevõrra tagasihoidlikum kui "Kes kardab Virginia Woolfi". Võrdlus on meelevaldne, sest pean neid mõnevõrra sarnasteks ning kindlasti samasse žanri kuuluvateks. Mandel ja Merihobu oli kaugelt liiga raske minu jaoks. Raskusest tingitult tundus see ka igav minule, kuigi Karin Tammaru mängitud roll avas teda minu jaoks mingi uue kandi pealt. 3 õde on veel nägemata, ent selle kavatsen veel kindlasti ette võtta. Tundub, et seekord on ometi Eestis lähenetud Tšehhovi klassikale kuidagi teistmoodi. Tavalist klassikalist vist enam ei jaksaks mõnda aega uuesti vaadata... Kadunud sõbra juhum minule isiklikult ei meeldinud. Ei meeldinud selle sisu pärast, aga vorm oli võimas. Lavastaja võibolla selles mõttes isegi vääriks loorbereid kuigi ma ise neid kahte asja suudan eristada ainult kangutades. Lagle lõik seal sees oli ainuke, mis oli hea, aga kompottina lavastus väga mitmetahuline ja igasuguseid leide täis. Vihmari Zebrast olen meelega hoidunud, sest mul on harva mõni Vihmari lavastus meeldinud. Nüüd kui selle sisu lugesin, siis tundub see olevat psühholoogiline draama, ehk minu lemmikžanr... võibolla peaks ikkagi seda vaatama.. Petersoni Joobnule ostsin ühed viimastest kevadistest piletitest. Need etendused on peaaegu täiesti välja müüdud kuigi seda mängitakse üsna palju. Ju siis rahvale ka meeldib.... Raivo Trassi lavastatud Suumanile näidendi eest auhinna toonud draama pärast sõda omanike tagasitulekust mõjus just lavastuslikust seisukohast. Seal oli rabedaid momente, näiteks isa vaimuga seonduv ja mõnindaid asju oleks tahtnud rohkem rõhutatult, aga samas võibolla ikkagi see publiku usaldamine, et publik saab ka niimoodi aru, selles ehk peitubki Trassi lavastuse tugevus.
Ennustan: Juhan Ulfsak
Loodan: Andres Noormets... samas kuna ma päriselt siiski aasta parimaks neid lavastusi ise ei pea, siis loodan, et Petersoni lavastus oli nii tugev, nagu tema lavastused tavaliselt on ja seega võiks tema auhinda ka väärida.


MEESPEAOSATÄITJA AUHIND
* Pääru Oja – «Hõimud» ja «Vennas» (mõlemad Eesti Draamateater)
* Indrek Ojari – «Hiirtest ja inimestest» (Tallinna Linnateater)
* Tambet Seling – «Eedeni aed» (Endla)
* Ivo Uukkivi – «Brand» (VAT Teater)
* Priit Võigemast – «Surnud hinged» (Tallinna Linnateater) «Muuseas: ma armastan sind» (Teater NO99)

Kommentaar:
Pääru roll Hõimudes on nii hea, et see tekitab külmavärinaid. Ta läheb nii teema ja oma karakteri sisse, et võibolla see jääb minu käesoleva aasta lemmik peaosaks. Tambet Selingi rolli nägin eelmisel aastal ja see oligi minu meelest parim eelmisel aastal esietendunud lavastuste meespeaosadest! Wow! Nii mitmekülgne roll läbi nii mitmete erinevate emotsioonide. Raske roll, aga tõeliselt hästi lahendatud! Ojari Hiirtest ja Inimestest rolli kohta olen kuulnud ainult ülistavaid kiidusõnu, aga endal kahjuks veel nägemata. Uukkivi ja Võigemasti "Surnud hingede" rollid saavad mul nähtud aprillis.

Ennustan: väga raske, kui endal nii mitmed nägemata. Aga ehk tõesti nii oluline ja hea roll, nagu Pääru Ojal on... samas nii noortele ei taheta nii vara sellist au veel anda... Valiks siis Võigemasti.
Loodan: Pääru Oja või Tambet Seling. Mõlemad olid aasta parima nimetust kahtlemata väärt.

NAISPEAOSATÄITJA AUHIND
* Marin Mägi-Efert – «3 õde» (Rakvere teater)
* Anne Reemann – «Igatsus» (Tallinna Linnateater)
* Külliki Saldre – «Madisoni maakonna sillad» (Vanemuine)
* Garmen Tabor – «Hääled» (Theatrum)
* Karin Tammaru – «Mandel ja merihobu» (Endla)

Kommentaar:
Reemann oli hea, üks minu eelmise aasta lemmikuid, samuti ka Saldre ja Tammaru. Aga kui Saldrelt ja Reemannilt juba ootadki selle taseme rolle, siis Tammaru mingis mõttes üllatas kui hea ta olla võib! Ma loodan, et see ei kõla solvavalt, lihtsalt ma tõeliselt siiralt üllatusin. Marin Mägi-Efert ja Garmen Tabori rollid on mul nägemata, kuigi mõlemaid tahaks väga näha, sest mõlemad on huvitavatest lavastustest. Saldre elustab Meryl Streep-i filmirolli ja ma ei ütleks, et ta sugugi suurele Merylile alla jääks. Aga Reemann on mu suur lemmik selles kategoorias, seega pöidlaid paratamatuöt hoian temale.

Ennustan: Karin Tammaru (samas ma ei tea, miks ei võiks Külliki Saldre seda võita sama hästi, või keegi teistest nominentidest, kõik on nii võrdselt head)
Loodan: Anne Reemann

MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
* Henrik Kalmet – «Imede aasta» (R.A.A.A.M),  «Harakale haigus ...» (Tallinna Linnateater) ja «Varesele valu ...» (Eesti Draamateater)
* Lauri Lagle – «Kadunud sõbra juhtum» (Teater NO99)
* Ain Lutsepp – «Keskmängustrateegia» (Eesti Draamateater)
* Gert Raudsep – «Mu naine vihastas» ja «Tõde, mida ma olen igatsenud» (mõlemad Teater NO99)
* Tarmo Song – «Joobnud» (Theatrum)

Kommentaar:
Siit on selgelt Ott Sepp puudu Fanny ja Aleksandrist. Nägemata on Tarmo Songi ja Ain Lutseppa rollid. Gert Raudsep minu jaoks midagi erilist Mu naine vihastas tükis ei tee võrreldes teistega, võibolla siis Tõde, mida olen igatsenud oli nii eriline, aga seegi on mul nägemata. Lauri Lagle oli oma tüki tugevaim lüli, aga rollina siiski mitte "aasta parim". Henrik Kalmetit on viimasel ajal ja igal pool liiga palju. Ta oli hea küll Imede aastas, aga seal oli minu arust Helgur veelgi parem, Varesele valus oli ta ka hea, aga sealgi oli teisi paremaid, ent ehk siis nende rollide prisma kokku oli kahtlemata nominatsiooni vääriline. Samas ka tema saatuseks võib osutuda, et ta alles nii värskelt lavakast on tulnud...

