Sirbis võetakse Jan Kausi eestvedamisel kokku need raamatud, mis kirjandusinimestele meeldisid kõige rohkem eelmisel aastakümnel. Ehk kaks piirajat on ette antud - ilmumisaasta 2000-2009 ja 10 "lemmikut". Muidugi mõned juba nurisevad, et kas saab niimoodi ikka piirata, sest võrdseid lemmikuid võib ju rohkem olla. Aga tegemist on ju nagunii subjektiivse "arvamusega", seega vahet ju pole. Pole vaja selliseid asju niiiiii tõsiselt ka võtta. Mind näiteks üldse ei huvita, et "KES", mida arvab. Mind huvitab just, see, et "MIDA" arvatakse, ehk saada "lugemissoovitusi". Ja sellistena on sellised pisikesed tabelid päris mõnusad ja huvitavad :)
Minu enda 10 suurimat lugemiselamust viimasel kümnendikul, tähestikujärjekorras (ma ei tea, mis ajal need välja on antud, sellepärast piirdun ainult selle "10"-se piiranguga):
Ettelugeja - Bernhard Schlink (usun küll kahjuks, et ei tasu raamatut enam siis lugeda, kui on filmi näinud. Film oli palju kehvem kui raamat, sest suured puändid jäeti nii lõdvaks, aga just nende "ehmatuste" pärast oligi raamat nii hea. Bayer - Lendkoerad oli teine tugev natsi-teemaline raamat, kuid see oli tegelikult ka hoopis teitest asjadest. Ja otseselt koondulaagriraaamatutest oli kõige tugevam Remarque-i Elusäde.)
Harry Potter saaga - J.K. Rowling (mõni kindlasti kirtsutab nina, et miks Harry Potter, kui on olemas Kareva ja Õnnepalu ja Viiding... või isegi Tammsaare Kõrboja peremehe lugesin ju alles nullindatel ning pidasin üldse Tammsaare parimaks raamatuks. Aga ma ei tahtnud Potterit välja jätta ja Kareva Deka -t pole ma tervenisti lugenudki veel ning Õnnepalu ja Viiding on ikka mu lemmikud, sellest hoolimata, et neid siin tabelis pole. Kusjuures ma lugesin isegi Lindgreni Bullerby lapsed alles esimest korda nullindatel... aga hetkel tundsin nüüd nii. See näitab veelkord, et päris tõsiselt neid tabeleid võtta ei tasu.. aga samas kui on välja toodud, ju siis on ka mõjunud...)
Koomiku lapsepõlv - Jonas Gardell (häid rootslaseid oli ju hulgi. Kõige olulisemat, ehk Mobergi saagat pole ma veel lugenud, aga plaanin seda kindlasti teha. Ja Mikael Niemi Augustpriseti võitnud "Popmuusika a la Vittula"-le annaks koos Bridget Jones-i 2.osaga kõige humoorikama raamatu auhinna...)
Koopakaru hõim - Jean M. Auel (Film oli täiesti ebaõnnestunud. Teadjam rahvas räägib, et edasised osad lähevad täiesti pornoks kätte ära.. no ma ei tea, aga esimene osa mõjus raamatuna küll väga tugevalt. Goldeni Geiša memuaarid meeldis ka minule, kuigi ma ei teagi kui paljud seda väärtkiorjanudeks nimetaks...)
Meister ja Margarita - Mihhail Bulgakov (Jah, ma lugesin seda alles 2004. Lisaks sellele lugesin ju Turgenjevi Aadlipesa alles nüüd, aga see jääb tabelist napilt välja. Ja muidugi Fowles-i Maag, aga ka see jääb napilt välja. Ja klassikutest veel ka Puzo Ristiisa, Christie Kümme väikest neegrit, Remarque-i parim Läänerindel muutsuseta ning minu Hemingway-lemmik "Kellele lüüakse hingekella"... uhh ja muidugi ka Vonnegut-id...)
