neljapäev, 30. jaanuar 2020

Canterville'i kummitus - Kellerteater


Eesti esimeses põnevusteatris - Kellerteatris - esietendus selle, praeguseks veel alla aasta vanuses (esimene esietendus "Mõrvad Rue Morque'il" toimus 1.märts 2019), VERIvärskes teatris, 6. lavastus, mis on ühtlasi teatri jaoks teine laste- ja noorteteatri-lavastus. Ka esimene "lastekas", ehk Virko Annuse lavastatud "Õuduste kool" on repertuaaris praegugi mängimisel ning kellel veel nägemata, siis omalt poolt tahaksin seda küll väga soojalt soovitada! Repertuaaris on ka Sandra Lange üks vanemaid lastelavastusi "Trikid noateral", aga see on sündinud juba 10 aastat enne Kellerteatrit.

Kuid nüüd siis "Canterville'i kummitus"... Selleks, et adekvaatsemat hinnangut ja peegeldust sellele teatrielamusele anda, pean siinkohal kahestuma :)

Laps minus, ehk läbi lapse silmade vaadatuna oli see üks äge väike kummituslugu. Kohe alguses kiskus natuke kõhedaks, sest vana, kiviseintega saal ning kahtlaselt surnukirstu ning gootilike kandelaabritega dekoreeritud lava, oli hirmutav. Ja siis läksid veel tuled ka kustu (valguskujundus Rene Topolevilt). Hehh, isegi täiskasvanu minus tundis kergeid judinaid selgroo piirkonnas :) Saalitäie lapsi, kellega koos seda etendust vaatasin, võttis vaguraks. Hämaras, pea pilkases pimeduses, liikus mingi must kogu - kus ja kuidas ta end meile ilmutab - selles on küsimus - järsku kusagilt seljatagant paneb käe õlale?!?!?! :)

Avanes kirstuuks ja seal see hallipäine kogu oli!

Laps minust kiljus vaimustusest koos teiste lastega, sest see kummitus on ju nii väike ja ise justkui hirmul! Kuigi, mis seal salata, natuke hirmutav oli ta ka! Ise küll pisike, aga kaame näo, suurte silmade ja suure suuga ning vilkalt käbeda liikumisega. Kui talle miski ei peaks meeldima, siis ta ju olekski hetkega mu kallal! :)

Selles suhtes võiks vaataja olla ideaalis kooliealine või miks ka mitte kohe kooli minemas, sest see algus võib tunduda hirmutav. Teisest otsast jällegi usun, et kuni 9-10 aastastele, sealt vanemad võivad ka nautida, aga võivad ka üleolevalt titekaks pidada. Ja siis jälle täiskasvanutele, kes sealt seda peategelase mängulusti saavad ammutada, millega Sandra kogu oma väikse koguga suurelt lavale laiali paiskab. Kuigi täiskasvanu minus natuke uriseb tervikule tagasi vaadates, et lugu oli tsipa liiga lihtsake (dramaturg Vahur Keller), kuid mind, kui teatrimäluga täiskasvanut rikub ilmselt mälestus 2016.aasta lemmikust, ehk nr.1 laste- ja noorteteatri lavastusest, mis siiski toona oli küll Oscar Wilde'i loost inspireeritud, ent siiski omaette lugu.

Selline nö. lihtsam lugu seevastu on just praeguse aja lastele, kelle tähelepanu klikimasinate ja nutitelefonisõltlastena on kiire hajuma, just ideaalne alla neelata oma 45 minutilise pikkusega ja kiire seedida. Sandra Lange koos Teele Uustaniga on sellesse lavastusse kaasanud mitmeid erinevaid mängutehnikaid - nii püsib pidevalt tempo korralik ja dünaamika ei lase ühtki vaatajat hetkeksi kärult kukkuda. Nõnda leiab siit nii füüsilist lollitamist, jutupliiatsilikku joonistamisteatrit, sõnademängu, pappnukuteatrit, karikeeritud proppe, aga ka karikatuurset mängu, mille abil tekibki selline väike kiusatud kummituse-karakter. Karakter, kes jutustab ka ühe pikema loo suure lavaloo sees, mis omakorda ühinevad üheks tervikuks Canterville'i kummituse looks. Siiski sügavale laskumata. Kuid toob välja ühe olulise moraalidilemma, mis on seotud kiusamisega. Korraks mõtlesin, et kas ehk astuti sellega isegi pisut ämbrisse kui monoteatri ainuke, ehk ühtlasi siis ka peategelena, kaasab "kiusajad" publiku seast. Kui mina oleksin ka saanud seda vaest kummitust padjaga loopida, siis oleksin end tundnud pärast halvasti... aga tegelane õnneks ise siiski keerab selle naljaks... Sest keegi ei lähe ju teatrisse sellepärast, et teda seal kutsutakse üles patju loopima kiusajana ning pärast selle peale moraali lugedes halvasti pandaks tundma... Selleks, et seda täpsemalt lahti kodeerida, oleks ilmselt vaja veel teine kordki vaadata. Intriig jäi igatahes õhku ja see on nii ehk naapidi hea. Võib ju olla profülaktika mõttes mõtlemapanev, sest teatris on see turvaliselt mitte päris, aga ülekantuna igapäevaellu võib kiusamine tõeliselt kellelegi haiget teha.

Nii laps minus, kui ka täiskasvanu ahhetasid koos Sandra maskide ja liikumise peale. Tema teatraalsed žestid ja visuaalselt ilusad kombinatsioonid on tase omaette. Ja liikumise saateks veel "miljon ilmet minutis", mille eest võiks anda tiitli "Eesti Jim Carrey"... Aga veel kõige imelisemaks osutus maagiline kuivanud mandlipuu, mis PÄRISELT lavastuse lõpus õitsema hakkab! Eriliselt ning tähelepanuväärselt on vaja esile tõsta Juhan Vihterpal'i helikujundus. See tõesti aitas luua selles lavaloos atmosfääri ja nii mõndagi "stseeni" võimendada või ägedamaks muuta. Täiskasvanud teatrisõber minus nautis seda eraldi.

Muide ei osanud oodatagi, aga pärast etenduse põhilist osa, jagatakse lastele kätte markerid ja paberid ning kummitus tuleb veel natukeseks ajaks uuesti lavale ning õpetab niiöelda teatraalset joonistamist. Mõni sai alles siis aru, mida tähendab "silmad suured kui tõllarattad", aga päris mitmed, said naerda nii iseenda kui ka oma kaaslaste joonistuste peale. Ja naer segatuna väikse hirmujudinaga, ent ikka nii, et naer sealt peale jääb, on ju kõige parem valem kummitusloole :)

HINNANG:
Laps minus pisut kõrgema ja täiskasvanu minus natuke madalama hinnanguga jõudsime kooskõlas numbrini 3. Õhkõrna plussi võiks ka sinna taha kujutada kummitusena hõljuma :)


Tekst lavastuse kodulehelt (kasutatud on Siim Vahuri fotosid):

 OSCAR WILDE
CANTERVILLE'i KUMMITUS
PÕNEVUSLAVASTUS LASTELE
vanusele 7+ / 50min / vaheajata
autor
OSCAR WILDE
lavastaja
TEELE UUSTANI
SANDRA LANGE
kunstnik
SANDRA LANGE
helikujundaja
JUHAN VIHTERPAL
valguskujundus
RENE TOPOLEV
dramaturg
VAHUR KELLER
laste hääled
SANDER TAMMELEHT ja ANDRES JÕEMA (Liivaku Lasteaed)
laval
SANDRA LANGE 
alates 7. eluaastast
kestvus 45 min
Lavastus baseerub Oscar Wilde’i maailmakuulsal lool “Canterville’i lossi vaim” ja sünnib kahe noore andeka looja Teele Uustani ja Sandra Lange koostöös, kes mõlemad on teatrialase kõrghariduse omandanud välismaal. 
Lavastuses kasutatakse nukuteatri ja teatraalse joonistamise vahendeid ning pakutakse noorele publikule nii hirmukõdi, nalja, kui kaasa tundmist, mõtlemist .
Lord Canterville’i vaim on juba sajandeid nautinud hiilgavat karjääri ja edukalt surnuks hirmutanud lossis elavaid aadlikke. Nüüd seisab ta silmitsi kaasaegse perekonnaga, kes teda oma nutiseadmete tagant üldse ei märka ja kui nad tema olemasolust lõpuks teadlikuks saavad, siis ei avalda ta neile mingit mõju. Hoopis vastupidi – lord Canterville’i vaimu ennast hakatakse nüüd kiusama. Sellisest solvangust tingituna peidab kummitus end lossi keldrisse ja üritab oma tasakaalu taastada, kuid kuna kohal on ka publik, siis see hästi ei õnnestu.
Kummitus laseb publiku silme all käiku oma kõige koletumad rollid ja hirmsamad trikid, kuid hiljutised üleelamised avaldavad oma mõju ja kõik ei lähe plaanipäraselt. 
Lõpuks peab vaataja valima, kas kummitust kiusata või hoopis talle kaasa tunda.
TEATRAALSE JOONISTAMISE ÕPITUBA / 15 min 
Peale etendust saavad lapsed osaleda teatraalse joonistamise kiirkursusel Sandra Lange juhendamisel. Õpituba sisaldub teatripileti hinnas. 


neljapäev, 23. jaanuar 2020

2019 loetud kirjandus - TOP13

Peaaegu jälle uus rekord... sedapuhku häbiväärne "rekord". Vaid aasta varem oli seis veel hullem, mil jõudsin lugeda veelgi vähem juturaamatuid kui 2019! Õudne!
Kõigest 13!
Eks sellele ole ka kamaluga põhjendusi - esimese poole aastast lõpetasin ja sain oma teise magistrikraadi ja lugesin palju selle tarbeks, lugesin ka näidendeid (aga mitte "raamatu" kujul), palju tööd, palju teatrit, palju filme, ja lastega ka ju ühtkomateist vaja ette võtte, sõbrad, jooksmine, jõusaal ja muud trennid, laulukoor, maamaja, aed, mesilased, kassid ja kanad ja mis kõik veel... raamatu järele haarasin haruharva. Isegi ainuüksi käesoleva aasta jaanuari 3 esimese nädalaga olen juba lugenud 4 raamatut! Ega aega tagasi ei keera ja seda häbiplekki maha ei kustuta, aga no seda lihtsam on ju loetut kokku võtta... Seda vähestki loetut.

Neist 13st 5 olid väga head, 4 olid täitsa okei, 1 kerge pettumus, sest tegemist on ühe mu lemmikkirjanikuga ja 3, millega ma kellelgi (täiskasvanul) ei soovitaks oma aega raisata.

Juhtumisi on 3 parimat lugemiselamust kõik eesti autoritelt. Lehekülgi sai loetud kokku 4219. 1 neist oli lühijuttude kogumik, kolmes neist sai nalja, 2 seotud tõsieluga, 6 neist võiks ka põnevikuks pidada, 3 ulmekat või ulme sugemetega, 2 eluloolist, 3 muinasjutulikku, 2 ajaloolist ja 1 ajas nutma ka. Muide kõik peale ühe (selle, mis siin tabelis on viimasel kohal) lugesin kõva häälega teis(t)ele ette. Aga siin siis kogu edetabel loetud kirjandusest alates kehvemast kuni parimani välja...

