Astusin 80ndatesse 6 aastasena ja lahkusin sealt 16-sena. Ehk sellesse vahemikku jääb ka aeg, kus ma teadlikult hakkasin kuulama muusikat.. Ühtlasti on see ehk just see muusika, mis on mind selliseks inimeseks nagu ma tänasel päeval olen, kujundanud - kõige rohkem minu isiksust mõjutanud. Kuigi 80ndate muusika tänasel päeval enam polegi just see, mida otseselt enda lemmikuks pean. Aga kes teab, võibolla sellest "esimesest" tabelist innustust saanuna võtan kunagi ette ka 90ndate ja miks ka mitte 2000ndate muusika ning koostan ka neist läbi 100 laulu oma enda "elu soundtracki". Samas "julgen tunnistada", et kõik need laulud, mis siia nimekirja mahuvad, meeldivad mulle ka tänapäeval. Ehk siis minu jaoks on nende puhul tõeliselt tegemist klassikutega, mis ajahambale kasvõi nostalgilise väärtuse jõul vastu peavad. Siiski kordan veelkord, et tegemist pole mu praeguse hetke lemmiklaulude nimekirjaga.
Retsept, ehk kuidas ma seda nimekirja koostasin:
Kõigepealt kirjutasin üles laulud iga aasta kohta, mis meeldisid 80ndatel (1980, 1981, 1982 jne). Sain natuke üle 900 laulu. Peamiselt küll samade artistide laulud... Selleks, et nimekiri saaks erinäolisem kui lihtsalt rida Madonna, George Michaeli, Richard Marxi ja Roxette-i laule, otsustasin kustutada peaaegu kõikide artistide "topelt laulud". Peale mõningate oluliste erandite, ehk siis nende kõige suuremate lemmikute, kelle laule oli tõeliselt palju selles esialgses nimistus. Neile lubasin ka teise laulu tabelisse jäämist. Loomulikult juhul kui need mahtusid 100 parima hulka. Ehk siis eelmainitutele lisaks veel Depeche Mode, Elton John, Sting, Neneh Cherry, Pet shop boys ja Skid Row. Lisaks kustutasin ka mõned sellised laulud, mis otseselt mu eluga ei haaku vaid "lihtsalt" omal ajal meeldisid. Sõelale jäi natuke üle 154 laulu. Millest koostasin siis selle lõpliku edetabeli. Kuigi see edetabel ei ole oma ajastus adekvaatne, ehk see on praegusel hetkel mu arvamus nende headuse ja minu elu kontekstis olulisuse kombinatsioonist. See kui palju tegelikult need mulle 80ndatel meeldisid ja mind mõjutasid, seda enam 100% kindlalt ei mäleta, ega või ka väita. Võin vaid aimata.
Igatahes otsustasin sellise nimekirja koostada ning märkida juurde suuremale osale lauludest, et miks nad mu eluga on seotud või mis olukorrast ma neid mäletan või miks nad mulle meelde on jäänud. Ikka võimalikult palju ajastu kontekstis, ehk siis 1980-1989, aga kui vaja siis hüppan sealt välja kah... ehk on kunagi lastelastel huvitav seda lugeda... mul oleks küll oma vanavanemate muusikaeelistusi lahe teada :)
100. Sandra - Maria Magdalena
Tegelikult on neid Sandra tolleaegseid "kuulsaid" laule 2. Teine on "In the heat of the night". Kunagi oli mingi pop Saksa kontserdisari Peter's Pop show (vms.), mida kaudu ilmselt ka Sandra minuni jõudis. Kummalise välimusega tädi, kes hiljem lõi laineid ka oma abikaasa projekti, ehk bändi - Enigma - lauluhäälena.
99. Guns 'n roses - Welcome to the jungle
Mäletan, et ma pole kunagi eriline Guns 'n' roses fän olnud. Kuid ometi just see laul läks peale. Olin päris üllatunud iseendas, et ma olen selles suhtes eelarvamustevaba. Ehk vabalt võib mõni laul ka selliselt artistilt või ansamblilt minule meeldida, kelle muu muusika mulle üldse ei istu. Hiljem, 90ndatel siiski oli üks vahe, kus neilt siiski tuli mitu ballaadi, mida sellel ajal vähemalt kuulasin meeleldi (November rain näiteks).
98. Sarah Brightman & Steve Harley - Phantom of the opera
Sarah Brightman-i fänlus tekkis mul alles 90ndate lõpus, Rootsis elades, kuid see üks klassikaline Webberi laul on siiski paratamatult mingi ajastu märk. Brightman oli (ja võibolla on siiani) Webberi muusa. Ma õppisin selle sõna - "muusa", justnimelt sellest kontekstist.
97. Duran Duran - Wild boys
Kõik mu lapsepõlve nö. vanemad tüdrukud, ehk ema-isa sõprade lapsed ja ka mu enda sugulased, kes olid minust vanemad ja tütarlapsed - kõik nagu ühe puuga löödud - fännisid mingil hetkel Duran Durani. Minule meeldis ainult see laul tollel ajal. Kusjuures video oli ka vinge. Duran Duran nägi üldse kõvasti vaeva oma videotega. Mingil hetkel läks aga punt pooleks. Tekkis kaks uut bändi. Kuni siis tulid peamehed jälle kokku ning lõpuks jätkati ikka Duran-i nimel all...
96. Marju Länik - Varjude mäng
See Maggie Reilly hitiks lauldud laul toob mulle meelde vanaisaga koos Tamsalus Marju Läniku plaadi ostmise. Sellega oli mingi kummaline värk, et kas see laul oli ainult plaadil ja kassetil polnud või vastupidi. Või oli mõne muu lauluga nii, igatahes peamine on vanaisa, Tamsalu ja see mänguasjade-plaatide pood selles üle raudtee olevas hallis majas.
95. Falco - Rock me Amadeus
Saksakeelne muusika pole mulle kunagi eriti istunud. Falco kavalpea segas oma Jeanny laulus kaks keelt kokku ja sellest tekkis ka tähelepanu. Muidu Nena 99 õhupalli lugu oli ka kuum saksakeelne laul... ja juba 90ndatel Berliini elades, meldisid ka mitmed muud saksakeelsed laulud.
94. John Parr - St. Elmo's fire
Kirjutasin kuulmise järgi selle laulu sõnad omal ajal üles ning õppisin selle laulu pähe. Ema laskis mul seda siis esitada oma külalistele. Hämmastav, et ma julgesin...
93. Pet shop boys - Heart
Vampiirivideo oli minu meelest geniaalne. Kasuisa õudukaid vaadata ei lubanud, väitis, et siis ei saa me magada. Võibolla oli mu väikevennal sellised probleemid, minul küll mitte. Sellest sai alguse kuni täiskasvanueani kestev kella 10-ne magamamineku reegel. Haige, ütlen ma... Aga minu teada Tallinna kontserdil nad seda laulu ei laulnudki... kõigi aegade lemmikuim PSB laul ilmus aga hoopis 90ndatel - Jealousy...
92. Kare Kauks & Mahavok - Tunnete keel
Kare oli nii värske kui ta eesti popmuusikasse tuli. Aastaid olid maid jaganud ainult Anne Veski ja Marju Länik... nii hea, et tuli keegi ja tegi pagana hea häälega mõned Mahavoki laulud klassikuteks. "On läinud aastad" sõnad sai ka üles kirjutatud ning ma kujutasin ehtsalt ette seda kodust ära minekut ja siis aastate pärast tagasitulekut... kui romantiline oli see kujutlustes... ja elu läks hoopis teisiti...
91. Cher & Peter Cetera - After all
Kuulsin seda laulu esimest korda pleierist (raadio pealt), sõites bussiga Tamperre tööle. Nimelt töötasin juba enne keskkooli ühes sealses videolaenutuses.
90. Neneh Cherry - Buffalo Stance
Neneh oli cool, videod olid tal omapärased. Kummaline, et kõik sugulased tal siin Rootsis elavad. Ei teagi kus ta ise pesitseb?
89. Soul II Soul - Back to life
See laul jõudis minuni Tartumaal. Onupojal külas olles videolt vaadates. Alguses see ei meeldinud mulle, kuid aastatega on armsaks kulunud. Seda kuulates tuleb automaatselt Laeva meelde ning onupoeg ja tema ema ja nende elamine seal...
88. Roxy music - Jealeous Guy
See oli umbes aastal 1988, kui me koju Mtv saime. See oli esimene video, mis ma sealt nägin.
87. Queen - I want to break free
Freddy Mercury hääl, need I say more.
86. Robert Palmer - Johnny & Mary
85. Status Quo - In the army now
See oli kuum sõna siis kui me Lasnamäel elasime - 8.korrusel.
84. Tina Turner - Private dancer
Kasuisa lemmiklaulja. Kuid see laul jõudis minuni juba enne tema astumist meie ellu. Sellel ajal ei saanud ma videost hoolimata mitte kui midagi aru sellest, et Tina mängib raha eest tantsijat... ehk eskorditeenust pakkuvat daami. Aga tema kummalised juuksed ja temalikud tantsuliigutused on ikka lahedad. Ka tänapäeval. Tallinnas sai kunagi tema kontserdil ka käidud.
83. Peter Gabriel & Kate Bush - Don't give up
Kõik keda ma tean, on seda laulu maha teinud. Minule aga just nimelt on see hinge pugenud. Kallistavad Peter ja Kate videos on nii nunnud :)
82. Mike Oldfield & Maggie Reilly - Moonlight Shadow
81. UB40 - Red red wine
Punane, punane vein--- ma jõin viimati alkoholi juulis, K sünnipäeval, enne seda jaanipäeval ja enne seda aastavahetusel. Ei tea kas lapsepõlve mõjutused või mulle lihtsalt ei maitse... kuigi vahest tuleb küll isu. UB 40 laul toob paratamatult ühe endise lähedase alkoholiprobleemid meelde - eriti ühe öö, kui ma teda voodisse tassisin ja kui ta mul selle eest näo täis sõimas. Valus on siiani.
80. Prince - Purple rain
Videolaenutuses oli see video... Madonna esimeste muusikavideote kassett kah. Need kaks kassetti olid millegipärast maagilised mulle.
79. Expose - What You don't know
Tellisin spetsiaalselt nende plaadi USA-st. Oli mingi periood, kui ma tellisin kogu oma muusika USA-st (Corina, Lizette Melendez jne jne), sest Euroopas neid ei müüdud. Hiljem lõi Expose laineid ka siin maailmajaos. Tänaseks pole neist keegi pinnale jäänud...
78. Linda Ronstadt & Aaron Neville - Don't know much
Võiks öelda, et vanainimeste muusika. Aga mulle on terve elu ka Heli Lääts meeldinud. So what!?
77. Pet shop boys - Domino dancing
76. Kim Wilde - You keep me hangin' on
75. Taylor Dayne - Tell it to my heart
Soomes elades ja kui Nelonen-i kanalilt hakati ka peale filmide midagi muud näitama, siis üks esimesi saatesarju oli seal Timo TA Mikkonen-i magasinisaade, kuhu vahele oli tipitud ka muusikavideod. Üks neist ka see. Nokia kodu... Nelonen-i kanali algusaasta... kui kauge see kõik tundub praegu.
74. Michael Jackson - Thriller
See video on alati olnud üks neid "kõigi aegade". Eriti sellepärast, et mu lemmik õudusfilmide-näitleja Vincent Price seal häält teeb sellel ajal kui need zombid maa alt välja tulevad...
73. Kon Kan - I beg your pardon
Soomes elades oli pühapäeviti või oli see nüüd reedeti (reedeti oli vist ikka Tapani Ripatti edetabelisaade) kolmetunnine saade raadios, mida kõik kohalikud noored kuulasid. Esimene tund oli soovilaulud, teine tund oli saate oma edetabel ja uued lood kohalikus raadiojaamas ja kolmas tund usa ja inglismaa edetabelite uued lood. See laul oli ka seal oma-tabelis sellel ajal. Selle saate kuulamine oli kohustuslik ja alati! Ma olin ka alati kassetiga maki ees valvamas, et mõni hea lugu linti saada...
72. Erasure - A little respect
Sellega seoses meenub sõber Marko, kelle emale meeldis Erasure. Vaatasin Marko suunas üles, sest ta oli suur naistemees juba sellel ajal kui mina alles "second base"-ist unistasin.
71. Bryan Adams - Heaven
Nüüdseks on ka see mees elusalt laulukaare all ära nähtud... see laul oli ka repertuaaris. Kuigi mu lemmikud Adamsi lood tulid alles hiljem... Heaven-i sõnad olid ükskord ajakirja Suosikki lehekülgedel. Suosikki oli midagi erilist. Eriti 80ndate alguses ja keskel. Plakatid, kleepsud ja info muusika ning filmide kohta... seda kõike sellises mahus ei saanudki kusagilt mujalt.
70. Bon Jovi - Wanted dead or alive
69. Bananarama - Cruel summer
Samblapõllu spordilaager.
68. Gazebo - I like Chopin
67. Men without hats - The safety dance
Austraalia ja tantsimine.
66. Cliff Richard - Some people
Cliffiga seoses sain teada, mida tähendab sõna tsölibaat. Eurovisioon on ka temaga ühendatud. Aga see laul on tegelikult üks tervest reast jõuluaegsetest number üks briti hittidest. Mis omal ajal tähendas seda, et seda müüdi sama palju kui ülejäänud aasta edetabeli tippe kokku.. vüi noh, see on nüüd väike liialdus, aga ikkagi. Võid olla selline 50-aastane tsölibaati pidav kummaline mehike ja ikkagi meeldida inimestele.
65. Cure - Lullaby
Midagi täiesti ebaminulikku. Tegelikult hakkas mulle Cure meeldima alles hiljem. Millegipärast meenub temaga üks klassiõde, kes kolis Ameerikasse, aga tuli sealt tagasi. Ta tahtis klassist ainult kolme tüdrukut ja kolme poissi kirjasõbraks ja mina polnud nende hulgas. Olin solvunud. Südame põhjani. Siiani mäletan... kuigi hiljem kui ta tagasi tuli, saime hästi läbi ja solvumine läks ka üle... aga siiani on meeles :)
64. Texas - I don't want a lover
63. Camouflage - The great commandment
Lahe oli avastada, et keegi teine võib ka Depeche Mode-likku muusikat teha...
62. Bangles - Manic monday
Hittimittari saade Soome televisioonist oli iga nädal kohustuslik. Sealt sai kaasa eluks nii mõnegi olulise laulu...
61. Elton John - Nikita
Gert ja tema videomakk.... lapsena oli alati lahe neile külla minna... 80ndate keskel polnud eriti paljudel videomakki. Neil olid ka mõned muusikavideotega kassetid. Nikita oli ka seal... Esimene tutvumine Elton Johni muusikaga. Madonna Lucky star oli ka seal -mäletan kuidas arutleti, et kas ta kõrvarõnga tähel on viis sagarat või rohkem. Gerdil külaskäimisel oli alati eriline hõng küljes.
60. Foreigner - I want to know what love is
Seegi plaat on mu cd kogus. Tänasel päeval see laul enam nii ei mõju, kui siis kui olin alles ennast ja oma esimesi armastusi leidmas.
59. The Police - Every breath You take
58. Icehouse - Hey little girl
See laul jõudis minuni ringiga... märksa hiljem. Kuid seda tugevamini.
57. Laura Branigan - Self control
Aarne Oidi lapselaste juures külas. Nende ema ja minu ema olid töökaaslased. See laul oli neil videol. Nende vanemad lahutasid ja minu omad ka. Aga võibolla mängib mälu mulle trikki siinkohal.
56. Chris DeBurgh - Lady in red
See oli rohkem ema lemmik kui minu oma, ent hiljem on see mulle ka hakanud meeldima. Isegi praegusel ajal rohkem kui siis... vanadus?
55. Cindy Lauper - Time after time
Mustamäe korteris. Sõpruse pst. Maailmatu palju sõpru hoovis. See oli see väike hetke lapsepõlvest, mis oli tõeliselt ilus lapsepõlv. Ema ja isa ka veel koos. Ja kõik oli ilus ja soe ja päiksepaisteline. Isegi alt onu tegi läbi rõduääre nukuteatrit. Aaaaaaah...
54. Bonnie Tyler - Total eclipse of the heart
Viru varietee töötajate poolsed kivist koridorid. Sealne töölistesöökla ja jutud, et Bonnie Tyler käis Eestis... ja leidis endale vene peika :) Kasuisa plaadikogu, Nokia allkorrus. Hirmu-koobas.
53. FR David - Words
Tšehhi lõbustuspark ning Kristiina, kes rääkis, et see on tema lemmiklaul. Ja kui see nende klassiõhtul tuli, siis ta lülitas end täiesti välja ja vaatas aknast välja. Meil oli see ka isa punase Lada kassetil. Meie punane Lada oli omal ajal kuum sõna :) Sellest ei saa keegi aru, kes pole selles ajatus elanud :)
52. Samantha Fox - True devotion
Tamperes videolaenutuses tööl. Käiasin seda laulu pikalt ja pidevalt.
51. Simply red - If You don't know me by now
50. Joan Jett & The Blackhearts - I Love rock n'roll
Tänu sellele laulule sain teada, mis asi on jukebox. Joan Jett-il oli vinge hääl.
49. Jennifer Rush - I come undone
Rääkides vingetest häältest. Üksvahe kogunesime sõpradega Terhi juures. Tal oli see plaat. Ta läks oma poissõbrast lahku ja palus mind endaga kööki kaasa. Istus mulle vastu ja ütles, et mul on ilusad silmad. Esimene tüdruk, kes seda on öelnud. Ma ütlesin, et ta valetab. Järgmiseks ütles, et kas ma ei tahaks teda endale tüdruksõbraks. Et ta jättis minu pärast oma poisi maha. Mul läks jänes põue ja põgenesin...
48. Rock Hotel - Rockabilly rock
Trenn ja sealsed inimesed. Ja see kuidas ma need sõnad üles kirjutasin ja alati oma meelest jube hästi ning kiiresti kaasa laulsin... muidugi ka trenni-plixide ägedalt tantsitud Kalev-i kommireklaam. Trenna ja ka poisterühma trenna, kes ise reklaamis tantsis. Lemmikrida läks umbes nii: Kui ülikoolis käisin, olin filoloog. Folkloori korjasin igalt poolt. Nii Muhu saarel kui Setumaal, laulis iga eit ja taat - See on on rockabilly, rockabilly, rockabilly rock...
47. Suzanne Vega - Marlene on the wall
Kurvad üksikud tüdrukud on mulle ikka südamesse läinud. Vega teine laul - Luka niisamamoodi.
46. Simple minds - Belfast child
Iirimaa, kuhu ma jõudsin alles sellel sajandil... aga kummaline, et see atmosfäär, mis selles laulus on, et seda ma seal päriselt tundsingi.
45. The Nits - In the Dutch mountains
44. Michael Jackson - Billie Jean
Liisi... aga see juba nüüd hiljem, praegusel sajandil. Ometi on see laul alati mulle meeldinud.
43. Metallica - One
Jälle Gert ja tema Metallica kassett. Mustamägi.
42. Janet Jackson - Rhythm Nation
Janet ja tema tantsud on olnud inspiratsiooniks paljudele. Mina tema tantsukunsti polegi nii hullult fänninud, pigem just seda plaati... aga tema lood on tihti just sellise rütmiga, mis minul jalad tantsima kisub.
41. Lionel Richie - Hello
Ema lemmiklaul kunagi. Mulle läks video hinge - see pimeda skulptori teema...
40. Paula Abdul - Cold hearted
Vinge koreograafia. Eriti bridge-i osa laulust on vinge. Mäletan, et sellel ajal oleksin hirmsasti ise ka tahtnud seal muusikavideos tantsijaks olla.
39. Sting - Russians
Elamine Lomonossovi tänaval ja üleval "ministriproua" juures värviteleka vaatamine. Madisel oli see laul lindistatud. Küll ma tundsin kaasa vene lastele..."I hope that russians love their children too"...
38. Billy Idol - Sweet sixteen
Minna Nokia Keskkoolis oli veelgi suurem Billy Idoli fän kui mina... noh, ma otseselt fän polnudki, lihtsalt mitmed tema laulud meeldisid.
37. Berlin - Take my breath away
Top guns ja Tom Cruise... õnnestus seda filmi näha üsna sellel ajal kui see kuum oli... ometi ei läinud mulle see eriti korda... rohkem nagu naiste rida või nii. Aga see laul on jäänud küll elama sealt filmist oma elu. Ka selle CD ostsin kunagi antikvariaadist... ainult et see oligi ainuke hea lugu sellel plaadil...
36. Scorpions - Still loving You
Ükskõik mis Scorpionsi laul meenutab mulle üht hoovi-poissi - Ardot. Ja ma ei teagi, kas ta just eriline Scorpionsi fän oligi... aga ta kuulas neid, või kuulas neid tema vanem vend? Igatahes tema pärast kuulsin ka mina neid esimest korda. Ja oi kui heavyna nad sellel ajal tundusid... tegelikult ju tavaline mahe meloodiline rock, tänapäeva mõistes :) Ehhh, ikka meenub see kuidas me Ardoga mingile rock-kontserdile läksime. Temal mantel seljas ja muidu oma tavaliste riietega, aga minu ükski riietus ei kõlvanud kuidagi. Ei üks ega teine :) Jäigi lõpuks vist minemata... või käisime korraks, enam ei mäleta... toimuma pidi see igatahes 21.keskkoolis. Seda mäletan küll, et nii võõrastav oli minna kuhugi võõrasse kooli sellel ajal. Nagu spiooni või reeturi tunne oli... ei tea miks. Oma 7.Keskkool oli ikka üliarmas :) Praegu on küll selles Hariduse tänava majas hoopis üks teine kool.
35. Whitney Houston - I wanna dance with somebody
Kake-l oli Whitney esimene plaat. Alati kui ma Sini-t käisin hoidmas, nägin seda plaati, aga kunagi ei kuulanud. Whitney on üks vingemaid... kuigi minu lemmikud tema laulud tulid alles hiljem.