Ennustan: Lauri Lagle (või kui žürii tahab Joobnut esile tõsta, siis ehk Tarmo Songile või kui nad on valmis noorematele näitlejatele auhindu andma, siis Henrik Kalmet)
Loodan: puhtalt valides enda arust nendest nähtud rollidest parima - Henrik Kalmet

NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
* Ines Aru – «Üks pealuu Connemaras» (Rakvere teater)
* Kaie Mihkelson – «Vennas» (Eesti Draamateater)
* Liina Olmaru – «Joobnud» (Theatrum)
* Külli Teetamm – «Armastus ja raha» (Tallinna Linnateater)
* Katariina Unt – «Brand» (VAT Teater)

Kommentaar:
Olmaru ja Katariina Unti rolle pole kahjuks näinud, aga ülejäänud 3 on VÄGA head. Ines Aru ehk ei saa nii palju otseselt mängida, aga iga teha lavahetk on kulda väärt. Mihkelsoni ema roll kahe venna kõrval oli väga tugev ja Külli Teetamm on juba ammu teatriliidu aastaauhinda väärt ja seekord oma tüpaažist järjekordselt kuidagi väljuvat rolli mängides tõestas ta uuesti kui HEA ta ikka on!

Ennustan: Kaie Mihkelson
Loodan: Külli Teetamm (kuigi sama rõõmus oleksin kui Ines Aru võidaks)

KUNSTNIKU AUHIND
* Vladimir Anšon, Reet Aus, Gleb Filštinski – «Igatsus» (Tallinna Linnateater)
* Reet Aus, Mikk-Mait Kivi, Oliver Kulpsoo – «Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella» (Von Krahli teater)
* Lilja Blumenfeld, Rene Liivamägi, Sander Põldsaar – «Joobnud» (Theatrum)
* Pille Jänes – «Brand» (VAT Teater), «Surnud hinged» (Tallinna Linnateater) ja «Keskmängustrateegia» (Eesti Draamateater)
* Aigars Ozolinš – «Meie aja kangelane» (Endla)

Kommentaar:
Nähtud on ainult Igatsus ja see oli tõeliselt tugevate kunstiketöödega. Seega kommenteerida ma ei saagi siin.

Ennustan: Pille Jänes
Loodan: Anšon, Aus, Filštinski

SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE AUHIND
Žürii: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill, Ardo Ran Varres
* Hendrik Kaljujärv – muusikaline kujundus NO99 lavastusele «Kadunud sõbra juhtum»
* Ove-Kuth Kadak – muusikaline kujundus Tallinna Linnateatri lavastusele «Armastus ja raha»
* Von Krahli trupp, Jakob Juhkam, Ott Kartau – originaalmuusika lavastusele «Barbarella»
* Toomas Lunge – originaalmuusika lavastustele «Üle linna Vinski» ja «Karid ja kõrgused»

Kommentaar:
Ma ei annaks seda kummalegi nähtud nominendile, ehk ei Kadunud sõbra juhtumile ega ka Armastus ja rahale... liiatigi on mõlemad "muusikalised kujundused" võrreldes "originiaalmuusikaga", mis on ülejäänud nomineeritute statuut.

Ennustan: Von Krahl
Loodan: Toomas Lunge või Von Krahl... ei tea kumba eelistada, sest ei näinud neid tükke ega seega pole ka muusikat kuulnud.

2 MUUSIKAAUHINDA
Žürii: Alvar Loog, Kristel Pappel, Auri Jürna, Pille Lill, Madis Kolk
* Jassi Zahharov – «Reigi õpetaja» (Vanemuine)
* Hanna-Liina Võsa – «Ooperifantoom» (Vanemuine)
* Arne Mikk – «Pikk jõulueine» (rahvusooper Estonia)
* Veronika Portsmuth ja Reeda Kreen – «It Is Getting So Dark»  (MTÜ Nordart Group Ühing)
* Lavastusmeeskond, orkester ja trupp – «Korduma kippuvad küsimused» (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia)

Loodan: Jassi Zahharov või Hanna-Liina Võsa

BALLETIAUHIND
Žürii: Enn Suve, Irina Härm, Oleg Titov, Jane Raidma, Kristiina Garancis
* Sergei Upkin – «Medea» ja «Uinuv kaunitar» (Eesti Rahvusballett)
* Luana Georg – «Medea» ja «Uinuv kaunitar» (Eesti Rahvusballett)
* Alena Shkatula – «Medea» ja «Uinuv kaunitar» (Eesti Rahvusballett)
* Jonatan Davidsson – «Uinuv kaunitar» ja «Pähklipureja» (Eesti Rahvusballett)


TANTSUAUHIND
Žürii: Heili Einasto, Kaja Lindal, Anu Ruusmaa, Leenu Nigu
* Ruslan Stepanovi «Klapp» (Tallinna Tantsuteater)
* Mari-Liis Eskussoni «Vägisi» (Sõltumatu Tantsu Ühendus)
* Kenneth Flak ja Külli Roosna «Blood Music» (Sõltumatu Tantsu Ühendus)
* Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik «...and Blue» (Fine 5 ja Vaba Lava)


ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND
Tunnustab erinevaid etenduskunste (sõna-, muusika-, balleti-, multimeediumi- ja tantsuteatrit) põimivaid lavastusi, mis oma otsingulisuses avardavad teatrikunsti väljendusvahendeid. Žürii: Ott Karulin, Madli Pesti, Alvar Loog, Auri Jürna, Kaja Lindal, Anu Ruusmaa, Enn Suve
* Hendrik Kaljujärv – «Rising Matter» (Kanuti Gildi SAAL)
* Labürintteatriühendus G9 – «Heleaines» ja «Mõtteaines» (mõlemad Tartu Uus Teater)
* Kinoteater
* kadrinoormets – «Siseturism» (Rakvere teater), «darks in blues» (Augusti TantsuFestival) ja «procedure of beauty» (Sõltumatu Tantsu Lava)

Kommentaar: Jesss! Kinoteater!!!!!! Hoian pöidlad peos :)

ALGUPÄRASE DRAMATURGIA AUHIND
Žürii: Heidi Aadma, Riina Oruaas, Reet Weidebaum, Siret Paju, Sven Karja
* Martin Algus «Väävelmagnooliad»
* Eero Epner «Esimene lugemine: Ministri viimased päevad»
* Indrek Hargla «Testamenditäitjad»
* Piret Jaaks «Näha roosat elevanti»
* Mari-Liis Lill ja Paavo Piik «Varesele valu...» ja «Harakale haigus...»
* Andra Teede «Estoplast»

Kommentaar: Hargla tükki oleks tahtnud näha, aga nad oleksid seda kasvõi korra võinud ka Tallinas mängida, sest lihtsalt polnud saarele mineku võimalust... see jäi sellest aastast küll himutama... Mari-Liis Lille ja Paavi Piigi projekt on küll loorbereid väärt. Aga Piret Jaaks on kirjutanud nii heade puäntidega loo, et minu pöidlahoid kuulub temale!