Juturaamatud, mis said loetud ajavahemikus 1.jaanuar 2019 - 31.detsember 2019


13. Douglas Adams "Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas" (Eesti Päevaleht)

Lugesin seda Nolani filmil osaledes pikkade pauside saateks. Teine inimene, kes ka pauside ajal aega parajaks tegi, luges ka natuke ja küsis, et miks ma sellist rämpsu loen - ta ei saanud millestki aru. No ma sain kahjuks aru loost, kuna lugesin terve raamatu läbi, aga ka minu jaoks oli see täielik saast. Närides. Vaeveldes. Aga lõpuni ma ta vedasin. Tundsin kuidas mu vähesedki ajurakud järjest otsi hakkasid andma sellise jura peale. Seda peaks lugema (varajases) koolilapseeas. Siis võib-olla see infantiilne tegevustik ja kirjutamisstiil pakuks midagi... Minule ei andnud see kõige vähematki. Isegi meelt ei lahutanud... või noh siiski, andis selle, et kõik need kuulsad ütlused, mida siit raamatust tsiteeritakse - tean nüüd kus kohast need pärinevad ja mis kontekstidest. Selles mõttes ju ei jooksnud päris mööda külgi maha. Aga ma tõesti ei soovitaks seda kellelegi.
Hinnang 1


12. Per Petterson "Kui me hobusevargil käisime" (Pegasus)

Lugesin Norra armastatud kirjaniku Per Pettersoni “Kui me hobusevargil käisime” kõva häälega ette natuke üle 5 tunniga. Lugemiseks tõuke sain sellest, et raamatu järgi valminud norrakate enda tehtud film (peaosas küll rootsi näitleja Stellan Skarsgård) samal aastal Berliini Filmifestivalil esilinastus ning mul oli võimalus see nüüd eile oma silmaga raamatulugemisele otsa ka ära näha. Lugu jookseb kahes ajas 1940ndates ja aastatuhande vahetuse kandis. Kaks vanameest, kes lapsepõlves teineteist tundsid, saavad pensionäridena oma kodukandis taas naabriteks. Kuid see ajalugu ja nende vanemate ajalugu sisaldab igasuguseid dramaatilisi keerdkäike- vend laseb venna maha, ühe pere isa ja teise pere ema armuvad ja lahkuvad koos Rootsi ning igasuguseid väiksemaid elu üllatusi. Ja arvestades loo toimumise asukohta, siis on siin ka palju loodust. Kirjanik on suisa looduskirjelduste meister. Paraku see raamat oli liiga igav. Närisin lõpuni, kuigi oleks pidanud pooleli jätma. Selline raamat, mille selgelt on kirjutanud vanamees. Isegi kui ta vanuselt veel väga vana polnudki kirjutades, aga hingelt vana. Ja nagu on naistekad, siis see võiks olla vanameestekirjandus. Justkui elulugu, aga kirjanik on kinnitanud, et seda see pole. Film oli parem, sest see loodus pääses ka visuaalselt mõjule ja näitlejad on head. Ning kontrast, kus tänapäevasem toimub talvel ja ajaloos toimuv on soojade värvidega suves, ja sellel on oma võlu. Aga ega filmis lugu huvitavamaks ei muutu, seega ma seda ka tegelikult ei soovita. Isa ja poja suhe on natuke huvitav, aga see kaob muusse sisusse ära ja sügavust oleks tahtnud rohkem. Sellest tingitult ilmselt ka Berliini festivalil peeti seda ùheks jamamaks nii kriitikute kui vaatajate hinnangul. Norra filmiakadeemia andis filmile siiski oma aasta parima filmi tiitli, ehk Amanda (minu möödunud aasta lemmik Norra film on ülipõnevaks lõpus kiskunud "Quake" Oslos toimuvast fiktiivsest maavärinast). Ei kutsu Pettersoni igatahes tulevikus lugema, kuigi väike kahtlus on, et tõlge oli hoopis “kuiv”. Raamatu kaanepilt on küll ilus. Looduskirjeldused ja filmi visuaal oli ka umbes samal tasemel.
Hinnang 3-


11. Donna Tartt "Ohakalind" (Pegasus)

Tõeline telliskivi suurusega raamat (873 suurt lehekülge) ja paljuski tänu sellele ilmselt jäi ka muu lugemine pahasti soiku. Alguses ju läks päris põnevalt liikvele, aga ühel hetkel saad aru, et midagi selles tekstiloomes on ikka mäda. Kahtlemata jooksis lugu silme ees, nagu film ja ladus minek oli lool endal, aga tegelikult kui teksti sisse vaadata, siis ikka väga lihtsake ja paljude hapude kohtadega.  Ühel hetkel vajub täiesti ära ja siis läks ikka julmaks närimiseks. Lugu ühest poisist, kes on emaga kunstimuuseumis, kui toimub plahvatus ja ta ema saab surma. Tema ise saab sealt ühe kunstitöö kaasa ja keegi ei tea kuhu see kadunud on. Poiss varjab seda ja teda ennast raputatakse igasse ilmakaarde, küll sõbra perekonda ja tolle koju elama, küll isa juurde. Aeg läheb ja poisist saab välgukiirusel mees ning ta saab siis juba enda eest hoolitsemisega hakkama. Vahepeal toimub ka armumine ja ta läheb tööle ühte antikvariaati, mille omanik temasse kui oma poega suhtub ja hämar business läheb ka seal lahti. Raamatu esimeses pooles tekib tal ka üks uus sõber, kellega olude sunnil ühel hetkel teed lahku lähevad, aga raamatu teises pooles saabub ta tagasi peategelase ellu... Selline libapõnevus ja pressitud ning lollidele kirjutatuse tunne tekkis. Põnevust oli, aga see hajus nämmutamisse ära. Kuigi eks lõpuni närib ka selle jõul natuke välja, et mis sellest maalist ikkagi saab? Ja mis sellest poisist/mehest saab? See maal kujutabki ohakalindu ja sellest ka pealkiri. Mina ei soovita oma aega sellele raisata. Film tehti ka, aga ka selle kohta räägitakse halba. Ma pole filmi sellepärast vaadanudki veel, et raamat ei meeldinud.
Hinnang 3-


10. Tõnu Õnnepalu "Pariis" (EKSA)

Läks natuke üle viie tunni, et Õnnepalu “Pariis” kõva häälega ette lugeda. Päris mitu sellel aastal loetud raamatutest on kirjanikelt, kelle raamatuid olen ka varem lugenud. Õnnepalu on kindlasti üks minu praegusel hetkel kirjutavatest eesti kirjanikest lemmikuid. Eriti meeldivad tema Eestis asetleidvad raamatud ja tema mõttekäigud on ikka ja alati huvitavad olnud. Minu lemmik teos temalt siiani on ka tänu Tiina Mälbergile lavaversiooni saanud - “Kevad ja suvi ja”. Pariis on selgelt Ōnnepalu linn, ta on sellest kirjutanud ka ilmselt rohkem kui teistest kohtadest. Paraku “Pariis” ei kuulu tema parimate raamatute hulka. Lugu on nagu päevik või blogi- 30 päeva seal linnas, iga päev oma tegevuste ja mõtetega. Kummaline, aga mida raamat edasi temalt, seda rohkem leian tema raamatutest vaatuvaidlemist vajavaid väiteid. Raamat räägib nagu ikka tema puhul alltekstina ka üksindusest ning seekord ka (rohkem kui varem) vananemisest. Lemmikpeatükk jutustas, aga hoopis teatritegemisest Eestis. See oli kōige huvitavam lugeda, sest tühja minul Õnnepalu ja Pariisi kui linna ja sealsete mälestuste suhetest. Huvitav oli ka see, et vaatasin just paar päeva tagasi seda filmi, mida Õnnepalu raamatus Pariisis kinos vaatas. Saatus! :) Kuid ikkagi tervik kokku kuidagi eriliselt ei mõjunud. Kohati isegi pingutatud tunne tekkis. Võib-olla polnud õige hetk selle raamatu lugemiseks, kuid ega see ju otseselt jama ka polnud...
Hinnang 4-


9. Daniel Kehlmann "Mina ja Kaminski" (Atlex)

Teine raamat, mille lugesin läbi Nolani "Tenet" võtete ajal. See oli õnneks mäekõrguselt parem kui esimene. Lugu ühest ajakirjanikust, kes peab kirjutama maalikunstnikust nimega Kaminski biograafia. Kaminski, kes oli Matisse'i õpilane ja Picasso sõber on ju igati väärt subjekt. Raamatust on nii teatridramatiseering kui ka film. See kunstnik on üks omamoodi isiksus, nagu kunstnikud ikka. Lugesin, sest Kehlmanni "Maailma mõõtmine" kunagi meeldis, kuigi maailmas saigi kirjanik tuntuse just nimelt Kaminskiga. Siin on vana ja praktiliselt pime Kaminski maailmast eraldunud ning elab koos oma tütrega kusagil pärapõrgus. Ajakirjanik toob vana mehe ellu ühe suure uudise ka... tolle elu armastus, kelle kohta kunstniku kõik lähedased on väitnud, et too on surnud - tegelikult elab! Asutaksegi teele naisega kohtuma... Paras manipulatsioonide mäng ja egode võitlus.
Hinnang 4


8. Fredrik Backman "Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust" (Varrak)

Armas ja kurb käsikäes. Järjekordne Backman’i südamlik elupildike, temale omase huumoriprisma ning ühtlasi tekstiliste mängude kaudu. Lugu ühest 7-aastasest, kelle vanaema on mõnusalt hull ja teeb lapsega igasugust tsirkust. Kuid ühel päeval ta sureb, jättes pisikesele Elsale kirjadega aardejahi, mille kaudu tüdruk tutvub terve kodumaja korterite elanikkonnaga. Juhtumisi lugesin mõni aasta tagasi sellele raamatule järgnenud Backmani teose, kus ùks siinsetest tegelastest, (vanem naisterahvas, kes on kogu elu olnud abielus ühe mehega, kuniks too leiab teise naise) Britt-Marie oli sellest majast välja kolinud ja kogu loo keskmes (“Britt-Marie oli siin”) ja päris huvitav oli ka seda tausta ning tegelikult kogu tegelast hoopis teise nurga alt tundma õppida. Kõik mis puudutas “siinses maailmas” toimuvat oli huvitav ja nunnu (kuigi kuidagi nõmedalt vihane oli see pisike tüdruk igas olukorras), aga kirjanik segas sisse ka vanaema väljamõeldud muinasjutumaailma oma igasuguste kuningriikidega, mis oli ärritavalt lapsik ja kuigi integreeritud filosoofiliselt muu toimuvaga, siis no kohe üldse ei meeldinud see stiil. Natuke nagu lasteraamat. Lõpuks toob nutukõdi ka kurgupõhja, aga sama palju kui see on südamlikult kurb on naljakas ka. Nagu need kõige paremad... Siiski, pigem soovitaks seda Britt-Marie raamatut või veelgi enam kirjaniku esikromaani “Mees nimega Ove”.
Hinnang 4