34. Phil Collins - Against all odds (take a look at me now)
33, Tears for fears - Woman in chains
Naiste peksmine toob meelde selle kui ma ema ja kasuisa vahele ükskord astusin ja ütlesin, et enne lööd mind, aga mu ema sa ei puutu. Ma ei suuda kunagi ühegi naise suunas kätt tõsta. Meenub ka üks endine töökaaslane, keda ma üritasin oma mehest võõrutada... aga ta pidevalt kukkus samasse ämbrisse... tuli jälle sinise silmaga tööle.. nii hirmus!
32. Wham! - Wake me up before You go go
Oh seda heatahtlikku ja värvilist 80ndate popmuusikat. Suured batšokid, säärised, kaherealised pintsakud, tupeeritud soengud ja wham-i wake me up.... nii tugev ajastu märk :)
31. Ann Wilson & Robin Zander - Surrender
Heart-i tumedapealine Wilsoni-õdedest, vapustavalt ilusa dueti-ballaadi naispoolena - tema pärast juurdus see mulle ühel pimedal ööl Tamperes südamesse. Umbes Pirkkala kandis tegelikult... seal kandis, kus minust peaaegu oleks võinud kokk saada.
30. Neneh Cherry - Kisses on the wind
Tampere kesklinn. Nokia bussipeatus. Tantsisin pleierit kuulates, kui järsku märkasin, et mingid filmivad mind kaameraga... ei tea, mis asja nad tegid... või kus see filmijupp tänasel päeval kusagil riiulil lebab või on hoopis prügimäele jõudnud.
29. Belinda Carlisle - Leave the light on
Võitsin kunagi raadiost mingid plaadid Bruce Willise oma näiteks. Kuid kõige tavalisemalt ostsin oma cd-d ühest antikvariaadist, kuhu mingil muusikakriitikul oli kombeks oma verivärsked cd-d viia, kui kriitika kirjutatud... nõnda leidsin ka Belinda cd- sealt. See laul oli minu jaoks tolle plaadi parim, kuigi meeldis mitu laulu sealt.
28. Michael Sembello - Maniac
See on üks neist lauludest, miks ma olen Danzumees :)
27. Sting - Fragile
Mitme ilusa tüdruku lemmiklaulja ja laul (üks näiteks, kelle nimi algab S tähega ja elab praegusel ajal Saksamaal). Mulle on Sting vahelduva eduga meeldinud. Ehk siis mõned laulud väga-väga, mõned jälle üldse mitte.
26. Depeche Mode - Blasphemous rumours
Jumalateotuslikud kuulujutud - milline vinge pealkiri laulul, kas pole? Üks ajastu vingemaid ansambleid. Vabalt võiks koostada Top 100 Depeche mode laulud ning kõik need oleksid head ja kuulamist väärt ka tänasel päeval. Minu tuttavatest suurim Depeche Mode-i fän oli Emakosken Yläaste klassikaaslane Tommi. Mina õppisin Deppareid kuulama natuke hiljem... keskkooli ajal.
25. Def Leppard - Pour some sugar on me
Def Leppardi kontsert kaksikutega Helsingis - üks võimsamaid kontsertelamusi. See majalammutamisvideo ja nende omapärane sound on mulle alati meeldinud. Mitu CD-d ka riiulis...
24. Sam Brown - Stop
Olen selle laulu sõnu tsiteerinud koolikirjandis. Aga kui esimest korda kuulsin, ei meeldinud see mulle üldse.
23. Jennifer Rush - The power of love
Wow, milline hääl. Ja milline raisku lastud muusikaline tulevik. Kurb.
22. Alphaville - Big in Japan
21. Shannon - Let the music play
Lasnamägi ja kodune turg. Hit-kassetid mida iseseisvumise aja alguses müüdi.
20. Elton John - Candle in the wind
Marilyn Monroe oli midagi erilist ka minu jaoks poisikesepõlves. Kuigi teda enam polnud, oli ta sellest hoolimata olemas... kasvõi läbi Madonna või läbi Marilyni filmide, mida ma Soome televisioonist alati vaatasin. Elton John-i austusavaldus talle, millest hiljem sai ka austusavaldus Dianale... minu jaoks on ja jääb see ikkagi Marilyn-i lauluks...
19. Eurythmics - Who's that girl
Annie Lennoxi parim laul. Parukas peas (Anniel ikka), vaatasime seda videot filosoofitunnis 8.klassis, Soomes.
18. A-HA - Hunting high and low
Ma pole kunagi olnud eriline loomade sõber. Mulle on see laul ikka meloodia pärast hinge läinud.
17. T'Pau - China in Your hand
T'Pau plaadi ostsin Stockholmist. Ei mäletagi täpselt, et ka siis kui umbes 16 aastaselt Maariti ja Eskoga esimest korda käisin või mõni aeg hiljem koos klassikaaslastega. Igatahes olin selle lauluga tuttav juba märksa varem... Sest mäletan kuidas arutasin enne keskkooli minu klassis käinud Tommiga (kes oli hardcore Depeche Mode fän), et see punapea, kes China in your hand-i laulab on vinge...
16. Martika - Toy soldiers
Praegu võin seda mõistusega võtta ning endale teadvustada, et mul oli mingi nõrkus poisikesena ladina-naiste vastu. Nende kuumus või miski. Aga Martika, niipalju kui ta laulis meeldis ikka rohkem mulle muusika kui oma välimuse pärast. Nokia keskkoolis sai Petri ja teistega ikka vahetundidel muusikateemasid arutatud... sellel ajal oli ka Martika mu suurimate lemmikute seas.
15. Heart - Alone
Helsingi Anttilast ostetud Heart-i cd... imetlesin seda sõites Porvoosse kooli. See Alone oli küll märksa vanem laul ja seda seal plaadil polnudki. Kuid lisaks "All I wanna do..."-le on just Alone nende lauludest minu jaoks eriliselt südamelähedane. Kahtlustan, et teen siinkohal üldse sohki, sest see laul jõudiski minuni ilmselt pärast seda, kui ma 90ndatel päriselt Heart-i fäniks sain...
14. Depeche Mode - Strangelove
Sõit EBS-i suvepäevadele. Kuulasime terve tee Depeche mode-i greatest hits-i. Teistel oli mingi muu lemmiklaul, aga minul just see. See juhtus 90ndate lõpus, aga 80ndatel tegime hoovi poistega ise Hittimittarit ja panime lauludele hindeid. Naabri-Mati tegi mu Depeche Mode-iga tuttavaks. See oli sellel ajal vinge kraam. Meie tabelis lõi laineid ka People are people.
13. Carly Simon - Coming around again
Jällegi üks ilusamaid laule ja mitte ainult 80ndatel vaid üldse.
12. Abba - The winner takes it all
Mu vanematel oli kunagi üks Abba plaat, mida meie lapsehoidjad kõik armastasid. Mina sellel ajal veel muusikast ei jaganud midagi, aga selle plaadi kaant armastasin ma küll passida... Seal oli midagi maagilist - joogikõrred :) Aga Winner takes it all laul toob meelde hoopis Porvoo ja kaksikud Anne ja Mari. Ja kuidas me ükskord Helsingist Porvoosse sõitsime või oli see nüüd vastupidi ja kuulasime seda laulu ning lugesime, et mitu korda see selle autosõidu jooksul tuleb - 29 korda tuli, aga sedagi ei mäleta, et äkki oli tegemist edasi-tagasi sõiduga... ja kas see oli üldse kaksikutega või hoopis Marjo ja Jukkaga? Igatahes see on laul, mis ei tüüta kunagi ära.
11. Cars - Drive
Üks kurvemaid lugusid. Usun, et see on mu emotsionaalset intelligentsust kõvasti arendanud. Selle ja selliste laulude fännimise pärast lapsena, olengi ma ehk selline mees, kes kinos nutta võib ning vahest mõne laulu pärast täiesti segi võib minna.
10. Roxette - The look
Klassivend Petri ja temale tänu olin ma Roxette-iga rohkem kursis juba enne teisi. Tal oli Rootsi muusika kogu ja muidugi oli ta selle üle uhke. Tellis ja kogus ja lõpuks läks ülikooli ka rootsi keelt õppima. Ta oli kahtlemata mu kõige parem sõber keskkooli ajal.
09. Skid Row - Youth gone wild
08. Skid Row - 18 and life
18 ja elu... ma olin selle laulu populaarsuse ajal küll alles 15-16, aga sellises vanuses tahetakse end ikka vanemana tunda... Sebastian Bach ja meloodiline rock. Suurem osa mu tolleaegsest plaadikogust esindas just seda muusikastiili. Tuleb meelde Emäkosken Yläaste ja väikelinna kooli rõõmud ja mured ühe tundliku teismelise jaoks. Sellepärast, et ma tean, mida see tähendab - sellepärast mulle vist meeldis ka nii hirmsasti Jonas Gardelli Koomiku lapsepõlv. Your crime is time...
07. Richard Marx - Endless Summer nights
Mingil hetkel läks koolis popiks rentida klassiõhtu jaoks mõni suvilamaja. Need maksid umbes 1000 markka öö eest. Esimesel sellisel klassiõhtul jämmisin koos klassiõde Kristaga. Järgmisel päeval aga ei tahtnud temast enam midagi teada... Meil oli tollel "järgmisel päeval" (mis ilmselt oli hoopis esmaspäev, pärast reedest pidu) ekskursioon Nokia kummitehasesse. Teised klassiõed ajasid takka, et ma pean vähemalt Kristaga rääkima. Muidu too ei saa aru, ega tea, mis värk on. Ma siis rääkisin ja vabandasin, et teda tegelikult ei armasta.. mühkam selline olin. See laul oli üks eelmise õhtu tunnete sütitajaks. See laul on siiani tegelikult üks lemmikuid ning õnneks alati enam ei tuletagi toda õnnetut olukorda meelde.
06. Richard Marx - Right here waiting
Üks ilusamaid armastuslaule läbi aja. Olen alati tunnetanud läbi selle laulu ka sarnaseid maitsejooni K-ga. Talle meeldib see laul veelgi rohkem kui mulle. Minu lemmik RM-i laul on 90ndatest pärit Hazard.
05. Roxette - Listen to Your heart
Roxette-iga seoses tuleb meelde klassivend Margus ja see miks me parandamatult tülli läksime. Kui tobe tegelikult. Siiani on suhted katki ja kurb meel sellepärast. Kuigi see toimus juba 90ndatel... tükk aega pärast seda kui ma talle sünnipäevaks Roxetti originaalkasseti kinkisin. Ajal mil juba CD-sid kuulati.. aga tal oli sellel ajal kassetimängija. Listen to your heart puges aga mu südamesse Nokial.
04. George Michael - A Different corner
Tahtsin endale ka viiepäevast habet ja valgeid riideid... Üks ilusamaid laule kuni tänaseni välja... Inimestele ikka öeldakse, et nad on kellegi staari või kuulsa inimese nägu. Minule on kõige rohkem just George Michael-it pakutud...eriti selles vanuses kui ma kõrvarõngast kandsin poisikesena. Aga lisaks on mulle pakutud Elvist ja Koit Toomet... viimati aga alles umbes kuu või kaks tagasi öeldi, et ma pidin Urmas Sõõrumaa nägu ja moodi olema :)
03. George Michael - Father figure
See laul on ülimega seksikas. Aga isa-teema mistahes vormis on mulle ilmselt sellest ajast peale kui isa meie pere maha jättis läinud kuidagi teisiti ja eriliselt hinge.
02. Madonna - Cherish
Klassiekskursioon Itaaliasse. Ostsin seal oma esimese Like a Prayer kasseti. Käisime klassiga igal hommikul rannas jooksmas ja mul mängis see muidugi pleieris... Selles videos on Madonna ka rannas. Kogu see reis on jäänud kuidagi üheks "reiside reisiks"... Veneetsia, Firenze ja ka see kuurortlinnake, mis oli meie peamiseks peatuskohaks. Nii palju juhtus - jalgpalliskandaal, maffiamehe põgenemine hotelli kõrvalmajja, õine külaskäik mänguasjapoodi, esimest korda kogu kambaga purjutamine ja muidugi need jäätisekohvikud... aga eelkõige Madonna ja esimene tõeline armastus Veneetsia kanalitel :)
01. Madonna - Look of love
Soome kolimine ja esimene oma vinüülplaat - Madonna "Who's that girl"-soundtrack. Sellel õhtul oli juba pime ja sadas laia lund, kui Sirpa selle mulle ostis. Olin tegelikult juba selleks ajaks planeedi suurim Madonna fän :) Aga see plaat ja eriti see laul on minu jaoks olnud ilu kehastus. Mitte enam, aga sellel ajal küll. Lapsepõlve armastuse idealiseerimine... oh, olgem ausad, pole ma sellest tänasenigi väljunud :)
esmaspäev, 31. august 2009
pühapäev, 30. august 2009
Inglourious Basterds / Vääritud tõprad (USA-Saksamaa 2009)
Režissör ja stsenarist (auteur): Quentin TarantinoOlulisemad näitlejad: Christoph Waltz, Brad Pitt, Mélanie Laurent, Diane Kruger, Daniel Brühl, Eli Roth, Michael Fassbender, Til Schweiger, Martin Wuttke, August Diehl, Sylvester Groth, Christian Berkel, Mike Myers
Loo lähtekoht: Film saab alguse natside poolt okupeeritud Prantsusmaal, kus Saksa ohvitser (juudikütt) otsib natside eest põgenenud ja end varjavaid juute. Üks tüdruk pääseb ta käest justkui üle noatera. Kolm aastat hiljem on tüdrukust saanud kino-omanik ja tema vanemad tapnud nats on turvaülemaks Göbels-i tehtud filmi esilinastusele, mis olukordade jada tulemusena peaks toimuma justnimelt selle tüdruku kinos. Kohale on tulemas ka Hitler ise. Samal ajal on jõuk ameeriklasi (ja nendega liitunud sakslasi) niitmas brutaalselt mööda Prantsusmaad natside skalpe, külvates hirmu ning luues legende natside seas. Rühmituse hellitusnimi on "Basterds" ehk siis "tõprad". Samuti on aga märksa tsiviliseeritumad britid punumas plaane, kuidas Hitlerile "ära teha" ja sõda lõpule viia. Kõik teavad, mis on toimumas selles Prantsusmaa pisikeses kinos ning kõik punuvad oma plaane kuni "suurürituseni välja".
Wow!!! Mu aasta oodatuim film oli igati ootamist väärt! Tarantino on väärikas nimi teiste suurte tänavuaastaste auteur-ide nimistus. Teiste hulgas Woody Allen-i ja Pedro Almodovari uued filmid on mul juba nähtud ning Tarantino on igati õigustatult teisete suurnimedega ühes reas. Kusjuures "Inglourious basterds" paneb veel pika puuga teistele ära kah. Muidugi ees on veel muuhulgas Michael Haneke Cannes-i peapreemia võitnud Das weiße Band, mis peaks siinmail linastuma novembrikuus. Cannes-i festivalil osales ka Tarantino film ning võttis sealt ka igati vinge - parima meesnäitleja - võidutiitli kaasa - Christoph Waltz -ile. Waltz ongi selle filmi suurim üllataja ning võiks öelda "avastus". Siiani peamiselt saksakeelsetes riikides telenäitlejana tuntud Waltz on nii hea oma rollis, et ma praktiliselt ootasin pidevalt, et millal jälle temaga stseenid filmis tulevad :) Temas on mingit James Woods-ilikku paha mehe karismat, või Geoffrey Rush-i karakternäitleja meisterlikkust. Iga liigutus näib justkui detailideni läbimõeldud ning see teebki ehk tema karakterist kergelt õõvastava. Võibolla see täiuslik pedantsus muutis tema karakteri isegi kergelt pervertseks. Kuid samas nii naudinguliseks vaatajale - milline mahlakas vastuolu - deemonlik. Temast mängustiilist õhkab mingit värskust ja samas Tarantino laseb tal ka mõnuga olla selline ühelt poolt erudeeritud, tark ning igat olukorda kontrolliv, aga samas tegelikult üks ilge ja vastik nats. Selle karakteriseeringuga seoses ilmneski minu jaoks filmi ainuke oluline viga. Nimelt kuidas nii tark ja iga sammu läbimõtlev mees nii lihtsalt haneks tõmmatakse? See on justkui "natuke" uskumatu, igatahes mina seda ei osta päriselt. Samas, eks temagi oli ju lõppude lõpuks inimene :) Ja inimesed on ju ahned ning ostetavad. Igatahes ma ei uskunud või ei saanud aru sellest, et miks ta tahtis riskida ning loobuda oma mugavast ja austatud positsioonist Hitleri käsilasena selle nimel, et sõda lõpetada ja endale mugav elamine Ameerikamaal kaubelda...
Tarantino paneb ikka täie mõnuga. Tema lapsik üleliialdamine ja julgustükk julgustüki otsa, kas siis skalpeerimistega šokeerimine või võttes vabaduse muuta ajalugu filmikunsti nimel - see kõik tasub end ära ning muudab tema filmid ennalt ettearvamatuteks ning põnevaks jälgida. Tegelikult oli ju film 2 ja pool tundi pikk, kuid minul ei hakanud küll hetkekski igav. Mulle nii väga meeldib ka tema esteetiline maitse. Kunstiliselt prantslaslik sisustus ja need punased, kollased sooja-pruuni-toonilised värvingud, mis loovad atmosfääri (mõneti sarnane Almodovari soojade kuid ühtlasi tugeva värvivalikuga). Kui kasvõi vaadata seda filmi alguses olevat prantslase maakodu - kõik need pisikesed detailid - näiteks natüürmortlik korv õuntega ukse ees või toas olev mööbel või uksest paistev loodus - see õhkas justkui Prantsusmaad. Ometi stseenis osalev sakslane, isegi rääkides prantsuse või inglise keelt, on ehtsalt "sakslane" ja sellepärast ka kontrastne prantsuse väikses talukeses.
Kuid mitte ainult tegevustik ning karakterid pole Tarantinol põnevad ja värvilised vaid ka see dialoog, milles oli peidus hulganisti kilde ning osavat sõnademängu. Kuigi mingid teemad on juba tuttavad tema varasematest filmidest. Muidugi vägivald kui selline on ikka läbivaks jooneks olnud tema loomingus, kuid siin on jälle ka kättemaksuteema tugevalt sees. Ja selline "mõnuga" kättemaks - ehk natsidele natside palk. Irooniliselt otsekoheselt teostavad seda kättemaksu ka mitmed juudid ise (Eli Roth näiteks - juudikaru :)). Kuid õnnestunud karaktereid oli ju filmis palju. Lisaks Waltzile tahaks eraldi ära märkida Mike Myers-i, keda ma esimesel silmapilgul ei tundnudki ära... seal hämaras ja kaugel kaadris... alles kui kaamera natuke lähemalt võttis, sai muutumise meistri järjekordset karakterit imetleda :)
Tõbraste jõugu liidrit mänginud Brad Pitt ei ole minu lemmiknäitlejate nimistus ning ega ta selle rolliga midagi vapustavalt erilist ju ei teegi, et sinna nimistusse pugeda, aga pean tunnistama, et ta oli päris ok. USA lõunaosariiklase murrakut mehiselt sülitav Apatši Aldo (huvitav kas see grammatiliselt valesti kirjutatud filmi pealkiri on ka viide sellele mõnusale aktsendile? Või tahtis lihtsalt Tarantino eristadada selle filmi samanimelisest, 70ndate lõpul valminud eelkäijast - tegemist on ju mõnes mõttes sarnasel ajal ja samuti natsi-Saksamaal toimuva filmiga), kes nõuab oma igalt sõdurilt vähemalt 100 skalpi. Väänab itaalia keelt, mis jaksab :) Selles filmis taaskohtub ta ka oma Trooja-filmi kolleegi Diane Kruger-iga. Kruger mängib Bridget von Hammersmark-i, kes "on Saksa kuulus filminäitlejanna, kuid ühtlasi briti spioon". Sellised lahedad Tarantinolikud filmivälise elu paralleelid ja austusavaldused, mis ta on sidunud oma filmi, andsid justkui omakorda ühe tasandi nende sisuliste seikluste jälgimisee juurde. Ehk siis Hammersmark-i juurde tõmbaksin paralleeli Marlene Dietrich-iga. Aga filmis veel palju selliseid vahvaid paralleele. Sellepärast peaks seda filmi veel mitu korda vaatama, et need kõik üles leida! Ühe oma "leidudest" võin veel siin näitena ära tuua - see Tuhkatriinu "kingasobitamine" näiteks... jne, jne :))) Lisaks veel sellised vahvad "salapolitsei" detailid, nagu näiteks see baaristseenis aru saamine, miks ikkagi tegemist polnud sakslasega (see sõrmede värk). Sellised detailid ja kui neid on veel ohtralt, näitavad minu jaoks stsenaristi nutikust ning mis eriti hea - kitsi ta nende nutikustega pole! (Vahet polegi, kas hinnangut ka päriselt võiks sõrmede näitamise järgi nii kindlalt päris elus teha. Jälle ju üks hea põhjus Tarnatinol filmis korralikud tapatalgud korraldada :))
Kaks näitlejat olen unustanud ära märkida - Michael Fassbinder, kes tegi ülihea rolli alles hiljuti filmis "Hunger", on siin samuti võrreldes selle Hungeri-rolliga peaaegu äratundmatuseni muutunud Briti ohvitseriks. Ja Daniel Brühl, kellel pärast "Goodbye Lenin" filmi on kindel koht erinevate maailma režissöride (või casting directorite?) mälus. Ning teda tunduvad ka erinevate riikide filmimehed tihti siia-sinna kutsuvat viimsel ajal (ta olevat sündinud hoopistükkis Hispaanias!). Ja mina olen sellega küll ülimalt rahul. Hmmm... kolmandaks veel ka imetillukeses rollis prantslasest baaripidajana, saksa tippnäitleja Christian Berkel - sama mees kes tuttav filmidest Valküür, Das Experiment, Zwartboek, Flightplan ja Der Untergang (Downfall). Ehk siis tõeline "tähtede paraad", ka pisipisikestes kõrvaosades - seegi märk Tarantino detailsuseni aetud täiuslikkusest :) ! Samas suurem osa näitlejaid kindlasti jookseb tormi, et saaks võimaluse suure auteuri filmis osaleda... (Huvitav kes ja kas neist Euroopa näitlejatest saabuvad järgmise aasta lõpus Eestisse - Euroopa filmiakadeemia auhindade jagamisele? Kes neist on kuumad mõnedes Euroopa filmides järgmisel aastal... chances are, et mõni ikka...)