Me tusameele talv - John Steinbeck (Jah, ma lugesin seda alles 2008)
Parfüüm - Patrik Süskind (järjekordselt üks raamat, mis filmina oli ju ka üpris hea, aga kaugeltki mitte raamatu vääriline. Sama lugu oli ka Sõrmuste isanda saagaga, mis mul samuti nullindatel loetud.)
Rehepapp - Andrus Kivirähk (väga meeldis ka tema Mees, kes teadis ussisõnu...mulle üldse tavaliselt kurvad raamatud meeldivad kergemini. Aga Rehepapp on lahe erand.)
Stalini lehmad - Sofi Oksanen (minu lemmik Oksaneni raamatutest. Puhastus on minu meelest alles kolmandal kohal...aga kõik kolm on suured lemmikud!)
Tõde ja õiguse saaga - A.H. Tammsaare (Jah, ma lugesin seda alles nullindatel, sest välismaal elades ei olnud see koolis kohustuslik ning endal polnud piisavalt mõistust seda lugeda... kui aus olla, siis mul polnudki seda sellel ajal olemas)
Panen copy paste -ga enda jaoks need Sirbis ilmunud tabelikesed ka siia. Kes tervet artiklit tahab lugeda, see leiab
selle siit.
Siin siis need raamatud:
Peeter Helme :Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Philip Roth, „Portnoy tõbi” (tlk Lauri Pilter, 2003)Joseph Roth, „Kaputsiinide hauakamber” (tlk Rita Tasa, 2005)William Boyd, „Üks inimsüda” (tlk Kaaren Kaer, 2006)Paul Auster, „Oraakli öö” (tlk Tiina Randus, 2007)Kjell Westö, „Lang” (tlk Ülev Aaloe, 2007)Mihkel Mutt, „Siseemigrant” (2007)Olle Lauli, „Niguliste õpilased” (2007)Jürgen Rooste, „Tavaline eesti idioot” (2008)Michel Houellebecq, „Elementaarosakesed” (tlk Indrek Koff, 2008)
Andrei Hvostov :Jorge Luis Borges, „Fiktsioonid” (tlk Ott Ojamaa, 2000)Jorge Luis Borges, „Valik esseid” (tlk Ruth Lias ja Jüri Talvet, 2000)Andrus Kivirähk, „Rehepapp ehk November” (2000)Jari Tervo, „Minu suguvõsa lugu” (tlk Jan Kaus, 2002)Miikael Niemi, „Popmuusika à la Vittula”(tlk Ülev Aaloe, 2003)John Irving, „Garpi maailm” (tlk Erkki Sivonen, 2006)P. I. Filimonov, „Mitte-eukleidilise geomeetria vöönd” (2007)Mehis Heinsaar, „Rändaja õnn” (2007)Jürgen Rooste, „Tavaline eesti idioot” (2008)Salman Rushdie, „Kesköö lapsed” (tlk Aet Varik, 2009)
Krista Kaer :Andrus Kivirähk, „Rehepapp ehk November” (2000)W. G. Sebald, „Väljarändajad” (tlk Tiiu Kokla, 2002)James Joyce, „Kunstniku noorpõlveportree” (tlk Jaak Rähesoo, 2003)Sándor Márai, „Püha Gennaro veri” (tlk Edvin Hiedel, 2006)David Mitchell, „Pilveatlas” (tlk Aet Varik, 2006)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Ene Mihkelson, „Katkuhaud” (2007)Andrus Kivirähk, „Ingel, ingel, vii mind taeva” (2009)*Malcolm Lowry, „Vulkaani jalamil” (tlk Erkki Sivonen, 2009)Sofi Oksanen, „Puhastus” (tlk Jan Kaus, 2009)*esietendus