7. Liza Marklund "Prime Time" (Varrak)

Rootsi krimikirjanik, kes kirjutab üht vähestest krimi-sarjadest, mida ma järjepidevalt loen. Peategelaseks alati jamadesse sattuv, õhtulehe ajakirjanik Annika Bengtzon, kes seikleb nii kriminaalsete afääride keeristes, ajalehetoimetuse võimumängudes kui ka žongleerib oma pereelu probleemidega. Kogemata lugesin viimased 2 vales järjekorras ja kuigi krimka süžee mõttes vahet polnud, siis Annika eraelu teadsin juba ette, kuhu see alles järgmises raamatus jõuab. Kuid Marklundi raamatud on ladusalt ja hästi kirjutatud, seega nautisin kõiki infokilde sellest hoolimata. Stockholm ja Rootsi ja rootsi inimesed just sellistena, nagu nad ongi. Ùhel saatefilmimisel leitakse tapetuna selle üsna ebameeldiv naissaatejuht. Süüdlaseks keegi, kes on saatetegemise meeskonnast vōi keegi saatekülalistest, ehk 1 kolmeteistkümnest. Kahtlusaluste seas on ka Annika parim sōbranna - Anne Snapphane. Pole just Agatha Christie, aga kaasa sai mõelda ja teooriaid punuda süüdlase kohta küll. Ma ei arvanudki ära, kuigi "kes on süüdlane" siin loos tegelikult kõige tähtsam polegi. Olulisem ja huvitavam on pigem inimpsühholoogia ja -käitumine. Annika on ka lahkumineku äärel oma mehest ja lugejana näed, milliseid vigu ta teeb. Kuigi ega ta enda loomusele ei või ka midagi parata... on juba selline töönarkomaan, kes mehe ja lapsed saadab jaanipäeva veetma mehe vanemate juurde, aga ise sukeldub töösse... Igatahes üks parimaid ja Rootsis ka üks müüdumaid krimikirjanikke ning see “Prime time” on veel siiani üks sarja parimaid (olen lugenud 5 neist). Peaaegu kõik sarja raamatud on rootsis tehtud ka filmideks (raamatuid on üle kümne, filme 8 ringis). Terve sari, peale järgmise osa, on mul ka juba riiulis ootel. Ainult, et see puuduv ("Nobeli testament") on ka raamatupoodidest juba välja müüdud... Kas tõesti tuleb raamatukokku minna? :)
Hinnang 4


6. Wilhelm Moberg "Ratsuta täna öösel!" (Eesti Raamat)

Nüüd on kõik eestikeelsed Wilhelm Mobergid loetud. See “Ratsuta täna öösel!” oli vast ehk väikseim lugemuselamus neist kõigist, kuid siiski hea raamat. Moberg on ju nö. "rootslaste Tammsaare". Kui Rootsis tehti eelmise sajandi olulisemate kirjandusteoste hääletus, siis ülekaaluka esikoha kümnete tuhandete hääletajate arvamusel vōitis tema (ka eestikeeles ilmunud) tetraloogia väljarännanud rootsalastest, kes kunagi Ameerikas rootslaste vere sealsele mandrile sisse viisid. See oli ka minu jaoks “Tõe ja õiguse” saagaga vaatet võrdne lugemiselamus (eriti 3 esimest osa). Ahmisin need 2000+ lehekülge mõni suvi tagasi vaid ühe nädalaga. “Ratsuta...” viib lugeja aastasse 1650, mil (Mobergi sünnipaigas) üks mõisnik määrab kohalikud talumehed osalise ajaga oma teoorjadeks, kuigi nood alguses omavahel otsustavad sellega mitte nõustuda. Üks mees jääbki endale ja kokkuleppele kindlaks, kuid teiste alt ärahüppamise tõttu on sunnitud hakkama metsavennaks. Külla jääb tal, aga kihlatu, kellest elamise mõttes distants tekib, kuigi tunded ju sellega ei kao. Kõigel sellel ei saa muidugi olla ameerikalikku ilusat lõppu, vaid ajastukohased eelarvamused ja teisalt julmus viivad loo traagilise lõpuni. Ent teekond sinna on täis lootust, sest ringi rändab teade, et talupojad kõikjal on ülestõusu haudumas. Nii on see kuni viimase leheni välja ja ajaloost teame, et nii see ka läks. Kuid inimsaatused saavad teekonnal oma alguseid ja lõppe ka välisest hoolimata. Idealistlik julgus on muidugi austusväärne, aga kui paljud meist päriselt julgevad tõsises olukorras, mis ei mõjuta mitte ainult meid ennast, vaid tervet meie suguvõsa, astuda võimu vastu? Kirjutatud ja ilmunud Hitlerivõimu tipu aegadel ja kirjanik on ka öelnud, et see on loo allhoovuseks, kuigi tegemist on teise ajaga ja lugedes seda tänapäeval kuidagi ei ühendaks ära kui ei teaks. Väärtkirjandus, mis nii ajalooline pildike kui ka inimpsüühika toimimise õpik. Pakub kaasaelamist, ilusat teksti, moraalikõdi ja ajastule eripäraseid mõttemalle. Samas vaimustuses ka otseselt ei ole, nagu eelmainitud Mobergi peateosest.
Hinnang 4


5. Alvis Hermanis "Päevik" (Tallinna Linnateater)

Komandeeringule minnes mõtlesin, et magan lennukis, sest jälle “juhtus” olema üks 3 tunnise unega öö, aga valisin kogemata lennule nii hea raamatu, et 40 minutiga Stockholmi läksid esimesed 50 lehte sōna oseses mõttes ka “lennates” :) Mōtlesin Alvisele kaasa ja tõmbasin paralleele, nōustusin ja vaidlesin vastu, sest mees esitab oma mõtteid, nagu need oleksid tõed, aga no need on “tema” tõed, kuniks avastab maailma edasi ja siis saab teisiti asjadest aru. Nagu me kōik. Palju on ka sellist alfamehe juttu ning siis vahele pehmeid lōike, huvitav isiksus. Huvitavalt ja päris kirjanduslikult kirjutatud. Ja niimoodi ausa päevikuna tunnetab ju lugeja teise inimese mõttelaadi, mis vähemalt minu jaoks on avastuslik. Ka tekstilises mõttes süüvisid mõtted nii siia kui sinna elulisse. Näiteks Hermanis kirjutades kasutab seal ühes kontekstis nime Räniorg ja ma hakkasin mõtlema, et miks üldsegi Silicon Valley on tōlgitud Ränioruks eesti keeles (räni teadagi kasutatakse arvutites, seega mõistetav, aga “silikoon” ei ole ju räni), kui see peaks olema Silikooniorg, aga inglise keeles on kaks eri sõna Silicon ja Silicone. Ilma e-ta ongi see räni eesti keeles, aga koos e-ga silikoon. Raamatus Miša räägib mingitest Rootsi tablettidest Alvisele, mis võtavad pulsi alla, peaks jooksuvõistlusteks endale need välja otsima. Raamatust saab aimu ühe meie aja tipplavastaja erinevatest töödest võrdlemisi lühikese aja jooksul. Kuhu need lavastamised teda viivad ja kellega kokku. Kuidas ta ise teatrisse, ehk töösse ja teistesse inimestesse suhtub. Eestiga on tal ka tugev side ja sellestki saab läbi tema pereelu teada nii mõndagi.
Hinnang 4+


4. Gaetan Soucy "Väike tüdruk, kes armastas liialt tuletikke" (Draakon&Kuu)

See, kellele ma selle raamatu ette lugesin, temale ei meeldinud see kohe üldse. Aga mind lummas selline gooti-maailm. Teekond tõe juurde, mis on kole ja vastik, aga see teekond ei ava end lihtsalt. Miski pole tegelikult see, nagu alguses tundub. Lugu saab alguse ühest perest - isa ja kaks poega... Isa poob end üles ja pojad otsustavad, et üks neist peab minema külasse kirstu järele. Seal külas selgub, et see, kes end "pojaks" peab, on tegelikult hoopis tütar, kuigi ta ise arvab, et ta kastreeriti väga noorelt... Kuid see on selle eriskummalise ja rõveda ning hämmastavaid paljastusi täis loo algus. Justkui õuduskirjandus, aga lugedes pigem ei tunne mitte õõva, vaid vastikust, avastades seda raamatumaailma koos peategelasega, kes ise ka elab teadmatuses iseenda ja teda ümbritseva olukorra kohta. Kummaline, aga eriline kirjandus. Film ilmus ka paar aastat tagasi, aga pole veel näinud.
Hinnang 4+


3. Andrus Kivirähk "Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel" (EKSA)

Kivirähki lühilood. Ja kui on palju lugusid, siis ju ikka mõni meeldib rohkem kui teine. Siin meeldisid praktiliselt kõik, aga mõni kohe väga. Kivirähklik absurd ja huumor, mis mind ikka naerma on ajanud. Sekka groteski, folkloori ja isegi ulmet ning läbivalt suurepärased ja lihtsalt ettekujutatavad karakterid. Kivirähklik pilge lollide ja naeruväärsete tüüpide pihta, mõnuga sügavale igasse lukku sisse torgatud. Siin on üks jutt - "Väikelinna hirmsad saladused" - mida olen paljudele ette lugenud, sest see lihtsalt on niiiiiii hea! Maajorssidest stereotüübid, kellega on konstrueeritud nii äratuntav, ent ometi üllatuslikult ülihumoorikas sekelduste salat, mida lausa ahmides alla õgib! Võibolla Kivirähki siiani üldse parim lühijutt.
Hinnang 4+


2. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Pilaatuse Evangeelium" (Raudhammas)

Melchiori-sarja 7.raamat oli minu aravates sarja teiseks parim (pärast 2.osa). Süüdlase arvasin kohe alguses ära, kuigi see baseerus pelgalt sisetundel, aga see polegi ju nende Melchiori saamatute juures kõige tähtsam. Tähtsam on see ajastu ja sellest tulenev olustik. Ka apteekri poeg ja tütar figureerivad jälle sees, nagu alati ja kuidagi üha rohkem ja rohkem kasvab nendega kokku ning üha rohkem ja rohkem ootab järgmist osa. Tegelikult on alati neid Melchiori sarja raamatuid lõpetades selline kurb ja tühi tunne, et nüüd on see jälle "otsas" ning maailmatu pikka aeg tuleb oodata järgmist! Melchioril tuleb sedapuhku päästa üks arvatavasti süütu mees võllast ja selleks läheb ta majja, kus nii mõrvatu kui süüdistatu elasid. Selles majas, nagu peatselt selgub, on palju kahtlaseid saladusi. Ja keegi sealsetest peab olema siis see päris mõrvar "kui" süüdistatu süütu peaks olema... Melchior, oma nutikate uurimistega paljastab muidugi kõik ja rohkem veel... aga tema enda poeg on kadunud ning temast pole juba pikka aega mingit teadet... Tõeline lugemisnauding!
Hinnang 4+


1. Rein Raud "Kell ja haamer" (Mustvalge)

Päris korraliku mahuga teos liigub samaaegselt nii minevikus kui olevikus, ühendavaks kohaks üks mõis Eestis. Nõnda liigume nii 1800ndate aadlike radadel, 1950ndate lastekodus, 70ndate lõpu kolhoosis ning praeguses ajas, kui seal tegeletakse restaureerimistöödega. Neid ajapilte ühendab veel nii mõndagi kahtlast ja üleloomulikkugi, aga lisaks see raamatu pealkirjaks olev mäng. Kihte on loos nii palju, aga kõik on siiski lahtihammustatav. Tõeline suurteos, mis lõpus - tänapäevas - seob otsad ning taandub ka lihtsamaks põnevikuks ja liigub naistevastase vägivalla valusale rajale. Nagu Reinu puhul ikka, on siin sekka ka filosoofilist, ent seekord mitte väga rasket, pigem raamatule kaaluandmiseks väärtuslikku. Müstikat lisavad veel mitmed ja mitmed detailid, mida vaikselt koguneb, mis eri ajastutes end ilmutavad. Lugesin nii õhinaga selle võrdlemisi paksu raamatu ette, et me mõlemad ahmisime ja ei jõudnud oodata järgmist päeva, et edasi teada saada, mis saladusi veel paljastub ning milliseid niidiotsi kirjanik annab ning milliseid läbi raamatu edasi veab. Tegelasi ja liine on siin palju, kuid nende kõigiga suudab tänu huvitavusele kogu aeg järge pidada. Kui, siis alguses läks hetk aega, et sisse saada. Aga siis kui sees, ei lasknud sealt enam välja.
Hinnang 5-

laupäev, 18. jaanuar 2020

Arusaamatus - Tammsaare Teater


Minu kõige aegade kolm lemmikraamatut on Bulgakovi "Meister ja Margarita", John Steinbeck'i "Me tusameele talv" ja Albert Camus' "Võõras". Kõik täiesti hämmastavad, et inimaju on suutnud need konstrueerida ning kirja panna. Umbes, nagu kunstiteosed, mida vaatad ligidalt ja ei saa aru, mida see esitab, aga siis astud paar sammu kaugemale ning imestad kui detailiderohke ja mõjuv on tervik. Selles kolmandas neist on üks lõik, kus peategelane on vanglas ja avastab seal ajaleheartikli, milleks on just tema nädendi "Arusaamatus" sisu - Kadunud poeg saabub tagasi kodukanti, kus tema ema ja õde hotelli peavad. Ta on saabunud siia rahaga, et see emale anda ja aidata teda. Ema ja õde unistavad juba aastaid, et saaks hotelli kinni panna ja sõita kusagile sooja. Selleks mõrvavad nad oma rikkuritest hotellikülalisi. Laibad hävitatakse, aga raha võtavad endale.

