Homme õhtul jagatakse teatrirahvale auhindu ja mõtlesin enda arvamuse, ehk lemmikud ka nomineeritutest välja tuua. Lihtsalt, e tnäha kui mööda žürii suudab see aasta panna :)
Kirjutan mõne sõna iga kategooria alla...
---
Pärast auhinnagaalat värvisin võitjad punaseks! Lisaks said kristallkingakese auhinnad
Ringo Ramul ja
Ketlin Oja; Ants Lauteri nimelise (kuni 10 aastat teatrites töötanud inimesele antav auhind)
Sandra Uusberg ja
Kertu Moppel; Georg Otsa nimelise auhinna pälvis
Lauri Vasar, Natalie Mei nimelise auhinna
Mare Raidma Vanemuise "Kaunitar ja koletis" kostüümide eest ning Näitlejate Liidu auraha
Raivo Adlas.
SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
Žürii: Madli Pesti (esimees), Jaak Allik, Rait Avestik, Merle Karusoo, Mae Kivilo, Kaie Mihkelson ja Meelis Oidsalu.
LAVASTAJAAUHIND
Priit Pedajas – „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ ning „Linnade põletamine“ (mõlemad Eesti Draamateater).
Mehis Pihla – „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
Priit Strandberg – „Naiste kool“ (Teater Vanemuine).
Margo Teder – „Kauka jumal“ (VAT Teater).
Taago Tubin – „Etturid“ (Ugala Teater) ja „Minu haukuv koer“ (Karlova Teater).
---
Tegelikult oleks aasta parima lavastajaauhinna saama hoopis Ain Mäeots oma võimsalt panoraamse, ent samas nii mitmekülgse ja -kihilise lavastuse " Kirvetüü" eest, aga see žürii ei jaganud vist matsu välja :) Naljatilgad, kui võrrelda mõnede siinsete nominatsioonidega :)
Lavastajaauhinna puhul on väga lihtne minna segadusse, aga peaks hindama tervikelamust või just seda, mida lavastaja on materjaliga teinud, sisaldades küll ka kunstilist tervikud, ent ka ideid ja ajuderaginat, milliseid huvitavaid nõkse ja eriti ennenägematuid asju on suutnud lavastaja välja mõelda.
Antud juhul ma jätaksin Margo Tederi töö Kauka jumalaga kohe eoses kõrvale, sest esiteks VAT Teatri tugevaim ja huvitavaim lavastustöö oli möödunud aastal hoopis Aare Toikka "Dekameron", ent muidugi oma lava väiksuse ja lihtsuses, ent ka võimekuses näitlejaid paljundada karakterite täitmiseks... no okei, oli okei, ent siiski nelja ülejäänud nominatsiooniga võrreldes ma auhinda Margole selle töö eest ei annaks.
Mehis Pihla nominatsioon peaks olema kahasse Kristjan Suitsuga. See lavaruum ja valge värv, millelt kogu see inimtunnete segapundar lavalt väga värvilise ja huvitavana paistis - tõesti, väärt töö. Lisades siia juurde veel näitejuhtimise, kui Mehis seda tegi, sest sellel lavastuses on ainult suurepärased rollid kõigilt näitlejatelt, siis tõesti, okei, minu jaoks lavastajatööna neist 5st 3.koht.
Priit Strandberg on suutnud vana Moliere'i teha mõnusalt isemoodi, tuues peategelase, kes ju antud juhul on antikangelane, publiku usaldusisikuks või siis selliseks, kes käib ja kaebab läbi neljanda seina oma muresid. Kuid see koomika, mille Priit veel kogu klassikast välja ammutab, seda nii karakterite- kui situatsioonikoomikaga, siis müts maha. 3.koht minu käest.
Vat ja võitjat valida Priidu ja Taago vahel on eriti keeruline. Põua ja vihma lavastajatöö üksikuna on ilmselt neist kõigist nomineeritutest kõige tugevam. Erilisem. Koos materjali ning kõige muuga, on minu lemmikuteks hoopis Etturid, Minu haukuv koer ja Linnade põletamine. Mõlemad mehed on üldse praegu superheas lavastajavormis, ehk mõlemad vääriksid ühtviisi seda auhinda. Õnneks ma ei pea neist kumbagi võitjaks antud juhul valima, sest minu võtja on ju juba Ain... aga kui võtta lavastajatööd, siis ma järjestaksin 1.Põud ja vihm, 2. Etturid, 3. Minu haukuv koer, 4. Linnade põletamine. Kui järjestada elamuse suuruse järjekorras, siis 1.Linnade põletamine, 2.Etturid, 3. Minu haukuv koer, 4.Põud ja vihm. Kõik kokku arvestada, siis saaks kõige rohkem punkte Etturid, aga tegemist ju lavastajatöö hindamisega, seega peaks esimene oleme Põud ja vihm... nokk kinni saba lahti :) No igal juhul antud valikust üks neist kahest.