Linda Kaljundi:Andrus Kivirähk, „Rehepapp ehk November” (2000)Mehis Heinsaar, „Härra Pauli kroonikad” (2001)Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” (2001)Anton Nigov, „Harjutused” (2002)fs, „2004” (2004)Elo Viiding, „Selge jälg” (2005)Tiit Aleksejev, „Valge kuningriik” (2006)Hasso Krull, „Talv” (2006)Aare Pilv, „Näoline” (2007)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)
Maarja Kangro :Paul Auster, „New Yorgi triloogia” (tlk Tiina Indrikson, 2000)Hasso Krull, „Kornukoopia” (2001)Allen Ginsberg, „Ameerika” (tlk Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets,Margit Langemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu, 2003)Alfred Döblin, „Berliin, Alexanderplatz” (tlk Mati Sirkel, 2007)Jaan Kaplinski, „Seesama jõgi” (2007)Ene Mihkelson, „Katkuhaud” (2007)Orhan Pamuk, „Lumi” (tlk Ly Seppel, 2007)Zbigniew Herbert, „Valitud luuletused” (tlk Hendrik Lindepuu, 2008)Michel Houellebecq, „Elementaarosakesed” (tlk Indrek Koff, 2008)Kalju Kruusa, „Pilvedgi mindgi liigutavadgi” (2008)
(:) kivisildnik :Vaapo Vaher, „Surmakuul ja seemnepurse” (2002)fs, „2004” (2004)Jaan Kaplinski, „Kõik on ime” (2004)Vaino Vahing, „Päevaraamat” (2006 ja 2007)Ene Mihkelson, „Katkuhaud” (2007)„Ameerika luule antoloogia. Poe’st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni” (koostanud Jüri Talvet, 2008)Zbigniew Herbert, „Valitud luuletused” (tlk Hendrik Lindepuu, 2008)Urmas Vadi, „Kohtumine tundmatuga” (2008)Jan Kaus, „Miniatuurid” (2009)Olavi Ruitlane, „Naine” (2009)
Kaarel Kressa :Venedikt Jerofejev, „Moskva-Petuški” (tlk Ott Arder, 2000)Viktor Pelevin, „Tšapajev ja Pustota”(tlk Maiga Varik, 2001)Daniil Harms, „Ootamatu jooming” (tlk Ilona Martson ja Rein Saluri, 2002)Mihhail Veller, „Nulltund” (tlk Tiito Himma,2002)Indrek Hargla, „French ja Koulu” (2005)Jürgen Rooste, „Ilusaks inimeseks” (2005)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Tiit Aleksejev, „Palveränd” (2008)Daniel Kehlmann, „Maailma mõõtmine” (tlk Kristel Kaljund, 2008)Jan Kaus, „Hetk” (2009)
Janika Kronberg:Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” (2001)Nikolai Baturin, „Kentaur” (2003)Jaan Kaplinski, „Isale” (2003)Toomas Liiv, „Luuletused 1968–2002” (2003)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Koraan (tlk Haljand Udam, 2007)Tõnu Õnnepalu, „Flandria päevik” (2007)Jaan Undusk, „Boulgakoff” (2008)Karl Ristikivi, „Päevaraamat 1957–1968” (2009)Triin Soomets, „Varjatud ained” (2009)