Poeg saabub linnakesse koos oma abikaasaga, aga palub temal olla esialgu kusagil teises hotellis, et kõigepealt ise oma ema ja õega taastutvuda. Mängides tavalist hotellikülalist, sisenebki ta ema ja õe ellu tuba üürides... naised oma sugulast ära ei tunne ja pigem ihuvad juba enne mehe saabumist hammast, et kui "uus külaline" saabub, kuidas temast kergemalt lahti saada...

Sellest saab alguse eksistentsiaalsust ja eluirooniaid ning antiteoloogiatki siduv draama, mille Hopneri majja vanalinna on Tammsaare professionaalsete harrastusnäitlejatega lavastanud Allan Kress. Ja lavastus on publiku jaoks üsna erilise ülesehitusega. Nimelt kui etenduse alguses istutakse näoga ühes suunas, siis umbes poole peal vahetatakse vaatamissuunda. Lõpu eel pööratakse jälle tagasi - väike nõks, aga annab nii palju juurde ning paneb end tõesti tundma kärbsena selle mõrvahotelli seinal.

Harrastusteatri etendust vaadates on ikka väike.. kas just hirm, aga eelaimdus sees, et see, mida vaatama hakkad, ei pruugi olla nii tasemel ja usutavalt mängitud nagu proffide omad ning lavastus hakkab mõnikord sellest tingitult ka mõneti logisema. Teisalt on harrastusteatri näitlejad tihti võõramad ning nad ei oma sleppe, ega harjumuspäraseid karakterilahendusi ning nõnda võib vastupidiselt hoopis eriti positiivselt üllatuda ja praktiliselt alati avastada midagi uut, mida varem pole näitlejate (ka proffide) mängudes hoomanud.

Antud juhul teadsin (paljuski tänu eelmisel aastal sama teatri ja sama lavastaja tehtud ning osalt ka sama trupi mängitult nähtud Martin McDonagh'i "Mägede iluduskuninganna"le), et tegijatel on väga kõrged kunstilised ambitsioonid ning oskus ja võime mängida proffidega võrdsel tasemel. Ja nagu ütleb trupi üks näitlejatest - "näitleja on näitleja ja mingi (haridus)paber ei tee tema eest rolli laval ära". Või nagu üks minu kõigi aegade lemmikuid Eesti harrastusnäitlejaid tsiteerib maestro Jaan Toominga lauset, et teatris "Ei ole proffe ja harrastajaid, on teatri töölised ja teatri armastajad". "Arusaamatus"e trupp on tõesti huvitavalt kõrgel tasemel. Jana Volke mängib oma tegelase ebasümpaatseks ja vaatet fanaatiliselt oma eesmärkide nimel, sõna otseses mõttes "üle laipade" minejaks. Sellel naisel on siht silme ees ning see isegi pimestab ta kõige muu suhtes - kliendid surma ja nende raha oma unistuse elluviimise kassasse. Ta on loobunud lootusest leida ja elada mehega, emast piisab. Mõtted liiguvad küll taustsüsteemile, et kas venna kadumisel on olnud ka mõju umbusalduse tekkimisel meeste suunal? Seda ette ei öelda ja jääb iga vaataja enda ettekujutuse viljaks. Ainuke, mis kokku ei lähe on see, et tekstist jääb mulje, nagu tegemist oleks inetu naisega, kelle poole mehed nagunii ei vaataks, aga Jana ise on väga kena.

Andres Kask, kadunud pojana on lüüriline, unistajalik, headus ise - ta on ju tulnud ema "toetama" ning isegi arusaamatu pisut, et miks ta juba varem ei ole tulnud kui ta nii hea poeg tundub olevat (oma naisegagi on juba aastaid koos). Kuid siin töötab see teatav hea ja paha vastuolulisus kogu suurema pildi sees tänu õe ja venna kontrastsusele veel eriti hästi. Manipulatsioon vaatajaga! :) Ja nii osavalt lavastatud-mängitud, et kui õde oma vennale teed toob, siis ei mõelnud ma esialgu üldse, et SEE tee ongi mürgitatud!

Ema rollis, üks minu eelmise aasta lemmikavastusi - Galina Tikerpuu. Ema on väsinud sellest mõrvamisest, väsinud poja tagaigatsemisest ja oma tütre tema küljes rippumisest... Kui ma seda lugu teisele inimesele jutustasin, oli tema esimeseks küsimuseks, et kuidas ema oma last ära ei tundnud? Ausalt öeldes - vaadates ei tekitanud see minus üldse küsimust - just nii see võiski olla. Kuigi tõesti kui sellele olukorrale mõelda, siis võiks see mõjuda imelikult. See on kiitus lavastajale, kes on asja usutavalt lahendanud, kuna lavaloos on ka ema tegutsemisel vastavad tagajärjed, sest ta ise ka ei suuda seda mõista ning ammugi sellega leppida... Galina selge diktsioon, tütrega koosolemine/elamine nii loomupärane, ent ometi temast kumas seda selget väsimust. Soojale maale ära kolida ei ole mitte tema, vaid tütre unistus ja teise unistuste nimel elamine väsitab igaüht varem või hiljem. Iga inimene peab enda soovide, ootuste ja lootuste järele ihkama ning selles suunas enda eluga kulgema...

Mõrvahotellis on veel ka kolmas tegelane - kahtlane vanamees, kes ilmub alati ei-tea-kus-kohast. Ja kuigi selles on isegi teatavat ehmatuslikku efekti, adub juba kohe algusest, et tema ei ole siin see kurja juur. Jaan Tedder selles rollis on vastalanud aasta esimene suurem uus avastus. Kuigi roll on üsna pisike, teeb ta selle meeldejäävalt. Ainus näitlejatest, kellega minu mänguneelamisel oli kohati mõningaid raskuseid, oli venna abikaasat mänginud Ilona Sillamaa. Mitte läbivalt, vaid ilmselt see õhin, millega ta alguses oma mehega rääkis ja hiljem mehe õega, need olid äravahetamiseni sarnased, ehk mängul oli üks plaan, kuigi vaja oleks olnud vähemalt kaht. Lisaks kui kõik teised mängisid ka oma karakterite raames pausidega, siis see tegelane teeks kogu oma mängu nagu tundes, et ta on siin kõrvaline ning peaks ruttu oma osa ära tegema. Mitte, et ta seda tõesti teadlikult teeks, lihtsalt sellisest mängust ja laval tegutsemise vormist jäi selline järelmaitse.

Camus kirjutas näidendi 2.maailmasõja ajal, aastatel, mil Prantsusmaa oli natsirežiimi all- 1942-1943, ja tekstist on loetud välja kõikvõimalikke kihte ja sidususi. Minu jaoks oli see siski ehtne kreeka tragöödia, millel olid ideaalsed alused ka korralikuks põnevikuks ja isegi imestasin, et autor ja muidugi ka seeläbi lavastaja selle žanri piiridesse ei astu. See ilmselt muudaks kogu loo kiiresti ja kergesti meelt lahutavaks. Tegelikult on autor ise rääkinud, et lool on väga tugevad tema enda eluga sidusused ning nimetab seda näidendit oma loomingust kõige rohkem "temaks endaks".

Autor kirjutas selle näidendi veel enne oma surma pisut ümber, lisades 4 stseeni, millest üks näiteks on see, kui õde peaaegu venna passi hakkab uurima, aga kuna jääb vahele, siis saatuslikult napilt tal jääb see siiski lugemata ja venna isik tuvastamata. Ma Allan Kressi lavastusest ei saanudki välja loetud kindlalt, kas kasutati esialgset või viimast versiooni, igatahes sellele saatuse sõrmele väga suurt rõhku ei osutata. Siin on teised rõhud...

Hinnang: 3+/4-
Huvitav oli. Tundsin küll, et vist isegi oleks huvitavam, kui keerata õudust või põnevust suuremaks, aga lugu peeti juba Camus' eluajal teatavas mõttes publikule rahulolematust tekitavaks. Ja praeguses ajas on just SEDASI sellel teatav ebaameerikalik värskus, kui kõik ei lähegi nii, nagu ootad - nii nagu tavaliselt. Tallinna vanalinnas asuv Hopneri maja saal annab igati ühe võõrastemaja mõõdu välja ning kogu lavastuslik trikitamine - vaatamissuunavahetused keset etendust ning ehedad, efektsed nipid - vanamehe ilmumine "valel ajal", teetassi pillamised, mille tulemusel saali kivipõrandal killud sajas ilmakaares laiali lendavad (ka minu kingadele) - see annab kohalolu tunde ja loob täiesti teistsugusel tasandil kontaktiloomise lavaltoimuva ja seekord ju lausa enda ümber juhtuvaga!


Tekst lavastuse kodulehelt:

Albert Camus ohudraama “ARUSAAMATUS”



Lavastaja: Allan Kress
Osades: Andres Kask, Jana Volke, Galina Tikerpuu, Jaan Tedder, Ilona Sillamaa
Kunstnik: Jana Wolke

Tegevus toimub ühes küla võõrastemajas, mida peavad ema ja tütar. Paik on üksildane ning külalisi käib vähe, enamus neist on möödasõidul. Elu külas on vaikne ja üksluine, võõraid küll märgatakse, aga unustatakse pea ning nende käekäik ei huvita kedagi. Võõrastemaja omanikud on kogu oma elu elanud selles külas ning on tüdinenud paiga hallusest ja rusuvusest, nad ihkavad sealt välja, sooja mere äärde. Et oma eesmärki saavutada, peavad ema-tütar raha teenima, isegi siis, kui külastajaid käib vähe. Ühel päeval aga muutub kõik – majja saabub viimane külastaja ….

Lavastaja sõnum: Inimesed on oma koormaga üksi, nad tahavad sellest lõppematust nõiaringist välja pääseda. Inimestel puudub julgus rääkida teineteisega, rääkimata asi tekitab arusaamatust, viib valele mõttele. Meeleheites me konstrueerime omi mõtteid teistele pähe ning loodame, et see viib asjade lahenduseni, paraku tagajärjeks on veelgi suurem pettumus.