REET NEIMARI nimeline KRIITIKAAUHIND
Nomineerib Eesti Teatriliidu juhatus
* Kadi Herkül – retsensioonide eest Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriportaalis.
* Madli Pesti – asendamatu välisteatri vahendaja, lisaks avaldanud kriitikaartikleid kodumaisest teatrist, kajastades nii sõna- kui tantsuteatrit.
* Ott Karulin – Eesti teatri järjepideva ja tundliku kajastamise ning teatrikriitika žanrilise mitmekesistamise eest.
* Alvar Loog – järjepidev teatrikriitik, kellel õnnestus tekitada elav ning vastukaja pälvinud arutelu teatri ja performance’i piiridest.
* Pille-Riin Purje – 2014. aasta jooksul erinevates meediakanalites ilmunud retsensioonide eest.

Kommentaar: Kui Pille-Riin on nomineeritud, siis ma ei saa kellegi teise poolt olla :) Ta lihtsalt on nii hea. Kuigi kõik 5 on igati head kriitikud, kõik küll mitte just minu jaoks arvamusliidrid, sest maitsed ei ühti, aga kirjutada nad oskavad. Loog tundub eriline Teatriliidu lemmik olevat, ta on vist iga aasta siin nimekirjas.

RAHEL OLBREI nimeline AUHIND
Professionaalse balletikunstiga tegelevale lavastajale/koreograafile, repetiitorile ja pedagoogile pikemaajaliste väljapaistvate tulemuste eest balletilaval. Žürii: Enn Suve, Irina Härm, Oleg Titov, Jane Raidma, Kristiina Garancis
* Ülo Vilimaa – Vanemuise peaballettmeister, balletisolist, koreograaf ja balletijuht
* Rufina Noor – Vanemuise balletisolist, pedagoog ja repetiitor
* Viktor Fedortšenko – Estonia balletisolist, Tallinna balletikooli pedagoog ja Eesti Rahvusballeti repetiitor

Kommentaar: Hoian Vilimaale pöidlaid.

SALME REEGI nimeline AUHIND
Kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest. Žürii: Kirsten Simmo, Eva-Liisa Linder, Silvia Soro, Katri Pekri, Taavi Tõnisson
* Helen Rekkor – tervikliku lavastajatöö eest varjuteatrilavastuses «Üle vee» (Vaba Lava).
* Ajjar Ausma, Helen Reitsnik, Päär Pärenson ja Tiina Mölder – autorsuse ja esituse eest vaatajaid kaasavas tantsulavastuses «Käik» (Zuga ühendatud tantsijad / Sõltumatu Tantsu Lava).
* Sandra Lange – fantaasiaküllase lavastaja- ja kunstnikutöö eest mustkunsti ja visuaalteatri elemente siduvas lavastuses «Võlupood» (NUKU Teater).
* Polina Stružkova – lavastajatöö eest põlvkondadeüleseid väärtusi toetavas atmosfäärilavastuses «Poiss, kes ei kartnud midagi» (Vene Teater).
* Leino Rei – tundliku lavastajatöö eest tajudega mängivas lavastuses «Siil udus» (Tartu Uus Teater).

Loodan: Leino Rei või Sandra Lange

LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Liina Unt, Sirli Bergström, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Külli Root
* Malle Kaalep – värvija. Detailitäpse, professionaalse töö eest, mida hindavad kõrgelt nii eesti kui välismaa kunstnikud ning mis on muutunud omaette kvaliteedimärgiks terves Eesti teatris. (Rahvusooper Estonia)
* Reigo Tammjärv – pealavameister. Loominguliselt ja insenertehniliselt keerulisi lahendusi nõudva töö eest Teater NO99 lavastuste ettevalmistamisel ja rahvusvahelistes koostööprojektides. (Teater NO99)
* Teet Ehala – lavastusala juhataja. Teatritundliku meeskonnajuhtimise ja lavakujundustele leidlike lahenduste loomise eest. (Ugala)


ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Liina Unt, Sirli Bergström, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Külli Root
* Kadri Tammiste – etenduse juht. Lavastuste kindlakäelise hoidmise eest: töökalt, täpselt, nõudlikult, abivalmilt, sõnakalt ja naeratavalt. (Eesti Draamateater)
* Oliver Kulpsoo – valgustaja-tehnik. Lavastuste «Life Is Very Hard», «Solarise needus» ja «Millest me räägime, kui me räägime armastusest ehk Barbarella» välja toomise eest. (Von Krahli teater).
* Anu Konze – vanemgrimeerija. Kunstniku nimetuse vääriliste tööde eest teatris ja filmis ning linnateatri grimmiosakonna oskusliku juhtimise eest. (Tallinna Linnateater).


HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Liina Unt, Sirli Bergström, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Külli Root
* Heili Lindepuu – produtsent ja juhataja. Professionaalse eesti kaasaegse tantsu hoidmise ja arendamise eest selle erinevates vormides ja väljundites, täites näilise kergusega suurt osa teatri ameteid lavastuse idee sünnist kuni järelaruandluseni. (Tallinna Tantsuteater)
* Lea-Liisbet Peterson – trupijuht. Professionaalse töö eest trupijuhina, inimliku panuse eest kollektiivi hinge ja südametunnistusena, kes säilitab rahu ka kõige keerulisemates olukordades, ei talu silmakirjalikkust ega ülekohut ning annab vajadusel räbaldunud kunstnikuhingedele psühholoogilist abi. (Rahvusooper Estonia)
* Malle Kuningas – maja perenaine. Teatrimajas nii olulise sooja õhkkonna hoidmise eest, nõudlikkuse eest nii enese kui teiste suhtes, osates oma tagasihoidlikul moel nõuda ka kolleegidelt korrektsust ja heaperemehelikku käitumist. (Endla)