Kalju Kruusa :Hasso Krull, „Kornukoopia” (2001)Lev Rubinstein, „Kartoteegid” (tlk Aare Pilv, 2003)Bei Dao, „Lumearmee” (tlk Lauri Kitsnik, 2007)Bertolt Brecht, „Luulet” (tlk Märt Väljataga, Ain Kaalep, Maarja Kangro, Jaan Kross, Kersti Merilaas, August Sang, Debora Vaarandi, 2007)Hans Magnus Enzensberger, „Tõmba sobimatu maha” (tlk Maarja Kangro, 2007)Maarja Kangro, „Tule mu koopasse, mateeria” (2007)Igor Kotjuh, „Teises keeles” (tlk Igor Kotjuh ja Aare Pilv, 2007)Kirill Medvedev, „Tekstid, mis ilmusid autori loata” (tlk Igor Kotjuh, 2008)Derek Walcott, „Saared” (tlk Mathura, 2009)Mart Kangur, „Kuldne põli” (2009)
Leena Kurvet -Käosaar :Anton Nigov, „Harjutused” (2002, Õnnepalu omapärane autobiograafiline/autofiktsiooniline pidevus laiemalt ka)Jaan Kaplinski, „Isale” (2003)Eeva Park, „Lõks lõpmatuses” (2003)Käbi Laretei, „Otsekui tõlkes” (tlk Anu Saluäär, 2005)Kristiina Ehin, „Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine” (2006)David Mitchell, „Pilveatlas” (tlk Aet Varik, 2006)Mihkel Raud, „Musta pori näkku” (2008)Mari Saat, „Lasnamäe lunastaja” (2008)Virginia Woolf, „Lained” (tlk Riina Jesmin, 2008)Sofi Oksanen, „Puhastus” (tlk Jan Kaus, 2009)
Elo Lindsalu:Doris Lessing, „Kuldne märkmeraamat” (tlk Krista Kaer, 2000)Toomas Liiv, „Achtung” (2000) või „Luuletused 1968–2002” (2003)David Herbert Lawrence, „Armastavad naised” (tlk Asta Blumenfeld, 2002)Albert Camus, „Pagendus ja kuningriik” (tlk Tanel Lepsoo, Henno Rajandi, Triinu Tamm ja Krista Vogelberg, 2004)Jaak Jõerüüt, „Uus raamat” (2005)Helga Nõu, „Ood lastud rebasele” (2006)Debora Vaarandi, „Aastad ja päevad. Nooruselugu” (2006)Jaan Kaplinski, „Seesama jõgi” (2007)Wisława Szymborska, „Oma aja lapsed” (tlk Hendrik Lindepuu, 2008)Kristiina Ehin, „Emapuhkus” (2009)
Alvar Loog:Lutz Hübneri libreto Erkki-Sven Tüüri ooperile „Wallenberg” (2001)*William Gibson, „Idoru” (tlk Juhan Habicht, 2002)Lev Rubinstein, „Kartoteegid” (tlk Aare Pilv, 2003)Marcel Proust, „Taasleitud aeg” (tlk Tõnu Õnnepalu, 2004)Jevgeni Zamjatin, „Meie” (tlk Maiga Varik, 2006)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Tõnu Õnnepalu, „Kevad ja suvi ja” (2009)fs-i luule – ükskõik, kumb koguMehis Heinsaare lühiproosa – ükskõik, milline kolmest kogustAsko Künnapi luule – ükskõik, milline kolmest autorikogust* esietendus
Mathura :Mehis Heinsaar, „Härra Pauli kroonikad” (2001)Indrek Hirv, „Ülemlaul” (2003)Kabir (tlk Doris Kareva, 2003)Kristiina Ehin, „Luigeluulinn” (2004)Jaan Kaplinski, „Kaks päikest” (2005)Doris Kareva, „Aja kuju” (2005)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Orhan Pamuk, „Lumi” (tlk Ly Seppel, 2007)Aare Pilv, „Näoline” (2007)Tõnu Õnnepalu, „Kevad ja suvi ja” (2009)