2018a. Harrastusteatrite riigifestivali näitlejapreemia – Andres Kask


neljapäev, 16. jaanuar 2020

20 teatrisoovitust veebruariks! (lisaks soovitused lastele ning head lavastused, mille etendused veebruaris on praeguseks juba välja müüdud)


Veebruar 2020 mängitakse järgmisi häid ja väga häid lavastusi Eesti teatrites. Valisin välja 20, mida soovitan, millele praeguse hetkega kasvõi 1 pilet on veel saadaval.

Alias - VAT Teater, lavastaja Aare Toikka
Kivirähk. Praktiliselt kahenaisetükk - Merle Palmiste ja Piret Rauk mängivad endiseid klassiõdesid, kelle Aliasemäng osutub palju enamaks kui lihtsalt üks mäng.

Beatrice - Vanemuine, lavastaja Ain Mäeots
Väga tugeva teatriaasta - 2017 - TOP10 teatrielamus. Eesti oma lähitulevikufantaasia ajast, mil inimhinge on võimalik digitaliseerida. Palju mõtteainest, kuidas ise teeks kui oleks võimalik oma hing või lähedase hing säilitada ka pärast keha surma. Üks üldse parimaid lavastusi hetkel eesti lavadel!

Cabaret Siberia - Piip ja Tuut Teater, lavastaja Lauris Gundars
2018 TOP4 teatrielamus! Saab naerda ja nutta... Piip ja Tuut on sedapuhku mitte Piip ja Tuut, vaid kaks artisti, kes Siberisse saadetakse. Kuidas seal ellu jääda ja üldse kokku jääda, kui töölaagrites naised-mehed eraldati. Kummaline kooslus, palju ehedat, ägedat huumorit, teisalt poeb hinge ja on nii-nii kurb!

Dekameron - VAT Teater, lavastaja Aare Toikka
2019 TOP4 teatrielamus! Noorte näitlejate äge mängupower. Lõbus, kohati isegi siivutustega kurameeriv, kuigi püsitakse hea maitse enamvähem siinpool piiri. Mäletan kuidas pärast seda etendust kõik kes saalist väljusid olid nii elevil ja kahisesid - kui äge see oli! 6 lugu Dekameronist, kus naised ja mehed vastassugupoolele võidu sarvi teevad või oma sugupoolt üle kavaldavad :)

Hullemast hullem - Rakvere Teater, lavastaja Elina Purde
Täiesti kreisi ja üle võlli komöödia - naera herneks tasemel - amatöörteatritrupist, kellel ühe etenduse ajal absoluutselt kõik nässu läheb. Ja kui arvad, et nüüd saabub piir, siis minnakse ka sellest üle! Väga lahe ja lõbus ning segab kõiki komöödia eri liike.

Kaukaasia kriidiring - Vanemuine, lavastaja Tiit Palu
2019 TOP2 teatrielamus! Brechti mõistulugu on ühest küljest muusikal, teisest sügav draama. Palu on pannud kaukasuse mäestiku Vanemuine suure saali lavale ja näitlejad mängivad nii selle jalamil, sellele ronides kui ka selle otsas - enneolematu! Lugu ise ka väärt kogemist!

Kiskja - VAT Teater, lavastaja Helen Rekkor
2019 teatriaasta kõige põnevam lavalugu! Hämmastavalt õnnestunud, sest ega teatris pole ju lihtne päriselt põnevust saavutada, aga siin on see veel väga olulisel teemal. Klubides ja baarides ja pubides puistatakse jookide sisse aineid ja hiljem kui ärgatakse võib olla parimal juhul varastatud rahakott, aga halvimal vägistatud... ja hea üldse kui hing veel sees. Siin võtab lugu karmid pöördeid.

Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Ugala, lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle
2019 Teatriaasta TOP10 elamus! Muusikaline teekond 1930ndate Ugalasse. Materjalina ugala trupi peetud päevik ja seeläbi paljastuvad teatritegijate kulissidetagused mõtted ja tegemised. Teine vaatus on tõeline komöödia

Kuidas minust sai HAPKOMAH - Ugala, lavastaja Vallo Kirs
Karm, aga väga realistlik dramatiseeritud narkari argipäev. Valus vaatamine ja eriti soovitatav kõikidele noortele, et näha kuidas see "äge" elu tegelikult välja näeb.

Kuni ta suri - Rakvere Teater, lavastaja Peeter Raudsepp
ideaalne reedeõhtune teater, eriti keskealistele ja vanematele, kus on soe ja sõbralik atmosfäär, natuke saab naerda, natuke on kurbust. Loos on teatavat vene hinge, kuigi see avaldub eelkõige järelmaitses. Hilisemas vanuses armastuse leidmisest.

Midagi tõelist - Vanemuine, lavastaja Andres Noormets
Huvitavalt lavastatud, sest laval on 2 istuvat meest ja nende vahel fotosein, kus vastavalt loole pildid vahetuvad. Ülimalt põnev ja pinev - nagu actionfilm, aga iroonia seisneb selles kuidas seda mängitakse. Samas näitlejad teevad lausa superrollid! Seda peab nägema, et aru saada, kuidas see kõik toimub ja toimib.

Minu eesti vanaema - Vaba Lava/R.A.A.A.M., lavastaja Julia Aug
2019 Teatriaasta TOP7 elamus! Julia näitab oma pisikestest pildikestest (stseenid, nagu fotoalbum) koosneva looga, miks ta ennast eestlasena identifitseerib. See on väga emotsionaalne teekond, kus saab tunda kõiki erinevaid tundeid. Väga ilus lavastus.

Minu haukuv koer - Karlova Teater, lavastaja Taago Tubin
Ökokatastroof on kohal ja selged ilmingud on näha. Siin minnakse sammuke veelgi kaugemale, üle võlli. Aga üle võlli peabki minema, et midagi muutuma hakkaks ja inimestele kohale jõuaks. Huvitav lavastus ning head näitlejatööd. Võib-olla mitte kerge neelata ja seega mitte kõigile, aga minule mõjus ja kohe väga!

Naiste kool - Vanemuine, lavastaja Priit Strandberg
Sukkpükstes ja parukatega mehed, kes proovivad naisi enda jaoks rumalatena hoida ning teistest eraldatuna, et mitte sarvi pähe saada, aga kõik läheb muidugi hoopis teistmoodi. Naljakas ja hoogne klassika - Moliere.

Paunvere poiste igavene kevade - Rakvere Teater, lavastaja Urmas Lennuk
2018 Teatriaasta TOP10 elamus! Kogu Lutsu-saaga panna ühte lavastusesse - selleks on võimalik küll ainult Urmas Lennuk. Kuigi lugu ju praktiliselt peas, siis Lennuk on omade rõhuasetustega muutnud selle uueks. Kristjan Suitsu stsenograafia mängib siinjuures oma rolli. Näiteks kunagi varem pole Kiirest päriselt kahju olnud. Nalja saab ka kõvasti!

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala, lavastaja Ringo Ramul
Lavastaja on kõik Ugala lava viled ja tuled mängu pannud nin laenanud lisasädemeid juurde pürotehnikast. Aarne Soro 100seks saava Allani rollis teeb läbi Jonas Jonassoni ühe läbi aegade müüduima Rootsi raamatu teekonna, aga sedapuhku asub see vanadekodu, mille aknast ta välja ronib koduses Viljandis. Sellest hoolimata jõuab ta oma teekonnal nii Stalini kui Einsteini vennaga kohtuda... ja muidugi on laval ka elevant Silvi!

Unusta/Unista - Tartu Uus Teater, lavastaja Ingmar Jõela
Psühholoogiline põnevik a la Voonakeste vaikimine (Silence of the lambs), aga segatuna tulevikuga. Ajaga, mil kriminaalide ajusid on võimalik ümberprogrammeerida ning neist tavakodanikud teha. Üks eriti kaval psühh on siin keskmes ja tema lugu harutatakse lahti... kes siin aga tegelikult hull on? Väga äge lavastus lugu ja eriline mängukoht - üks neist kõige-kõige soovituslikemast! Väga põnev ja kihiline.

Ära imesta kui sinu maja süütama tullakse - Vaba Lava/Vene Teater, lavastaja Yuri Muravitsky
2019 Teatriaasta TOP3 elamus! Midagi sellist pole te varem teatris näinud! Tegevus toimub tehasemiljöös ja selleks kasutatakse techno-muusikat - läbi terve etenduse. Näitlejad küll mängivad ja jutustavad lugusid nii endast kui avavad keskset lugu, aga ise pidevalt tantsides! Lugu on krimkaliku taustaga - miks noore naise mees suri tehases töötades? Seda asub ta koos oma mehe õega uurima, põrkudes nii tehase teiste töötajate kui ülemuste ja omanikega. Sünkroontõlge jookseb eesti keeles kõrvaklappepidi kõrvu, kui vene keelt ei mõista piisavalt. See tasub sellest hoolimata igal juhul ja kindlasti kogemist!

Ööpiltnikud - ERM Teater, lavastaja Gerda Kordemets
Gerda on teinud omamoodi "Pruutide kool 2.osa", ainult, et seekord on eesti ajaloost teada-tuntud kahtlase taustaga mehed sattunud Tartus ühte tütarlastekooli eelmise sajandi esimesel poolel. 2 meest jõuavad ajada kõigi, nii õpilaste kui õpetajate pead seal sassi... aga mis plaanid neil üldse on?

Ükssarvikute farm - Rakvere Teater, lavastaja Urmas Lennuk
3 eesti kirjanduse naistegelast on asunud elama Peeter Rästase vanaema kappidesse. Ja kui nad elaks seal kõigest nii, et väljuks vaid siis kui kedagi kodus pole... aga ei, naised tulevad ka siis välja, kui Peeter vanaema juures on! Panevad nii kirjandust, mehi kui teineteist paika! Vahva utoopia - lennuklikult lennuka fantaasiaga!


10 PARIMAT VEEBRUARI LAVADE LASTELAVASTUST (mida on mõnus vaadata ka vanematel)

Ernesto küülikud - Must Kast, lavastaja Kaija M Kalvet
2019 Teatriaasta lastelavastus number 1!

Jõud - Must Kast, lavastaja Kaija M Kalvet
Noortekas, mis päriselt ka noortele kohale jõuab!

2 +2 = 22 - Zuga Ühendatud Tantsijad, lavastajateks terve trupp
Armas perelavastus, kus tantsitakse ja saab nalja ning isegi osaleda ise!

Kassid - Piip ja Tuut Teater, lavastaja Haide Männamäe
Tänavakiisude elu pole meelakkumine, aga laulda ja lustida nad mõistavad, nii saab kergemalt raskustest üle!

Momo - NUKU, lavastaja Mait Joorits
Fantaasirikas visuaal - maagiline! Lugu ise Michael "Neverending story" Ende kirjutatud - kas Sina oled valmis oma aja panka panema, kui see Sinule intressidega hiljem tagasi antakse? Aga mis siis kui toimub pangarööv? Või antud juhul - pangaomanikud ise on röövlid?

Piip ja Tuut on lõvi Lõrr ja jänes Jass - Piip ja Tuut Teater, lavastajad Haide Männamäe ja Toomas Tross
Oh neid Piipu ja Tuutu küll - mängivad Olivia Saare lasteraamatuklassika lood oma piibijatuudlikus laheduses ette! Muide lapsevanematel on sama lõbus!

Pollyanna - NUKU, lavastaja Mait Joorits
Südamlik, aga ka põnev lugu ühest tüdrukust, kellest on tänaseks saanud ameerika lastekirjanduse klassik ja üks armastatumaid lasteraamatuid.