Muidugi võib alati seada küsimuse alla, et kas on ikka vaja nii palju vägivalda? Kõik need kuulirahed, skalpeerimised, pesapallikurikaga pea tagumised ja muu? Samas sõda tõigi need monstrumid inimestes välja. Ja kättemaksu mõnu. Ma kujutan ette, et mitmed juudid, kes seda filmi vaatavad ja kes tunnevad ja teavad, mis natsid tegid, tunnevad mingis mõttes ennast selles filmis kättemaksu realiseerimas. Olgugi et siis ainult samastudes karakteritega ja oma illusioonides. Isegi mina, kes pole juut, aga näinud ja kuulnud oma elu jooksul piisavalt palju teema kohta, tundsin endas seda loomalikku samastumist... ja ühtlasi ka ju mingis mõttes häbi. Ehk kui palju erinev ma tegelikult oleksin selles olukorras olnud? Ükskõik ka natside poolel või juudi sõdurina leitnant Aldo Raine jõugus.
Usun, et film korjab nii mõnegi Oscarikandidatuuri. Kui mitte keegi muu, siis vähemalt Christopher Waltz, aga mina kiidaks ka montaaži, kaameratööd ja miks ka mitte kunstnikutööd. Eraldi Oscarit muusikavalijale ei anta, kuigi ka see vääriks kindlasti loorbereid. Mis siis sellest, et kuidagi ajastule sobimatult 70ndatelik, oli see ju ka liiga tüüpiliselt Tarantinolik, kuid filmile atmosfääri loova elemendina siiski väga huvitav! Tarantinolik on ehk mingis mõttes ka see filmi peatükkideks jaotamine. Minule selline stiil istub - tekitab raamatulugemise tunde... ja see on igati positiivne!
Hinnang: 5 (tegelikult ega ma seda filmi eriliseks mõtete ärgitajaks või tunnete tekitajaks peagi. Selles suhtes on selline kõrge hinnang "sellisele" filmile minu poolt väga suur erand. Nimelt võtan ma seda filmi ikkagi meelelahutusfilmina. Olgugi, et tegemist oli liigse vägivallaga ja mitmeski mõttes sügavate teemadega. Arvestades tausta ja kasvõi filmiski aset leidvate surmade arvu on see ameerikalikkus minus lausa hirmuäratav. Ja ometi on see tugevalt meelelahutuslilk ja kuidagi originaalne kogu see Tarantinolik filmikunsti extravaganza. Mahlane, nagu sügisene õun :) Ja mulle maitsevad need Tarantino õunad... "Modern Mastrepiece". Igale stsenaristile või dramaturgile hea õppematerjal. Uskumatult vinge film! Siiski ehk mitte igale maitsele... paljudele kindlasti on ka see liigne vägivald, liiga üle võlli näitlemine või ajaloo moonutamine liiga suur amps alla neelamiseks. Minule meeldisid kõik need komponendid ning eriti kõik kaadrid kus osales Christopher Waltz. Ja alati plusspunktid, kui Hitler ise on ka mängus. Siin ikka klassikaliselt raevunud ja markantselt ülinärviline. Nagu teda ikka kujutatakse... ju ta siis oligi selline :) Aga muidugi Tarantino ei piirdu ainult "kõige suuremaga". Ekraanil on ka Göbels, Göring ja Bormann... kõik ühes kinos...kõik ühte ja sama filmi vaatamas :) Ning lisaks vilksab läbi ka Winston Churchill :) Tere tulemast Tarantino mõttemängude vahvasse maailma! Lõpustseeni peale oleks tahtnud hakata plaksutama :) Haige. Olen. Tean. Aga mitte nii fucked up nagu Tarantino ise :))
Filmi trailer:
laupäev, 29. august 2009
GEP ETVs
ETV näitab 11.septembril ühte minu viimaste aastate lemmiklavastust!
NO-teatri "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni"
Minu arvamust, pärast tüki nägemist Baltoscandali festivali raames, võib lugeda siit.
Olegu tänatud ETV "otsustajad", et Teatriõhtu sügisel jätkub! See on minu meelest ainus asi, mida üldse 100% alati tasub vaadata Eesti kanalitelt :)))
Tekst ETV kodulehelt:
Teleteatri hooaja avab Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi palju auhindu pälvinud menulavastus eestlaste iibe teemadel. Prognooside kohaselt väheneb eestlaste arv lähemate aastate jooksul muljetavaldava hooga. Meid ei sünni järjest juurde. Emapalk ei ole aidanud. Ja me ei naerata lastele endiselt, me ei ehita juurde lasteaedu ning me küsime endiselt: aga milleks see kõik? Eesti nimel, ütleb lavastus "GEP ehk Garjatšije estonskije parni". Tiit Ojasoo lavastus kõneleb eestlaste väljasuremisest ja laste defitsiidist. Selles olukorras otsustab kamp noormehi, kes on aru saanud, et eestlaste päästmiseks on hetk kas nüüd või enam mitte kunagi, teha meeleheitliku, aga õige sammu. Moraalselt on nende tegu vastuvõtmatu, eetiliselt kahtlane, kuid eesmärki silmas pidades ainuõige. Kes meist tahaks muutuda anonüümseks? Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Gert Raudsep, Inga Salurand, Elina Reinold, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Tiit Ojasoo, Andres Mähar, Risto Kübar ja Tambet Tuisk.
NO-teatri "ГЭП ehk Garjatšije estonskije parni"
Minu arvamust, pärast tüki nägemist Baltoscandali festivali raames, võib lugeda siit.
Olegu tänatud ETV "otsustajad", et Teatriõhtu sügisel jätkub! See on minu meelest ainus asi, mida üldse 100% alati tasub vaadata Eesti kanalitelt :)))
Tekst ETV kodulehelt:
Teleteatri hooaja avab Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi palju auhindu pälvinud menulavastus eestlaste iibe teemadel. Prognooside kohaselt väheneb eestlaste arv lähemate aastate jooksul muljetavaldava hooga. Meid ei sünni järjest juurde. Emapalk ei ole aidanud. Ja me ei naerata lastele endiselt, me ei ehita juurde lasteaedu ning me küsime endiselt: aga milleks see kõik? Eesti nimel, ütleb lavastus "GEP ehk Garjatšije estonskije parni". Tiit Ojasoo lavastus kõneleb eestlaste väljasuremisest ja laste defitsiidist. Selles olukorras otsustab kamp noormehi, kes on aru saanud, et eestlaste päästmiseks on hetk kas nüüd või enam mitte kunagi, teha meeleheitliku, aga õige sammu. Moraalselt on nende tegu vastuvõtmatu, eetiliselt kahtlane, kuid eesmärki silmas pidades ainuõige. Kes meist tahaks muutuda anonüümseks? Lavastaja Tiit Ojasoo, kunstnik Ene-Liis Semper. Osades Rasmus Kaljujärv, Sergo Vares, Gert Raudsep, Inga Salurand, Elina Reinold, Jaak Prints, Mirtel Pohla, Tiit Ojasoo, Andres Mähar, Risto Kübar ja Tambet Tuisk.
kolmapäev, 26. august 2009
Augustilõpu teatriuudised, ehk peamiselt teatrite sügishooaja uuslavastustest...
UGALA
Ugalal algab juubelihõnguline „teatriaasta“. Nimelt on tegemist juba 90.hooajaga!
Trupist on lahkunud Juss Haasmaa ja Jaanus Kask, kes jätkavad tööd teatris rollilepingutega. Haasmaa osalebki juba Eesti Draamateatri uues tükis alates oktoobri lõpust. Ugala peakunstniku kohale asub alanud hooajast Jaanus Laagriküll. Tema kujundus Küünlad põlevad lõpuni väärib minu meelest käesoleval aastal loorbereid :)
Uuslavastusi on selle hooaja esimesel poolel planeeritud 4. Titov lavastab Andus Kivirähki „Limpa ja mereröövlid“, kus osalemas peaaegu kogu trupp. Esietendus peaks toimuma 2.10. Põnevas kohas – Hariduse tänava tehasehoones (Lennukitehases) toob Taago Tubin lavale Lotta Lottassi „Kogujad“. Tegemist on kahe näitleja-tükiga. Osades on Tanel Ingi ja Janek Vadi. Lavale saabub tükk esimest korda 8.10.
Ingo Normet toob lavale Kay Pollaki loo „Nii nagu taevas“. Mäletan, et see film ajas mu kunagi nutma ning tegemist on ju lausa oscarikandidaadiga! Kui Normet selle mõnusalt lavale toob, siis on oodata tõelist pärli ja suurt hitti Ugala mängukavva!!! Saab nii naerda kui nutta :) Huvitav, kas peaosas on Andres Tabun, Peeter Tammearu või Indrek Sammul... kõik kolm sobiks ideaalselt...
Ja neljandaks Leino Rei jõululavastus lastele, mille kohta hetkel rohkem infot pole. Loodetavasti mängitakse ka eelmise aasta jõulutükki veel. Selline tunne jäi, et seda kiideti ning minul ja minu lastel jäi see nägemata.
Lisaks on Ugalal plaanis hakata avama iga kuu viimasel laupäeval teatrikohviku uksed. Ehk siis teatritegijad pakuvad seal oma eriretseptide järgi valmistatud hõrgutisi ning sinna kõrvale ka midagi hingele ja vaimule. Kohvikumuusikat Viljandi muusikutelt ning lubatakse ka täiendust kohvikuliste teadmistele Viljandist ja Ugalast. Nii põnev! Kui vaid jõuaks ja saaks sinna Viljandimaale just sobivalt mõnikordki :)
Meeldetuletuseks suvine infokild, ehk eelmise hooaja Kuldõunad 2009: lavastaja Peeter Tammearu (lavastus "Vanamehed seitsmendalt"), kunstnik Jaanus Laagriküll (kujundus lavastusele "Küünlad põlevad lõpuni"), näitlejanna Luule Komissarov (vanaema ja poksitreener lavastuses "Poks") ja näitleja Juss Haasma (Artur Rinne lavastuses "Arturi laulud ja aastad").
ENDLA
Ka Pärnu lavalauad näevad 4 uuslavastuse esietendust selle hooaja esimesel poolel. Kõigepealt üks vaimukas, hell ja südantsoojendav armastuslugu – Esimesed suudlused, mis saab alguse ühistest mängudest lapseeas, kulgeb läbi teismeliste maailmavalu, kooliaja, abielu, laste kasvatamise ning kestab kustumatult üle kuuekümne aasta. Osalemas ainult 2 näitlejat – Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Loo autoriks on Jay D.Hanagan ja lavastajaks Madis Kalmet. Kunstnikuna on külalisena kaasatud Liina Tepand.
Teiseks Joanna Owsianko „Tiramisu“. Mille lavastab Enn Keerd ning kunstnikutöö eest hoolitseb Silver Vahtre. Osades suurem osa teatri „kaunitare“ :): Karin Tammaru, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Kaili Närep, Triin Lepik, Kaili Viidas.
Roy Strideri „Mässajad“ lavastajaks on Andres Noormets. Osades: Sten Karpov, Lauri Kink, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Tambet Seling, Liis Laigna, Marta Pulk (külalisena). Tegemist on lavastusega teisitimõtlejatest, kes tunnevad missioonitunnet maailma heaks midagi ära teha ning ühinevad seetõttu G8 vastase protestiliikumisega.
Jõuludeks pakub Endla lastele ja suurematelegi auteur-lavastust „Väikesed ajarändurid“. Tegemist on lavastaja Tiit Palu enda kirjutatud looga. Kunstnikuks Silver Vahtre ja osades suurem osa Endla teatri näitlejaid. Tutvustuseks ütleb teatri koduleht: Kauge ja lähedane minevik on käeulatuses, tulevik lausa siinsamas. Vajuta ainult nupule! Ajaloolised ja fantastilised tegelased astuvad lavale ning ajarändurid saavad vastused oma küsimustele selle kohta, miks on asjad just nii ja mitte teisiti. Kas midagi saab muuta? Kuidas mõtlesid lapsed tuhat aastat tagasi ja millega mängivad saja aasta pärast?
Veljo Reinik lahkub trupist :(
THEATRUM
Sügiseses mängukavas on jälle Teatriliidu aastaauhindade jagamisel võidutsenud LINN ja MAARJA KUULUTAMINE. Saab ise veenduda, kas Marius Peterson oli väärt võitu Priit Võigemasti vinge Ruja rolli ees ja kuidas on lood Petersoni lavastusega, kas see on midagi nii erilist, et vääris loorbereid Nüganeni mastaapse Wargamäe Wabariigi asemel :)
CABARET RHIZOME
Oodata on uuslavastust Võmmid: viimane partii
See on lugu kahest mehest, keda võiks nende välimusele ja varustusele toetudes nimetada kas eradetektiivideks või salapolitseinikeks. Nad istuvad koos oma ribikardinatega ruumis ja kuulavad lindistusi, murdmaks lahti üht, ainsana mõistatuslikuks jäänud mõrvamüsteeriumi. Iga uus vihje on järjest mitmetähenduslikum, iga mõeldav lahenduskäik näib liiga absurdne, et tõeseks osutuda.
Ka sel korral hoiduvad näitlejad liigsest sõnakasutusest, kuid uue lisandusena mängukavasse toob "Võmmid" lavale senisest intensiivsema ja tihedama sõnavaliku. Käivitavaks jõuks on popkultuuri sidumine millegi "kõrgendatult intellektuaalsega" - tüüne, põnev ja robustselt glamuurne detektiivimaailm leiab oma vormilised ja sisulised seosed Samuel Becketti "Krappi viimase lindi" ja "Rockaby"ga, kus inimene laval on väliselt rohkem kuulaja kui rääkija.
Lavastajaks on Johannes Veski, mängivad Joonas Parve ja Anatoli Tafitšuk. Tekstidega toetab Jim Ashilevi.
LOOMINE
Novembris-Detsembris on oodata kultuuriajaloolase Loone Ots-s näidendit "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt“. Lavastus sünnib koostöös Tallinna Toomköubi ja Tallinna Linnamuuseumiga. Etenduspiagaks põnev Kiek in de Kök ning etendatakse seda tükki bastioni käikudes. Lavastajaks Anne Velt.
LINNATEATER
Taastatakse Põrgulava legendaarne lavastus Mauruse koolist ehk A.H. Tammsaare tekstil põhinev „Tõde ja õigus. Teine osa“, seda näeb laval taas 4. septembrist. Tegemist on tõelise maiuspalaga Eesti teatrite repertuaarimaastikult!!! Kellel veel nägemata, siis soovitan ülimalt soojalt!
Sama kuu lõpus tuleb Eestisse Adolf Šapiro, kes kohandab uuesti Taevalavale Luigi Pirandello „Nii see on (kui teile nii näib)“. Ka see oli äge! Etendus läks lahti juba enne tegelikku lavasaali sisenemist ning ei lõppenud näitlejate kummardamisega :)
Ja kuigi varem teatati, et sellel poolaastal pole midagi uut oodata, siis teater siiski tahab oma austajaid ka millegi värskega mängugavas kostitada ning Elmo Nüganen toob lavale A.H. Tammsaare tõlgenduse „Ma armastasin sakslast“. Nii põnev! Spekulatsioon, kes mängivad Ericat ja Oskarit saab kohe ja siit alguse.... Mina loodan Erica rollis näha Elisabet Tamm-e (Evelin ja Hele on vist hetke seisuga mängust väljas?) ja Oskari rollis kas Priit Võigemasti või Argo Aadlit. Võigemastil polegi oma koduteatris peaosarolli hetkel... (kui nüüd Ohvrit mängides ei kvalifitseeru peaosana?). Aga teistele teatritele niidab mees ülistavat kriitikat oma superrollidega (pean silmas Vanemuise Ruja ja NO-teatri Pea vahetust). Teater jätkab kunstilises plaanis omamaise klassika ja eestlase südametunnistuse teemadel. Oktoobrist liitub teatri püsitrupiga näitleja Andrus Vaarik, kes on koduteatris taas ringiga tagasi :)))
Muusikarindel on Linnateater alati tegus olnud ja hetkel on salvestamisprotsessis ka plaat Valter Ojakääru lauludega.
Trupist lahkus Jaanus Rohumaa :(
VON KRAHLI TEATER
Sügisel on tulekul Riina Maidre ja Maike Londi kontsertetendus,
Jan Kausi / Märt-Matis Lille «Rüütel» (multimediaalne ooper) lavastajaks Mart Koldits,
Peeter Jalakas lavastab William Shakespeare’i «Kuningas Lear» (koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega)
EESTI NOORSOO- JA NUKUTEATER
5. augustil jagati Eesti Nuku- ja Noorsooteatris kolleegipreemiaid. Hooaja 2008-2009 Lipulaevaks ehk parimaks lavastuseks valiti Jevgeni Ibragimovi lavastatud „Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused“. Minu meelest oli see ka TÕELISELT LAHE TEATRIELAMUS!!! Soovitan kõigile lastega seda vaatama minna! Hooaja Pärliks ehk parimaks naisnäitlejaks valisid kolleegid Ingrid Isotamme, Ladvaõunaks ehk parimaks meesnäitlejaks sai Taavi Tõnisson. Parima kõrvalosatäitja preemia Rusikas Silmaauku võitis Anti Kobin. Parim külaline oli Buratino lavaloo valguskunstnik Laurent Maljean Prantsusmaalt. Hooaja parim administratiivtöötaja ehk Töömesilane oli kirjandustoimetaja Anna-Liisa Õispuu, parim tehniline töötaja ehk Osavnäpp lavatööline Georg-Sander Männik. Hooaja Suurimaks Üllatajaks osutus teatri muusikajuht Kaire Vilgats.
Käesoleval hooajal täitub teatri aastakümnete pikkune unistus – veebruaris 2010 avatakse NukuKunsti Keskus ehk NuKuKe, mille üheks olulisemaks osaks saab kaasaegne teatrinukkude nukumuuseum.
Lastelavastused on eelkõige suunatud lastele, seetõttu on nüüdsest lapsevanemale kui lapse saatjale hind sümboolne 25 krooni, õhtused lasteetendused on aga täishinnast suisa poole hinnaga.
Hooaja jooksul jõuab Eesti Nuku- ja Noorsooteatri lavale vapustav number uuslavastusi, nimelt tervelt 16!!!. Septembris esietendub eesti rahvajutul põhinev „Võlurätik“, mille lavastab Jevgeni Ibragimov ja kus teeb nukukunstniku debüüdi Tauno Kangro. Jõuludeks tuuakse lavale kaks uuslavastust – vana hea „Väike nõid“ uues renoveeritud saalis Jevgeni Ibragimovi lavastuses. Nii lahe idee panna Iiris Vesik väikest nõida mängima... lisaks teeb kaasa ka Marko Matvere... tema lauldud Nõia elu on ju juba täiesti legendaarne!!! Teine jõulutükk on Jaan Tätte lastenäidendi „Tere“ Köismäe tornis Allan Kressi lavastuses mängivad Agnes Aaliste ja külalisena Tarmo Prangel.
Villu Kanguri «Otsast alates» lavastab Reeda Toots ning esietendus peaks toimuma 26.11
Lisaks jätkab Nuku- ja Noorsooteater muusikalide lavaletoomist ning kevadel võib oodata uue mastaapse muusikali esietendust. Maikuus jõuab lavale Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatul põhinev koguperelavastus „Meisterdetektiiv Blomkvist“, mille lavastab Vahur Keller. Hooaja lõpetab iga-aastane Tallinn Treff Festival, mille seekordseks põhiteemaks on tänavateater.
VANEMUINE
Inglismaal kõrgelt hinnatud lavastaja Barrie Rutter alustas Vanemuise teatris William Shakespeare’i tragöödia „Kuningas Richard Kolmas“ proove. Eesti teatriloos on tegemist esimese korraga, kui Shakespeare’i teose lavastaja tuleb klassiku kodumaalt. 17. oktoobril Sadamateatris esietenduv „Kuningas Richard Kolmas“ esietendub 17.10 ning on ühtlasi Vanemuise teatri algava 140. hooaja esimene lavaküpseks saav sõnalavastus.
Kuningas Richard Kolmandana astub lavale Jüri Lumiste, teistes osades teeb kaasa peaaegu kogu Vanemuise draamatrupp, lisaks külalisnäitlejaid Võrust ja Saksamaalt Augsburgi Linnateatrist ning mujalt. Lavastuse helikujunduse teeb Barrie Rutteri kauaaegne koostööpartner Conrad Nelson, kunstnik on Lilja Blumenfeld. Shakespeare’i tekst hakkab kõlama Anu Lambi värskeltvalminud tõlkes.
31.oktoober alustab lavateed ”Ämbliknaise suudlus” muusikaliversioon. Draamaversioon Jüri Krjukovi ja Ain Lutseppaga on siiani üks mu kõigi aegade suurimaid lemmikuid. Heliloojaks on John Kander, laulutekstid on tõlkinud Leelo Tungal, proosatekstid (uus nimi?) Andrus Lauringson.Lavastajaks Saksamaalt külaline Roman Hovenbitzer. Ka kunstnik, valguskunstnik ning koreograaf on külalised välismaalt. Rollides Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Kodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai ja balletirühm. Ehk siis lugu sellest kuidas kommunist ja homo ühes vangikongis istuvad. Teine vestab esimesele lugu Ämbliknaisest, kommunist aga paljastab omi saladusi... Isiklikult olen ülimalt kurb selle rollijaotuse pärast... ma ei näe neid tegelasi üldse sellistena. Kahju. Aga eks siis nüüd on ainult võimalus positiivselt üllatuda või tõdeda, et „mis ma ütlesin“ :)
Novembri lõpus tuleb Tallinna Nokia kontserdisaalis lavale uusversioon (juba korra Tartus) lavastatud Evita-st. Seekord lavastajaks Georg Malvius ning Evita rollis Maarja-Liis Ilus. Jällegi ei kattu mu nägemus peategelase valikust... Nii Madonna filmiversioonist kuulsaks lauldud roll kui ka Siiri Sisaski fantastiliselt hea roll Tartu Raekojaplatsil... mõlemad olid täistabamused... Maarja-Liis on aga siiani näitlemist vajavate rollidega julmalt-külmalt ridva alt läinud. Muusikali sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni elu, jutustatuna teise moodsa ikooni, Ché Guevara, poolt. Huvitav, kas Marko Matvere mängib jutustajat või Juan Peron-i? Ehk siis heliloojaks Andrew Lloyd Webber ja libretist iks Tim Rice. Tõlkijad Peeter Volkonski ja Hannes Villemson . Kunstik ja valguskunstnik Malviuse tuntud-teada kaaslased - Ellen Cairns (Šotimaa) ja Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Igor Barberic (Horvaatia). Osades: Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas. Apppiiii, ega Vaiko ometi Juan-i ossa pole pressitud... see oleks tõesti kummaline :) Kaastegev teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. Esietendus 27. novembril 2009 Tallinnas Nokia kontserdimajas.