KUNSTNIKUAUHIND
Arthur Arula – kujundused lavastustele „Ihu paradiis“ (Endla Teater) ja „Kadri“ (Emajõe Suveteater).
Pille Jänes – kujundused lavastustele „Armastus Krimmis“, „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“, „Linnade põletamine“ (kõik Eesti Draamateater), „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater) ja „Kauka jumal“ (VAT Teater).
Kairi Mändla – kujundused lavastustele „Eesti jumalad“ (Paide Teater) ja „Paratamatus elada ühel ajal“ (Von Krahli Teater).
Laura Pählapuu – kujundus lavastusele „Päikese lapsed“ (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool).
Kristjan Suits – kujundused lavastustele „Persona“ ja „Julm mõrvar Hasse Karlsson paljastab tõe naise kohta, kes külmus surnuks raudteesillal“ (mõlemad Teater Vanemuine), „Nukumaja, osa 2“ ja „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater), „Kant“ ja „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater) ning „Emilie Sagée“ (Kellerteater).
---
Oh oleme ausad, Kristjan Suits oleks pidanud võitma juba eelmisel aastal. Kuigi Arthur Arula töö oli ka väga hea, ei olnud seal mingit kahtlust, ent toonane žürii tegi mingi imeliku otsuse. Seekord on jälle Arthur ja Kristjan vastamisi, ent seekord ma siiski eelkõige jätaksin Laura ja Arturi esimeseks kõrvale. Laura vaipade motiiv oli küll kahtlemata võimas ja huvitav, ent siiski mitte võrreldav mõnede teiste töödega nominentidelt. Arthuri õuekunstnikutööd ongi vast mõnevõrra keerulisemad kui tavaliselt sisetingimustes loodud tööd ja kõik need keerlevad pesutünnid ning kogu Kadri lavamaailm olid ju okeilt lahendatud, isegi nutikalt, aga toome siia kõrvale minu jaoks 3nda koha, ehk Kairi Mändla visuaalse maastiku ning kogu selle esteetika, mis Eesti jumalates loodud ning Arthuri ja Kairi peaksid siiski jääma kahjuks vaid nominentideks. Samas kui võitja tegelikult peaks selguma Kristjani ja Pille vahel. Kas nad suudavad jälle Kristjani kõrvale põtkida, sest antud juhul peaks kogu sellest väärt kunstniketöödest tooma esile eelkõige Hasse Karlssoni lumise ja katkenud rongiteega kujunduse, Emilie Sagee võluva mängutoosiliku õõvamaailma koos peegelpõrandaga ning Nukumaja valge, minimalistliku ja jahmatamapaneva lava... Pillelt jällegi vastu Armastus Krimmis kostüümid (tagasein ju ometi ei ole täiesti tõsisteltvõetav), aga eelkõige "Miks Jeppe joob?" mets vs. fantaasiamaailm kultuurimaja lavatingimustes ja suurepärase ning eelkõige just "kunstilised pildid", mida ta on loonud lavastusele "Põud ja vihm". Mnjaa... raske... Eriti nähtavalt oli siin kategoorias üldsegi puudu Yana Khanikova "Tuhkatriinu" kujundus, mille žürii ilmselt jättis lasteteatri kategooria nomineerida vms... Ja ju on žüriil mingi vimm "Kirvetüü" vastu, sest tegelikult Iir Hermeliini 90ndate eesti väikelinn oma kogu ilus ja koleduses ning nii mitmete ideede ja detailidega on üldse kogu nimistust kriminaalselt puudu! Trikk ongi sellest, et kui valida Pille ja Kristjani vahel võitjat, siis üksiku tööna annaks auhinna "Hasse Karlssonile", aga kuna Pillel on nii Põud ja vihm kui ka Jeppe tules... siis läheb raskeks. Okei, las nad siis valivad, aga loodetavasti üks neist kahest sellel aastal.
MEESPEAOSATÄITJA AUHIND
Karol Kuntsel – Arnolphe lavastuses „Naiste kool“ (Teater Vanemuine).
Sander Roosimägi – Hans Christian Andersen lavastuses „Vihmausside elust“ (Tallinna Linnateater).
Eduard Salmistu – Mäeotsa Jeppe lavastuses „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater).
Indrek Taalmaa – Mogri-Märt lavastuses „Kauka jumal“ (VAT Teater).
Ivo Uukkivi – Tomas Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“, Max Schumacher lavastuses „Võrk“ (mõlemad Eesti Draamateater) ja Robert lavastuses „Vihanemees.com“ (Kinoteater).