Teatriaasta 2014

Teatrikuu on täies hoos ning igati viimane aeg on ka minul teha kokkuvõte eelmise aasta teatrielamustest. Nagu ikka lähtun mitte 2014. aastal esietendunud tükkidest, nagu Teatriliit oma auhinnakandidaatidega, vaid loomulikult ikka nendest lavastustest, mis minul selle aastanumbri sees näha õnnestus. Olgu kohe öeldud, et teatrisse jõudsin seekord tunduvalt vähem kui viimastel aastatel. Eelmisest aastast tervelt 18 etendust vähem ning rekordaastast peaaegu poole vähem kordi, ehk saldoks kogunes kõigest 45 erinevat lavastust. Teatrikülastuste vähesusel on mitmeid põhjuseid, alates ajapuudusest ja Eestist eemal elamisest (seetõttu oli möödunud teatriaasta minu jaoks ka tavalisest tunduvalt Tallinna-kesksem), lõpetades üleüldiselt valivamaks muutumisega. Tänu sellele, et tegelesin tavalisest rohkem taustauuringuga ning jätsin eelarvamuste tõttu teatud tegijate etendusi rohkem kõrvale, õnnestus mul alla "3-" hinnanguga tükke vältida sellevõrra hästi, et neid sattus ette kõigest 9 (45st, seega 20% siiski) ning neist 9st üks teatrikülastus ei olnud minu enda valitud ja isegi piletit ei ostnud ma sellele ise. Eraldi tuleks ära mainida, et neist 9st kaks oli NO-teatri lavastused ja kaks Endla omad. Ja kui Endlas õnnestus näha ka 3 lavastust, millel hinnanguks "4" ja "5", siis NO-teatri puhul olidki ainsateks teatrikülastusteks need kaks aasra 3 kehvema teatrielamuse hulka kuulunud etendust. Samas veelgi kitsim kui varem olin ma hinnangu "5" jagamisel. Ja need kaks etendust, mis nö. 5 tärni saidki, olid mõlemad koos miinusega. Selle eest hinnangu 4, nii plusside, miinuste kui lisanditeta, pälvisid 22 lavastust, mis on peaaegu pooled kõikidest nähtud tükkidest. Seega kokkuvõttes võib ju nuriseda liiga väheste tõeliste sähvatuste pärast, aga kokkuvõttes oli elamusi küll. Ja kui lavastus tervikuna polnud tugev, siis leidsin tihti häid rolle või kunstilisi ja lavastuslikke lahendusi, mis samuti teatrikülastuse piisavalt huvitavaks või mõnusaks tegid.

Täpselt nagu ka eelmisel aastal, avaldan oma arvamused edetabelite vormis. Mainimata ei saa jätta, et eks see maitse kõigub ajas ning võibolla aasta pärast ma seaksin need nimed mõnevõrra teistsugusesse järjekorda, aga usun, et lemmikud jäävad ikka lemmikuteks ning võitjad võitjateks. Nagu igal aastal, nii ka kindlasti seekord, peavad paljud sellist lahterdamist kunstiga jõhkraks ja võibolla ka ülekohtuseks, aga mina võtan seda mänguna ja lähtun lavastuste puhul võrdlustest, et millist tükki ma pigem uuesti vaataksin või julgemalt soovitaksin ning tegijate puhul lihtsast faktist, kes/mis rohkem meeldis - see on ka kõrgemal positsioonil.

Lisaks pean eraldi mainima, et suurem osa esietendustest jäi ju nägemata ja loodan parimad neist näha veel käesoleval aastal ja sellisel juhul võib neid näha siin nimekirjades aasta pärast. Kuna olen hobi-teatrifanaatik, siis muidugi ei jõua ma korduvalt neid etendusi vaadata (rahakott ka ei peaks vastu) ja kahjuks ei leia selleks ka piisavalt aega, sest uusi lavastusi tuleb ju pidevalt lavadele juurde. Tavaliselt pole ka võimalusi algmaterjali ja telgitaguste uurimiseks. Kõik siin on puhas isiklik arvamus ning kui maitse ühtib, siis saab siit ehk hea annuse inspiratsiooni ja vaatamisvihjeid või siis vastupidi kui maitse ei ühti, siis on lihtne hoiduda eemale just nendest tükkidest, mis minule meeldivad...

Arvesse lähevad need 45 lavastust/etendust, mis esmakordselt sai nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2014.

PARIM ETENDUS

20. Raha ja armastus (Tallinna Linnateater)
19. Varesele valu (Eesti Draamateater)
18. Kass tulisel plekk-katusel (Eesti Draamateater)
17. Hamlet (Kell Kümme)
16. Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)
15. Igatsus (Tallinna Linnateater)
14. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme)
13. Tsaar Saltaan (VAT Teater)
12. Massohisti pihtimus (VAT Teater)
11. Vaikus (Endla)
----------
10. Vennas (Eesti Draamateater)
09. Madissoni maakonna sillad (Vanemuine)
08. Kajakas (Vanemuine)
07. Imede aasta (RAAAM)
06. Kassirabal (Tallinna Linnateater)
----------
05. Manifest 3: Petitsioon pereväärtuste vastu (Kinoteater)
04. Kollaborandid (Eesti Draamateater)
03. Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
02. Eedeni aed (Endla)
01. Fanny ja Aleksander (Vanemuine)