Lastele pakub Vanemuine Uusbergi lavastatavat, „vana hea tuttavat ETV ekraanilt“, ehk siis „Kuidas kuningas kuu peale kippus”. See on vana Pärsia muinasjutu ainetel ning Joachim Knauthi samanimelisest näidendist inspireeritud uus lugu lastele. Nii neile, kes lapsed olnud, kui neile, kes on praegu lapsed. Kunstnikuna on külas Jaanus Laagriküll ja osatäitjad: Maarja Mitt, Markus Luik, Martin Kõiv, Ao Peep, Tanel Jonas, Janek Joost. Lavastuses kõlavad ka vanad head telelavastustest tuttavad Peeter Volkonski viisistatud laulud Dagmar Normeti sõnadele. Esietendus 29. novembril 2009 Vanemuise suures majas.
Martin Crimp-i Linn, on Briti nüüdisaegse draama ühe tuntuma autori, Eesti teatrisse esmakordselt jõudev koomilis-müsteeriumi vormis värske näidend (esietendus Londonis 2008). See toob vaataja ette hulgaliselt küsimusi ja mõistatusi. Kuigi Crimpi käekiri on täiesti originaalne ja ainult talle ainuomane, võime temas soovi korral näha mitme inglise dramaturgi (Harold Pinter, Michael Frayn) mantlipärijat. Absurdselt sürreaalse stiili ja napi, lihvitud dialoogi kaudu ehitab autor üles maailma, mis on jõudnud kokkuvarisemise äärele. Nagu kohane parimale inglise näidendile, leidub siin tubli annus mustemast veel mustemat huumorit. Esietendus 5. detsembril 2009 Sadamateatris.
Koduperenaine Clair unistab suudlusest – kuid mitte kohe ja kindlasti mitte oma mehe suudlusest. Tema abikaasa Chris plaanib pühitseda oma töökoha vahetust. Naabrinaine Jenny tuleb kaebama aias lärmavate laste üle – kuid aed on tühi ja lastetoa võtmedki kadunud. Mida see jamps peaks tähendama?! Lavastaja Robert Annus, tõlkija Laur Kaunissaare, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik: Jaanus Moor. Osatäitjad: Maria Soomets, Margus Jaanovits, Merle Jääger, Hanna-Brigitta Jaanovits.
Ja veel aasta viimasel kuul peaks osa saama ühest huvitavast koolitusprogrammist...auteurid Rein Pakk ja Ain Mäeots toovad lavale oma tüki nimega „Don Juan“. Ainult, et Don Juan ei ole inimene, ka mitte kübara ja mõõgaga tegelane kaugete aegade Hispaaniast. Don Juan on programm. Koolitusprogramm, mille läbija saab teada kuidas armastada, keda armastada, kuidas saada armastatud, kuidas olla edukas armastaja ja armastada võimalikult efektiivselt, mis on seks armastusega ja ilma ja vastused veel paljudele olulistele küsimustele. Lavakujundajaks Rein Pakk ise, kostüümikunstnikuks Triinu Pungits, valguskunstik Andres Sarv ja Videokunstnik Kaiko Lipsmäe. Osatäitjad: Ott Sepp, Ragne Pekarev, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Rein Pakk, Eva Püssa ja esietenduse kuupäevaks on lubatud 12.detsembril 2009. Vanemuise väikeses majas.
ESTONIA
16. septembril kolmandat hooaega käivituv projekt „Estonia teatribuss“ alustab seekord teekonda neljal päeval neljast linnast: Jõhvist, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Soodsalt ja mugavalt pääseb bussi peale lisaks veel Kohtla-Järvelt, Rakverest, Põltsamaalt, Mäost, Võhmast, Türilt, Paidest, Pärnu-Jaagupist ja Märjamaalt, kokku kolmeteistkümnest sihtkohast.
Bussiga tulijatele pakub teater nautimiseks uusi ja menukaid etendusi: 16. septembril muusikali „Minu veetlev leedi“, 17. septembril ooperit „Maskiball“, 18. septembril balletti “Kolm musketäri” ja 19. septembril ooperit „Tosca“.
RAKVERE TEATER
Järgmine hooaeg on Rakvere Teatri 70 aasta juubel. Rakvere Teater avati 24. veebruaril 1940 pitsballiga ning järgmisel päeval mängiti Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises".
Septembris esietendub Rakvere Teatris Nora Ephroni ja Marcy Kahani romantiline komöödia "Kui Harry kohtas Sallyt", mis räägib kohtumistest ja lahkuminekutest, sõprusest ja armastusest ning abiellumisest. Autorite soovil täiendavad lavalugu reaalsete inimeste kohtumislood. Teater kogus tavainimestelt videosse salvestatud lugusid. Kõikidest saadud lugudest tehakse DVD, mis on ühtlasi lavastuse kava. "Kui Harry kohtab Sallyt" romantilist esipaari mängivad Ülle Lichtfeldt ja Tarvo Sõmer, lavastab Jaanika Juhanson. Esietendus on 19. septembril Rakvere Teatri suures saalis.
Hooaja esimesel poolel esietendub sellele tükile lisaks Rakvere Teatris veel kolm uuslavastust. Erki Aule lavastab eesti rahvalike naljandite põhjal rahaahnusest ja kavalusest rääkiva naljaloo lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" ning Üllar Saaremäe lavastab eneseabiõpikute põhjal "Elu ja kuidas sellega toime tulla". Jõule tähistab Rakvere Teater Narnia lugude maaletooja Andry Ervaldi näidendiga "Jäneste kirik", mille peategelasteks on asju kokku kuhjavad hullunud jänesed, kes tahavad kogu maailma muuta kaubanduskeskuseks. Jäneste vastas seisab aga kindlameelne jääkaru Aaron. Lavastajaks Urmas Lennuk.
Postimehe andmetel lisaks veel ka Juhan Smuuli "Polkovniku lesk" Toomas Suumani lavastusena.
Trupi lahkusid Peeter Jakobi ja Jaanika Juhanson :(
Järgmise Baltoscandalini jääb ju ka nüüd vähem kui aasta - juulis 2010 toimub 11. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.
Rakvere teater tundub hetkel olevat täielikus tippvormis! Suve kolmest parimast nähtud lavastusest (vaatasin neid kokku 17) kaks olid vähem või rohkem Rakvere teatriga seotud – Toatüdrukud ja Mtsenski maakonna leedi Macbeth (oma suveteatri kokkuvõtte teen septembri esimestel päevadel), kuigi MMLM oli PRO3 projekt, olid palju näitlejad just nimelt Rakvere teatrist.
COCA-COLA PLAZA
London National Theatre sari nimega NT Live, mille raames edastatakse teatrietenduse otseülekanne ligikaudu 230 kinoekraanile üle maailma. 1. oktoobril saab vaadata William Shakespeare'i näidendil põhinevat lavastust "Lõpp hea, kõik hea" Clare Higginsiga peaosas. 2010. aasta alguses tulevad esitamisele lavastus pealkirjaga "Rahvas", mis põhineb Terry Pratchetti samanimelisel novellil (lavastaja Mark Ravenhill), ja Alan Bennetti uus näidend "Kunstisõltuvus", milles astuvad üles Michael Gambon (Harry Potteri filmidest tuttav Dumbledore!!!), Alex Jennings ning Frances de la Tour.
EESTI DRAAMATEATER
Hooaja esimestel kuudel on oodata on kaht uuslavastust: Peter Quilter-i “Hiilgav”, mille toob lavale Ingomar Vihmar. Tegemist on komöödiaga, mille peaosas Ita Ever. Teistes osades Jan Uuspõld, Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Britta Vahur, Maria Klenskaja. Kunstnik Riina Degtjarenko ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. “Hiilgav” esietendus Londonis 2005. aastal ja tänaseks on näidendit lavastatud rohkem kui kahekümnes riigis. Nii mõnus kui värsket maailmadramaturgiat Eestis lavale tuuakse! Esietendub 3. oktoobril 2009 suures saalis.
Tundub, et ka Lauri Lagle jaoks oli ”Popmuusika a ala Vittula” lavaletoomine liiga suur tükk... kunagi ka Ugala loobus sellest. Ei tea kas need naljad ja üllatused ei toimi laval sama moodi nagu raamatus või millepärast seda pidevalt proovitakse lavale tuua, aga esietendusi kunagi ei jõuta - raamat on lausa suurepärane... Aga Lagle uueks lavastuseks on hoopis „Sinul on meretäis hirmu“, mille ta on ise kirjutanud kahasse Maria Lee Liivakuga. Kunstnik Laura Kõiv (külalisena), valguskunstnik Airi Eras (külalisena) ja muusikalised kujundajad Tauno Makke ja Sten Tigane. Osades: Kristo Viiding, Märt Avandi, Juss Haasma (külalisena), Mihkel Roolaid, Hilje Murel, Margus Prangel, Kaie Mihkelson, Ivo Uukkivi, Anti Reinthal, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo. Tegemist on looga sellest, kuidas üks mees jõuab sinna, kuhu ta lapsena minna tahtis, kuigi ei mäleta enam, miks. Ja kuidas talle siis meelde tuleb. Ühtlasi on see lugu sellest, mismoodi me lapsena unistasime ja millisena oma unistusi täna mäletame: teistsugustes värvides, moondunud detailides, aga ometi võimelised uuesti tundma seda piiritut usku, et meid pole üksi jäetud, tulevik ootab meid, kosmos hoiab meil silma peal. Ka siis, kui oleme päris üksi. Lisaks on see lugu neljast poisist, kes unistavad ärasaamisest ja teevad bändi ja kelle jaoks päriselt on kõik veel võimalik: olla The Beatles või The Smiths või Sigur Rós. Ainult et need on nemad, ja see on nende tulevik. Ja veel on see lugu sellest, et elus on alati muusika, aga muusikasse sekkub alati elu, ja lugu armastuse otsimisest ja kaotamisest ja leidmisest tema erinevates vormides. Ja ühtlasi on see lugu sellest, kuidas me läbi kõikide nende mälestuspiltide jõudsime siia, kus me praegu oleme. Esietendus 31. oktoobril 2009 suures saalis.
Lisaks on oodata esietendusi sellel aastal veel Merle Karusoolt - Meir Z Ribalow’ «Vihmatants», 7.11 ja Ivo Eenslalult - David Woodi «Piparkoogimehike» 28.novemril
Uudis ehk seegi, et Draamateatril on nüüdsest pühapäeviti “vaba päev”, ehk säästupoliitika raames on kehtestatud 5 päevane töönädal – teisipäevast laupäevani. Nii kurb, sest pühapäev on ju nii lahe teatris käia!
NO99
NO saalis esietendub 25.septembril lavakate esituses Pepeljejevi lavastatav Meister ja Margarita. Tegemist muidugi Bulgakovi klassiku mugandusega Pepeljajevi liikumise-maailmas. Oh.. mu lemmikraamat.... lavale tuua ON SEDA VÕIMATU... isegi kui lubatakse õhutrikid ja ma ei tea mis veel appi võtta. Kuid sellest hoolimata võib tegemist olla elamusega :)
Ja üks minu kõigi aegade lemmikuid - Edward Albee «Kes kardab Virginia Woolfi» saab NO-teatri kava kaunistama. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper -i nägemused on alati teretulnud Eesti teatripilti :) Hmmm, kes võiks olla George ja Martha? Teatril endal on ainult 1 Martha vanusele sobilik naine - Marika Vaarik... Aga George??? Keegi nendest "noortest" otseselt ei sobiks... äärmisel juhul veel Gert Raudsep või Andres Mähar, aga siis ei sobiks jälle Marika Vaarik Marthaks... Loodetavasti neil on julgust kutsuda mõni külaline George-i rolli...nagu näiteks Andrus Vaarik... siis oleks "Vaarikud koos" :) Või siis Rekkor, Taalmaa või Elmo Nüganen või Hendrik Toompere või hoopis Tõnu Kark? Ei, ei... Andres Tabun paneks küll vist George-i rolli kõige suuremate tähtedega (Üksküla järel muidugi) Eesti teatri ajalukku :) ... või siis Sulev Teppart või Aivar Tommingas??? Hiireke võiks olla väga edukalt Mirtel Pohla ja tolle mees kestahes NO teatri meestest (kõige meelsamini Jaak Prints... aga sama hästi sobiks selleks ka näiteks Sergo Vares - nad ju seal kõik "sobivas eas")... põnev saab see igatahes olema!!!! Miks mitte panna üldse jõuvahekorrad vahetusse? Oh, ma olen kindel, et isegi kui Ojasoo ja Semper otsustavad minna traditsioonilist rada pidi, saab sellest ikkagi hea asi... see teksti lihtsalt on ülikõva!!! Lisaks Ugala "Nii nagu taevas" ja Linnateatri "Ma armastasin sakslast"... on see KKVW minu jaoks üks kolmest kõige oodatumast sügise uuslavastusest. Ja mis siis sellest, et Üksküla ja Rummoga Šapiro lavastus on niiiii legendaarne, et see on mul praktiliselt pähe juba kulunud :) Ja muidugi Linnateatri versioon Ülle Ulla ja Raivo Trassiga oli ka superhea! Seal oli ju "hiirekeseks" ülimalt sobiv Piret Kalda!!!
VAT TEATER
1.oktoobril esietendub VAT Teatris soome näitekirjaniku Reko Lundani lugu „Tarbetud inimesed“. Lavastajaks Peeter Raudsepp, Kunstnik Silver Vahtre. Osades Katariina Lauk, Marilyn Jurman (külalisena), Margo Teder ja Tanel Saar.
Veel on hooaja jooksul oodata «Robinson ja Crusoe», Aare Toikka lavastatuna ja Mare Sabolotny «Kirjaklambritest vöö» Rein Aguri lavastusena. Neljandaks Laura Ruohoneni «Üksik saar» samuti Toikka lavastusena.
VÕRU LINNATEATER
Sügisel tuleb üks uuslavastus - "anonüümne MEES/anonüümne NAINE"" Marianne Kütt-i ja Tarmo Tagamets-a ühistööna. Esietendus 19.11. Mul veel nägemata "Koomiku lapsepõlv", mida ikka väga ootan ja loodan sügisel näha...
MUUSIKAL 24
Jõuluprojekt ehk muusikaline etendus kogu perele "Päkapikkude jõuluime. Lavastajaks Anne Veesaar, muusikaline juht Maiken.
Kui ema ja isa peavad olema jõuluööl tööl ning lapsed jäävad üksinda koju, siis võib juhtuda nii mõndagi imelist. Siis võivad ülemeelikud päkapikud laste mänguasjadele jõulupeo korraldada. Nii ärkavadki ellu laste vanad lemmikud Buratino, Tuhkatriinu ja Kaisukaru ning ilusad uued Barbied ja Supermees. Kuid paraku ei laabu kõik päkapikkude plaani järgi ja uued mänguasjad ei soovigi hakata vanade mänguasjadega sõbrustama. Ning kui siis ilmub välja kuri Nukupüüdja, on vaja iga mänguasja abi tema vastu võitlemiseks. Laulude, tantsude ja jõuluimedega täidetud etenduses teevad kaasa Kadri Adamson, Susan Lilleväli, Bert Pringi, Eva Püssa, Norman Salumäe, Anneli Pilpak, Taavi Immato, Ott Lepland, Peeter Veltmann, Madis Milling, WAF-i laulukoor ja tantsijad.
TEOTEATER
12.12. on planeeritud muusikaline jõuluetendus esietendus kogu perele - PÄÄSTKE JÕULUD!
Stsenarist ja lavastaja Piret Viisimaa, helilooja Ivar Malmet , kunstnik Aime Unt (külalisena), koreograaf Karmen Ong (külalisena), kostüümid Jana Wolke, fonogrammid Allan Räim ja OÜ Trumm, heli ja- valgusrežii Alar Simmermann.
Mis saab siis, kui JÕULURÕÕM on ostuhulluses ära unustatud ja nii asjade sisse uputatud, et ei paista enam välja? Mis saab siis, kui Kratt jõulud ära ostab ja Jõuluvana ning päkapikud peavad hakkama Krati tahtmist mööda uutmoodi jõule pidama –jõuluroaks saab barbecue ja jõulujoogiks coca-cola, Jõulutaat sõidab ATVga ja päkapikud on riietatud nagu Barbie´d... Mis saab siis, kui Jõuluvana tuleb laste juurde hoopis hommikul ning laule ja luuletusi kuulda ei taha? Mis saab siis, kui kingitusi saavad ainult need lapsed, kelle vanematel on palju raha? Mis saab siis, kui väike päkapikutüdruk Mannu müüb selle nimel, et jõulud endiseks saaks, Kratile oma hinge....
Kas me sellist jõulu tahtsimegi???
MUUD UUDISED
Suvel lahkus 82 aasta vanuses üks Eesti teatri suunimesid - Lembit Eelmäe (26.09.1927 Holdre vald – 02.07.2009 Tartu). Viimati õnnestus mul teda laval näha Vanemuise väikses majas, kus ta tegi täiesti fenomenaalse suurrolli lavastuses ”Vladimiri väljak“ (koos elukaaslase Herta Elvistega). Kuid minu teadvusse tuli ta „teatrifilmi“ rolliga „Põrgupõhja Uus Vanapagan“. Seda legendaarset lavastust võib hetkel vaadata ka ETV kullafondist: http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=91
Teatriõhtu vahendusel olen teda näinud 1970ndatel lavastatud Lutsu ja Liivese „Tagahoovis“, 80ndate alguse Ugala Kihnu Jõnnis ja terves reas Vanemuise legendaarsetes tükkides. Kuid tegelikult minu jaoks tema rollide rolliks jääb (väga tihti meie videomakki külastav teatrisalvestus) 1989 aastal lavastatud Yliruusi „Magamistoad“ – Brežnev. Lapsena ma kartsin teda. Suur ja jorisev ja ilmselt vanapagana rolli pärast hirmuäratav, kuid täiskasvanuna õppisin armastama seda karakternäitleja talenti, mis on vaid väga vähestel. Igatahes on väga kurb, et teda enam ei ole... aga inimeste südametesse jääb ta igavesti elama. Samuti tema mõned rollid meie videomakkidesse ja kinosaalidesse ning teleekraanidele meid vaimustama...
Tartus on septembri alguses jälle Eesti Teatri suursündmus, ehk siis festival Draama 2009. Kava ja muu info: http://www.draama.ee/ ja festivali blogi: http://draama2009.wordpress.com/
Raadioteater pühendab mitmes vormis Jüri Krjukovi 55.sünniaastapäevale minu meelestki ühe Eesti kõigi aegade parima meesnäitlejaga salvestatud raadioteatreid ning kuuldemänge ja –jutujärge. Täpsem kava: http://raadioteater.err.ee/
Ugalal algab juubelihõnguline „teatriaasta“. Nimelt on tegemist juba 90.hooajaga!
Trupist on lahkunud Juss Haasmaa ja Jaanus Kask, kes jätkavad tööd teatris rollilepingutega. Haasmaa osalebki juba Eesti Draamateatri uues tükis alates oktoobri lõpust. Ugala peakunstniku kohale asub alanud hooajast Jaanus Laagriküll. Tema kujundus Küünlad põlevad lõpuni väärib minu meelest käesoleval aastal loorbereid :)
Uuslavastusi on selle hooaja esimesel poolel planeeritud 4. Titov lavastab Andus Kivirähki „Limpa ja mereröövlid“, kus osalemas peaaegu kogu trupp. Esietendus peaks toimuma 2.10. Põnevas kohas – Hariduse tänava tehasehoones (Lennukitehases) toob Taago Tubin lavale Lotta Lottassi „Kogujad“. Tegemist on kahe näitleja-tükiga. Osades on Tanel Ingi ja Janek Vadi. Lavale saabub tükk esimest korda 8.10.
Ingo Normet toob lavale Kay Pollaki loo „Nii nagu taevas“. Mäletan, et see film ajas mu kunagi nutma ning tegemist on ju lausa oscarikandidaadiga! Kui Normet selle mõnusalt lavale toob, siis on oodata tõelist pärli ja suurt hitti Ugala mängukavva!!! Saab nii naerda kui nutta :) Huvitav, kas peaosas on Andres Tabun, Peeter Tammearu või Indrek Sammul... kõik kolm sobiks ideaalselt...
Ja neljandaks Leino Rei jõululavastus lastele, mille kohta hetkel rohkem infot pole. Loodetavasti mängitakse ka eelmise aasta jõulutükki veel. Selline tunne jäi, et seda kiideti ning minul ja minu lastel jäi see nägemata.
Lisaks on Ugalal plaanis hakata avama iga kuu viimasel laupäeval teatrikohviku uksed. Ehk siis teatritegijad pakuvad seal oma eriretseptide järgi valmistatud hõrgutisi ning sinna kõrvale ka midagi hingele ja vaimule. Kohvikumuusikat Viljandi muusikutelt ning lubatakse ka täiendust kohvikuliste teadmistele Viljandist ja Ugalast. Nii põnev! Kui vaid jõuaks ja saaks sinna Viljandimaale just sobivalt mõnikordki :)
Meeldetuletuseks suvine infokild, ehk eelmise hooaja Kuldõunad 2009: lavastaja Peeter Tammearu (lavastus "Vanamehed seitsmendalt"), kunstnik Jaanus Laagriküll (kujundus lavastusele "Küünlad põlevad lõpuni"), näitlejanna Luule Komissarov (vanaema ja poksitreener lavastuses "Poks") ja näitleja Juss Haasma (Artur Rinne lavastuses "Arturi laulud ja aastad").