---
Uskumatu, aga žürii on suutnud nomineerida tõesti aasta parima töö selles kategooriast - Sander Roosimägi! Kuigi pisut viltu castitud, kuna ta vanus ja grimm ei lähe vanusega kokku, siis ometi just näitlejatööna ning jätame isegi kõrvale need valehambad, siis see on ju täiesti fenomenaalne. Ja seda kõigi nende meistrite kõrval siin! Puudu on Ringo Ramuli roll Etturitest, siis võiks isegi täiesti rahule jääda, sest aasta kolmandaks parim meespeaosa, ehk Karol Kuntsel on ka nomineeritud. Ivolt ja Indrekult on tulnud viimasel ajal tugevamaidki rolle ning kuigi nad tõesti olid head oma rollides, siis minu jaoks mitte aastaauhinna väärilised. Eduard mängis ikka seda sama, mida alati "Jeppes" ja seda arvestades siinjuures, et ta viimasel ajal ei mängi enam seda sama mida alati! Minu jaoks antud juhul arusaamatu valik nominendiks. Ju keegi žüriiliikmetest pushis teda... nagu ilmselt keegi pushid Margo Tederi tööd lavastajanominendiks (Tederi puhul kahtlustan Meelis Oidsalu vaimustust). Ivo siiski mõnevõrra üllatas Vihanemees.com'is, seega mõistan ta nominatsiooni. Kuid jah, pöidlaid hoian tänavu Sanderi Andersenikehastusele või siis Karoli vahvalt koomilisele ja vingelt pingestatud Naiste kooli ohvrile.
NAISPEAOSATÄITJA AUHIND
Kersti Heinloo – Nora lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
Grete Jürgenson – Karin lavastuses „Nagu peeglis“ (Rakvere Teater).
Hele Kõrve – Johanne Luise Heiberg lavastuses „Vihmausside elust“ ja Anna lavastuses „Kommuun“ (mõlemad Tallinna Linnateater).
Riina Maidre – nimiosa lavastuses „Juudit“ (R.A.A.A.M.).
Teele Pärn – Tiina lavastuses „Linnade põletamine“, Ottilie lavastuses „Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl“ (mõlemad Eesti Draamateater) ning osatäitmised lavastuses „Gesamtkunstwerk“ (Kinoteater).
---
Jälle üks vastikult raske kategooria... kuigi õnneks ka siin sai tegelikult ka aasta parim nomineeritud - Teele Pärn lavastuses "Linnade pöletamine". Vaatasin ja imestasin ja imetlesin ainusilmi tema mängu selles muidu ka väga heas ja hingepugevas loos. Kuid tõesti, ka Gesamtkunstwerk'is avardus tema mänguapluaa ja võimekuse piiride näitamine. Aasta teiseks parim naispeaosa, ehk Carmen Mikiver "Mulla all" kahtlustan, et jäi žüriil nägemata või siis ei näinud seda piisavalt häälekas liige, kes oleks võinud tolle mehise naise nominentide hulka hääletada. Kuid selle eest on olemas ka kolmandaks parim, ehk Kersti Heinloo ja neljandaks parem Riina Maidre. Kogu asja lööb segasemaks asjaolu, et Hele Kõrve nomineeritud 2 rolli on terve aasta tipule lähedal ja neist eriti Kommuuni roll, oma hingelõhestava lõpustseeniga kasvab vähemalt minu sees veel edasi... Grete Jürgensoni roll on ka võimas, aga seda eelkõige arvestades millise arenguhüppe ta lausa silmnähtavalt on teinud selle rolliga ja see on ka väärt tähelepanu! Nii noor, aga nii hea. No sama lugu ju Teelega. Kuid nagu öeldud, siis minu sümpaatia seekord on Teele käes selle "Linnade põletamisega". Ent pole ka kuri kui kestahes neist võidu koju viib.
MEESKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
Tõnn Lamp – Gel lavastuses „Gorge Mastromase rituaalne tapmine“ (Tallinna Linnateater).
Priit Loog – tisler Engstrand lavastuses „Kummitused“ (Endla Teater).
Martin Mill – osatäitmised lavastustes „Once“, „Etturid“, „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ ning „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ (kõik Ugala Teater).
Andres Mähar – Azdak lavastuses „Kaukaasia kriidiring“ ja Feliks lavastuses „Kirvetüü“ (mõlemad Teater Vanemuine).
Egon Nuter – Martin Lampe lavastuses „Kant“ (Tallinna Linnateater).