Kommentaar:
Kui alustada sellest tagumisest otsast, siis "Raha ja armastus" Linnateatri skaalal küll eriline šedööver ei olnud. Tähelepanuväärne oli Külli Teetamme roll ning lavastuslikult huvitavad lahendused, aga mitmed neist "lahendustest" hakkasid ka pikapeale tüütama (näiteks videolõigud). Samuti teema ei läinud minule korda ja isegi häiris.
Draamateatripoolne depressiooniteemaline kaksiklavastuse osa "Varesele valu" oli heas mõttes eriline. Nii oma kontseptsioonilt kui ka lavastuslikult üldiselt. Lisaks "päris lood", mida etendati mõjusid. Eredaimalt näitlejatest jäi meelde Ursula Ratasepp ja tema kurbus. Ma ei teagi kas filmirollide toel või miks, aga Ursula mäng on hakanud minule jälle väga meeldima.
Draamateatri suvelavastus "Kass tulisel plekk-katusel" Laitse Graniitvillas oli näitlejate meistriklass. Tõelise üllatuse pakkus Paul Newmani rolli elustanud Ingomar Vihmar, kes ei mänginud üle, vaid oli just täpselt selline, nagu vaja. Kersti Heinloo on tüpaažilt justkui loodud kass-Maggieks, aga ta ei suutnudki ennast päriselt tollel korral lahti mängida. Ta isegi jäi justkui taustakujuks. Ei tea, kas põhjuseks liiga tugev Elizabeth Taylori poolt tehtud roll või isegi kunagine Ülle Kaljuste Maggie, aga midagi oli seekord Kerstiga lahti. Samas oli see roll ju täiesti okei ja tuge pakkusid ka teised oma tugevate rollidega - Hilje Murel, Kersti Kreismann kui ka Tõnu Oja ja Martin Veinmann.
Rakvere linnuses Roman Baskini poolt taaselustatud ja kaasajastatud "Hamlet" oli niiiii vale nii mõneski mõttes. Kuid tugev alustekst ning Üllar Saaremäe jahmatavalt tugev peaosa (kui ta on hea, siis ta on ikka VÄGA hea, viidates ka näiteks mõne aasta tagusele Cyranole) tõstsid selle teatrielamuse ning kogu projekti igati õigustatud õnnestumiseks.
Gerda Kordemets on tõstnud Tõstamaa igasuvisele teatrikaardile ja seegi kord just kohane kohaga mängimine ja lugu, mis areneb just seal kus seda mängitakse, pakkusid õdusa suveõhtu mõnusa loo ja hea mänguga.
Tallinna Linnateatri "Igatsus"-e ootused olid liiga suured ja see sai ehk ka natuke saatuslikuks, miks tükk ei trooni kusagil kõrgemal positsioonil. Lavastus ju igati tugev ja eriti hea näitlejate ansambel. Ja eks ta ju hea teater oligi. Vene lugu, kuigi Briti kirjaniku kirjutatud, on Boyd siiski tabanud "tunnet". Eredaima rolli pakkus Anne Reemann, kes selle rolliga pälvis ka oma kolleegide tunnustuse aasta parimana.
Ohtu mõisas nähtud "noortekat" - Armastus ei hüüa tulles, vaatasin 39 kraadise palavikuga. Teatrisse minnes muidugi ei teadnud, et asi nii hulluks läheb, aga sellises olekus tundus see armastuslugu armas. Isegi teiste kirutud Linda Vaheri mäng mind ei häirinud. Ja Priit Pius oli hea, nagu alati. Elasin nende suhte arengule kohe agusest peale kaasa.
VAT Teatri "Tsaar Saltaan" on lavastuslik ilutulestik. Nii lahedalt mänguline mitmete ja mitmete huvitavate lahenduste ja leidudega. Mina kuulun sellesse generatsiooni, kes ootas ja lootis, et pühapäevahommikuse pikema lastefilmina näitaks ETV just seda multikat ning kuidas üldse on võimalik 40 merest tõusvat vägilast lavale tuua, selleks on ju ikka nutti vaja. Tekst ka luuleriimis, mis kogu selle laheda lavastuse veel omakorda eriliseks tegi. Puterdada, ega vähegi režiist kõrvale kalduda sellise tükiga pole võimalik. Ja kui mõnusalt paigas kõik need detailid ja nüansid olidki. Lahe, lahe elamus! Järele mõeldes on ka muie näol :)
Ja "Masohhisti pihtimus" on ju samuti VATilikult mänguline. Trupiga on veel liidetud Raivo E.Tamm, kelle eripärane mäng keerab omakorda vinte juurde. Mõnusalt lopsakas sisu ja ilusti lahtirulluv lugu, mis algab lõpus ja jõuab lõpuks sinna välja ka. VAT Teater on tõusnud minu jaoks Linnateatri kõrvale teiseks teatriks, kus ma naljalt ühtki lavastust vaatamata ei raatsi jätta.
Endla "Vaikus"-t tahtsin hirmsasti kuidagigi mahutada aasta 10 parima teatrielamuse sekka, aga kuidagi ei õnnestunud. Juhtumisi nägin ilmselt lavastuse viimast esitust ja oh kui eriline see kõik oli. Juba see kuidas publik seda ümberringi madalamal toimuvat tükki oli paigutatud vaatama. Nagu lõkke ümber. Ja lõke põles tunnete mõttes ereda ja suure leegiga. Lugu on küll soomlase kirjutatud, aga sama hästi võisid need eesti mehed ja naised seal sõja-ajal olla. Väga tugev trupp tervikuna. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest tõesti olid kõik väga-väga head. Kui just peab, siis Ireen Kennik oma allasurutusega jäi hingepaeltesse kõvasti kinni. Märksõnadeks lavastuse tutvustusest: sõprus, armastus, viha, elujanu, ausus, ahnus, reetlikkus... Inimtunded äärmuslikes olukordades muidugi võimenduvad ja tulevadki paremini esile ja see tükk läks igati hinge.
Õnnepalu kirjutatud Draamateatri väikse saali tükk "Vennas" (mis võitis kunagi Monomaffia ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse) läks samuti hinge. Kammerlikult 3 näitlejaga - ema Kaie Mihkelson ja pojad Pääru Oja ning Indrek Sammul on tugev trupp ning elustavad kirjadel baseeruva loo laval väga tervikliku ning sujuvana. Lavastajaks Aleksander Eelmaa.
Vanemuise "Madissoni maakonna sillad" meeldis minule nii raamatu kui ka Meryl Streep-i ja Clint Eastwood-i poolt romantilise draama klassikaks mängitud filmina. Teadsin lugu, teadsin sisu ja hea meel oli, et nautisin samavõrra ka teatriversiooni. Eelkõige tahtsin vist näha Külliki Saldre elustatud Meryl Streep-i filmis mängitud rolli. Ja nagu film nii ka teater suutis mulle pisaragi silma tuua. Nõrk, ma tean, aga järelikult mõjus!
Tšehhovi Kajakat on ju nähtud juba õige mitmetes versioonides ning ausalt öeldes pole see minu jaoks üldse lemmikute seas Tšehhovi loomingust. Aga ju viga ongi siiani olnud selles, et "õige" versioon lihtsalt pole "õigel ajal" minu ette sattunud. Vanemuise suvetükk "Kajakas" oli nauding igas mõttes. Näitlejatööd eesotsas Külliki Saldre, Maria Soometsa ja eriti Merle Jäägeriga olid imeliselt head ja sügavalt läbitunnetatud (meestest tuleks kindlasti vähemalt mainida ka Karol Kuntselit ja Volki). Ja minu meelest on eriliselt oluline ja ilus kunstnikutöö Silver Vahtre poolt ja Maarja Meeru kostüümid ning Andres Sarve valgustus, mis väga hästi raamistasid seda head Tiit Palu lavastust.
Jäneda tallis elustunud Madis Kalmeti lavastatud "Imede aasta" on kasvanud minu sees veel tunduvalt suuremaks ja paremaks ajaga. See Aleksejevi kirjutatud eesti sõjast jalga lasknud eesti sõdurpoiste lugu segab endasse armastuskolmnurga, ajastule ja oludele kohased rasked otsused ning inimsaatuse saatuslikkuse. Alati ei olegi kõik enda teha...
Linnateatri "Kassirabal" lahterdab inimesed kaheks, need kes ei talu Iiri ängi ja need, kes leiavad sellest masendusest draama sügavaima olemuse ning parema sõna puudumisel - naudivad - seda valu või õigemini kuidas tegijad need tunded vaatjateni suudavad tuua. Väga valus lugu, usun, et üks aasta valusamaid. Lisaks Elisabet Reinsalu mäng, mis tundub lausa uskumatult valusana... Niimoodi see karakter läbi tunnetada, võiks arvata, et see mõjub näitleja enda psüühikale. Kuid lisaks pakub lavastus veel kamaluga häid rolle - Anne Reemann, Priit Võigemast, Külli Teetamm, Allan Noormets jne.
Kinoteatri kolmas manifest polnudki ju otseselt teater selle traditsioonilises mõttes. Eluteater, seda küll. Aga selle eest "Elamus" suure E-ga! Tegijate päriselu ja eelkõige ju ikkagi "eluvalu" teatrina võtta, võib isegi tunduda solvav. Aga väga palju mõtteid äratas. Ka väga sügavaid ja väga isiklikke.
"Kollaborandid" on hea partner mõni aasta tagasi samas teatris lavastatud "Boulgakoff"-ile. Sedapuhku suurel laval ja kui Draamateatril suurel laval midagi õnnestub, siis on see juba eriti suur asi. Minu jaoks on nende parimad tükid ikka väikses saalis või isegi majast väljas etendunud, tavaliselt. Aga Karusoo on Bulgakovi seekordse kemplemise Staliniga ikka tõeliselt ilusalt lavastanud. Just lavastajatöö oligi tüki puhul kõige silmatorkavam ja erilisem, sest Toompere jr, Kangur ja teised ju elustavad oma rollid uuesti ning teevad seda sama hästi kui Boulgakoffis, aga seekord on nii palju rohkem veel.
Suveteatri suurimaks elamuseks kujunes Rakvere Teatri "Üks pealuu Connemaras". Ühe minu ja ilmselt ka paljude teiste eestlaste lemmiknäitekirjaniku Martin McDonagh-i näidend lavastati osaliselt katuse alla ja osaliselt õue. Mõnusalt sobilik suvel (muidugi kui ilmaga veab, aga kui veab, siis annab see palju juurde). Ines Aru, Hannes Kaljujärv, Velvo Väli ja võrdlemisi uustulnuk Imre Õunapuu pakkusid mõnusalt hoogsalt ning särasilmselt mängitud ühe iiri loo, kus varem surnud naise surmaga seotud kahtlused on õhus ning eluoht külastab tegelasi praeguses ajas.
"Aasta puänt" tuli kindlasti Endla külalisetenduselt "Eedeni aed". Õnneks polnud ma filmi näinud ja seega tuli kogu asi ikka täiesti kolakaga vastu vahtimist. Ja lisaks Tambet Seling-u ja Kaili Viidas-e mäng. Ühe külmus ja teise valu, mis õhkasid mitte ainult näoilmetest, vaid kogu mängust. Kardan paljastada väiksematki vihjet, et mitte rikkuda seda elamust... inimsuhted ja nendega manipuleerimine... armastus... tegelikult seda tükki vaataks küll uuesti selle silmaga, mis juba teab, kuidas asjad lähevad. Heas mõttes pingeline kogu tükk.
Aastat jääb troonima Ingmar Bergmani klassika, mille elustas Ain Mäeots (dramatiseering kahasse teksti tõlkija Ülev Aaloega) Vanemuise väikse maja lavalaudadel. Sellest hoolimata, et see pole päris tavapäraselt "puhas ja konkreetne" Mäeotsa lavastus, vaid sisaldab ka selliseid natuke rabedamaid kohti (kogu see laste tagasivarastamine), oli selle eest päris mitmeid lavastuslikke avardusi, mis minu meelest õigustasid end, nagu näiteks kaks korrust laval või publiku sekka saali ulatuv lava esiots. Näitlejate jätmine terveks lavastuse ajaks lavasügavusse peaks olema üks kirjutamata keeld lavastamisel. See annab ikka nii palju dünaamilisust ning ka lavaltoimuva vaatajatele lähemale toomisele juurde ka mingitel teistel tasanditel kui lihtsalt ruumiliselt. Ja milline rollide prisma! Mitmed aasta parimad rollid tehti just nimelt selles lavastuses - Mait Malmsten vastiku kiriku- ja kasuisana, Liina Tennosaar vanaemana, Ott Sepp oma hoogsa ja üha hoogu keriva vingemast vingema monoloogiga, Elina Purde, Eva Püssa jne jne Ja mainimata ei saa jätta ka lapsi, eriti Aleksandrit mänginud poissi. Kuid kahtlemata tugev alustekst ehk eelkõige lugu ise on ikka pool võitu minu südames. Teise poole annavad tegijad ja sedapuhku oligi tegemist tõelise teatrisündmusega. Kusjuures filmi kordusvaatamisest polegi nii väga kaua aega, ent sellest hoolimata mõjus see perekonnasaaga võimsalt tunnetele.