Paavo Matsin :Mati Unt, „Graal!” (2001)Kaspar, „Ummakumma” (2002)Erkki Luuk, „Ornitoloogi pealehakkamine” (2002)Priidu Beier, „Monaco” (2002)Lauri Sommer, „Nõidade õrnus” (2004)Vaino Vahing, „Noor Unt” (2004)Indrek Ryytle, „Inglid rokijaamas” (2006)Vladimir Wiedemann, „Maagide kool” (2008?)Vladimir Nabokov, „Räägi, mälu” (tlk Rein Saluri, 2009)Olavi Ruitlane, „Naine” (2009)
Kaupo Meiel :Venedikt Jerofejev, „Moskva-Petuški” (tlk Ott Arder, 2000)Rein Raud, „Pisiasjad, mis omavad tähtsust”(2000)Viktor Pelevin, „Tšapajev ja Pustota” (tlk Maiga Varik ja Harald Rajamets, 2001)Boguslaw Schaeffer, „Proovid ja teisi näidendeid” (tlk Hendrik Lindepuu, 2003)fs, „2004” (2004)Kivisildnik, „Otsin naist” (2004)George R. R. Martin, „Troonide mäng. Jää ja tule laul” (tlk Mario Kivistik, 2006-2007)Urmas Vadi, „Kohtumine tundmatuga” (2008)Olavi Ruitlane, „Naine” (2009)Sofi Oksanen, „Puhastus” (tlk Jan Kaus, 2009)
Brita Melts :Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Madis Kõiv, „Päev” (2004)Jüri Ehlvest, „Palverännak” (2005)Hasso Krull, „Talv” (2006) (ja ka „Neli korda neli” (2009)!)Anti Saar, „Kuidas sa ära läksid ja mina maha jäin” (2006)Martin Oja, „Pärastlõuna platoo” (2007)Aare Pilv, „Näoline” (2007)Andrus Kasemaa, „Poeedirahu” (2008)Asta Põldmäe, „Kirjad pääsukestele” (2009)Triin Soomets, „Varjatud ained” (2009)
Krista Ojasaar :Andrus Kivirähk, „Rehepapp ehk November” (2000)Mehis Heinsaar, „Vanameeste näppaja” (2001)Nikolai Baturin, „Kentaur” (2003)Asko Künnap, „Ja sisalikud vastasid” (2003)Elo Viiding, „Selge jälg” (2005)fs, „Alasti ja elus” (2008)Kalju Kruusa, „Pilvedgi mindgi liigutavadgi” (2008)Madis Kõiv, „Lõputu kohvijoomine” (2008)Erkki Luuk, „Valitud luuletused” (2008)Triin Soomets, „Varjatud ained” (2009)
Eeva Park :Triin Soometsa luuletus „kui oled armastanud kivi” luulekogust „Varjatud ained” (2009) haakus mu teadvusse nii, nagu seda on teinud vaid jäävalt olulised tekstid. Võrdväärsena tuleb meelde ehk Indrek Hirve „tõuse üles” (Looming 2006, nr 11), ja Doris Kareva „Ühel ööl läks ta ujuma” luulekogust „Aja kuju” (2005). Need on esimesed, mis eesti luuleküllusest meelde tulevad, tõlkeluules oleks selleks Tiiu Kokla tõlgitud Erzébet Tóthi luulekogu „Valge linnuga” (2006). Proosas üllatas Holger Kaints, „Lennukivaatleja” (2009) on andekalt kirjutatud romaan. Ene Mihkelsoni „Ahasveeruse uni” (2001) onka minu jaoks kümnendi olulisim romaan, Mehis Heinsaare „Vanameeste näppaja” (2001) aga selline raamat, mille olen riiulist uuesti välja võtnud. Elo Viidingu „Pühas Maamas” (2008) on mitu väga head novelli ning Asta Põldmäe tavaproosast nii erinev „Kirjad pääsukestele” (2009) on kui sõnameisterlikpoeem.