---
Egon jäi eelmisel aastal auhinnast ilma, aga ma ei saa aru, miks tema rolli "Enigma variatsioonides" siit puudu on? Nende kahe rolli jõuga oleks tema positsioon veelgi tugevam. Puudu on tegelikult veelgi parem roll möödunud aastast - Ott Sepp oma joodikust ja väikelinna maffioosnikust rolliga "Kirvetüüs". See oli nagu tuulispask, millega ta sellest teatriaastast selle sutsakaga läbi käis! Aga jah, žüriil on mingi teema ilmselt Kirvetüüga. Nad ei saanud selle headusest ning selle komponentidest aru. Andres Mähari puhul on see välja toodud, aga kui Andres Mähar, siis peaks siin vähemalt olema ka Veiko Porkanen. Arusaamatu. Mähar küll tõesti oli hea ka Kaukaasia kriidiringis, ent ka see Brechti tõlgendus Tiit Palu poolt on jäänud kaugelt liiga vähese tähelepanuta nominatsioonidejagajatel. Terve Kaukasuse mäestik oli pandud Vanemuise suure saali lavale ja näitlejad mängisid sellele ronides, selle otsas, selle jalamil, segatuna elusa ja väga vinge muusikaga ning Andres Mähar kannab üksi nende kahe superlavastuse lippu möödunud aastast! No vähemalt need on esindatud, kui veel üks tugevamaid tükke "Surmkindlad asjad siin elus", mis oleks pidanud vähemalt kuidagigi esil olema, on täiesti žürii radari alt läinud... ja seda võrreldes nii mõnegi nomineerituga... Antud juhul oleks pidanud Aarne Soro olema siin 5 seas sellest lavastusest. Priit Loog'i rolli ma pole näinud, selles suhtes sõna ei oskagi võtta. Aga minu jaoks on see 2 mehe võitlus - Tõnn Lamp, kelle kõrvalosa oli pärast Ott Sepa oma aasta tegelikult ka teiseks parim. Ja seda nii üldises plaanis kui ka näitleja enda arengus. See oli ikka tõeliselt suur positiivne üllatus, mille Tõnn Gorges pakkus! Karp jäi lahti! Ja Martin Mill eelkõige Saja-aastases ja Kui me nüüd ei sure's, aga ka Etturites (kuigi Etturites lõi Ringo nii kõvad lained, et ma ei jõudnud teistele piisavalt vaimustust jagada ja Once'is ma ausalt öelda Martini rolli ei mäletagi enam ja seal olid ikka teised tugevamalt esil - Priit ja Tarvo ja Jaanus eelkõige). Mina jah hoian eelkõige Tõnnile pöidlaid, aga natuke Millile kah.
NAISKÕRVALOSATÄITJA AUHIND
Mari Lill – Anne Marie lavastuses „Nukumaja, osa 2“ (Eesti Draamateater).
Liina Olmaru – osatäitmised lavastuses „See laps“ (Theatrum).
Anneli Rahkema – Nille lavastuses „Miks Jeppe joob?“ (Rakvere Teater).
Elina Reinold – Susanna lavastuses „Juudit“ (R.A.A.A.M.) ning Perenaine ja Anu lavastuses „Kauka jumal“ (VAT Teater).
Anne Türnpu – Teresa Stockmann lavastuses „Rahvavaenlane“ (Eesti Draamateater).
---
Eelkõige on siit puudu aasta parim naiskõrvalosa üldse - Piret Simson "Ööpiltnikutest". Kuid õnneks on teiseks parim nomineeritud - Mari Lill Nukumajast. Ja nii Anneli kui Anne on ka minu jaoks aasta lõikes nominatsiooni väärt! Ega ka Liina ja Elina kaugele maha ei jää. Liina isegi TOP10s ja Elina kasuks räägivad 2 tugevat rolli.
Kuigi siin on minu jaoks siiski üsna kindel soosik - Mari Lill! Tuleb siiski tõdeda, et Anne puhul on vaja esile tõsta tema just selle rolli eripära ning näitlejana mingit kõrgemat loometaset. See power ja energia oli tunnistamist väärt. Teisalt jällegi ka Anneli äge Jeppe-moor, kuidas see roll veel liikus jõulisest allasurutuks, oleneb kas vastane oli oma mees või teised :) Liina ongi kogu aeg lihtsalt väga hea ning sellepärast on raske tema Selle lapse osa võidu väärilisena hinnata. Kuigi tõesti tundsin midagi väga olulist eriti ühes tema karakteris siin ära, tegelikult kahes - siis kui ta labiilselt oma väikse pojaga manipuleeris ning siis kui ta laibakuuri oma arvatava õnnetuse läbi hukkunud last läks koos sõbrannaga vaatama... No tõeliselt vapustav. Ent näitlejameisterlikkus avaldub vast nö. mitte-karikatuurses mängus täiesti omaette tasandil ning sellepärast ma hindakski Mari rolli kõige tugevamana. Anne roll ka võibolla polnud mitte nii karikatuurne, kui ülejäänud kolme naise omad.
MUUSIKAAUHIND
Žürii: Kristel Pappel (esimees), Alvar Loog, Tiina Mattisen, Karmen Puis ja Jaanika Rand-Sirp.
Jüri Alperten – vene ooperi stiilitundlik ja sügavalt musikaalne tõlgendus (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“, Rahvusooper Estonia).