ENDLA
Ka Pärnu lavalauad näevad 4 uuslavastuse esietendust selle hooaja esimesel poolel. Kõigepealt üks vaimukas, hell ja südantsoojendav armastuslugu – Esimesed suudlused, mis saab alguse ühistest mängudest lapseeas, kulgeb läbi teismeliste maailmavalu, kooliaja, abielu, laste kasvatamise ning kestab kustumatult üle kuuekümne aasta. Osalemas ainult 2 näitlejat – Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Loo autoriks on Jay D.Hanagan ja lavastajaks Madis Kalmet. Kunstnikuna on külalisena kaasatud Liina Tepand.
Teiseks Joanna Owsianko „Tiramisu“. Mille lavastab Enn Keerd ning kunstnikutöö eest hoolitseb Silver Vahtre. Osades suurem osa teatri „kaunitare“ :): Karin Tammaru, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Kaili Närep, Triin Lepik, Kaili Viidas.
Roy Strideri „Mässajad“ lavastajaks on Andres Noormets. Osades: Sten Karpov, Lauri Kink, Priit Loog, Jaanus Mehikas, Tambet Seling, Liis Laigna, Marta Pulk (külalisena). Tegemist on lavastusega teisitimõtlejatest, kes tunnevad missioonitunnet maailma heaks midagi ära teha ning ühinevad seetõttu G8 vastase protestiliikumisega.
Jõuludeks pakub Endla lastele ja suurematelegi auteur-lavastust „Väikesed ajarändurid“. Tegemist on lavastaja Tiit Palu enda kirjutatud looga. Kunstnikuks Silver Vahtre ja osades suurem osa Endla teatri näitlejaid. Tutvustuseks ütleb teatri koduleht: Kauge ja lähedane minevik on käeulatuses, tulevik lausa siinsamas. Vajuta ainult nupule! Ajaloolised ja fantastilised tegelased astuvad lavale ning ajarändurid saavad vastused oma küsimustele selle kohta, miks on asjad just nii ja mitte teisiti. Kas midagi saab muuta? Kuidas mõtlesid lapsed tuhat aastat tagasi ja millega mängivad saja aasta pärast?
Veljo Reinik lahkub trupist :(
THEATRUM
Sügiseses mängukavas on jälle Teatriliidu aastaauhindade jagamisel võidutsenud LINN ja MAARJA KUULUTAMINE. Saab ise veenduda, kas Marius Peterson oli väärt võitu Priit Võigemasti vinge Ruja rolli ees ja kuidas on lood Petersoni lavastusega, kas see on midagi nii erilist, et vääris loorbereid Nüganeni mastaapse Wargamäe Wabariigi asemel :)
CABARET RHIZOME
Oodata on uuslavastust Võmmid: viimane partii
See on lugu kahest mehest, keda võiks nende välimusele ja varustusele toetudes nimetada kas eradetektiivideks või salapolitseinikeks. Nad istuvad koos oma ribikardinatega ruumis ja kuulavad lindistusi, murdmaks lahti üht, ainsana mõistatuslikuks jäänud mõrvamüsteeriumi. Iga uus vihje on järjest mitmetähenduslikum, iga mõeldav lahenduskäik näib liiga absurdne, et tõeseks osutuda.
Ka sel korral hoiduvad näitlejad liigsest sõnakasutusest, kuid uue lisandusena mängukavasse toob "Võmmid" lavale senisest intensiivsema ja tihedama sõnavaliku. Käivitavaks jõuks on popkultuuri sidumine millegi "kõrgendatult intellektuaalsega" - tüüne, põnev ja robustselt glamuurne detektiivimaailm leiab oma vormilised ja sisulised seosed Samuel Becketti "Krappi viimase lindi" ja "Rockaby"ga, kus inimene laval on väliselt rohkem kuulaja kui rääkija.
Lavastajaks on Johannes Veski, mängivad Joonas Parve ja Anatoli Tafitšuk. Tekstidega toetab Jim Ashilevi.
LOOMINE
Novembris-Detsembris on oodata kultuuriajaloolase Loone Ots-s näidendit "Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt“. Lavastus sünnib koostöös Tallinna Toomköubi ja Tallinna Linnamuuseumiga. Etenduspiagaks põnev Kiek in de Kök ning etendatakse seda tükki bastioni käikudes. Lavastajaks Anne Velt.
LINNATEATER
Taastatakse Põrgulava legendaarne lavastus Mauruse koolist ehk A.H. Tammsaare tekstil põhinev „Tõde ja õigus. Teine osa“, seda näeb laval taas 4. septembrist. Tegemist on tõelise maiuspalaga Eesti teatrite repertuaarimaastikult!!! Kellel veel nägemata, siis soovitan ülimalt soojalt!
Sama kuu lõpus tuleb Eestisse Adolf Šapiro, kes kohandab uuesti Taevalavale Luigi Pirandello „Nii see on (kui teile nii näib)“. Ka see oli äge! Etendus läks lahti juba enne tegelikku lavasaali sisenemist ning ei lõppenud näitlejate kummardamisega :)
Ja kuigi varem teatati, et sellel poolaastal pole midagi uut oodata, siis teater siiski tahab oma austajaid ka millegi värskega mängugavas kostitada ning Elmo Nüganen toob lavale A.H. Tammsaare tõlgenduse „Ma armastasin sakslast“. Nii põnev! Spekulatsioon, kes mängivad Ericat ja Oskarit saab kohe ja siit alguse.... Mina loodan Erica rollis näha Elisabet Tamm-e (Evelin ja Hele on vist hetke seisuga mängust väljas?) ja Oskari rollis kas Priit Võigemasti või Argo Aadlit. Võigemastil polegi oma koduteatris peaosarolli hetkel... (kui nüüd Ohvrit mängides ei kvalifitseeru peaosana?). Aga teistele teatritele niidab mees ülistavat kriitikat oma superrollidega (pean silmas Vanemuise Ruja ja NO-teatri Pea vahetust). Teater jätkab kunstilises plaanis omamaise klassika ja eestlase südametunnistuse teemadel. Oktoobrist liitub teatri püsitrupiga näitleja Andrus Vaarik, kes on koduteatris taas ringiga tagasi :)))
Muusikarindel on Linnateater alati tegus olnud ja hetkel on salvestamisprotsessis ka plaat Valter Ojakääru lauludega.
Trupist lahkus Jaanus Rohumaa :(
VON KRAHLI TEATER
Sügisel on tulekul Riina Maidre ja Maike Londi kontsertetendus,
Jan Kausi / Märt-Matis Lille «Rüütel» (multimediaalne ooper) lavastajaks Mart Koldits,
Peeter Jalakas lavastab William Shakespeare’i «Kuningas Lear» (koostöös Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitega)
EESTI NOORSOO- JA NUKUTEATER
5. augustil jagati Eesti Nuku- ja Noorsooteatris kolleegipreemiaid. Hooaja 2008-2009 Lipulaevaks ehk parimaks lavastuseks valiti Jevgeni Ibragimovi lavastatud „Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused“. Minu meelest oli see ka TÕELISELT LAHE TEATRIELAMUS!!! Soovitan kõigile lastega seda vaatama minna! Hooaja Pärliks ehk parimaks naisnäitlejaks valisid kolleegid Ingrid Isotamme, Ladvaõunaks ehk parimaks meesnäitlejaks sai Taavi Tõnisson. Parima kõrvalosatäitja preemia Rusikas Silmaauku võitis Anti Kobin. Parim külaline oli Buratino lavaloo valguskunstnik Laurent Maljean Prantsusmaalt. Hooaja parim administratiivtöötaja ehk Töömesilane oli kirjandustoimetaja Anna-Liisa Õispuu, parim tehniline töötaja ehk Osavnäpp lavatööline Georg-Sander Männik. Hooaja Suurimaks Üllatajaks osutus teatri muusikajuht Kaire Vilgats.
Käesoleval hooajal täitub teatri aastakümnete pikkune unistus – veebruaris 2010 avatakse NukuKunsti Keskus ehk NuKuKe, mille üheks olulisemaks osaks saab kaasaegne teatrinukkude nukumuuseum.
Lastelavastused on eelkõige suunatud lastele, seetõttu on nüüdsest lapsevanemale kui lapse saatjale hind sümboolne 25 krooni, õhtused lasteetendused on aga täishinnast suisa poole hinnaga.
Hooaja jooksul jõuab Eesti Nuku- ja Noorsooteatri lavale vapustav number uuslavastusi, nimelt tervelt 16!!!. Septembris esietendub eesti rahvajutul põhinev „Võlurätik“, mille lavastab Jevgeni Ibragimov ja kus teeb nukukunstniku debüüdi Tauno Kangro. Jõuludeks tuuakse lavale kaks uuslavastust – vana hea „Väike nõid“ uues renoveeritud saalis Jevgeni Ibragimovi lavastuses. Nii lahe idee panna Iiris Vesik väikest nõida mängima... lisaks teeb kaasa ka Marko Matvere... tema lauldud Nõia elu on ju juba täiesti legendaarne!!! Teine jõulutükk on Jaan Tätte lastenäidendi „Tere“ Köismäe tornis Allan Kressi lavastuses mängivad Agnes Aaliste ja külalisena Tarmo Prangel.
Villu Kanguri «Otsast alates» lavastab Reeda Toots ning esietendus peaks toimuma 26.11
Lisaks jätkab Nuku- ja Noorsooteater muusikalide lavaletoomist ning kevadel võib oodata uue mastaapse muusikali esietendust. Maikuus jõuab lavale Astrid Lindgreni armastatud lasteraamatul põhinev koguperelavastus „Meisterdetektiiv Blomkvist“, mille lavastab Vahur Keller. Hooaja lõpetab iga-aastane Tallinn Treff Festival, mille seekordseks põhiteemaks on tänavateater.
VANEMUINE
Inglismaal kõrgelt hinnatud lavastaja Barrie Rutter alustas Vanemuise teatris William Shakespeare’i tragöödia „Kuningas Richard Kolmas“ proove. Eesti teatriloos on tegemist esimese korraga, kui Shakespeare’i teose lavastaja tuleb klassiku kodumaalt. 17. oktoobril Sadamateatris esietenduv „Kuningas Richard Kolmas“ esietendub 17.10 ning on ühtlasi Vanemuise teatri algava 140. hooaja esimene lavaküpseks saav sõnalavastus.
Kuningas Richard Kolmandana astub lavale Jüri Lumiste, teistes osades teeb kaasa peaaegu kogu Vanemuise draamatrupp, lisaks külalisnäitlejaid Võrust ja Saksamaalt Augsburgi Linnateatrist ning mujalt. Lavastuse helikujunduse teeb Barrie Rutteri kauaaegne koostööpartner Conrad Nelson, kunstnik on Lilja Blumenfeld. Shakespeare’i tekst hakkab kõlama Anu Lambi värskeltvalminud tõlkes.
31.oktoober alustab lavateed ”Ämbliknaise suudlus” muusikaliversioon. Draamaversioon Jüri Krjukovi ja Ain Lutseppaga on siiani üks mu kõigi aegade suurimaid lemmikuid. Heliloojaks on John Kander, laulutekstid on tõlkinud Leelo Tungal, proosatekstid (uus nimi?) Andrus Lauringson.Lavastajaks Saksamaalt külaline Roman Hovenbitzer. Ka kunstnik, valguskunstnik ning koreograaf on külalised välismaalt. Rollides Tanja Mihhailova, Lauri Liiv, Koit Toome, Siiri Kodres, Karmen Puis, Märt Jakobson, Taisto Noor, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai ja balletirühm. Ehk siis lugu sellest kuidas kommunist ja homo ühes vangikongis istuvad. Teine vestab esimesele lugu Ämbliknaisest, kommunist aga paljastab omi saladusi... Isiklikult olen ülimalt kurb selle rollijaotuse pärast... ma ei näe neid tegelasi üldse sellistena. Kahju. Aga eks siis nüüd on ainult võimalus positiivselt üllatuda või tõdeda, et „mis ma ütlesin“ :)
Novembri lõpus tuleb Tallinna Nokia kontserdisaalis lavale uusversioon (juba korra Tartus) lavastatud Evita-st. Seekord lavastajaks Georg Malvius ning Evita rollis Maarja-Liis Ilus. Jällegi ei kattu mu nägemus peategelase valikust... Nii Madonna filmiversioonist kuulsaks lauldud roll kui ka Siiri Sisaski fantastiliselt hea roll Tartu Raekojaplatsil... mõlemad olid täistabamused... Maarja-Liis on aga siiani näitlemist vajavate rollidega julmalt-külmalt ridva alt läinud. Muusikali sisuks on Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni elu, jutustatuna teise moodsa ikooni, Ché Guevara, poolt. Huvitav, kas Marko Matvere mängib jutustajat või Juan Peron-i? Ehk siis heliloojaks Andrew Lloyd Webber ja libretist iks Tim Rice. Tõlkijad Peeter Volkonski ja Hannes Villemson . Kunstik ja valguskunstnik Malviuse tuntud-teada kaaslased - Ellen Cairns (Šotimaa) ja Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Igor Barberic (Horvaatia). Osades: Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas. Apppiiii, ega Vaiko ometi Juan-i ossa pole pressitud... see oleks tõesti kummaline :) Kaastegev teatri ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd ning balletirühm. Esietendus 27. novembril 2009 Tallinnas Nokia kontserdimajas.
Lastele pakub Vanemuine Uusbergi lavastatavat, „vana hea tuttavat ETV ekraanilt“, ehk siis „Kuidas kuningas kuu peale kippus”. See on vana Pärsia muinasjutu ainetel ning Joachim Knauthi samanimelisest näidendist inspireeritud uus lugu lastele. Nii neile, kes lapsed olnud, kui neile, kes on praegu lapsed. Kunstnikuna on külas Jaanus Laagriküll ja osatäitjad: Maarja Mitt, Markus Luik, Martin Kõiv, Ao Peep, Tanel Jonas, Janek Joost. Lavastuses kõlavad ka vanad head telelavastustest tuttavad Peeter Volkonski viisistatud laulud Dagmar Normeti sõnadele. Esietendus 29. novembril 2009 Vanemuise suures majas.
Martin Crimp-i Linn, on Briti nüüdisaegse draama ühe tuntuma autori, Eesti teatrisse esmakordselt jõudev koomilis-müsteeriumi vormis värske näidend (esietendus Londonis 2008). See toob vaataja ette hulgaliselt küsimusi ja mõistatusi. Kuigi Crimpi käekiri on täiesti originaalne ja ainult talle ainuomane, võime temas soovi korral näha mitme inglise dramaturgi (Harold Pinter, Michael Frayn) mantlipärijat. Absurdselt sürreaalse stiili ja napi, lihvitud dialoogi kaudu ehitab autor üles maailma, mis on jõudnud kokkuvarisemise äärele. Nagu kohane parimale inglise näidendile, leidub siin tubli annus mustemast veel mustemat huumorit. Esietendus 5. detsembril 2009 Sadamateatris.
Koduperenaine Clair unistab suudlusest – kuid mitte kohe ja kindlasti mitte oma mehe suudlusest. Tema abikaasa Chris plaanib pühitseda oma töökoha vahetust. Naabrinaine Jenny tuleb kaebama aias lärmavate laste üle – kuid aed on tühi ja lastetoa võtmedki kadunud. Mida see jamps peaks tähendama?! Lavastaja Robert Annus, tõlkija Laur Kaunissaare, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik: Jaanus Moor. Osatäitjad: Maria Soomets, Margus Jaanovits, Merle Jääger, Hanna-Brigitta Jaanovits.
Ja veel aasta viimasel kuul peaks osa saama ühest huvitavast koolitusprogrammist...auteurid Rein Pakk ja Ain Mäeots toovad lavale oma tüki nimega „Don Juan“. Ainult, et Don Juan ei ole inimene, ka mitte kübara ja mõõgaga tegelane kaugete aegade Hispaaniast. Don Juan on programm. Koolitusprogramm, mille läbija saab teada kuidas armastada, keda armastada, kuidas saada armastatud, kuidas olla edukas armastaja ja armastada võimalikult efektiivselt, mis on seks armastusega ja ilma ja vastused veel paljudele olulistele küsimustele. Lavakujundajaks Rein Pakk ise, kostüümikunstnikuks Triinu Pungits, valguskunstik Andres Sarv ja Videokunstnik Kaiko Lipsmäe. Osatäitjad: Ott Sepp, Ragne Pekarev, Jüri Lumiste, Marika Barabanštšikova, Rein Pakk, Eva Püssa ja esietenduse kuupäevaks on lubatud 12.detsembril 2009. Vanemuise väikeses majas.
ESTONIA
16. septembril kolmandat hooaega käivituv projekt „Estonia teatribuss“ alustab seekord teekonda neljal päeval neljast linnast: Jõhvist, Tartust, Viljandist ja Pärnust. Soodsalt ja mugavalt pääseb bussi peale lisaks veel Kohtla-Järvelt, Rakverest, Põltsamaalt, Mäost, Võhmast, Türilt, Paidest, Pärnu-Jaagupist ja Märjamaalt, kokku kolmeteistkümnest sihtkohast.
Bussiga tulijatele pakub teater nautimiseks uusi ja menukaid etendusi: 16. septembril muusikali „Minu veetlev leedi“, 17. septembril ooperit „Maskiball“, 18. septembril balletti “Kolm musketäri” ja 19. septembril ooperit „Tosca“.
RAKVERE TEATER
Järgmine hooaeg on Rakvere Teatri 70 aasta juubel. Rakvere Teater avati 24. veebruaril 1940 pitsballiga ning järgmisel päeval mängiti Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises".
Septembris esietendub Rakvere Teatris Nora Ephroni ja Marcy Kahani romantiline komöödia "Kui Harry kohtas Sallyt", mis räägib kohtumistest ja lahkuminekutest, sõprusest ja armastusest ning abiellumisest. Autorite soovil täiendavad lavalugu reaalsete inimeste kohtumislood. Teater kogus tavainimestelt videosse salvestatud lugusid. Kõikidest saadud lugudest tehakse DVD, mis on ühtlasi lavastuse kava. "Kui Harry kohtab Sallyt" romantilist esipaari mängivad Ülle Lichtfeldt ja Tarvo Sõmer, lavastab Jaanika Juhanson. Esietendus on 19. septembril Rakvere Teatri suures saalis.
Hooaja esimesel poolel esietendub sellele tükile lisaks Rakvere Teatris veel kolm uuslavastust. Erki Aule lavastab eesti rahvalike naljandite põhjal rahaahnusest ja kavalusest rääkiva naljaloo lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" ning Üllar Saaremäe lavastab eneseabiõpikute põhjal "Elu ja kuidas sellega toime tulla". Jõule tähistab Rakvere Teater Narnia lugude maaletooja Andry Ervaldi näidendiga "Jäneste kirik", mille peategelasteks on asju kokku kuhjavad hullunud jänesed, kes tahavad kogu maailma muuta kaubanduskeskuseks. Jäneste vastas seisab aga kindlameelne jääkaru Aaron. Lavastajaks Urmas Lennuk.
Postimehe andmetel lisaks veel ka Juhan Smuuli "Polkovniku lesk" Toomas Suumani lavastusena.
Trupi lahkusid Peeter Jakobi ja Jaanika Juhanson :(
Järgmise Baltoscandalini jääb ju ka nüüd vähem kui aasta - juulis 2010 toimub 11. rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.
Rakvere teater tundub hetkel olevat täielikus tippvormis! Suve kolmest parimast nähtud lavastusest (vaatasin neid kokku 17) kaks olid vähem või rohkem Rakvere teatriga seotud – Toatüdrukud ja Mtsenski maakonna leedi Macbeth (oma suveteatri kokkuvõtte teen septembri esimestel päevadel), kuigi MMLM oli PRO3 projekt, olid palju näitlejad just nimelt Rakvere teatrist.
COCA-COLA PLAZA
London National Theatre sari nimega NT Live, mille raames edastatakse teatrietenduse otseülekanne ligikaudu 230 kinoekraanile üle maailma. 1. oktoobril saab vaadata William Shakespeare'i näidendil põhinevat lavastust "Lõpp hea, kõik hea" Clare Higginsiga peaosas. 2010. aasta alguses tulevad esitamisele lavastus pealkirjaga "Rahvas", mis põhineb Terry Pratchetti samanimelisel novellil (lavastaja Mark Ravenhill), ja Alan Bennetti uus näidend "Kunstisõltuvus", milles astuvad üles Michael Gambon (Harry Potteri filmidest tuttav Dumbledore!!!), Alex Jennings ning Frances de la Tour.
EESTI DRAAMATEATER
Hooaja esimestel kuudel on oodata on kaht uuslavastust: Peter Quilter-i “Hiilgav”, mille toob lavale Ingomar Vihmar. Tegemist on komöödiaga, mille peaosas Ita Ever. Teistes osades Jan Uuspõld, Guido Kangur, Ülle Kaljuste, Britta Vahur, Maria Klenskaja. Kunstnik Riina Degtjarenko ja muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres. “Hiilgav” esietendus Londonis 2005. aastal ja tänaseks on näidendit lavastatud rohkem kui kahekümnes riigis. Nii mõnus kui värsket maailmadramaturgiat Eestis lavale tuuakse! Esietendub 3. oktoobril 2009 suures saalis.