PARIM LAVASTAJA

15. Aleksander Eelmaa (Vennas) - Eesti Draamateater
14. Erki Aule (Veerake) - Oma Lava/Von Glehni Teater
13. Vallo Kirs (Kahe isanda teener) - Ugala
12. Christian Röhmer (Masohhisti pihtimus) - VAT Teater
11. Madis Kalmet (Kassirabal) - Tallinna Linnateater
----------
10. Gerda Kordemets (Tsepeliin) - Tõstamaa Suveteater
09. Paavo Piik ja Mari-Liis Lill (Varesele valu) - Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater
08. Laura Mets (Eedeni aed) - Endla
07. Ain Mäeots (Fanny ja Aleksander) - Vanemuine
06. Tiit Palu (Kajakas) - Vanemuine
----------
05. Üllar Saaremäe (Üks pealuu Connemaras) - Rakvere Teater
04. Madis Kalmet (Imede aasta) - RAAAM
03. Andres Noormets (Vaikus) - Endla
02. trupp (Tsaar-Saltaan) - VAT Teater
01. Merle Karusoo (Kollaborandid) - Eesti Draamateater

Kommentaar: Karusoo lavastus oli sõna otseses mõttes "ilus". Leidlik kunstiline tervik, kus mitmeid lavastuslikke leide veel kõigele lisaks. VAT Teatri trupi enda poolt loodud-toodud multifilm lavale oli fantaasiarikas mänguline lustimine. Noormetsa Vaikus eriline ja mõjuvate vahenditega rikastatud.


PARIM MEESPEAOSATÄITJA

10. Henrik Kalmet - Imede aasta (RAAAM)
09. Helgur Rosenthal - Imede aasta (RAAAM)
08. Imre Õunapuu- Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
07. Sten Karpov - Hiired pööningul (Endla)
06. Ingomar Vihmar - Kass tulisel plekk-katusel (Eesti Draamateater)
----------
05. Raivo E.Tamm - Masohhisti pihtimus (VAT Teater)
04. Hannes Kaljujärv - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
03. Mait Malmsten - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
02. Tambet Seling - Eedeni aed (Endla)
01. Üllar Saaremäe - Hamlet (Kell Kümme)

Kommentaar: Igal muul aastal oleks Tambet võtnud esikoha kergelt oma kurva rolliga, ent Saaremäe Hamlet oli midagi enamat kui lihtsalt roll. See oli midagi sõnad-ei-piisa-seletamaks-head. Hamlet on minu meelest üks raskemaid rolle üldse ja teha seda niimoodi hooga ning veel ka nii eriliselt. Avastasin end suu ammuli lihtsalt passimast seda imet. Mait Malmsten on igati õigustatult kutsutud Vanemuisesse ning teeb samuti midagi väga erilist. Kuigi rolli tegelane on vastik ja ebameeldiv tüüp ning võibolla seetõttu ka lihtsamalt emotsioone äratav, siis Mait mängib selle täiega välja ja tulemuseks on õnnestumine ja tüki tervikut rikastav roll. Aga tõesti, Tambet Seling ja tema kurva kuju rüütel. Raevuv, pettunud, kuid enne ju ka õnnelik, armunud... milline tunnete skaala ühe rolli jooksul. Lisaks see miski, mis keeb pinna all, mis annab rollile tema mina, tema iseäralisuse, selle paneb Tambet samuti oma tegelase naha alla. Ja see on imeline.