Oliver Kuusik – jätkuv vokaalne kõrgvorm ja kujundlik karakteriloome nüüdisooperites (Johann Voldemar Jannseni osa Alo Põldmäe kammerooperis „Emajõe ööbikud“, Tartu Uus Teater, ning Bernhard Schmidti osa Dominy Clementsi ooperis „Laser ja läätsed“, Nargenfestival).
Paul Mägi – nüansirikka ja mõjuva muusikalise terviku kujundamine (Giacomo Puccini ooperis „Madama Butterfly“, Teater Vanemuine).
Kristel Pärtna – eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemeline esitus (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis „Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“, mõlemad Rahvusooper Estonia).
---
Jätan kommenteerimata, sest pole kahjuks neid töid näinud. Madama butterfly, Romeo ja Julia ning Tsaari mõrsja olid plaanis, aga nüüd lükkuvad need kaugemale tulevikku. Emajõe ööbikuid kõik kiidavad kui ühest suust.
BALLETIAUHIND
Žürii: Enn Suve (esimees), Tiit Härm, Age Oks, Oksana Tralla ja Tatjana Voronina.
Andrea Fabbri – Romeo lavastuses „Romeo ja Julia“, prints Siegfried lavastuses „Luikede järv“ ning Jeff lavastuses „Tramm nimega Iha“ (kõik Eesti Rahvusballett).
John Halliwell – Valge Küülik lavastuses „Alice Imedemaal“ (Eesti Rahvusballett).
Laura Maya – Julia lavastuses „Romeo ja Julia“, Stella lavastuses „Tramm nimega Iha“ ning Alice lavastuses „Alice Imedemaal“ (kõik Eesti Rahvusballett).
Raminta Rudžionytė-Jordan – Julia lavastuses „Romeo ja Julia“, Fermina lavastuses „Armastuse tango ehk aegade lõpus“ ning solist lavastuses „Lageda laulud“ (kõik Teater Vanemuine).
---
Nomineeritutest olen näinud ainult Lageda laulud ja Alice Imedemaal rollid ning need minu jaoks "aasta tipud" poleks ühegi kolme tantsija puhul. Mitte, et mul etteheiteid oleks. Kuigi kuidas Jevgeni Grib pole oma "tõuguga" nomineeritud, kuigi ometi oli see tema, kes Alice Imedemaal saalist kõige suurema ohooo kahina pälvis? Ei tea, pole neid teisi siintoodud rolle näinud.
TANTSUAUHIND
Žürii: Iiris Viirpalu (esimees), Henri Hütt, Leenu Nigu, Priit Raud ja Helen Veidebaum.
Mart Kangro – „Enneminevik“: emotsionaalselt ja kehaliselt läbitunnetatud lavastus, milles on ühendatud liikumine, tekst, ruum, aeg ja mälu (Kanuti Gildi SAAL ja festival „Moving in November“).
Helena Krinal – „Müra“: kõrgendatud pinge ja tugeva ansamblitunnetusega lavastus, mis avardab müra mõistet (ZUGA Ühendatud Tantsijad, Väike Objekt A, krinal | mansour ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Kädi Metsoja – „tegeele“: tugeva tantsu- ja liikumistehnikaga lavastus, milles ühenduvad akrobaatiline osavus ja tänapäevane koreograafiline tunnetus (Kanuti Gildi SAAL).
Arolin Raudva, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg ja Alise Madara Bokaldere – „All That Goes Right“: sotsiaalselt kõnekas ja teravmeelne teksti- ja liikumiskeskne lavastus (Kanuti Gildi SAAL).
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – „Performance STL-is“: kontseptuaalselt tugev ja ühiskondlikke kitsaskohti tabav koreograafia, tervik, mis sulandab tantsu ja etenduskunsti (Sõltumatu Tantsu Lava).
---
Mart Kangro "Enneminevik"u eest "tantsuauhind? Häh? Teisalt kui Priit Raud on žüriis ja nomineeritakse Kanuti Gildi Saali tegemisi, siis endiselt tundub see ebausutav ja ebaaus! Võibolla on žüriis veel ebaaususi, aga ühest piisab ja kogu asja nullib ära, Sorry! Tean, et paljud on kiitnud Ruslani ja Artjomi Performance STLis... ise pole näinud, aga kui nii palju kiidetakse, siis vast on hea. Isiklikult hoian pöidlaid Arolin Raudvale ja Katrin Kreutzbergile, aga kahjuks seda mitte selle lavastuse jõul, vaid eelnevate põhjal ("All that goes right" on ka kiidetud, aga minul kahjuks ei õnnestunud näha). Kahju, et see nii segane omapojapoliitika kõrvade paistmine nii tugev on.
ETENDUSKUNSTIDE ÜHISAUHIND
Žürii: Ott Karulin (esimees), Maria Arusoo, Alvar Loog, Leenu Nigu, Madli Pesti, Priit Raud ja Oksana Tralla.
Mart Kangro – „Enneminevik“ (Kanuti Gildi SAAL ja festival „Moving in November“).