Röövel Hotzenplotz - NUKU, lavastaja Mirko Rajas
Laste röövlimäng võtab mõõtmed, mis avavad mitmeidki tähtsaid teemasid, aga eelkõige on üks hoogne ja lõbus mäng!

Vari - NUKU, lavastaja Leino Rei
Eriline varjumuinasjutt. Ilus ja üllatavalt keerulise ülesehitusega. Üldsegi mitte tavaline. Andersen ise jutustab seda - varjude abil, mis sirmil (ja ka seintel!). Aga kõige ilusam tegelane on hoopis vastupidi - valgus!

Õuduste kool - Kellerteater, lavastaja Virko Annus
Huumor ja õuduslood käsikäes - see on nii lahe kombinatsioon. Kõik lood on seotud kooliga, seega kõik tunnevad siit midagi ära.. no vähemalt koha, kus lood toimuvad ja see just nahavahele poebki :)


VEEBRUARIS VÄLJA MÜÜDUD, AGA SOOVITAN HOIDA SILMA PEAL JÄRGNEVATEL KUUDEL, KUI VEEL NÄGEMATA:

Alice Imedemaal - Estonia
Apelsinitüdruk - NUKU
Emadepäev - Ugala
Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater
Faust - VAT Teater
Inimesed, kohad ja asjad - Tallinna Linnateater
Kalevipoeg - Vanemuine
Kant - Tallinna Linnateater
Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4. -Tallinna Linnateater
Kes kardab Virginia Woolfi? - Tallinna Linnateater
Kommuun - Tallinna Linnateater
Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus - Tallinna Linnateater
Linnade põletamine - Eesti Draamateater
Mineku eel - Tallinna Linnateater
Põhjas - Tallinna Linnateater
Surmkindlad asjad siin elus - Ugala


VEEBRUARI MÄNGUKAVADES, MIDA PRAEGUSE SEISUGA VAATAMA LÄHEN

Ilma Sinuta - Rakvere Teater
UUS FLORIAN ZELLER Eestimaa lavadel!!! Esikas juba 31.01!

Laul õnnest - Vanemuine/EMTA lavakooli 29.lend
Lavakate uus tulemine, sedapuhku Tartus ja sellises teatris, mille töödest ma pikemalt ka kirjutan, seega tulge ka vaatama ja pärast arvamusi võrdlema. Näitlejatibudega on laval ka Marika Barabanstšikova ja Külliki Saldre. Lavastajaks ka üks lavastajatibudest ning materjaliks "keegi" Oskar Luts...

Madama Butterfly - Vanemuine
Mina lähen küll alles märtsis, kui nad Tallinnasse sellega külla tulevad. Maailmakuulus ooper, uue lavastusena Eestimaa lavadel.

Ooperifantoom - Vanemuine
Vaatan küll alles aprillis, aga juba nüüd käivad taastusproovid ning kiiremad-kangemad saavad juba veebruaris seda vaatama või taasvaatama minna. Ootan huviga, kuidas see Vanemuises on lavastatud.

Triller - Ugala
Mirtel Pohla on Viljandi näitlejate kambas ning materjaliks midagi Tarantinolikku. Lavastab metsikult heas loomevormis viimasel ajal olev Taago Tubin.


MIS VEEL NÄGEMATA VEEBRUARI MÄNGUKAVADEST, AGA TAHAKS

TOP10:

1. Pruugitud aeg. Punainimese lõpp - Vaba Lava
2. Evolutsiooni revolutsioon - Must Kast
3. Üleminekuaja inimesed - Vaba Lava
4. Felicitas - Theatrum
5. Oh jumal - Eesti Draamateater
6. Suur Siberimaa - Eesti Draamateater
7. Anne lahkub Annelinnast - Tartu Uus Teater
8. Doktor Dolittle - Endla
9. Enneminevik - Kanuti Gildi Saal
10. Daamid - Endla

TEISED, MIS VEEBRUARIS LAVAL - MINUL NÄGEMATA, AGA VAATAKS HEA MEELEGA:

16 soolot - EMTA magistrandid/Von Krahli Teater
Antigone New Yorgis - Kuressaare Teater
Canterville'i kummitus - Kellerteater
Goodbye, Berlin! - Vene Teater
Järgmine peatus: Kosmos - Kuressaare Teater
Kirsiaed - Vene Teater
Krahv Luxemburg - Estonia
Kummitused - Endla
Käest kätte - Vene Teater
Lihtsalt, rõõmuks - Rakvere Teater
Lotomiljonärid - Ugala
Me armastame ja ei tea midagi - Endla
Modigliani, neetud kunstnik - Estonia
Naksitrallid - Kuressaare Teater
Neid oli kolm õde - Vanemuine
Pal-tänava poisid - VAT Teater
Prozorovite maja. Nelikümmend aastat hiljem. - Vene Teater (on kiidetud!)
Ruslan ja Ludmilla - Vene Teater
Röövsaak - Kuressaare Teater
Sada ja kaks - Teater Varius
Tango - Endla
The kid - Point
Things in my mouth - Kanuti Gildi Saal
Tramm nimega iha - Estonia
Tuli mees naise juurde - Vene Teater
Tumm teener - VAT Teater
Tuulte pöörises - NUKU
Tütarlaps kuldsest läänest - Estonia
Unerohi - Vana Baskini Teater
Vanuse viiskümmend varjundit - Karlova Teater
Viini veri - Vanemuine

(üleval on kasutatud Gabriela Liivamägi fotot Tartu Uue Teatri psühholoogilisest trillerist "Unusta/Unista")

kolmapäev, 15. jaanuar 2020

Teatriaasta 2019 - Suur teatriaasta kokkuvõte - Danzumehe "Eesti teatriaasta parimatest parimate edetabelid" - teatriaasta tippude kokkuvõtte. 4.osa


154 - täpselt nii palju sai möödunud aastal nähtud erinevaid lavastusi Eesti lavadel. Teatris käimise number on pisut suurem (kui liita siia juurde kordus- ja välismaised teatrikülastused), sellesse võiks kaaasata ka eelmise aasta, mil sai nähtud 181 erinevat lavastust ning kahe aasta peale kokku sai nähtud ümmarguselt täpselt 400 etendust, see on päris ilus number. Ja kuna see 154 ka ju nii suur number on, siis võib ju ka lubada üht korralikumat aastakokkuvõtet. Nii palju aega on teatrile pühendatud läbi aasta ja sellepärast pühendasin ka palju aega nendele kokkuvõtetele.

Kui laiemalt aasta kohta rääkida, siis tööd teen ju hoopis teises vallas ning sedagi sai möödunud aastal ilmatu palju tehtud. Täiesti nagu Figaro siin ja Figaro seal :) Välisreise tervelt 8, mille seas ka päris pikki - 2 korda 2 nädalat USAs (korra läänerannikul San Francisco ja Los Angeles ning korra idarannikul - laiemalt Florida ning kitsamalt New York, Washington DC ja Boston), esimest korda Singapuris, esimest korda Araabia Ühendemiraatides (Dubai ja Abu Dhabi), esimest korda Valgevenes (Minsk), teist korda Türgis, aga esimest korda Instanbulis, mitmendat-setmendat korda Brüsselis ja lisaks veel endisel kodumaal - Soomes (Helsingis). Paljuski tänu sellele oli ka see erinevate lavastuste arv möödunud aastal 27 lavastuse võrra väiksem kui aasta varem. Samas sai maailmateatrit sellel aastal kordades rohkem nähtud kui eelmisel - no milline teatrisõber ei haaraks Broadwaylt (ja off-Broadwaylt) midagi kaasa kui suurde õuna satub... aga eks mujalt ikka ka. Möödunud aasta alguses tegin küll otsuse, et katsun rihtida lavastuste arvu 100 kanti, aga see number läks juba sügise alguses ümber ja no ei hakanud ju siis "mitte käima" enam teatris :) Tegelikult ma arvan, et 100 lavastust aastas oleks üsna optimaalne, et jõuaks ka raamatuid lugeda ja erinevat kultuuri nautida. Minu puhul siiski filmid võtsid veelgi suurema aja (kui autosõite teatritesse ei arvesta), sest nähtud filmide number ulatus mullu 234-ni. Seevastu ja paljuski tänu sellele, et lõpetasin ja sain oma teise magistrikraadi möödunud aastal (MSc lisaks varasemale MBAle ja sedapuhku siis teadusmagister ITs, ehk nüüd olen ka "insener") ning lugemine kulus rohkem erialakirjanduse peale, siis juturaamatuid kogunes mul kõigi aegade rekordvähe - kõigest 12 (jaanuari esimeses poolest olen juba 3 raamatut lugenud!). Kontserte kahe käe näppudel üle lugeda ja lisaks ju veel käputäis telesarju, mida pigem järelvaatasin kui et oleksin jõudnud otse suurest telekastist vaadata.

Kuid läheme nüüd siinse teema, ehk aasta parimate teatritegijate juurde. Sest lisaks kõigele sellele, mis juba kokku võetud, tahan neist teravamad ladvikud veel siin SUURES aastakokkuvõttes korra esile tuua, koos kõikvõimalike teiste teatriloojatega, kelle töö ju tegelikult terviku loomisel ei ole mitte vähemtähtis! On olukordi, kus muusika, koreograafia või kunstnikutöö on vaatet paremgi kui kõik muu etenduses. Sestap ei ole siinsed nimetused otseselt võetavad soovitustena (peale teatrielamuste edetabel), vaid just vastavate tegijate vahel võrdluses parimad.

Suurimate teatrielamuste TOP100 edetabelis kirjutasin ka juurde mõne sõna, miks need minule korda läksid, lisaks tõin välja nimekirjadena parimad lavastaja- ja näitlejatööd ning üle 200 teatrijuhtumi, mis ka ilmestavad, miks üks või teine meeldis rohkem kui teised, seega piirdun siin vaid edetabelite ja mitte lahtiseletustega.

Tõenäoliselt saab seekordne olema viimast korda mõneks ajaks, kui saan lubada nii suurejoonelist aastakokkuvõtet, sest sellest aastast alustan doktoriõpinguid ja tõenäoliselt märtsis on oodata üht suuremat elukorralduse-muutust. Vaevalt, et saan lubada nii palju endale teatriskäimist ja ammugi sellest kirjutamist... Aga annan endast parima! :)

Ehk siis arvesse läksid need Eesti teatrite 154 lavastust, mida õnnestus näha-vaadata-kogeda ajavahemikul 1.jaanuar 2019 - 31.jaanuar 2019.