Kajar Pruul:Andrus Kivirähk, „Rehepapp” (2000)Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” (2001)Kalev Kesküla, „Platoni riigis” (2002)Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Kivisildnik, „Päike, mida sa õhtul teed” (2003)fs, „2004” (2004)Mari Saat, „Lasnamäe lunastaja” (2008)Peeter Sauter, „Keldris” (2008)Andrus Kasemaa, „Lagunemine” (2009)Hasso Krull, „Neli korda neli” (2009)
Jürgen Rooste :Mehis Heinsaar, „Vanameeste näppaja” (2001)Tarmo Teder, „Pööningujutud” (2002)Wimberg, „Lipamäe” (2002)Kivisildnik, „Päike, mida sa õhtul teed” (2003)Andres Vanapa, „Päti vile” (2003)fs, „2004” (2004)Peeter Sauter, „Laste raamat” (2004)Andrus Kivirähk, „Jutud” (2005)Asko Künnap, „Su ööd on loetud” (2008)Jan Kaus, „Miniatuurid” (2009)
Karl Martin Sinijärv :Wimberg, „Lipamäe” (2002)fs, „2004” (2004)Jürgen Rooste, „Ilusaks inimeseks” (2005)Andrus Kivirähk, „Jutud” (2005)(:) kivisildnik, „Vägistatud jäämägi” (2006)Tiit Aleksejev, „Palveränd” (2008)Leo Kunnas, „Gort Ashryn” (2008-2009)Holger Kaints, „Lennukivaatleja” (2009)Indrek Hargla, „French ja Koulu” sariAsko Künnap, Jürgen Rooste, Karl MartinSinijärv, Triin Soomets, Elo Viiding, mõlemad „Kaardipakid”
Jüri Talvet :Mari Vallisoo, „Ainsuse olevik” (2000)Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” (2001)Thomas More, „Utoopia” (tlk Mari Jesmin, 2002)Arved Viirlaid, „Ajal on mitu nägu” (2005)Pedro Calderón de la Barca, „Suur maailmateater” (tlk Jüri Talvet, 2006)Geoffrey Chaucer, „Canterbury lood” (tlk Votele Viidemann, 2006)Tirso de Molina, „Sevilla pilkaja ja kivist külaline” (tlk Jüri Talvet, 2006)„Ameerika luule antoloogia. Poe’st, Whitmanist ja Dickinsonist XX sajandi lõpuni” (koostanud Jüri Talvet, 2008)Triin Soomets, „Varjatud ained” (2009)Miguel de Unamuno, „Udu” (tlk Ruth Lias, 2009)
Marek Tamm :Richard Rorty, „Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus” (tlk Märt Väljataga, 1999)Andrus Kivirähk, „Rehepapp ehk November” (2000)Claude Lévi-Strauss, „Nukker troopika” (tlk Indrek Koff, 2001)Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Hasso Krull, „Meeter ja Demeeter” (2004)Johan Huizinga, „Keskaja sügis” (tlk Mati Sirkel, 2007)Ea Jansen, „Eestlane muutuvas ajas” (2007)Raymond Queneau, „Stiiliharjutused” (tlk Jana Porila, Triinu Tamm ja Ain Kaalep, 2007)Kalju Kruusa, „Pilvedgi mindgi liigutavadgi” (2008)Jaan Kaplinski, „Paralleele ja parallelisme” (2009)
Sven Vabar :Paul Auster, „New Yorgi triloogia” (tlk Tiina Indrikson, 2000)Ray Bradbury, „Kaleidoskoop” (tlk Mario Kivistik, 2000)Mehis Heinsaar, „Vanameeste näppaja” (2001)Philip K. Dick, „Ubik” (tlk Mart Kalvet, 2002)Franz Kafka, „Hiina müüri ehitamisel” (tlk Ilvi Liive, Krista Läänemets, August Sang ja Mati Sirkel, 2002)J. G. Ballard, „Unenägude täisühing” (tlk Kristjan Kannike, 2003)Meelis Friedenthal, „Kuldne aeg” (2005)Milorad Pavić, „Kasaari sõnastik” (tlk Jüri Ojamaa, 2005)Andreas Trossek ja Joonas Sildre (koostajad),„Narratiivsus piltides. Eesti ‘00 aastate autorikoomiks (osa 1 ja 2)” (2007)Haruki Murakami, „Kafka mererannas” (tlk Kati Lindström, 2008)