Kadri Noormets – „mobiilsed definitsioonid“ (Tartu Uus Teater).
Kristina Norman – „Lighter Than Woman“ (Kanuti Gildi SAAL, Santarcangelo Festival, Läti Uue Teatri Instituut, Emilia Romagna Teatro Fondazione / projekt „Atlas of Transitions“).
Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov – „Performance STL-is“ (Sõltumatu Tantsu Lava).
---
Ma leian, et vigane pealkiri on sellel auhinnal. Aga ega nimi auhinda riku :) Kõik kiidavad mobiilseid definitsioone ja Performance STLis... ka siin on Kanuti Gildi Saali vedaja ise žüriis, mis paraku nullib nende nominatsioonide usutavuse ära. Enneminevik minule isiklikult pakkus pigem Mart Kangro sümpaatsuse ja mistahes asju ta teeb, need on huvitavad, kuigi peamiselt antud juhul tema persooni läbi. Lavastusena siiski pool täis (aga mitte pool tühi). Peale Ennemineviku ise kahjuks teisi nominente näinud ei ole, seega ei saa kommenteerida.
TEHNILISTE TÖÖTAJATE AUHINNAD
Žürii: Heigo Teder (esimees), Anu Konze, Jaanus Laagriküll, Rait Randoja, Külli Root, Margus Vaigur ja Mait Visnapuu.
LAVASTUST ETTEVALMISTAVA TÖÖTAJA AUHIND
Villu Konrad – Ugala teatri valgusmeister, kelle töö lavastustes „Once“, „Surmkindlad asjad siin elus“, „Ruth“, „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ja „Lotomiljonärid“ on andnud avara pildi tema loomingulisest paletist ja täpsest atmosfääritajust.
Krista Norden – NUKU teatri dekoraator, kelle suur töökogemus ning jätkuvalt värske käekiri on tõusnud säravalt esile lavastustes „Apelsinitüdruk“, „Momo“, „Röövel Hotzenplotz“ ja „Tõrksa taltsutus“ – detailsetest dekoratsioonidest võimsa seinamaalinguni.
Sander Põllu – VAT Teatri tehnikajuht, kelle kompromissitu lähenemine igale lavastusprotsessile ja etendusele on tõstnud ühe väiketeatri valgus- ja helikunsti taseme eeskujuks ka suurematele.
---
Kõik väärt nominendid. Ei oskagi eelistada üht teisele. Kahju kohe, et kõik 3 ei saa võita.
ETENDUST TEENINDAVA TÖÖTAJA AUHIND
Tõnis Järs – Vanemuise teatri valgusmeister, kellest on saanud suure maja uuenenud valguspargi asendamatu spetsialist, assistent külaliskunstnikele ja kindla käega valguskujundaja žanrist sõltumata.
Ivar Piterskihh – Endla teatri valgusmeister, väsimatu katsetaja valguse kujundamisel ja perfektsionist etendustel valgusrežii esitamisel, kes on omandanud erakordse kiiruse ja täpsusega suurema osa teatri repertuaarist.
Tuuli Raadik – inspitsient, kostümeerija ja rekvisiitor, kelle ennastsalgav tegutsemine Vaba Lava ja R.A.A.A.M.-i lavastuste juures ei jää märkamata kellelgi.
---
Eriti tuttav olen Ivar Piterskihhi viimase aja töödega, ehk siis need on tähelepanu äratanud. Teised 2 nime on minusuguse teatrikauge inimese jaoks võõramad.
HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND
Karl Kena – Ugala teatri trupijuht, kelle peenekoeline ja oskuslik planeerimistöö on aidanud siduda teatri masinavärgi ühtseks logistiliseks tervikuks.
Annika Land-Reisser – töötanud NUKU teatris korraldusjuhina ja andnud suure panuse festivali NuQ Treff arengusse, mille järel on tema tugi olnud hindamatu ka Kellerteatri loomisel ja edasiviimisel.
Siim Vahur – Tallinna Linnateatri fotograaf-operaator, kes on kujunenud väljapaistvaks teatrikunsti jäädvustajaks nii koduteatris kui ka mujal, jäädes ise kaamera taga alati märkamatuks.
---
Siim Vahurilt olen kunagi ise ka abi saanud, aga ka teised 2 nime pole võõrad, seega jätan kommenteerimata ning hoian kõigile kolmele pöidlaid.
REET NEIMARI NIMELINE KRIITIKAAUHIND
Žürii: Anne-Ly Sova (esimees), Jim Ashilevi, Luule Epner, Laura Kalle, Valle-Sten Maiste, Arne Merilai ja Margot Visnap.
Ott Karulin – artiklisari „ÜKT“ ajalehes Sirp ja teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Madis Kolk – artiklid „Hetk, kus teadvuses on lühis“ (Postimees 14. VI 2019), „Ulakas Peetrus, kes teeb, mida tahab“ (Sirp 13. IX 2019), „Postdramaatiline stress ja „teatri“ traditsioon“ (Postimees 22. X 2019) ning teised 2019. aastal ilmunud artiklid.