Tundub, et ka Lauri Lagle jaoks oli ”Popmuusika a ala Vittula” lavaletoomine liiga suur tükk... kunagi ka Ugala loobus sellest. Ei tea kas need naljad ja üllatused ei toimi laval sama moodi nagu raamatus või millepärast seda pidevalt proovitakse lavale tuua, aga esietendusi kunagi ei jõuta - raamat on lausa suurepärane... Aga Lagle uueks lavastuseks on hoopis „Sinul on meretäis hirmu“, mille ta on ise kirjutanud kahasse Maria Lee Liivakuga. Kunstnik Laura Kõiv (külalisena), valguskunstnik Airi Eras (külalisena) ja muusikalised kujundajad Tauno Makke ja Sten Tigane. Osades: Kristo Viiding, Märt Avandi, Juss Haasma (külalisena), Mihkel Roolaid, Hilje Murel, Margus Prangel, Kaie Mihkelson, Ivo Uukkivi, Anti Reinthal, Mari-Liis Lill, Kersti Heinloo. Tegemist on looga sellest, kuidas üks mees jõuab sinna, kuhu ta lapsena minna tahtis, kuigi ei mäleta enam, miks. Ja kuidas talle siis meelde tuleb. Ühtlasi on see lugu sellest, mismoodi me lapsena unistasime ja millisena oma unistusi täna mäletame: teistsugustes värvides, moondunud detailides, aga ometi võimelised uuesti tundma seda piiritut usku, et meid pole üksi jäetud, tulevik ootab meid, kosmos hoiab meil silma peal. Ka siis, kui oleme päris üksi. Lisaks on see lugu neljast poisist, kes unistavad ärasaamisest ja teevad bändi ja kelle jaoks päriselt on kõik veel võimalik: olla The Beatles või The Smiths või Sigur Rós. Ainult et need on nemad, ja see on nende tulevik. Ja veel on see lugu sellest, et elus on alati muusika, aga muusikasse sekkub alati elu, ja lugu armastuse otsimisest ja kaotamisest ja leidmisest tema erinevates vormides. Ja ühtlasi on see lugu sellest, kuidas me läbi kõikide nende mälestuspiltide jõudsime siia, kus me praegu oleme. Esietendus 31. oktoobril 2009 suures saalis.
Lisaks on oodata esietendusi sellel aastal veel Merle Karusoolt - Meir Z Ribalow’ «Vihmatants», 7.11 ja Ivo Eenslalult - David Woodi «Piparkoogimehike» 28.novemril
Uudis ehk seegi, et Draamateatril on nüüdsest pühapäeviti “vaba päev”, ehk säästupoliitika raames on kehtestatud 5 päevane töönädal – teisipäevast laupäevani. Nii kurb, sest pühapäev on ju nii lahe teatris käia!
NO99
NO saalis esietendub 25.septembril lavakate esituses Pepeljejevi lavastatav Meister ja Margarita. Tegemist muidugi Bulgakovi klassiku mugandusega Pepeljajevi liikumise-maailmas. Oh.. mu lemmikraamat.... lavale tuua ON SEDA VÕIMATU... isegi kui lubatakse õhutrikid ja ma ei tea mis veel appi võtta. Kuid sellest hoolimata võib tegemist olla elamusega :)
Ja üks minu kõigi aegade lemmikuid - Edward Albee «Kes kardab Virginia Woolfi» saab NO-teatri kava kaunistama. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper -i nägemused on alati teretulnud Eesti teatripilti :) Hmmm, kes võiks olla George ja Martha? Teatril endal on ainult 1 Martha vanusele sobilik naine - Marika Vaarik... Aga George??? Keegi nendest "noortest" otseselt ei sobiks... äärmisel juhul veel Gert Raudsep või Andres Mähar, aga siis ei sobiks jälle Marika Vaarik Marthaks... Loodetavasti neil on julgust kutsuda mõni külaline George-i rolli...nagu näiteks Andrus Vaarik... siis oleks "Vaarikud koos" :) Või siis Rekkor, Taalmaa või Elmo Nüganen või Hendrik Toompere või hoopis Tõnu Kark? Ei, ei... Andres Tabun paneks küll vist George-i rolli kõige suuremate tähtedega (Üksküla järel muidugi) Eesti teatri ajalukku :) ... või siis Sulev Teppart või Aivar Tommingas??? Hiireke võiks olla väga edukalt Mirtel Pohla ja tolle mees kestahes NO teatri meestest (kõige meelsamini Jaak Prints... aga sama hästi sobiks selleks ka näiteks Sergo Vares - nad ju seal kõik "sobivas eas")... põnev saab see igatahes olema!!!! Miks mitte panna üldse jõuvahekorrad vahetusse? Oh, ma olen kindel, et isegi kui Ojasoo ja Semper otsustavad minna traditsioonilist rada pidi, saab sellest ikkagi hea asi... see teksti lihtsalt on ülikõva!!! Lisaks Ugala "Nii nagu taevas" ja Linnateatri "Ma armastasin sakslast"... on see KKVW minu jaoks üks kolmest kõige oodatumast sügise uuslavastusest. Ja mis siis sellest, et Üksküla ja Rummoga Šapiro lavastus on niiiii legendaarne, et see on mul praktiliselt pähe juba kulunud :) Ja muidugi Linnateatri versioon Ülle Ulla ja Raivo Trassiga oli ka superhea! Seal oli ju "hiirekeseks" ülimalt sobiv Piret Kalda!!!
VAT TEATER
1.oktoobril esietendub VAT Teatris soome näitekirjaniku Reko Lundani lugu „Tarbetud inimesed“. Lavastajaks Peeter Raudsepp, Kunstnik Silver Vahtre. Osades Katariina Lauk, Marilyn Jurman (külalisena), Margo Teder ja Tanel Saar.
Veel on hooaja jooksul oodata «Robinson ja Crusoe», Aare Toikka lavastatuna ja Mare Sabolotny «Kirjaklambritest vöö» Rein Aguri lavastusena. Neljandaks Laura Ruohoneni «Üksik saar» samuti Toikka lavastusena.
VÕRU LINNATEATER
Sügisel tuleb üks uuslavastus - "anonüümne MEES/anonüümne NAINE"" Marianne Kütt-i ja Tarmo Tagamets-a ühistööna. Esietendus 19.11. Mul veel nägemata "Koomiku lapsepõlv", mida ikka väga ootan ja loodan sügisel näha...
MUUSIKAL 24
Jõuluprojekt ehk muusikaline etendus kogu perele "Päkapikkude jõuluime. Lavastajaks Anne Veesaar, muusikaline juht Maiken.
Kui ema ja isa peavad olema jõuluööl tööl ning lapsed jäävad üksinda koju, siis võib juhtuda nii mõndagi imelist. Siis võivad ülemeelikud päkapikud laste mänguasjadele jõulupeo korraldada. Nii ärkavadki ellu laste vanad lemmikud Buratino, Tuhkatriinu ja Kaisukaru ning ilusad uued Barbied ja Supermees. Kuid paraku ei laabu kõik päkapikkude plaani järgi ja uued mänguasjad ei soovigi hakata vanade mänguasjadega sõbrustama. Ning kui siis ilmub välja kuri Nukupüüdja, on vaja iga mänguasja abi tema vastu võitlemiseks. Laulude, tantsude ja jõuluimedega täidetud etenduses teevad kaasa Kadri Adamson, Susan Lilleväli, Bert Pringi, Eva Püssa, Norman Salumäe, Anneli Pilpak, Taavi Immato, Ott Lepland, Peeter Veltmann, Madis Milling, WAF-i laulukoor ja tantsijad.
TEOTEATER
12.12. on planeeritud muusikaline jõuluetendus esietendus kogu perele - PÄÄSTKE JÕULUD!
Stsenarist ja lavastaja Piret Viisimaa, helilooja Ivar Malmet , kunstnik Aime Unt (külalisena), koreograaf Karmen Ong (külalisena), kostüümid Jana Wolke, fonogrammid Allan Räim ja OÜ Trumm, heli ja- valgusrežii Alar Simmermann.
Mis saab siis, kui JÕULURÕÕM on ostuhulluses ära unustatud ja nii asjade sisse uputatud, et ei paista enam välja? Mis saab siis, kui Kratt jõulud ära ostab ja Jõuluvana ning päkapikud peavad hakkama Krati tahtmist mööda uutmoodi jõule pidama –jõuluroaks saab barbecue ja jõulujoogiks coca-cola, Jõulutaat sõidab ATVga ja päkapikud on riietatud nagu Barbie´d... Mis saab siis, kui Jõuluvana tuleb laste juurde hoopis hommikul ning laule ja luuletusi kuulda ei taha? Mis saab siis, kui kingitusi saavad ainult need lapsed, kelle vanematel on palju raha? Mis saab siis, kui väike päkapikutüdruk Mannu müüb selle nimel, et jõulud endiseks saaks, Kratile oma hinge....
Kas me sellist jõulu tahtsimegi???
MUUD UUDISED
Suvel lahkus 82 aasta vanuses üks Eesti teatri suunimesid - Lembit Eelmäe (26.09.1927 Holdre vald – 02.07.2009 Tartu). Viimati õnnestus mul teda laval näha Vanemuise väikses majas, kus ta tegi täiesti fenomenaalse suurrolli lavastuses ”Vladimiri väljak“ (koos elukaaslase Herta Elvistega). Kuid minu teadvusse tuli ta „teatrifilmi“ rolliga „Põrgupõhja Uus Vanapagan“. Seda legendaarset lavastust võib hetkel vaadata ka ETV kullafondist: http://etv.err.ee/arhiiv.php?kullafond_id=91
Teatriõhtu vahendusel olen teda näinud 1970ndatel lavastatud Lutsu ja Liivese „Tagahoovis“, 80ndate alguse Ugala Kihnu Jõnnis ja terves reas Vanemuise legendaarsetes tükkides. Kuid tegelikult minu jaoks tema rollide rolliks jääb (väga tihti meie videomakki külastav teatrisalvestus) 1989 aastal lavastatud Yliruusi „Magamistoad“ – Brežnev. Lapsena ma kartsin teda. Suur ja jorisev ja ilmselt vanapagana rolli pärast hirmuäratav, kuid täiskasvanuna õppisin armastama seda karakternäitleja talenti, mis on vaid väga vähestel. Igatahes on väga kurb, et teda enam ei ole... aga inimeste südametesse jääb ta igavesti elama. Samuti tema mõned rollid meie videomakkidesse ja kinosaalidesse ning teleekraanidele meid vaimustama...
Tartus on septembri alguses jälle Eesti Teatri suursündmus, ehk siis festival Draama 2009. Kava ja muu info: http://www.draama.ee/ ja festivali blogi: http://draama2009.wordpress.com/
Raadioteater pühendab mitmes vormis Jüri Krjukovi 55.sünniaastapäevale minu meelestki ühe Eesti kõigi aegade parima meesnäitlejaga salvestatud raadioteatreid ning kuuldemänge ja –jutujärge. Täpsem kava: http://raadioteater.err.ee/
teisipäev, 25. august 2009
Kon-Tiki, Teoreetiliselt peaks kõik hästi minema - 2 musketäri
Aah... suvi, Käsmu ja meri... ideaalne ilm vabaõhu-etenduse jaoks... see kõik oli nagu loodud... teater ja selle sisu polekski nagu enam kõige olulisem selles kontekstis. Nüüd tagasi mõeldes, siis tõesti polnudki oluline, et see lugu minu jaoks tegelikult nii eriti paeluv polnud. Kogu see kooslus töötas ja sellepärast jäin liiga vähesest sisukusest hoolimata rahule selle elamusega. Kui poleks seda va dieeti, siis oleks olnud ülimalt huvitav proovida ka neid ahvatlevaid "temaatilisi" toite, mida kohalik catering pakkus - haisupp ja mis seal veel oli :)
Kiitma peab kindlasti ka kunstilisi lahendusi. See parv, mis Kon-Tiki-t esindas oli kuidagi armas ja ehe. Kuigi nagu kavastki selgus, on ikka palju väiksema paadikesega Käsmu rannas tegemist. Kuid lavana töötas ideaalselt. Näitlejad rääksid mikrofoni ning tavaliselt tapab see igasuguse orgaanilisuse ning võtab kogu ehtsuse etenduselt, kuid antud olekorras oli see muidugi õigustatud, sest parv oli oma 10 meetri kaugusel esimestest publikuridadest. Lisaks lindude hääled, kes samuti olid teatrisse tulnud... rääkimata mere häältest :)
Kui näitlejatest rääkida, siis millegipärast mõjus mulle eriti hästi Raivo E.Tamm-e vaikne, kuid mingis mõttes korralik norrakas. Umbes selliste norrakatega olen ka mina kokku puutunud. Jan Uuspõld hoidid nagu kogu seda vestlust ning pidevat actionit üleval oma õlgadel ja hea, et ta pundis oli, sest just sellist saginat oligi vahepeal vaja. Margused Tabor ja Prangel on mõlemad heas vormis, kuid Kon-Tikis nad just eriti midagi mängida ei saagi. Ega keegi ei saa. Toimub pidev aja maha passimine, täpselt nagu päriselt sellistel laevaekspeditsioonidel. Kui tuult ei ole ning laev ei liigu, siis lihtsalt passitaksegi niisama.
Dramaturgilises mõttes meeldis see ajaga mängimine. Ehk päevade kulumine. Keegi midagi tegi ja oligi päev läinud. Logiraamat tõestuseks :) Selline laisalt kulgev lugu, laiskade meeste osalusel ja ilmgi oleks nagu olnud laisk - pilved ei liikunud, laineid polnud ollagi...
Ma pole kahjuks Thor Heyerdahl-i raamatut ka lugenud, et tuua võrdluseid valikute kohta, mis etendusse oli kaasatud ja mis mitte. Aga paraku ei äratanud teatriversiooni vaatamine ka isu seda raamatut niipea kätte võtta...
Meenub veel norrakate ja rootslaste nägelemine... seegi ju väga eluliselt õige. Margus Tabor rootslasest naerualuse meeskonnaliikmena ei mõjunud küll rootslasena, aga seegi polnud oluline. Kuna karakaterit ei jõudnud keegi seal otseselt luua, siis ei ole talle mitte kõige vähematki ette heita.
Väga lahe, et oli otsustatud sisse tuua ex machina... Garmen Tabori näol. Tema "mammi" (või viirastus?) mõjus nagu päiksetera. Nagu täpp punast valgel paberil. Naised on ikka meestest erinevad. No lihtsalt on. Ja hea et on :)
Chill värk igas mõttes... näitlejatel oli loodetavasti ka chill seda teha :)
Hinnang: 3 (hinnang oleks tunduvalt madalam, kui poleks olnud ideaalset ilma. Seda va iva oli liiga vähe minu jaoks. Näitlejad tegid väga tublit tööd ning mõnus, et kaasatud oli ka üks naine. Andis sellise kauaoodatud särtsu lõpus sisse. Kokkuvõttes vahva mõnus õhtupoolik. Teatri mõttes ei soovitaks, aga elamuse mõttes küll.)
Isiklik märkus: Kuna vaatamisest on juba rohkem kui kuu aega, siis ei tule detailid enam meelde. Aga fotodelt saab ehk kõige paremini aimu sellest õhustikust.
Tekst lavastuse kodulehelt:Kon-Tiki
Neli entusiasti asuvad teaduslikel eesmärkidel ületama balsapuust parvega Vaikset Ookeani. Teoreetiliselt peaks kõik hästi minema.
Autor: Toomas Hussar
Näitlejad:Jan Uuspõld (Eesti Draamateater)
Margus Prangel (Eesti Draamateater)
Raivo E Tamm
Garmen Tabor
Margus Tabor (Linnateater)
Lavastaja: Toomas Hussar
Kunstnikud: Liina Keevallik, Mari-Ann Mardo
Etenduse koht: Käsmu Meremuuseum (Mereäärne õueala, lava ehitatud merele)
Etenduse koht: Käsmu Meremuuseum (Mereäärne õueala, lava ehitatud merele)
Toomas Hussari vabaõhunäitemäng “Kon-Tiki” Käsmu Meremuuseumi rannas on inspireeritud Thor Heyerdahli menukast reisikirjast “Kon-Tiki ekspeditsioon”, mis on eesti keeles ilmunud sarjas Maailm ja mõnda. Tegu on kuulsa ekspeditsiooniga 1947. aastal, kui ületati Vaikne ookean balsapuust parvel eesmärgiga tõestada teooriat võimalikust migratsioonist Ameerikast Polüneesiasse. Näidend ei taotle dokumentaalset tõde, pigem on tegemist autori fantaasiaga, kus vaatamata tühjusele ja meelepettele peaks teoreetiliselt kõik hästi minema.
esmaspäev, 24. august 2009
Madonna - Sticky & Sweet Tour 2009 - Tallinna Lauluväljak
Sellest on nüüdseks juba möödas 3 nädalat... Uskumatu, aga minu kehva mäluga - ma mäletan seda kõike nagu eilset :), ehk siis 04.08.09. oli lõpuks see kauaoodatud ja pikki aastaid "unistatud" päev käes! Ma olen olnud Madonna-fän enamvähem 25 aastat, ehk sellest ajast, kui ta Soome TV-st tulnud muusikasaates "Hittimittari" mööda Veneetsia kanaleid gondliga sõites paadininal end minu südamesse tantsis :) Nojah, eks lapsena oli see fänlus märksa suurem ja tugevam ja minu jaoks igas mõttes ka olulisem. Vahepeal on Madonna teinud ka plaate, mis pole 100% minu maitse, kuid igal plaadil on ALATI mitu laulu ka “minu jaoks” olnud.
The Sticky & Sweet Tour on tema kaheksas maailmaturnee. "Hard Candy", ehk CD, millega seoses see korraldati on Madonna 11. stuudioplaat. 2008.aastal, kui tuur oma alguse sai, saavutas see mitmeid rekordeid. Nimelt on see kõigi aegade enim raha sissetoonud sooloartisti kontsertturnee, samuti lõi ta Madonna eelmist turnee rekordit (Confessions Tour), saavutades kõigi aegade kõige enim teeninud naisartisti kontsertturnee positsiooni.
Otse loomulikult olen peaaegu kõiki tema tuure näinud videokassettidelt või DVD-delt, kuid päris live-s täispikka Madonna kontserti näha pole mul siiani olnud võimalust. Pileti ostsin kohe esimesel päeval - mul vedas, sest sain totaalselt umbes olevatest "liinidest" läbi ühe tunniga ning fännitsooni pilet oligi olemas :)
Lauluväljakule (sappa) jõudsin umbes 2 tundi enne kontserdi kavandatud algust, ehk umbes kell 17:30. Tund aega järjekorras "tühja seismist" (korraldajate mõistuses sai ikka tõeliselt kahelda), suutsin K meelitada sohitegemise-teele ning ühe hetkega olimegi väravatest läbi. Hirm, et lava ette trügida pole enam võimalik, oli selleks ajaks ikka täielikult närvid seest söönud (kell oli ju juba 18:30)... niiet suur oli üllatus, kui selgus, et inimesed (loe:lätlased ja mõned sommid ka), kes lava äärde olid varakult laagrisse läinud, istuvad lihtsalt maas ning neid ei huvita, kui "mõned" tüübid üle nende kepslevad ning võimalikult hea positisiooni nagu muuseas endale vallutavad :) Ok, päris lava ligi siiski "kohe" ei saanud... kontserdi algushetkel pidi leppima umbes 4.-5. reaga. Sellest hoolimata otse pika ”lava-catwalk”-i keskel otsas, ehk kogu lava oli sellest kohast justkui peopeal :)
Justin hõikab paar korda Madonna ja Madonna ise tiktakitab… lava ees keskel tõuseb Madonna jalge all poodium - "Vogue" on läbi teinud uuenduskuuri ning on nö. esimese vaatuse ("Pimp") viimane laul (kõvasti on sisse miksitud 4 minutes-it). Peaaegu alasti taustatantsijad tulevad vogue-ima. Naistantsijatele on ihuvärvi aluspesu, sellepärast jab mulje nagu olekski ainult mustad kriipsud kriitilistes kohtades. Kõigil samasugused mustad parukad peas… Kui meestantsijad liituvad, on liigutused tavalise Vogue kohta ikka väga palju kiiremad. Kusjuures kui ma kunagi tantsimas käin, siis umbes nii ma tantsingi nagu need mehed… Nii palju mõjutusi olen oma liikumisse paratamatult või alatauliselt Madonnalt saanud… c’est la vie… Siin on pisike lõik Voguest:
Üleminekuks mängib videoekraanidel "Die Another Day", Madonna mängib taustavideos poksijat. Tantsijad laval korraldavad ka vaatemängulise poksimatši.
Järgmine vaatus on "Madonna ajalugu", mis on inspireeritud 80ndate New York-i kultuuriilmingutest. Madonna tuleb lavale "Into the Groove"-ima – punases kelmikas plikalikus seelikus, hüppenööriga lavale keksides. Mul tulid külmavärinad, sest kogu see valguseshow, mida võimendatakse videoekraanide vilkumisega on lihtsalt fantastiline! No niimoodi kisub tantsima, et ma ikka täiega hüppasin kaasa! Laulu on korralikult mixitud, nagu ka tegelikult kõiki teisi "eelmiste plaatide" lugusid. Kes ikka kontserdile läheb plaadiversioone kuulama... nii on ikka maru lahe ja äge, et laulud on tehtud "eriliseks". See annab minu meelest kontserdile veel erilise väärtuse. DJ sämlimislaual on post, mille umber Madonna muidugi tantsib. Kuigi mitte mingit nõmedat sex-tantsu nagu stripparid, vaid lihtsalt pigem keerleb ümber posti. Tantsijad on ka kelmikalt värvilised nin kogu action toimub jälle lavasügavuses. Nokamütsid ja dressid – tänavakultuur... Madonna tutvustab, et tegemist on DJ Inferno -ga. Tantsijad korraldavad double dutch-i. Ja Madonna muidugi hüppab ning kutsub kõiki hüppama – automaatselt tuli trenn meelde... me ka vahest hüppasime double dutch Kadrioru pisikeses saalis :) Ja tõesti kõik vanad ja noored ja kõik mu ümber hüppasid täiega!!!! Nii lahe... isegi publik hingas Madonnaga samas rütmis :)
Videoekraanidel hakkavad lööma südametuksed (ma arvasin, et nüüd tuleb ”Heartbeat”... aga Madonna hakkas hoopis korrutama ”Celebration, celebration”...hehhee… “vana hea” “Holiday” :) ainult et technobiidiga :) Ja niiiii rõõmsameelne tantsukava…sama värvikas kui nende riided! Kusjuures nende mustade meest jalad vahepeal liikusid ikka nii kiiresti, et mul tekkis kahtlus, kas ma ise suudakski seda järgi tantsida :)
Järsku ilmub lava ees justkui maa alt Michael Jackson :) Üks Madonna tantsijatest tantsib nagu Jackson ning Madonna avaldab oma endisele kolleegile austust. Tituleerides MJ üheks muusikaajaloo suurimaks (“One of the greatest artists world has ever known”). Kogu rahvas plaksutab kaasa, sest Madonna käsib ja teeb seda ise ka! Holiday sai täiesti vinge teistsuguse kõlaga mineku sisse ning nii Madonna kui tantsijad panevad veel ägedema hoo sisse (nagu see üldse enam võimalik oleks!!) Siis hakkab tuletõrje sireen! Ja lahti läheb korralik ROCK-kontsert!!!