Berk Vaher :Kazuo Ishiguro, „Hõljuva maailma kunstnik” (tlk Maarja Kangro, 2000)Valdur Mikita, „Äparduse rõõm” (2000)Berk Vaher, „Lugulaul” (2002)Nikolai Baturin, „Kentaur” (2003)Kiwa, „Roboti tee on nihe. Salatühik” (2004)Paul Gauguin, „Noa Noa” (tlk Ilo Jaik Riedberg ja Clauss Riedberg, 2005)Milorad Pavić, „Kasaari sõnastik” (tlk Jüri Ojamaa, 2005)Rainer Maria Rilke, „Duino eleegiad”(tlk Mati Sirkel, 2005)Boriss Akunin, „Teemantvanker” (tlk Veronika Einberg, 2006)Aare Pilv, „Näoline” (2007)
Maarja Vaino :Toomas Liiv, „Achtung” (2000)Paavo Matsin, „Aabits” (2000)Ted Hughes, „Luuletused” (tlk Märt Väljataga, 2001)Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Mati Unt, „Vend Antigone, ema Oidipus” (2003)Vaino Vahing, „Noor Unt” (2004)Hermann Hesse, „Muusika” (tlk Helga Kross, Marju Riisikamp, Krista Räni, Mati Sirkel, Indrek Hirv, Ain Kaalep ja Kalle Kurg, 2005)Mehis Heinsaar, „Rändaja õnn” (2007)Karl Ristikivi, „Päevaraamat 1957–1968” (2009)Jan Kaus, „Hetk” (2009)
Elo Viiding:Jürgen Rooste, „Veri valla” (2000 ja „Rõõm ühest koledast päevast”, 2003)Eeva Park, „Lõks lõpmatuses” (2002)Emil Tode, „Raadio” (2002) – ilmselt esimene jungilik suurteos EestisAllen Ginsberg, „Ameerika” (tlk Contra, Lauri Kitsnik, Hasso Krull, Andres Langemets, MargitLangemets, Jürgen Rooste, Tõnu Õnnepalu, 2003)Lev Rubinstein, „Kartoteegid” (tlk Aare Pilv, 2003)Lauri Sommer, „Nõidade õrnus” (2004) – metafüüsilise luule musternäideMaimu Berg, „Unustatud inimesed” (2007)Pentti Saarikoski, „On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevik” (tlk Piret Saluri, 2007)Asko Künnap, „Su ööd on loetud” (2008) – pildi ja sõna suurejooneline sünteesJan Kaus, „Hetk” (2009 ja „Miniatuurid”, 2009 – väikevormide ja proosaluule austajana peanütlema, et viimane on just žanrilises mõttes kohalikul kirjandusmaastikul erandlik)
Piret Viires :Ene Mihkelson, „Ahasveeruse uni” (2001)Leo Kunnas, „Sõdurjumala teener” (2001)Anton Nigov, „Harjutused” (2002)Elo Viiding, „Teatud erandid” (2003)fs, „2004” (2004)Jürgen Rooste, „Ilusaks inimeseks” (2005)Jan Kaus, „Tema” (2006)Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu” (2007)Rein Raud, „Vend” (2008)Triin Soomets, „Varjatud ained” (2009)
Astrid Lindren-i venna tütretütar Karin Alvtegen on siin Rootsis päris populaarne kirjanik. Tema raamatud on kõik müügiedetabeleid külastanud ning tasapisi on ka välismaailm hakanud tema kirjatöid hindama. Eelmisel aastal kandideeris tema eesti keeleski ilmunud "Kadunud hing" ("Saknad") maailma prestiižikaimale - "Edgar" nimelisele põnevike/krimkade-auhinnale. Ta ise valgustab näiteks siin enda tausta ning muuhulgas seda, mis teda kirjutamise juurde viis ning kus kohast ta oma inspiratsiooni ammutab. Tema debüütraamat, samuti eesti keelde tõlgitud "Häbi", on pärjatud maineka Duncan Lawrie International Dagger auhinnaga. Ma ise olengi siiani kõik tema raamatud, peale "Häbi" jõudnud juba läbi lugeda ning plaanis on ka tulevikus kõik Alvtegeni looming kätte võtta. Seni on minu lemmikuks eelmisel aastal loetud puändirikas "Reetmine".