Aare Pilv – artikkel „Inimese servad“ (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 11).
Marie Pullerits – artikkel „Püha viha, mis ei lunasta“ (Sirp 1. II 2019).
Jaak Tomberg – artikkel „Koostööl põhineva ühiselu võimalikkusest“ (Teater. Muusika. Kino 2019, nr 6).
---
Aitäh žürii! Ometi on välja toodud ka tööd mille eest on kriitikud nomineeritud. Ja suurem osa neist oli tõesti hea lugemine! Paar neist ma vahetaksin küll välja, eriti oleks tahtnud näha siin Luule Epnerit nomineerituna tema artikli eest, mis ilmus veebruaris Teater. Muusika. Kinos "Uusi katsetusi kaasaegse tragöödiaga"
http://www.temuki.ee/archives/2010 ja Pille-Riin Purje "Headuse kohutav kiusatus" märtsikuises Postimehes:
https://kultuur.postimees.ee/6538107/headuse-kohutav-kiusatus
Antud juhul olen kahe vahel, kas Madis Kolk (ja nendele töödele lisaksin kõik emotsionaalsemat sorti sõnavõtud saates "Teatrivaht", saates, mis paraku käesoleval aastal on kuidagi täiesti ära vajumas - mõned pikad ühe inimese heietused tuleks suisa välja lõigata, selles kaob dünaamika ning üldse muutub kuulamine tüütuks, kui pole kriitikat või arvamust, "mis" on hea ja mis EI ole ning kasvõi ääriveeri, kuidas võiks. Isegi kui suurem osa ajast ma nõus ei ole arvamustega, oleks sellisel juhul huvitav kuulatagi.. näiteks Valle-Sten ajas mind marru Linnade põletamise kriitikaga, sest ma nägin hoopis midagi muud... ent emotsioonid on ägedad ja Madisega olen saates kõige tihedamalt nõus.) ja teiseks Ott Karulini artiklisari... kuigi kas see nüüd on õige koht selle nomineerimiseks... ma ei tea... järsku selles teatrimõtte kategoorias, mida iga aasta ei auhinnastata? No igatahes loodan nendest viiest, et auhinna võidab Kolk või Karulin.
SALME REEGI NIMELINE AUHIND
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Iir Hermeliin, Kairi Kruus, Lennart Peep ja Anneli Saro.
Kaija M Kalvet – leidlik, mänguline ja keskkonnatundlik lastelavastus „Ernesto küülikud“ (Must Kast).
Vallo Kirs – energeetiline noortelavastus põletaval teemal „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (Ugala Teater).
Kristel Maamägi – fantaasiarikas, stiilne ja suurejooneline kunstnikutöö lavastusele „Momo“ (NUKU teater).
Tiina Mölder, Kärt Tõnisson, Helen Reitsnik, Ajjar Ausma ja Päär Pärenson – mänguline, kaasav ja mõtteringi avardav lavastus „2 + 2 = 22“ (ZUGA Ühendatud Tantsijad ja Sõltumatu Tantsu Lava).
Katrin Pärn ja Janek Savolainen – meisterlik lastelt lastele tantsulavastus „Klaabu“ (Teater Vanemuine).
---
Vist kõikidest tänavustest nominatsioonidest on mul vaatet kõige parem meel Kaija M Kalveti nominatsiooni üle! See oli tõesti aasta parim lasteteater ning vääriline võitma selles kategoorias! Vallo töö Viljandi lavakooli noortega oli ka väga tugev, kuigi selles lavastuses olid mõned apsakad ka sees (näiteks IT firma lahendus), aga oluline teema ning noortest nii hea asja väljasaamine tugeva näitejuhtimise või siis õige rollistatusega on tase omaette. Momo kunstnikutöö ja üldse kogu tervik (aasta parim videkujundus sealhulgas!) on ka nominatsiooni väärt, kuigi oleks ju võinud nomineerida ka lavastusteviku, ehk koos Mait Jooritsa tööga? Zuga vahva ja mänguline kogupere mäng oli nunnu, kuigi ma ise ei oleks seda vist nomineerinud... eriti kui kõrvale panna Tuhkatriinu võimsalt äge ja WestEndilikul tasemel kunstnikutöö, NUKU Apelsinitüdruk, VHK/Theatrumi "Ihnus", Piip ja Tuut Teatri "Kassid" ja Emajõe Suveteatri "Kadri"... Katrini ning Janeki Klaabu on mul kahjuks nägemata.
SÕNALAVASTUSTE MUUSIKALISE KUJUNDUSE JA ORIGINAALMUUSIKA AUHIND
Auhinda rahastab Eesti Autorite Ühing.