PARIM NAISPEAOSATÄITJA

10. Katariina Ratasepp - Tsaar-Saltaan (VAT Teater)
09. Harriet Toompere - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
08. Merilin Kirbits - Titanic (Endla)
07. Kadri Adamson - Titanic (Endla)
06. Ireen Kennik - Hiired pööningul (Endla)
----------
05. Evelin Võigemast - Raha ja armastus (Ugala)
04. Anne Reemann - Igatsus (Tallinna Linnateater)
03. Külliki Saldre - Madisoni maakonna sillad (Vanemuine)
02. Kaili Viidas - Eedeni aed (Endla)
01. Elisabet Reinsalu - Kassirabal (Tallinna Linnateater)

Kommemtaar: Naispeosadega see aasta ei hiilanud. Tegelikult tõelist teatrimaagiat pakkus minule vaid Elisabeti valus ja vaimustav roll, mis oli minu jaoks konkurentsitult aasta parim naispeaosatäitmine. Kaili tuleb kohe tema järel, kuid samuti kindlal teisel kohal. Edasi Külliki ja Anne vahel tuli juba mõelda, kumb on järgmine jne. Kui Elisabet Reinsalu pärast seda rasket tükki kummardama tuli, olin isegi üllatunud, et ta naeratada suutis ja sellest rollist nii kergelt välja oli tulnud, sest kes seda tükki on näinud ja näinud kuidas ta selles rollis peab oma rasket taaka kandma ning selle välja kandma, see ilmselt ka nõustub, et roll on ikka hullult raske ning Elisabet teeb sellega midagi uskumatut.


PARIM MEESKÕRVALOSA
 
10. Indrek Sammul - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
09. Mait Malmsten - Laul, mis jääb (Eesti Draaamateater)
08. Kaarel Targo - Arabella (Ugala)
07. Velvo Väli - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
06. Peeter Tammearu - Hamlet (Kell Kümme)
----------
05. Margus Jaanovits - Utoopia rannik 3 (Ugala/Vanemuine)
04. Martin Mill - Kahe isanda teener (Ugala)
03. Allan Noormets - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Guido Kangur - Kollaborandid (Eesti Draamateater)
01. Ott Sepp - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)

Kommentaar: Ott Sepp, kes oma monoloogi pidades muudkui rohkem ja rohkem näost punaseks läks ja üha rohkem ja rohkem hoogu üles keris... see oli pärl. See jääb kauaks meelde. Samas üldse sobilik Rootsi onkel... ja ma tean, ma olen neid näinud... väga tabav just selles ajastus kuhu Bergman tegevustiku oli loonud. Guido Kangur oma Staliniga oli samuti lopsakalt mänguline, tundub, et ta alati suudab teha mingi liigutuse või žesti, mis ta rolli siiski värskeks ja uueks muudab. Ma ei väsi seda imetlemast. Allan Noormets on pikalt justkui seisev vesi olnud ning pean tunnistama, et ma ei osanud oodata temalt seda, milleni ta küündib Kassirabal. Tõeline üllatus. Allan on tagasi!


PARIM NAISKÕRVALOSA

10. Liina Tennosaar - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
09. Anu Lamp - Skangpoomijad (Tallinna Linnateater)
08. Elina Purde - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
07. Merle Jääger - Kajakas (Vanemuine)
06. Ireen Kennik - Vaikus (Endla)
----------
05. Külliki Saldre - Utoopia rannik 3 (Ugala/Vanemuine)
04. Külli Teetamm - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
03. Külli Teetamm - Armastus ja raha (Tallinna Linnateater)
02. Ines Aru - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
01. Anne Reemann - Kassirabal (Tallinna Linnateater)

Kommentaar: Anne Reemann tõi seda vajalikku kergemat nooti oma üle-ääre-purskuva karakteriga ja kui hoogsalt ning mõnusalt ta selle tüübi elama pani. Ines Aru on legend ja samaga oma parimas vormis endiselt. Ma ei väsi teda ootamast üha uutes tükkides, ta pole kunagi isegi keskpärane, alati tipptase. Külli Teetammega oli mul pikka aega fenomen, et kui nägin, et tema mängib, siis ei tekitanud see minus mingeid emotsioone ning iga kord imestasin kui hea ta alati on. Nüüd läheksin juba ka lihtsalt ainult tema pärast midagi vaatama. Tema terav ja puhas diktsioon, lai mänguväli karmidest tippjuhtidest kuni vanade teadjanaisteni välja - milline imeline näitlejanna. Tema teeb veel suuri rolle Eesti teatrimaastikul!


PARIM ANSAMBLIMÄNG

10. Eedeni aed (Endla)
09. Kass tulise plekk-katusel (Eesti Draamateater)
08. Igatsus (Tallinna Linnateater)
07. Vaikus (Endla)
06. Imede aasta (RAAAM)
----------
05. Massohisti pihtimus (VAT Teater)
04. Kajakas (Vanemuine)
03. Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
01. Tsaar-Saltaan (VAT Teater)

Kommentaar: Tsaar Saltaan ongi paljuski ülesehitatud ansamblimängule ning kõik peavad oma kõrre pessa kandma, muidu see lavastus ei toimikski. Ja justkui sekundilise täpsusega rullivad Vatikad selle etenduse vaatajate silme ees lahti ning selles on maagiat. Just nimelt selles nende ansamblitöös. Juba mitmendat aastat järjest (eelmisel aastal oli parimaks selles kategoorias "Faust").


PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS (keskmisest draamalav. enam muusikat/laulu)

Kommentaar: nähtud muusikaliste lavastuste vähesuse tõttu, loobun tänavu sellest kategooriast.


PARIM KOMÖÖDIA (ka komöödiasugemetega)

03. Kahe isanda teener - Ugala
02. Titanic - Endla
01. Tsaar-Saltaan - VAT Teater

Kommentaar: Tegelikult ainult 3 esimest tasus siin välja tuua, teised oleks vaid "täiteks". Head nalja on ikka endiselt väga raske teha. Täiesti naljavaene aasta oli...


PARIM AUTORITEATER

02. Mari-Liis Lill ja Paavo Piik - Varesele valu (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
01. Gerda Kordemets - Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)

Kommentaar: Ka autoriteatriga oli mõnevõrra põud. Viimastel aastatel on lavastajad rohkem oma kirjutatud ja väljamõeldud lugusid lavale toonud kui 2014. Samas võib olla, et minu valik lihtsalt osutus sellel aastal autoriteatrikaugeks. Tegelikult olen suurema tõenäosusega rahul just autoriteatrit vaadates. Selles on teatavat ehedust ja autentsust, mis tõlgendustes on siiski vaid tõlgendus.