Ehk edasi teine "tõeline Madonna klassik" "Dress you up", mis millegipärast ajas lava eesotsas olnud Madonna fänklubiliikmed erilisse pöördesse :) Tegelikult olid üldse vanemad laulud kuidagi "fänklubi" erilise tähelepanu all. Ja Dress You up oli peaaegu heavymuusika, ehk siis korralik trummi- ja kidrarokk. Ametlik info teatab, et sisse olevat mixitud isegi Sex pistols-it :) Laul lõpeb Madonna kitarrijämmimisega :)
Videoekraanil hakkavad jooksma lõigud Madonna vanadest muusikavideotest, eriti igasugustest erinevates stiilidest, mida Madonna kunagi on oma juuste ja riietusega eksponeerinud. Madonna teatab, et ”This ones’ for the ladies”. ”Ladies, have I got a story for you!” Ja jälle saabuvad lava eesotsas kusagilt alt Madonna-kloonid. Igas neljas nurgas üks, kes on end riietanud mõnda "Madonna ajaloost" äratuntavaks "Madonnaks" :) Muidugi on lauluks "She's Not Me", kuigi laul sisulises mõttes on muidugi mingist naisest, kes ta mehe on üle löönud... Need neli stiili pärinevad tema muusikavideotest. Ehk vastavad soengud ja vastavad kostüümid - "Open your heart", "Material girl", "Vogue" ja "Like a Virgin". Tantsijad on nagu nukud, aga tõesti keegi pole neist MADONNA :) Ma tegelikult arvasin, et üks neist on hoopis mees, aga kui Madonna tal juused krunnist lahti kiskus, siis selgus, et ikka on naine :)
Madonna haarab endale ”Like a virgin” loori ja taustaks laulab ”Last night a DJ saved my life”… Madonna roomab lavalt…. Taustal videoekraanil sõidab metroorong kuni uksed jäävad lava keskele... tantsijad astuvad rongilt...
Teise vaatuse lõpetab "Music", millesse on mixitud "Put your hands up 4 Detroit" (Madonna on ju sealt pärit) ja "Last night a DJ saved my life" (mis ehk on samuti omalaadne austusavaldus...iga väikseimgi detail on ju viimseni läbi mõeldud).
Tõeliselt pikk ja korralik tantsukava! ... Madonna ja tantsijad astuvad rongile, rongiuksed sulguvad ja läinud nad ongi...
Vaatuse vahepeale pakutakse "Rain" video uusversiooni, kus väike haldjas leiab varju vihma eest õielehe alt. Laulu sisse on mixitud ka Eurythmics-i "Here comes the rain again"...ma mõtlesin, et huvitav kas Annie Lennox saabub külalisena lavale :)
Kaks jaapani stiilis tantsijat liiguvad ja tantsivad mööda lava.
Kolmas vaatus saab alguse sellega, et lava ees laskub kardin alla. Mis katab ümaralt lava keskosa. Seal sees on aimata Madonnat kapuuts peas. Lauluks on "Devil Wouldn't Recognize You". Madonna laulab seda lamades klaveril. Üks must mees mängib klaverit ja see kõik on nii salapärane ja muinasjutuline. Kardin on ühtlasi videoekraan, millel justkui sajab vihma.
Kardin kaob ja Madonna laseb oma kapuutsiga kuue maha. Tikanditega kleidike on jälle natuke plikalik, aga hästi armas. Madonna tuleb treppimööda laulu lõppedes klaverilt alla. Madonna lahkub lavasügavusse koos ”jaapanlastega”. Aaah.... see klaveriga laul on üks kogu kontserdi ilusamaid hetki.... kuidagi romantiline...
Edasi algab hispaaniakeele tund, ehk siis Madonna esitab viimaselt plaadilt laulu "Spanish Lesson", ”Madonna ütleb, et ”let’s get this party started” :) Hehhh.... see on ju juba ammu täies hoos :)))) Tantsijad on mustades kapuutsidega ürpides…. Selle laulu ajal esitab üks mees soolo flamenco mõjutustega tantsusoolo.
Madonna tuleb lava ette ning võtab jälle kitarri. Ilmselt on talle enne öeldud, et Eestis on tema viimase plaadi viimaseaja ehk kuumim lugu just nimelt "Miles Away" ning Madonna pühendaski selle Eestile "Estonia, this one is for you".
Pärast seda, käsib Madonna “Take off your shirts, give me love” :) ja "La isla Bonita" lauluga saabub lavale (Ukraina) mustlaslaager (Kolpakov trio). Koos lauldakse mustlaspulma laulu "Lela Pala Tute". Appi, need tantsud seal mustlasvanril on viimasepeale tasemel!!! Endiselt hõppab laul tagasi La isla bonita-le…ja siis jälle Lela Pala Tute… nii lahe pidu! Ühel hetkel liigub mustlaslaager lava etteotsa ja viiuldajad panevad Madonnasse ka pöördeid juurde :) Kusjuures seal lava ees ääres oli täpselt selline tunne, nagu oleks osa sellest mustlaspeost :) Täiesti fenomenaalne!!!
Laulu lõppedes hakkavad "mustlasmehed" (ukrainlased) laulma...Madonna oma ainsa valge meestantsijaga istub ühes lavanurgas ja võtab tollega napsu. Samal ajal muidugi suheldes lavaäärse publikuga. Lavatähelepanu aga vallutab mustlastüdruk oma tantsuga. Ukraina trio esitab ühe traditsioonaalse laulu - "Doli Doli". 
Ja läheb lahti tõeline reivimine!!!! Remix laulust "Like a Prayer" ja video ekraanidel taustaks laused ja mõtted Biiblist, Koraanist ja Talmudist. Kummaline, aga Madonnal on järsku tukk! :)
Ja oligi käes SUUR finaal, "Give it 2 me", algab lavasügavuses. ”Nothing’s gonna stop me – what are you wating for, nobodys’ gonna show you how – why would let someone else to do what you can do right now” (see on minu uus moto!!!! Ja see ka – got no boundaries and no limits - if there’s excitement – put me in it :) Ah kui lahedalt sobib see kontserdi lõpulauluks - Don’t stop me now, Don’t need to catch my breath, I can go on and on and on…. Appi, kuidas ma oleks tahtnud ise seal laval olla Madonnaga jämmimas…. Tantsida nagu poleks homset :)
Kontserdil kõlanud laulude list:
1. "The Sweet Machine" (video-sissejuhatus) (sisaldab elemente lauludest "Manipulated Living", "4 Minutes", "Human Nature" ja "Give It 2 Me")
2. "Candy Shop" (videolõigud "Green Pink Caviar")
3. "Beat Goes On"
4. "Human Nature" (sisaldab elemente laulust "Gimme More")
5. "Vogue" (sisladab elemente lauludest "4 Minutes" ja "Give It To Me")
6. "Die Another Day" (Remix) (video-vahepala)
7. "Into the Groove" (sisaldab elemente "Toop Toop", "Body Work", "Jump", "Apache" ja "Double Dutch Bus")
8. "Holiday" (sisladab elemente lauludest "Celebration" and "Everybody", lõigud Michael jacksoni lauludest "Jam", "2000 Watts", "Billie Jean", "Another Part of Me" and "Wanna Be Startin' Something")
9. "Dress You Up" (sisaldab elemente laulust "My Sharona" and lõike lauludest "God Save the Queen" and "Mickey")
10. "She's Not Me"
11. "Music" (sisaldab elemente laulust "Put Your Hands Up 4 Detroit" ja lõike lauludest "Last Night a DJ Saved My Life" ja "Heartbeat")
12. "Rain" (Remix) (video vahepala) (sisaldab elemente laulust "Here Comes the Rain Again" ja lõiku laulust "Hung Up")
13. "Devil Wouldn't Recognize You"
14. "Spanish Lesson"
15. "Miles Away"
16. "La Isla Bonita" (sisaldab lõike laulust "Lela Pala Tute")
17. "Doli Doli" (Kolpakov Trio soolo) (tantsu-vahepala)
18. "You Must Love Me"
19. "Get Stupid" (video vahepala) (sisaldab lõike lauludest "Beat Goes On", "Give It 2 Me", "4 Minutes" ja "Voices")
20. "4 Minutes"
21. "Like a Prayer" (sisaldab elemente laulust "Feels Like Home")
22. "Frozen" (sisaldab elemente lauludest "I'm Not Alone" ja "Music (Deep Dish Dot Com Remix)" ja lõike lauludest "Open Your Heart" ja "Hung Up")
23. "Ray of Light"
24. "Give It 2 Me" (sisaldab elemente laulust "Fired Up!" (Club 69 Mix))
Kogu kontsert kestis enam-vähem täpselt 2 tundi. Madonna oli superheas vormis 51 aastase kohta, kuid oli selgelt näha ka kuidas ta mõne tantsu ajal väga ära väsis. Muidugi eks need videovahepalad võtsin mingitel hetkedel natuke hoogu kontseril maha, aga samas andsid Madonnale kindlasti vajalikku hingetõmbeaega (ja muidugi ka riietevahemiseks võimaluse). Kostüüme oli ju mitmeid ning isegi soeng muutus kontserdi käigus :) Nimelt vahepeal oli tal tukk, aga vahepeal jälle mitte :) Juuksed on ju alati olnud üks oluline komponent Madonna stiilide juures.
K küsis minult, et kas Madonna on minu meelest ka seksisümbol. Aga kummalisel kombel pole ma teda kunagi otseselt selleks pidanud. Pigem on ta nagu arvamusliider või ema-aseaine. Tal on alati tugevad arvamused asjade kohta, mis on mind mõtlema pannud või isegi mu mõtlemist mõjutanud. Minule tema lauluhääl meeldib, on alati meeldinud. Nooremana oli see kuidagi kõrgem ja nüüd natuke madalam. Aga eks plaatide on ta hääl mixitud ikka selliseks noorusaastate kõrgusele. Sellepärast ongi live- esinemist vaadat kuulata ka kuidagi teistmoodi.
Kusjuures olles näinud lugematuid intervjuusid ja tema olekut nii siin kui seal telesaates, siis oli seda elusalt enda ees vaadates mingi kummaline reaalsuselaks. Et see ja selline tõeliselt MADONNA ongi :) Piletihind oli ju kolossaalne, aga see kontsert oli nii palju rohkem väärt kui mingid tühised rahasedelid. Siiski hea meel, et sellel hetkel kui kunagi pool aastat tagasi piletimüük lahti läks, et oli just võtta see vajalik summa.
Ma pole ühtki kontserti vist kunagi näinudki nii lähedalt. Ühtki superstaari ammugi mitte (palju neid ”superstaare” üldse maailmas ongi.... Ja millegipärast on minu jaoks see oluline, et kui mingit kontserti (või ka teatrit) vaadata, siis olla võimalikult lähedal... niimoodi on nagu selle laval toimuva asja sees...ja see ongi midagi "erilist". Minu jaoks igatahes on see nii.
Kui üldse millegi üle nuriseda, siis Maddy oleks võinud natukenegi rohkem publikuga suhelda. Nii jäi temast natuke “valmistoote” tunne. Õnneks see hämmingusse sattumine “I love you Madonna” peale… muidu olekski olnud nagu robotlikult kalkuleeritud kuni viimse detailini kõik :) Ja muidugi lisalood ju oleksid võinud ka olla… see on nagu vaatajate austamine ja vaatajate aplausile vastu tulemine vms… Aga sellest hoolimata oli ikkagi kõigi aegade kontsert minu jaoks. 
The Sticky & Sweet Tour on tema kaheksas maailmaturnee. "Hard Candy", ehk CD, millega seoses see korraldati on Madonna 11. stuudioplaat. 2008.aastal, kui tuur oma alguse sai, saavutas see mitmeid rekordeid. Nimelt on see kõigi aegade enim raha sissetoonud sooloartisti kontsertturnee, samuti lõi ta Madonna eelmist turnee rekordit (Confessions Tour), saavutades kõigi aegade kõige enim teeninud naisartisti kontsertturnee positsiooni.
Otse loomulikult olen peaaegu kõiki tema tuure näinud videokassettidelt või DVD-delt, kuid päris live-s täispikka Madonna kontserti näha pole mul siiani olnud võimalust. Pileti ostsin kohe esimesel päeval - mul vedas, sest sain totaalselt umbes olevatest "liinidest" läbi ühe tunniga ning fännitsooni pilet oligi olemas :)
Lauluväljakule (sappa) jõudsin umbes 2 tundi enne kontserdi kavandatud algust, ehk umbes kell 17:30. Tund aega järjekorras "tühja seismist" (korraldajate mõistuses sai ikka tõeliselt kahelda), suutsin K meelitada sohitegemise-teele ning ühe hetkega olimegi väravatest läbi. Hirm, et lava ette trügida pole enam võimalik, oli selleks ajaks ikka täielikult närvid seest söönud (kell oli ju juba 18:30)... niiet suur oli üllatus, kui selgus, et inimesed (loe:lätlased ja mõned sommid ka), kes lava äärde olid varakult laagrisse läinud, istuvad lihtsalt maas ning neid ei huvita, kui "mõned" tüübid üle nende kepslevad ning võimalikult hea positisiooni nagu muuseas endale vallutavad :) Ok, päris lava ligi siiski "kohe" ei saanud... kontserdi algushetkel pidi leppima umbes 4.-5. reaga. Sellest hoolimata otse pika ”lava-catwalk”-i keskel otsas, ehk kogu lava oli sellest kohast justkui peopeal :)
Enne kontserdi algust ilmusid lava ette Madonna tantsijad, kes fännidega (ja vist mingite tuttavatega) juttu ajasid ning natuke hiljem ilmus sinna ka Madonna manager ja plaadifirma partner Guy Oseary. Guy on Madonna sõber ning firmapartner olnud juba õige palju aastaid ning selles mõttes oli lahe kuulata ning jälgida, mis teda huvitab... ta nimelt filmis ja pildistas õige palju. Paljud fotod ja mõni videogi on üleval Madonna ametlikul kodulehel ning Oseary Youtube-i kanalil. ”Danzumees”ki vilksab seal kusagil fotodes ning ka videos kusagil taamal :) (”I’m so vain, I know”:))) Oseary põhitähelepanu kuulus alguses ühele mehele, kes oli ennast Madonna pilte täis tätoveerinud :) Sealt kus mina enne kontserti seisin, võis vaid aimata, miks too oma keha Osearyle paljastab :) aga nüüd sai videolt täpsemalt ka teada :)))
Anyway, tund enne soojendusesinejat läks neid Madonnaga seotud inimesi ning ettetrüginud lätlaseid ja soomlaseid kuulates/vaadates üllatavalt kiiresti. Ja kui DJ Paul Oakenfold lavale saabus rahvast üles kütma, liikus järsku kogu mass lavale märksa lähemale ning kontserdielamuseks vajalik ärevus ning rütm oli hetkega veres :) Tants läks lahti... Pauli sämplimise visuaalseks meelelahutuseks oli mingi suure afroga must mees lavale ringi tuijama lastud :) Oakenfold on Madonnaga koostööd viimasel ajal päris palju teinud. Ta on ka septembris ilmuva Madonna juba kolmanda "greatest hits" plaadi mixija ning kui ma ei eksi, on ta seal isegi laulukirjutamisega osalenud.
Ja umbes siis kui vaikselt hämarduma hakkas, oli ka suurhetk käes – Madonna ON kohal :)
Kontserdi võiks tinglikult jagada 4ks vaatuseks (nii on korraldajadki seda ametlikult kinnitanud):
1) "Pimp". Austusavaldus 1920ndate ja ka praeguse aja gängsterite ja sutekate ajastutele. Madonna saabub lavale Riccardo Tisci disainitud riietuses.
2) "Old school". 80ndate tantsustiilid ja vanemad Madonna laulud (uuendatud kuues).
3) "Mustlased". La isla Bonita Rumeenia rahvamuusikaga segatult.
4) "Rave". Laserid, techno ja tõeline lõpuspurt.
Edaspidine on oma mälu värskendamiseks kogutud mälupildikesed kontserdist, ehk siis sisenen ning liigun oma "meenutusega" edasi laulude järgi, mis kontserdil kõlasid:
Show algab 3D videoanimatsiooniga "The Sweet Machine", valmistatakse komm ("Hard candy"), mis liigub mööda tehase tootmiseradu. Kergelt psühhedeelilikult triibuline ja ühtlasi modernselt digitaalne. Ühel hetkel hakkab videoekraan ribideks jagunema – venima kõrgustesse… Ekraanikildudel hakkavad vilkuma tähed C A N D Y S H O P ja samaga kui video lõpeb, algabki esimene laul -"Candy Shop". Madonna ilmub lavale ekraani tagant paljastuval, keerleval M troonil istudes – jalad harkis, üks jalg üle käetoe, käes jalutuskepp – pimp värk ju :) Meestantijatel on torukübarad ja frakid seljas ning puhastavad oma taskurätikutega Madonna jalge eest trepiastmeid :) Madonna hääl on kontserdil ikka vana tuntud alt, mitte nagu viimaselt plaadilt kuulates võiks arvata… Mitmed “liikumiskohad” tulebki Madonna laul lindilt ja Madonna ise ütleb oma jämeda häälega sõnad vahele. Aga muidugi suurema osa laulab ta ikka otse. Aga mis peaasi – tants on vinge!!!! Madonna on heas vormis ning aimata võib, et igale laulule on oma “tantsukava” ja koreograafia on täielik TASE!!! Madonna tantsib oma meestantsijatega täiega kaasa!
Madonna läheb trummari juurde (võtab lonksu juua) ja tervitab ”Alright Estonia” :) Mängima hakkab "Beat Goes On". Madonna on aga ikka lavasügavuses... mingi naine tantsib seal temaga trummide juures... siis liigutakse teise lava äärde, kus on taustalauljad ja kitarristid ning üks breikar, Tagaplaanil laulab videol kaasa Pharrell. Üks mees ja üks naistantsija liituvad kambaga ning lõpuks ometi tulevad nad sealt kaugelt lava etteotsa!!! Ja siis ühe ”piip piip” ajal, mis laulutekstis sees, sõidab lavale ekraanide tagant vana, valge ja stiilne Rolls-Royce. Valges frakis must tantsija loovutab oma valge torukübara Madonnale. Videos hakkab räppima Kanye West. See kõik on nii stiilne ja loomulikult voolavalt elegantne ning stiilne!
Kahjuks ei ole võimalik mul seda kontserdi alguse videot üles laadida, sest blogspotil on 100MB piirang (ja see on juhtumisi 133), aga siin ja edaspidi minu enda mobiiliga tehtud ülesvõtted... sellepärast on ka kvaliteet allpool igasugust arvestust, ent saab ehk mingitki "aimu" :)
Taustaräppimine annab muidugi võimaluse Madonnal lihtalt tantsida... täiesti selline tunne tekkis, et oleks nagu klubis tantsimas ja nautimas mõnusat aega ning Madonna tantsib lihtsalt samas klubis :) Ja kuna (minu meelest) see ”Beat goes on” on kuidagi 80ndatelik, siis ka tantsuliigutused on päris mitmed klassiklalised 8ondate-90ndate videotest ning tantsuklubidest. Viimaseni läbimõeldud! Madonna kõnnib läbi auto uste ühest lavaäärest teise ja lehvitab ning tundub justkui isegi nautivat seda melu. Laulu lõpuks lükkab Madonna auto lavalt kätega minema :)
Madonna võtab kusagilt otse meie eest, lava ja publiku vahelt ühelt lavamehelt elektrikitarri ning paneb selle üle pea ning hakkab mängima "Human Nature". Laul on muudetud jazz-i stiili, kuni ühel hetkel liigub edasi funk-i. Vapustavalt stiilne! Ühel hetkel ilmub lavale video vahendusel Britney Spears ja ütleb “It’s Britney bitch” vms.
Justin hõikab paar korda Madonna ja Madonna ise tiktakitab… lava ees keskel tõuseb Madonna jalge all poodium - "Vogue" on läbi teinud uuenduskuuri ning on nö. esimese vaatuse ("Pimp") viimane laul (kõvasti on sisse miksitud 4 minutes-it). Peaaegu alasti taustatantsijad tulevad vogue-ima. Naistantsijatele on ihuvärvi aluspesu, sellepärast jab mulje nagu olekski ainult mustad kriipsud kriitilistes kohtades. Kõigil samasugused mustad parukad peas… Kui meestantsijad liituvad, on liigutused tavalise Vogue kohta ikka väga palju kiiremad. Kusjuures kui ma kunagi tantsimas käin, siis umbes nii ma tantsingi nagu need mehed… Nii palju mõjutusi olen oma liikumisse paratamatult või alatauliselt Madonnalt saanud… c’est la vie… Siin on pisike lõik Voguest:
Üleminekuks mängib videoekraanidel "Die Another Day", Madonna mängib taustavideos poksijat. Tantsijad laval korraldavad ka vaatemängulise poksimatši.