Žürii: Olav Ehala (esimees), Tauno Aints, Tõnu Kõrvits ja Ardo Ran Varres.
Kenn-Eerik Kannike, Kirill Havanski, Rauno Vaher ja Peeter Volkonski – originaalmuusika lavastusele „Eesti jumalad“ (Paide Teater).
Mingo Rajandi – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Kontrabass“ (Eesti Draamateater).
Riina Roose ja Jaak Jürisson – muusikaline kujundus lavastusele „Kommuun“ (Tallinna Linnateater).
Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastusele „Charoni koor“ (Vene Teater).
Veiko Tubin – originaalmuusika lavastusele „Dekameron“ (VAT Teater ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia).
---
Võib-olla kõikidest kategooriatest kõige raskem see aasta võitjat valida on just siin. Minu aasta lemmik muusikaline kujundus oli "Eesti jumalate" oma ja see on nomineeritud. Aasta parim originaalmuusika oli minu jaoks Aleksandr Žedeljovi muusika, aga mitte Charoni koorile (nägin ja "kuulsin" seda 2020, aga ka sellest hoolimata), vaid hoopis "Momo"le. Mingo Rajandi ise kehastus oma instrumendiks ja juba see väärib loorbereid - nii tugevalt kogu lavastuse osa, nii "tegelane" kui "muusika"... Kommuuni kreisilt kelmikas hümn naiste päevadele... ma ei tea, kas eelkõige just selle laulu jõuga nomineeritud, ent siiski vägev :) Ja laast, aga mitte liist Veiko Tubin ja tema pool muusikaliline Toikka "Dekameron" lavastuse laulude ja muusikapalett, mis samuti omalt poolt aitas luua seda lavastusterviku lahedust. Tõesti raske. Kuid kuna minu numero uuno ja veel muusikale live's trumme peale mängides (mul on nõrkus percussioni rõhutamise vastu), siis kõige tugevamalt seekord hoian laiendatud Paide boybandile pöidlaid!
PRIIT PÕLDROOSI NIMELINE AUHIND
Antakse teatrimõtte arendamise, teatriuurimusliku või pikaaegse teatripedagoogilise tegevuse eest.
Žürii: Lea Tormis (esimees), Kalju Orro, Kirsten Simmo, Peeter Tammearu ja Hedi-Liis Toome.
Heili Einasto – tantsuajaloo uurimine ja jäädvustamine ning pedagoogitöö Tallinna Ülikoolis; uurimus „Rahel Olbrei. Eesti tantsuteatri rajaja“ (2018) ning Mai Murdmaa isiku ja loomingu jäädvustamine raamatus „Teekond tantsus“ (2018).
Kristel Pappel – Eesti muusikateatri ajaloo põhjalik uurimine ning muusikateadlaste ja muusikute õpetamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias; asjatundlikud uurimused Eesti saksa teatri ajaloost: „Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Mozartist Wagnerini“ (1996) ning „Ooper Tallinnas 19. sajandil“ (2003).
Anne Türnpu – aastatepikkune missioonitundlik tegevus näitlejatöö, lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis; pikaajaline Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse uurimine ja tutvustamine lavastustes ja lavakavades.
Jaak Viller – Vanemuise teatri ajaloo uurimine ja loomingulise arhiivi digiteerimine; raamatud „Kandiline Kaarel Ird. Dokumente ja kommentaare“ (2009), „Erich Kõlar. Kuulake ennast muusikasse“ (2012) ning Evald Kampuse artiklite kogumik „Teatrist. Vanemuisest ja vanemuislastest“ (2019).
---
Ei kommenteeri, kuna ei ole nende uurimustega ja sintoodud töödega lähemalt tuttav. Usaldan antud juhul seda žüriid :)
EESTI TEATRI TEHNILISTE TÖÖTAJATE ÜHENDUSE AUMÄRK
Antakse vähemalt 15 aastat erialast tööd teinud loovtehnilisele töötajale, kelle töö ja pühendumus väärib kolleegide hinnangul tunnustust.
Teet Ehala – Ugala teatri elav legend, kauaaegne lavastusala juht, kelle pidev uudishimu uute materjalide ja tehnoloogiate vastu, pedantne korraarmastus ja nõudlikkus on olnud eeskujuks järgmistele põlvkondadele.
Ester Kasenurm – Endla teatri kostüümiala juhataja, kellel on oma valdkonnas absoluutne nägemine ja kes suudab materialiseerida kunstnike visandite põhjal ka kõige hullemad ulmad.
Imbi Mälk – Vanemuise teatri valgusmeister, kelle pikaajalise töö taga peitub järjekindel õppimis- ja arenemistahe ning kes on olnud kolleegidele abiks ametisaladuste tundmaõppimisel.
---
Kummardan!
(üleval kasutatud foto on pärit tegelikult aasta parimast lavastusest, ehk Vanemuise "Kirvetüü"st - foto on pärit lavastuse kodulehelt.)