PARIM EESTI ORIGINAALTEKST

05. Indrek Hargla - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
04. Paavo Piik/Mari-Liis Lill - Varesele valu (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
03. Gerda Kordemets - Tsepeliin (RAAAM)
02. Tõnu Õnnepalu - Vennas (Eesti Draamateater)
01. Tiit Aleksejev - Imede aasta (RAAAM)


AASTA AUDIO-NÄITLEJA

mehed:

05. Tõnu Oja (Suurenokaline lind/Rio)
04. Janek Joost (Paha lind/Rio)
03. Tõnu Oja (treener/Kuidas taltsutada lohet)
02. Andero Ermel (Blu/Rio)
01. Mikk Jürjens (Kokutis/Kuidas taltsutada lohet)

naised:

03. Mirtel Pohla (Linda/Rio)
02. Liisa Pulk (Astrid/Kuidas taltsutada lohet)
01. Evelin Võigemast (Pärl/Rio)


PARIM TELETEATRI- ja TELESARJA-ROLL

mehed:

05. Tõnis Niinemets - Süvahavva
04. Margo Teder - Süvahavva
03. Ivo Uukkivi - Süvahavva
02. Andrus Vaarik - Süvahavva
01. Uku Uusberg - Süvahavva

naised: 
05. Terje Pennie - Süvahavva
04. Mari-Liis Lill - Süvahavva
03. Doris Tislar - Süvahavva
02. Ene Järvis - Süvahavva
01. Katariina Unt - Süvahavva

Kommentaar: Kuna ainus eestimaine sari või teleteater, mida sellel aastal vaatasin, oli Süvahavva, siis paraku kõik rollid pärinevad sealt.


PARIM FILMIROLL

Kommentaar: Seekord jääb kategooria täitmata, sest nägin ainult 2 Eesti filmi - Risttuules ning Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus. Meenuvad küll Ülle Kaljuste, Lembit Ulfsak, Priit Võigemast, Hilje Murel, Laura Peterson...

PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

10. Liisi Eelmaa - Vennas (Eesti Draamateater)
09. Jaanus Laagriküll - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
08. Rosita Raud - Eedeni aed (Endla)
07. Pille Kose - Tsaar Saltaan (VAT Teater)
06. Reet Aus - Igatsus (Tallinna Linnateater)
----------
05. Kristi Leppik - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
04. Gerly Tinn - Fanny ja Aleksander - kostüümid (Vanemuine)
03. Pille Jänes - Kollaborandid (Eesti Draamateater)
02. Vladimir Anšon - Igatsus - lava (Tallinna Linnateater)
01. Silver Vahtre - Kajakas (Vanemuine)

Kommentaar: Vahtre Kajaka kunstnikutöö oli muinasjutuline. Aus ja Anšon tegid väga hea töö Igatsusega. Jänese Kollaborandid oli niiii ilus.


PARIM SUVELAVASTUS
 
05. Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)
04. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme)
03. Kajakas (Vanemuine)
02. Imede aasta (RAAAM)
01. Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)


PARIM TELEST NÄHTUD LAVASTUS ("Mida varem pole näinud")

Kommentaar: Sedapuhku telekast ei näinudki uusi tükke.


PARIM LASTE- ja NOORTELAVASTUS

05. Käbekärp (Von Krahli Teater, vanusele 5+)
04. Hüvastijätt juunis (Endla/Lavakas, vanusele 16+)
03. Hiired pööningul (Endla, vanusele 4+)
02. Arabella (Ugala, vanusele 6+)
01. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme, vanusele 15+)


PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)

05. Olav Ehala - Arabella (Ugala)
04. Jarek Kasar - Skangpoomijad (Tallinna Linnateater)
03. Peeter Konovalov - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Peeter Konovalov - Kahe isanda teener (Ugala)
01. Ago Soots - Tsaar Saltaan (VAT Teater)


PARIM LAVASTUSLIK või MUU IDEE TEATRIS

05. Kriminaalne õhtusöök - teatri ühendamine söömise ja sööjatega (Gurmeeteater)
04. Veerake (magamine/voodi)
03. Vaikus - viia lava publiku keskele ja publikust madalamale (Endla)
02. Varesele valu - huvitav teatrite koosmäng ja näitlejate vahetus ning ka selle vahetuse ajal mäng (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
01. Tsaar Saltaan - kõik need kümned lavastuslikud trikid, alates sünnitamisest kuni linnulennuni välja. Tõeline lavastuslike ideede ilutulestik! (VAT Teater)


PARIM TEATER 2014

05. Endla
04. Ugala
03. Tallinna Linnateater
02. Eesti Draamateater
01. Vanemuine

Kommentaar: Nagu ikka kvalifitseeruvad parima teatri tiitlile ainult need teatrid, kuhu jõudsin vähemalt kolmel korral. Vanemuine oli tõeline üllataja ja lisaks ka aasta parima teatrielamuse pakkuja. 5 seas on tervelt 2 teatrit, mis eelmisel aastal 5 sekka ei mahtunud - Vanemuine ja Endla. Samas tuleb tunnistada, et oma üldisteks lemmikteatriteks pean hetkel Tallinna Linnateatrit, VAT Teatrit ja Rakvere Teatrit. VAT ja Rakvere jäid 2014.aasta parima teatri tabelist juba sellepärast välja, et jõudsin mõlemasse teatrisse ainult kahel korral, muidu oleksid nad sees. 2015.ndal aastal tahaks küll rohkem kolme lemmikteatrit külastada ning ka Ugalas on väga palju nägemata.


SUURIM POSITIIVNE ÜLLATAJA/AVASTUS

10. Kersti Tombak - Tsepeliin
09. Rait Õunapuu - Kahe isanda teener
08. Raivo Rüütel - Veerake
07. Robert Annus - Varesele valu
06. Allan Noormets - Kassirabal
----------
05. Karin Tammaru - Mandel ja merihobu; Vares
04. Eva Püssa - Fanny ja Aleksander
03. Merle Jääger - Kajakas
02. Ingomar Vihmar - Kass tulisel plekk-katusel (näitlejana)
01. Ireen Kennik - Hiired pööningul; Vaikus


PARIM UUSTULNUK LAVAL (keda pole "tähele pannud" või keda polegi õnnestunud varem näha)

05. Aurora Aleksandra Künnapas - Kassirabal
04. Mikk Kaasik - Fanny ja Aleksander
03. Kristjan Lüüs - Arabella
02. Imre Õunapuu - Üks pealuu Connemaras
01. Kaarel Targo - Arabella


PARIM TEATRIVÄLJAANNE EESTIS

05. RAMP
04. Teater Muusika Kino
03. Sirp
02. Eesti Teatriagentuuri koduleht www.teater.ee/
01. OP! (ETV)


KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem tükk - sellel õhtul kui mina teatrisse sattusin)

05. Aiamajas (Eesti Draamateater)
04. Woyzeck (Endla)
03. Kadunud sõbra juhtum (NO99)
02. Mandel ja merihobu (Endla)
01. Mu naine vihastas (NO99)