SUURIM TEATRIELAMUS 2019 TOP20

20. AV Maria - Teater Kelm (autor Karl Koppelmaa, nähtud 30.01)
19. Ööpiltnikud - ERM Teater (autor Gerda Kordemets, nähtud 4.05)
18. Kommuun - Tallinna Linnateater (autorid Mogens Rukov/Thomas Vinterberg, nähtud 16.12)
17. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala (autor Jonas Jonasson, nähtud 14.09)
16. Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater (autor Eric-Emmanuel Schmitt, nähtud 19.12)
15. Nukumaja, osa 2 - Eesti Draamateater (autor Lucas Hnath, nähtud 8.05)
14. Kant - Tallinna Linnateater (autor Marius Ivaškevičius, nähtud 18.04)
13. Monument - Kinoteater/Von Krahli Teater (autor Marius von Mayenburg, nähtud 21.01)
12. Õnnelik tund - Pullitalliteater (autor Jaan Tõtte, nähtud 21.06)
11. Once - Ugala (autorid Enda Walsh/Glen Hansard/Marketa Irglova, nähtud 2.02)

10. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Ugala (autorid Liis Aedmaa/Laura Kalle, nähtud 11.12)
9. Etturid - Ugala (autor Eno Raud, nähtud 10.05)
8. Linnade põletamine - Eesti Draamateater (autor Kai Aareleid, nähtud 18.12)
7. Minu Eesti vanaema - Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M. (autor Julia Aug, nähtud 26.03)
6. Surmkindlad asjad siin elus - Ugala (autor Andrew Bovell, nähtud 12.03)

5. Vanahunt - Taarka Pärimusteater (autor Feodor Vanahunt, nähtud 4.08)
4. Dekameron - TÜ VKA 12.lend/VAT Teater (autor Giovanni Boccaccio, nähtud 13.03)
3. Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse - Vaba Lava Narva/Vene Teater (autor Pavel Demirski, nähtud 29.01)
2. Kaukaasia kriidiring - Vanemuine (autor Bertold Brecht, nähtud 23.02)
1. Kirvetüü - Ain Mäeots (autor Ott Kilusk, nähtud 29.06)


PARIM LAVASTAJA TOP20

20. Hendrik Toompere - Miks Jeppe joob? (Rakvere Teater)
19. Mehis Pihla - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
18. Taago Tubin - Minu haukuv koer (Karlova Teater)
17. Ain Mäeots - Teatrisaaga W (Vanemuine)
16. Katrin Pärn/Janek Savolainen - Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast (Vanemuine)
15. Artjom Garejev - Vaenlane (Vene Teater)
14. Taago Tubin - Etturid (Ugala)
13. Gerda Kordemets - Ööpiltnikud (ERM Teater)
12. Tanel Jonas - Julm mõrvar Hasse Karlsson... (Vanemuine)
11. Kaili Viidas - Ihu paradiis (Endla)

10. Ringo Ramul - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
9. Helena Kesonen - Vanahunt (Taarka Pärimusteater)
8. Kaija M Kalvet - Ernesto küülikud (Must Kast)
7. Aare Toikka - Dekameron (TÜ VKA 12.lend/VAT Teater)
6. Mait Joorits - Momo (NUKU)

5. Priit Pedajas - Põud ja vihm... (Eesti Draamateater)
4. Julia Aug - Minu eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)
3. Tiit Palu - Kaukaasia kriidiring (Vanemuine)
2. Yuri Muravitsky - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
1. Ain Mäeots - Kirvetüü (Vanemuine)


PARIM AUTORITEATER TOP10

10. Kaija M Kalvet - Jõud (Must Kast)
9. Andri Luup - Muna (Theatrum)
8. Margus Tabor - Mammaga mandril/Mamma-lood Tallinna moodi (Margus Tabor)
7. Tiit Palu - Tere, kallis! (Vanemuine)
6. Karl Koppelmaa - sest meid on õpetatud madusid kartma (Teater Kelm)

5. Helen Rekkor - Kiskja (VAT Teater)
4. Gerda Kordemets - Ööpiltnikud (ERM Teater)
3. Karl Koppelmaa - AV Maria (Teater Kelm)
2. Laura Kalle/Liis Aedmaa - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
1. Julia Aug - Minu eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)


PARIM MEESPEAOSA TOP20

20. Andres Mähar - Kirvetüü (Vanemuine)
19. Hannes Kaljujärv - Pikk päevatee kaob öösse (Vanemuine)
18. Gert Raudsep - Hakkame, mehed, minema (Eesti Päevalehe projekt)
17. Egon Nuter - Enigma variatsioonid (Tallinna Linnateater)
16. Toomas Suuman - Loojanguekspress (Rakvere Teater)
15. Veiko Porkanen - Kirvetüü (Vanemuine)
14. Toomas Täht - Minu haukuv koer (Karlova Teater)
13. Priit Loog - Ihu Paradiis (Endla)
12. Janek Sarapson - Tantsutund (Endla)
11. Andres Raag - Südameharjutus (Tallinna Linnateater)

10. Egon Nuter - Kant (Tallinna Linnateater)
9. Martin Mill - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
8. Agur Seim - Ernesto küülikud (Must Kast)
7. Sander Rebane - Gesamtkunswerk (Kinoteater)
6. Guido Kangur - Kontrabass (Eesti Draamateater)

5. Andrus Vaarik - Enigma variatsioonid (Tallinna Linnateater)
4. Aarne Soro - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
3. Karol Kuntsel - Naiste kool (Vanemuine)
2. Ringo Ramul - Etturid (Ugala)
1. Sander Roosimägi - Vihmausside elust (Tallinna Linnateater)


PARIM NAISPEAOSA TOP20

20. Helena Merzin-Tamm - Armas luiskaja (Kadrioru Kunstimuuseumi projekt)
19. Lauli Otsar - sest meid on õpetatud madusid kartma (Teater Kelm)
18. Triinu Meriste - Kosmilised saialilled (VAT Teater)
17. Maarja Tammemägi - Kiskja (VAT Teater)
16. Ene Järvis - Lootuskiir pimeduses (Sundown Entertainment)
15. Evelin Võigemast - Monument (Kinoteater/Von Krahli Teater)
14. Hele Kõrve - Vihmausside elust (Tallinna Linnateater)
13. Piret Kalda - Südameharjutus (Tallinna Linnateater)
12. Triin Lepik - Ihu paradiis (Endla)
11. Ingrid Isotamm - Minu haukuv koer (Karlova Teater)

10. Hele Kõrve - Kommuun (Tallinna Linnateater)
9. Kersti Tombak - Ööpiltnikud (ERM Teater)
8. Elle Kull - Lootuskiir pimeduses (Sundown Entertainment)
7. Mirtel Pohla - Minu eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)
6. Carita Vaikjärv - Kopsud (Endla)

5. Katrin Pärn - Tere, kallis! (Vanemuine)
4. Riina Maidre - Juudit (R.A.A.a.M.)
3. Kersti Heinloo - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
2. Carmen Mikiver - Mulla all (Apollo Film Productions)
1. Teele Pärn - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)


PARIM MEESKÕRVALOSA TOP20

20. Jaan Rekkor - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
19. Priit Loog - Oliver Twist (Endla)
18. Robert Annus - Teatrisaaga W (Vanemuine)
17. Karl Edgar Tammi - Ernesto küülikud (Must Kast)
16. Indrek Sammul - See laps (Theatrum)
15. Sergei Furmanjuk - Ära imesta kui sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
14. Alexandr Domowoy - Ära imesta kui sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
13. Jaan Rekkor - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
12. Aivar Tommingas - Teatrisaaga W (Vanemuine)
11. Allan Noormets - Gorge Mastromase rituaalne tapmine (Tallinna Linnateater)

10. Harry Kõrvits - Tasa, vaikselt sõudvad pilved (Kuressaare Teater)
9. Karl Laumets - Naiste kool (Vanemuine)
8. Markus Truup - AV Maria (Teater Kelm)
7. Priit Strandberg - Julm mõrvar Hasse Karlsson... (Vanemuine)
6. Indrek Taalmaa - Ihu paradiis (Endla)

5. Martin Mill - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
4. Christopher Rajaveer - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
3. Aarne Soro - Surmkindlad asjad siin elus (Ugala)
2. Tõnn Lamp - Gorge Mastromase rituaalne tapmine (Tallinna Linnateater)
1. Ott Sepp - Kirvetüü (Vanemuine)


PARIM NAISKÕRVALOSA TOP20

20. Elisabet Reinsalu - Kant (Tallinna Linnateater)
19. Evelin Võigemast - Gorge Mastromase rituaalne tapmine (Tallinna Linnateater)
18. Viire Valdma - Põud ja vihm... (Eesti Draamateater)
17. Elina Reinold - Juudit (R.A.A.A.M.)
16. Kadri Lepp - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
15. Jaanika Tammaru - Ernesto küülikud (Must Kast)
14. Leila Säälik - Kadri (Emajõe Suveteater)
13. Piret Simson - Lõhe (Vaba Lava)
12. Helena Lotman - Teatrisaaga W (Vanemuine)
11. Piret Krumm - West Side Story (Estonia)

10. Liina Olmaru - See laps (Theatrum)
9. Jane Napp - Tasa, vaikselt sõudvad pilved (Kuressaare Teater)
8. Alina Karmazina - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
7. Karin Lamson - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
6. Anne Türnpu - Rahvavaenlane (Eesti Draamateater)

5. Anneli Rahkema - Miks Jeppe joob? (Rakvere Teater)
4. Maria Annus - Julm mõrvar Hasse Karlsson... (Vanemuine)
3. Maria Klenskaja - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
2. Mari Lill - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
1. Piret Simson - Ööpiltnikud (ERM Teater)


PARIM NOOR, ALLA 30-AASTANE NÄITLEJA TOP20

20. Teele Pärn - Gesamtkunswerk (Kinoteater)
19. Robert Saaremäe - Etturid (Ugala)
18. Karl Edgar Tammi - Ernesto küülikud (Must Kast)
17. Jaanika Tammaru - Ernesto küülikud (Must Kast)
16. Helena Lotman - Teatrisaaga W (Vanemuine)
15. Jane Napp - Tasa, vaikselt sõudvad pilved (Kuressaare Teater)
14. Karin Lamson - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
13. Lauli Otsar - AV Maria (Teater Kelm)
12. Grete Jürgenson - Nagu peeglis (Rakvere Teater)
11. Mart Müürisepp - Apelsinitüdruk (NUKU)

10. Lauli Otsar - sest meid on õpetatud madusid kartma (Teater Kelm)
9. Maarja Tammemägi - Kiskja (VAT Teater)
8. Karl Laumets - Naiste kool (Vanemuine)
7. Markus Truup - AV Maria (Teater Kelm)
6. Priit Strandberg - Julm mõrvar Hasse Karlsso... (Vanemuine)

5. Christopher Rajaveer - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
4. Teele Pärn - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
3. Sander Rebane - Gesamtkunstwerk (Kinoteater)
2. Ringo Ramul - Etturid (Ugala)
1. Sander Roosimägi - Vihmausside elust (Tallinna Linnateater)


PARIMAD 60+ NÄITLEJAD TOP20

20. Andrus Vaarik - Õnnelik tund (Pullitalliteater)
19. Tatjana Manevskaja - Utoopia (eskiis) (Kuldse Maski off-programm)
18. Andrus Vaarik - Kant (Tallinna Linnateater)
17. Ülle Kaljuste - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
16. Jaan Rekkor - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
15. Hannes Kaljujärv - Pikk päevatee kaob öösse (Vanemuine)
14. Egon Nuter - Enigma variatsioonid (Tallinna Linnateater)
13. Toomas Suuman - Loojanguekspress (Rakvere Teater)
12. Külliki Saldre - Teatrisaaga W (Vanemuine)
11. Ene Järvis - Lootuskiir pimeduses (Sundown Entertainment)

10. Leila Säälik - Kadri (Emajõe Suveteater)
9. Aivar Tommingas - Teatrisaaga W (Vanemuine)
8. Harry Kõrvits - Tasa, vaikselt sõudvad pilved (Kuressaare Teater)
7. Jaan Rekkor - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
6. Egon Nuter - Kant (Tallinna Linnateater)

5. Guido Kangur - Kontrabass (Eesti Draamateater)
4. Andrus Vaarik - Enigma variatsioonid (Tallinna Linnateater)
3. Maria Klenskaja - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
2. Elle Kull - Lootuskiir pimeduses (Sundown Entertainment)
1. Mari Lill - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)


PARIMAD UUED NÄITLEJAD (keda minul pole õnnestunud varasematel aastatel näha) TOP20