Järgmine vaatus on "Madonna ajalugu", mis on inspireeritud 80ndate New York-i kultuuriilmingutest. Madonna tuleb lavale "Into the Groove"-ima – punases kelmikas plikalikus seelikus, hüppenööriga lavale keksides. Mul tulid külmavärinad, sest kogu see valguseshow, mida võimendatakse videoekraanide vilkumisega on lihtsalt fantastiline! No niimoodi kisub tantsima, et ma ikka täiega hüppasin kaasa! Laulu on korralikult mixitud, nagu ka tegelikult kõiki teisi "eelmiste plaatide" lugusid. Kes ikka kontserdile läheb plaadiversioone kuulama... nii on ikka maru lahe ja äge, et laulud on tehtud "eriliseks". See annab minu meelest kontserdile veel erilise väärtuse. DJ sämlimislaual on post, mille umber Madonna muidugi tantsib. Kuigi mitte mingit nõmedat sex-tantsu nagu stripparid, vaid lihtsalt pigem keerleb ümber posti. Tantsijad on ka kelmikalt värvilised nin kogu action toimub jälle lavasügavuses. Nokamütsid ja dressid – tänavakultuur... Madonna tutvustab, et tegemist on DJ Inferno -ga. Tantsijad korraldavad double dutch-i. Ja Madonna muidugi hüppab ning kutsub kõiki hüppama – automaatselt tuli trenn meelde... me ka vahest hüppasime double dutch Kadrioru pisikeses saalis :) Ja tõesti kõik vanad ja noored ja kõik mu ümber hüppasid täiega!!!! Nii lahe... isegi publik hingas Madonnaga samas rütmis :)
Videoekraanidel hakkavad lööma südametuksed (ma arvasin, et nüüd tuleb ”Heartbeat”... aga Madonna hakkas hoopis korrutama ”Celebration, celebration”...hehhee… “vana hea” “Holiday” :) ainult et technobiidiga :) Ja niiiii rõõmsameelne tantsukava…sama värvikas kui nende riided! Kusjuures nende mustade meest jalad vahepeal liikusid ikka nii kiiresti, et mul tekkis kahtlus, kas ma ise suudakski seda järgi tantsida :)
Järsku ilmub lava ees justkui maa alt Michael Jackson :) Üks Madonna tantsijatest tantsib nagu Jackson ning Madonna avaldab oma endisele kolleegile austust. Tituleerides MJ üheks muusikaajaloo suurimaks (“One of the greatest artists world has ever known”). Kogu rahvas plaksutab kaasa, sest Madonna käsib ja teeb seda ise ka! Holiday sai täiesti vinge teistsuguse kõlaga mineku sisse ning nii Madonna kui tantsijad panevad veel ägedema hoo sisse (nagu see üldse enam võimalik oleks!!) Siis hakkab tuletõrje sireen! Ja lahti läheb korralik ROCK-kontsert!!!
Ehk edasi teine "tõeline Madonna klassik" "Dress you up", mis millegipärast ajas lava eesotsas olnud Madonna fänklubiliikmed erilisse pöördesse :) Tegelikult olid üldse vanemad laulud kuidagi "fänklubi" erilise tähelepanu all. Ja Dress You up oli peaaegu heavymuusika, ehk siis korralik trummi- ja kidrarokk. Ametlik info teatab, et sisse olevat mixitud isegi Sex pistols-it :) Laul lõpeb Madonna kitarrijämmimisega :)
Videoekraanil hakkavad jooksma lõigud Madonna vanadest muusikavideotest, eriti igasugustest erinevates stiilidest, mida Madonna kunagi on oma juuste ja riietusega eksponeerinud. Madonna teatab, et ”This ones’ for the ladies”. ”Ladies, have I got a story for you!” Ja jälle saabuvad lava eesotsas kusagilt alt Madonna-kloonid. Igas neljas nurgas üks, kes on end riietanud mõnda "Madonna ajaloost" äratuntavaks "Madonnaks" :) Muidugi on lauluks "She's Not Me", kuigi laul sisulises mõttes on muidugi mingist naisest, kes ta mehe on üle löönud... Need neli stiili pärinevad tema muusikavideotest. Ehk vastavad soengud ja vastavad kostüümid - "Open your heart", "Material girl", "Vogue" ja "Like a Virgin". Tantsijad on nagu nukud, aga tõesti keegi pole neist MADONNA :) Ma tegelikult arvasin, et üks neist on hoopis mees, aga kui Madonna tal juused krunnist lahti kiskus, siis selgus, et ikka on naine :)
Madonna haarab endale ”Like a virgin” loori ja taustaks laulab ”Last night a DJ saved my life”… Madonna roomab lavalt…. Taustal videoekraanil sõidab metroorong kuni uksed jäävad lava keskele... tantsijad astuvad rongilt...
Teise vaatuse lõpetab "Music", millesse on mixitud "Put your hands up 4 Detroit" (Madonna on ju sealt pärit) ja "Last night a DJ saved my life" (mis ehk on samuti omalaadne austusavaldus...iga väikseimgi detail on ju viimseni läbi mõeldud).
Tõeliselt pikk ja korralik tantsukava! ... Madonna ja tantsijad astuvad rongile, rongiuksed sulguvad ja läinud nad ongi...
Vaatuse vahepeale pakutakse "Rain" video uusversiooni, kus väike haldjas leiab varju vihma eest õielehe alt. Laulu sisse on mixitud ka Eurythmics-i "Here comes the rain again"...ma mõtlesin, et huvitav kas Annie Lennox saabub külalisena lavale :)
Kaks jaapani stiilis tantsijat liiguvad ja tantsivad mööda lava.
Kolmas vaatus saab alguse sellega, et lava ees laskub kardin alla. Mis katab ümaralt lava keskosa. Seal sees on aimata Madonnat kapuuts peas. Lauluks on "Devil Wouldn't Recognize You". Madonna laulab seda lamades klaveril. Üks must mees mängib klaverit ja see kõik on nii salapärane ja muinasjutuline. Kardin on ühtlasi videoekraan, millel justkui sajab vihma.
Kardin kaob ja Madonna laseb oma kapuutsiga kuue maha. Tikanditega kleidike on jälle natuke plikalik, aga hästi armas. Madonna tuleb treppimööda laulu lõppedes klaverilt alla. Madonna lahkub lavasügavusse koos ”jaapanlastega”. Aaah.... see klaveriga laul on üks kogu kontserdi ilusamaid hetki.... kuidagi romantiline...
Edasi algab hispaaniakeele tund, ehk siis Madonna esitab viimaselt plaadilt laulu "Spanish Lesson", ”Madonna ütleb, et ”let’s get this party started” :) Hehhh.... see on ju juba ammu täies hoos :)))) Tantsijad on mustades kapuutsidega ürpides…. Selle laulu ajal esitab üks mees soolo flamenco mõjutustega tantsusoolo.
Madonna tuleb lava ette ning võtab jälle kitarri. Ilmselt on talle enne öeldud, et Eestis on tema viimase plaadi viimaseaja ehk kuumim lugu just nimelt "Miles Away" ning Madonna pühendaski selle Eestile "Estonia, this one is for you".
Pärast seda, käsib Madonna “Take off your shirts, give me love” :) ja "La isla Bonita" lauluga saabub lavale (Ukraina) mustlaslaager (Kolpakov trio). Koos lauldakse mustlaspulma laulu "Lela Pala Tute". Appi, need tantsud seal mustlasvanril on viimasepeale tasemel!!! Endiselt hõppab laul tagasi La isla bonita-le…ja siis jälle Lela Pala Tute… nii lahe pidu! Ühel hetkel liigub mustlaslaager lava etteotsa ja viiuldajad panevad Madonnasse ka pöördeid juurde :) Kusjuures seal lava ees ääres oli täpselt selline tunne, nagu oleks osa sellest mustlaspeost :) Täiesti fenomenaalne!!!
Laulu lõppedes hakkavad "mustlasmehed" (ukrainlased) laulma...Madonna oma ainsa valge meestantsijaga istub ühes lavanurgas ja võtab tollega napsu. Samal ajal muidugi suheldes lavaäärse publikuga. Lavatähelepanu aga vallutab mustlastüdruk oma tantsuga. Ukraina trio esitab ühe traditsioonaalse laulu - "Doli Doli".
Pärast laulu võtab Madonna kitarri ja mingi mees minust paremal karjub "Madonna I love you" ning ma mõtlen, et miks mina sellepeale ei tulnud... ilmselt sellepärast, et K on ju seal kõrval ning ma ei taha selliseid lauseid hõigata mõnele "võõrale naisele", mis siis sellest, et ma mõtleksingi kõigest tema muusikat... Igatahes oli see üks väheseid kordi kogu kontserdi ajal, kui Madonna kohmetus ning kaotas kergelt kontrolli. Ta nagu üritas hakata uuesti kitarri tinistama ja see mees karjus uuesti. Madonna küsis sellepeale: "Ok, Estonia are you ready to go forward" või midagi sellist. Rahva positiivse vastuse peale sai kontsert muidugi edasi minna :) AAaahh oleks tahtnud, et Madonna midagi ka rohkemat räägiks….
Sealt järgneb Webberi kirjutatud ja Oscari võitnud laul "You must love me" filmist Evita. Uskumatu…üks laul ka natuke rahulikumas võtmes :) Seda on lausa vaja, sest tantsimise vahele on ka mõnus lihtsalt täiega kaasa laulda ja Madonna vaatas mulle selle laulu ajal mitu mitu korda silma sisse :) Ees kontserdivaatamise rõõmud… Kusjuures ta laulis seda laulu otse ja ta hääl on ikka tõeliselt tasemel.... kogu sellest pikast igaõhtusest laulmisest hoolimata – ikka täiesti hämmastav! Füüsilisest vormist rääkimatagi. Selles ei kahtle vist keegi maamunapeal. Oleks ma 51 aastaselt sellises sormis ja suudaks tantsida nii… igatahes on see eesmärk :)
Tik-tak-tik-tak-get stupid….
Vaatus lõpeb sellega, et kõlaritest ütleb Madonna "Get Stupid" ja taustaks mängib video globaalse soojenemise teemadel. lisaks ka muid keskkonnakaitse temaatikat. Ekraanil vilksab ka Barack, Hitler, Al Gore, Michael Moore, Oprah, Bill Clinton... Get up – it’s time – you don’t hav a luxury of time.... tika-tak-get stupid....
Ja algabki viimane vaatus. Madonna laulab dueti virtuaalse Justin Timberklake-iga. Justin on piklikel ekraanidel ja Madonna tantsib tema ümber ja ronib "talle otsa" :) Ka Timbaland on videovormis laval ja "4 minutes" ei mõjugi minu meelest nii hästi "live"-s kui ma ootasin ja arvasin, kuigi muidugi oli see ikkagi ülihea! Kogu kontserdi vältel oli muideks kasutatud seda "tik-tak" kellaliikumise lauset sellest laulust.
Vaatus lõpeb sellega, et kõlaritest ütleb Madonna "Get Stupid" ja taustaks mängib video globaalse soojenemise teemadel. lisaks ka muid keskkonnakaitse temaatikat. Ekraanil vilksab ka Barack, Hitler, Al Gore, Michael Moore, Oprah, Bill Clinton... Get up – it’s time – you don’t hav a luxury of time.... tika-tak-get stupid....
Ja algabki viimane vaatus. Madonna laulab dueti virtuaalse Justin Timberklake-iga. Justin on piklikel ekraanidel ja Madonna tantsib tema ümber ja ronib "talle otsa" :) Ka Timbaland on videovormis laval ja "4 minutes" ei mõjugi minu meelest nii hästi "live"-s kui ma ootasin ja arvasin, kuigi muidugi oli see ikkagi ülihea! Kogu kontserdi vältel oli muideks kasutatud seda "tik-tak" kellaliikumise lauset sellest laulust.
Ja läheb lahti tõeline reivimine!!!! Remix laulust "Like a Prayer" ja video ekraanidel taustaks laused ja mõtted Biiblist, Koraanist ja Talmudist. Kummaline, aga Madonnal on järsku tukk! :)
Ilmselt parukas, või oli tal enne parukas?…. See kelmikas tukk muudab ta palju nooremaks… Kui laulusõnad läheb “When you call my name”… tõuseb lava Madonnaga meetri võrra kõrgemale….keskmine kardin laskub alla ja katab Madonna. Läbi selle on teda ikkagi näha…
Ning minu "favourite song ever", mitte ainult Madonnalt vaid üldse, ehk siis "Frozen" oli saanud täiesti uue kuue. Ma ei tundnud seda esimeste taktide põhjal äragi ja ometi on see mul une pealt peas :) Tegemist oli tõeliselt vinge rave-versiooniga. Stiilne, originaalne, üllatav! Külmavärinad... täiesti sõnatuks tegevalt lahe – omaenda tuned on elamus omaette :) Freaky! On hetketi aru saada, et Madonna on tantsuliigutustest tsipa väsinud, aga seda vist iga silm ei tunnetagi. Tal on ka hullud kontsad all, aga sellest hoolimata hüppab ja liigub nagu mugavate tossudega :) Sisse on miksitud ka ”Open your heart”-i tugevalt (Frozeni sõnad lähevad ”when your hearts’ not open...ehk sobiv side... ”Open” your heart-iga). Laulu lõpetab Madonna maa alla kadumine pika ja korraliku tantsukava lõpuks...
Madonna hakkab laulma "Ray of Light"-i. Saabub tagasi maa alt koos kitarriga ja kamanadab kõik hüppama ja käsi kokkulööma.... Laulu lõpetab tõeline kidraga jämmimine ning korralik lasershow. Üle lauluväljaku inimeste läksid rohkelised laserkiired ja rääkimata nendest lavavalgustitest mis kõik suurendasid efekti.
Ja oligi käes SUUR finaal, "Give it 2 me", algab lavasügavuses. ”Nothing’s gonna stop me – what are you wating for, nobodys’ gonna show you how – why would let someone else to do what you can do right now” (see on minu uus moto!!!! Ja see ka – got no boundaries and no limits - if there’s excitement – put me in it :) Ah kui lahedalt sobib see kontserdi lõpulauluks - Don’t stop me now, Don’t need to catch my breath, I can go on and on and on…. Appi, kuidas ma oleks tahtnud ise seal laval olla Madonnaga jämmimas…. Tantsida nagu poleks homset :)
Madonna võtab ühelt taustatantsijalt mustade sarvraamidega prillid. Siis teatab Madonna, et ”This is your last chance”... Ühel hetkel läheb Madonna lava kõrvalt alla ning hiljem kuulsin, et ta oli kellelegi seal mikrofoni andnud ning too ei osanudki laulda. Oli kohe tunda, et ta liigub lava etteotsa ning selleks hetkeks mul juba enam vahet polnud ning ma trügisin ikka täiesti ette otsa. Madonna tuligi ning toppis ka mulle mikrofini nina alla. Ma muidugi laulsin (karjusin) täiega. Kuldne mikrofoni oli :) Ja Madonna vaatas mulle jälle silma sisse. Sellel hetkel küll "ainult minu" :) Tal olid prillid ees ning ta oli kuidagi eriliselt pikalt seal... Aga kätt ei andnud, hoidis mikrofoni just sellevõrra kaugel, et hullud fännid seda mikrofoni temalt ära ei rabaks :)
Ja siis lava tagaotsas hõikas Madonna ”Give it to me, Good night”....ning show lõppeski nende sõnadega – ekraanile ilmus Game Over. Ja läbi ta oligi. Alguses muidugi oli hetkeks, väga lühikeseks hetkeks, ehk 10 sekundit tunne, et peaks karjuma lisalugusid, aga millegipärast oli kohe selge, et sellega ongi nüüd kõik lõppenud. Madonna kindlasti juba kihutamas lennujaama suunas, et kiiresti oma pere juurde Helsingisse jõuda. Järgmine kontsert toimuvat seal ning tema pere pidavat seal teda ootama...
Kontserdil kõlanud laulude list:
1. "The Sweet Machine" (video-sissejuhatus) (sisaldab elemente lauludest "Manipulated Living", "4 Minutes", "Human Nature" ja "Give It 2 Me")
2. "Candy Shop" (videolõigud "Green Pink Caviar")
3. "Beat Goes On"
4. "Human Nature" (sisaldab elemente laulust "Gimme More")
5. "Vogue" (sisladab elemente lauludest "4 Minutes" ja "Give It To Me")
6. "Die Another Day" (Remix) (video-vahepala)
7. "Into the Groove" (sisaldab elemente "Toop Toop", "Body Work", "Jump", "Apache" ja "Double Dutch Bus")
8. "Holiday" (sisladab elemente lauludest "Celebration" and "Everybody", lõigud Michael jacksoni lauludest "Jam", "2000 Watts", "Billie Jean", "Another Part of Me" and "Wanna Be Startin' Something")
9. "Dress You Up" (sisaldab elemente laulust "My Sharona" and lõike lauludest "God Save the Queen" and "Mickey")
10. "She's Not Me"
11. "Music" (sisaldab elemente laulust "Put Your Hands Up 4 Detroit" ja lõike lauludest "Last Night a DJ Saved My Life" ja "Heartbeat")
12. "Rain" (Remix) (video vahepala) (sisaldab elemente laulust "Here Comes the Rain Again" ja lõiku laulust "Hung Up")
13. "Devil Wouldn't Recognize You"
14. "Spanish Lesson"
15. "Miles Away"
16. "La Isla Bonita" (sisaldab lõike laulust "Lela Pala Tute")
17. "Doli Doli" (Kolpakov Trio soolo) (tantsu-vahepala)
18. "You Must Love Me"
19. "Get Stupid" (video vahepala) (sisaldab lõike lauludest "Beat Goes On", "Give It 2 Me", "4 Minutes" ja "Voices")
20. "4 Minutes"
21. "Like a Prayer" (sisaldab elemente laulust "Feels Like Home")
22. "Frozen" (sisaldab elemente lauludest "I'm Not Alone" ja "Music (Deep Dish Dot Com Remix)" ja lõike lauludest "Open Your Heart" ja "Hung Up")
23. "Ray of Light"
24. "Give It 2 Me" (sisaldab elemente laulust "Fired Up!" (Club 69 Mix))
Kogu kontsert kestis enam-vähem täpselt 2 tundi. Madonna oli superheas vormis 51 aastase kohta, kuid oli selgelt näha ka kuidas ta mõne tantsu ajal väga ära väsis. Muidugi eks need videovahepalad võtsin mingitel hetkedel natuke hoogu kontseril maha, aga samas andsid Madonnale kindlasti vajalikku hingetõmbeaega (ja muidugi ka riietevahemiseks võimaluse). Kostüüme oli ju mitmeid ning isegi soeng muutus kontserdi käigus :) Nimelt vahepeal oli tal tukk, aga vahepeal jälle mitte :) Juuksed on ju alati olnud üks oluline komponent Madonna stiilide juures.
K küsis minult, et kas Madonna on minu meelest ka seksisümbol. Aga kummalisel kombel pole ma teda kunagi otseselt selleks pidanud. Pigem on ta nagu arvamusliider või ema-aseaine. Tal on alati tugevad arvamused asjade kohta, mis on mind mõtlema pannud või isegi mu mõtlemist mõjutanud. Minule tema lauluhääl meeldib, on alati meeldinud. Nooremana oli see kuidagi kõrgem ja nüüd natuke madalam. Aga eks plaatide on ta hääl mixitud ikka selliseks noorusaastate kõrgusele. Sellepärast ongi live- esinemist vaadat kuulata ka kuidagi teistmoodi.
Kusjuures olles näinud lugematuid intervjuusid ja tema olekut nii siin kui seal telesaates, siis oli seda elusalt enda ees vaadates mingi kummaline reaalsuselaks. Et see ja selline tõeliselt MADONNA ongi :) Piletihind oli ju kolossaalne, aga see kontsert oli nii palju rohkem väärt kui mingid tühised rahasedelid. Siiski hea meel, et sellel hetkel kui kunagi pool aastat tagasi piletimüük lahti läks, et oli just võtta see vajalik summa.
Ma pole ühtki kontserti vist kunagi näinudki nii lähedalt. Ühtki superstaari ammugi mitte (palju neid ”superstaare” üldse maailmas ongi.... Ja millegipärast on minu jaoks see oluline, et kui mingit kontserti (või ka teatrit) vaadata, siis olla võimalikult lähedal... niimoodi on nagu selle laval toimuva asja sees...ja see ongi midagi "erilist". Minu jaoks igatahes on see nii.
Siit tillukesest videolõigust (ma taipasin liiga hilja hakata filmima), üsna kontserdi lõpus, saab aimu, kui lähedale Madonnale ma lõpuks jõudsin... ma isegi ei pidanud zoomima :)
Nii sellele või mistahes Madonna kontserdile olen ma alati valmis minema. See kogemus on tegelikult sõnulseletamatu ja ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu mitte kunagi! Pärast kontserdi on tervel tema viimasel plaadil ka justkui teine (loe: uuestiavastatud) mekk küljes. Vingemat elamust annab juba ette kujutada. ”once in a lifetime baby, once in a lifetime”. Kahju kohe igaühest, kes ei olnud minu nahas tollel augustikuu õhtul. Aga mul endal on küll jube mõnus mõnuleda nendes mälestustes. Haige... ma tean, aga haiglaselt hea tunne on sellele kõigele tagasi mõeldes :) Huvitav kaua see tunne säilub ja kaua sellesse võib jälle tagasi hüpata mistahes hetkel kui tuju tuleb? :)
Kui üldse millegi üle nuriseda, siis Maddy oleks võinud natukenegi rohkem publikuga suhelda. Nii jäi temast natuke “valmistoote” tunne. Õnneks see hämmingusse sattumine “I love you Madonna” peale… muidu olekski olnud nagu robotlikult kalkuleeritud kuni viimse detailini kõik :) Ja muidugi lisalood ju oleksid võinud ka olla… see on nagu vaatajate austamine ja vaatajate aplausile vastu tulemine vms… Aga sellest hoolimata oli ikkagi kõigi aegade kontsert minu jaoks.
Kui Lauluväljakult koju hakkasime jalutama oli lahe vaadata seda massi, kes liikus mööda sõiduteed nii, et autod ja bussid ja kogu liiklus seisis. Nagu oleks aeg seisma jäänud, aga hea nii, sest ”maailmapäästmiseks on ju ainult 4 minutit” :)
Hinnang: 5 (mul pole enam midagi lisada – selline tunne oli kogu aeg, nagu ma oleks mingil Madonna peol koos Madonnaga.... see OLI kõigi aegade kõige vingem kontsert kus ma elus olen olnud. Punkt. :))
Hinnang: 5 (mul pole enam midagi lisada – selline tunne oli kogu aeg, nagu ma oleks mingil Madonna peol koos Madonnaga.... see OLI kõigi aegade kõige vingem kontsert kus ma elus olen olnud. Punkt. :))
Tellimine:
Postitused (Atom)