20. Andrus Eelmäe - Garaaž (PolygonTeater/Vana Baskini Teater) ja Kodukäijad (Kellerteater)
19. Maria Kallaster - Ööpiltnikud (ERM Teater)
18. Margus Kits - Pidu tuli (Raadi Suveteater)
17. Sandra Ashilevi - Lootuskiir pimeduses (Sundown Entertainment)
16. Rahel Ollisaar - Mõrvad Rue Morgue'il ja Kodukäijad (Kellerteater)
12.-15. Johann Kristjan Aimla - Ihnus (VHK/Theatrum)
12.-15. Egert Kadastu - Ihnus (VHK/Theatrum)
12.-15. Elss Raidmets - Ihnus (VHK/Theatrum)
12.-15. Frantz Malmsten - Ihnus (VHK/Theatrum)
11. Jessica Agneta Kari - Õnnelik tund (Pullitalliteater

10. Ivan Aleksejev - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
3.-9. Mihkel Kuusk - Once (Ugala) ja Kuidas minust sai Hapkohmah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
3.-9 Maria Paiste - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
3.-9 Ruuben-Joosua Palu - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
3.-9 Marion Tammet - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)

3.-9 Miika Pihlak - Tuhkatriinu (Ugala) ja Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
3.-9 Karmel Naudre - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
3.-9. Rainer Elhi - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA 13.lend/Ugala)
2. Tatjana Manevskaja - Utoopia (eskiis) (Kuldse maski off-programm)
1. Igor Rogatšov - Vaenlane (Vene Teater) ja Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)


PARIM INDIE-TEATER TOP20

20. Eesti Päevalehe projekt - Hakkame, mehed, minema
19. VHK/Theatrum - Ihnus
18. Vaba Lava - Lõhe
17. Emajõe Suveteater - Kadri
16. Margus Tabor - Mammaga mandril ehk Mamma-lood Tallinna moodi
15. Sundown Entertainment - Lootuskiir pimeduses
14. Theatrum - See laps
13. Teater Kelm - sest meid on õpetatud madusid kartma
12. Apollo Film Productions - Mulla all
11. R.A.A.A.M. - Juudit

10. Kinoteater - Gesamtkunstwerk
9. Karlova Teater - Minu haukuv koer
8. Must Kast - Ernesto küülikud
7. VAT Teater - Kiskja
6. Teater Kelm - AV Maria

5. Kinoteater/Von Krahli Teater - Monument
4. Pullitalliteater - Õnnelik tund
3. Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.-Minu Eesti vanaema
2. Taarka Pärimusteater - Vanahunt
1. TÜ VKA 12.lend/VAT Teater - Dekameron


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ TOP20

20. Maret Tamme - Faehlmann (Vanemuine)
19. Kristel Maamägi - Momo (NUKU)
18. Marion Undusk - Pikk päevatee kaob öösse (Vanemuine)
17. Mailis Laur - Pipi peab jõule (TÜ VKA/Rakvere Teater)
16. Pille Kose - Kiskja (VAT Teater)
15. Liina Unt - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
14. Kristjan Suits (stsenograaf) - Teatrisaaga W (Vanemuine)
13. Kristjan Suits - Kuldse liilia saladus (Rakvere Teater)
12. Inga Vares - Ernesto küülikud (Must Kast)
11. Liisa Soolepp - Once (Ugala)

10. Kristjan Suits - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
9. Polina Grechko - Minu Eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)
8. Karoliina Kull ja Johannes Valdma - AV Maria (Teater Kelm)
7. Rene Liivamägi - Puumees (Tartu Uus Teater)
6. RedHaus/Piret Peil - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)

5. Pille Jänes - Põud ja vihm... (Eesti Draamateater)
4. Pille Jänes - Miks Jeppe joob? (Rakvere Teater)
3. Iir Hermeliin - Kirvetüü (Vanemuine)
2. Yana Khanikova - Tuhkatriinu (Ugala)
1. Kristjan Suits - Julm mõrvar Hasse Karlsson... (Vanemuine)


PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK TOP20

20. Liina Tepand - Ööpiltnikud (ERM Teater)
19. Pille Jänes - Põud ja vihm... (Eesti Draamateater)
18. Wu Lei - Lageda laulud (Vanemuine)
17. Kirill Safonov - Mina olin siin (Fine5 Tantsuteater)
16. Liina Unt - Armas luiskaja (Kadrioru Kunstimuuseumi projekt)
15. Karmo Mende - Vihmausside elust (Tallinna Linnateater)
14. Iir Hermeliin - Kirvetüü (Vanemuine)
13. Kristel Maamägi - Momo (NUKU)
12. Kristjan Suits - Kant (Tallinna Linnateater)
11. Kairi Maidla - Eesti jumalad (Paide Teater)

10. Maret Tamme - Faehlmann (Vanemuine)
9. Inga Vares - Ernesto küülikud (Must Kast)
8. Kristjan Suits - Nukumaja, osa 2 (Eesti Draamateater)
7. Pille Jänes - Armastus Krimmis (Eesti Draamateater)
6. Kalle Aasamäe - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)

5. Liina Unt - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
4. Gerly Tinn - Teatrisaaga W (Vanemuine)
3. Triinu Pungits - Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast (Vanemuine)
2. Pille Jänes - Miks Jeppe joob? (Rakvere Teater)
1. Gerly Tinn - Naiste kool (Vanemuine)


MUUSIKALINE-/HELIKUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKA JA HELIDEGA TOP20

20. Ragnar Toompuu - Marite Butkaite eksklusiivsetel tekstidel (Improteater Impeerium/Tilt-festival)
19. Mart Rauba - Kuidas minust sai Hapkomah (Ugala)
18. Siim Aimla/Ara Yaralyan(live-esitus) - Mõrvad Rue Morgue'il (Kellerteater)
17. Vahur Keller/Liina Sumera/Rene Topolev - Kodukäijad (Kellerteater)
16. Peeter Konovalov - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
15. Liisa Koemets - Vanahunt (Taarka Pärimusteater)
14. Hannaliisa Uusma - Minu nimi on Xiaodie, but you can call me baby (Movement in Principle/Sõltumatu Tantsu Lava)
13. Lauri Lüdimois/Arno Tamm (muusikaline kujundus)+ muusikud(Arno Tamm, Marvin Mitt, Kalev Välk, Mart Nõmm ja Marko Mägi) - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
12. Merike Paberits&trupp - Eestlaste muiste lugu ja sugu (Vaba Vanker)
11. Jürgen Kristoffer Korstnik - Esimesed suudlused (Salme Teater)

10. Mikk Mengel - Apelsinitüdruk - helikujundus (NUKU)
9. Mingo Rajandi - Kontrabass (Eesti Draamateater)
8. Tõnu Raadik - Kassid - muusikajuht+live-muusik (Piip ja Tuut Teater)
7. Kristjan Järvi(muusikaline juht ja dirigent)/Kristo Matson(seadete autor)/Tallinna Kammerotkester(live-esitus) - Planeet Harmoonia (Birgitta-festival)
6. Hirvo Surve/Estonia poiste ja noormeestekoor (kooriseaded ja live-esitus) - Hakkame, mehed, minema (Eesti Päevalehe projekt)

5. Deniss Vinogradov/Lilia Märtmaa - Siddharta (Goltsman Ballet/Tervendavad helid)
4. Mait Rebane - Garaaž (PolygonTeater/Vana Baskini Teater)
3. Peeter Konovalov/Andre Maaker - Once (Ugala)
2. Vladimir Džumkov (helidisainer) - Ära imesta kui sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
1. Rauno Vaher/Kenn-Eerik Kannike/Kirill Havanski - Eesti jumalad (Paide Teater)


PARIM HELILOOJA (ORIGINAAL) TOP20

20. Markus Robam - Ööpiltnikud (ERM Teater)
19. Ardo Ran Varres - Juudit (R.A.A.A.M.)
18. Marten Kuningas - Jõud (Must Kast)
17. Toomas Lunge - Kadri (Emajõe Suveteater)
16. Raido Linkmann/Mari Jürjens - Kuldse liilia saladus (Rakvere Teater)
15. Katri Rebane - Sipsik ja vana-aja asjad (Estonia)
14. Jarek Kasar - Oliver Twist (Endla)
13. Henry Kõrvits/Paul Oja - Vapruse värinad (NUKU)
12. Argo Vals - Somnium (Tallinna Tantsuteater)
11. Tauno Aints/Ardo Ran Varres/Leslie Da Bass - Teatrisaaga W (Vanemuine

10. Deniss Vinogradov/Lilia Märtmaa - Siddharta (Goltsman Ballet/Tervendavad Helid)
9. Jürgen Kristoffer Korstnik - Esimesed suudlused (Salme Teater)
8. Mait Rebane - Garaaž (PolygonTeater/Vana Baskini Teater)
7. Siim Aimla - Mõrvad Rue Morgue'il (Kellerteater)
6. Urmas Lattikas - Apelsinitüdruk (NUKU)

5. Veiko Tubin - Dekameron (VAT Teater)
4. Peeter Konovalov - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
3. Raido Linkmann - Emilie Sagée (Kellerteater)
2. Rauno Vaher/Kenn-Eerik Kannike/Kirill Havanski - Eesti jumalad (Paide Teater)
1. Aleksandr Žedeljov - Momo (NUKU)


PARIM LAUL TEATRIS (mida varem pole EESTI KEELES kuulnud) TOP20

20. Naised - vene musketäridefilmi laulu eestistatud versioon - paka, paka pakiraam... (Apollo Film Productions)
19. Jõud - "Jõud" (Must Kast)
18. Oliver Twist - varga (Ott Raidmets) laul (Endla)
17. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Puhviku-laul (Ugala)
16. Kassid - halli kassi laul (Piip ja Tuut Teater)
15. Kassid - musta kassi laul (Piip ja Tuut Teater)
14. Vapruse värinad - Volli ja Ville alguseräpp (NUKU)
13. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - naised, kes kohtlevad oma meest, nagu tolmulappi-laul (Ugala)
12. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Nõukogude Liidu tõus ja langus (esitas Laura Kalle) (Ugala)
11. Kuidas minust sai Hapkomah - Narko-räpp (Sass Henno/Mart Rauba) (Ugala)

10. Teatrisaaga W - ainus, mis on parem kolisevast on krabisev (esitas trio-Jaan Willem Sibul, Jüri Lumiste, Veiko Porkanen) (Vanemuine)
9. Röövel Hotzenplotz - Vanaema rattasõidulaul (esitas Getter Meresmaa) (NUKU)
8. Kirvetüü - Setu naiskoori harjutuslaul (Vanemuine)
7. Vanahunt - Petserihin lähen luvva ärä müün (Taarka Pärimusteater)
6. Once - Priit Võigemasti etenduse alguses esitatud laul

5. Kommuun - "halvad päevad"(naiste päevade hümn) (Tallinna Linnateater)
4. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Terje Tseko tagaajamise laul (Ugala)
3. Vapruse värinad - väikeste luikede tantsu uusversioon - roheline räpp (NUKU
2. Once - kuulsa hiti "Falling slowly" eestikeelne versioon (Ugala)
1. Kuldse liilia saladus - Mari Jürjensi kirjutatud/esitatud nimilaul (Rakvere Teater)


PARIM VISUAAL-/TEHNILISED LAHENDUSED/VIDEOKUNST TOP20

20. Rene Topolev - Armunud alkeemik (Kellerteater)
19. Epp Kubu - Vapruse värinad (NUKU)
18. Ann Einberg - Linnade põletamine (Eesti Draamateater)
17. Sander Põldsaar/Pille Kannimäe - Planeet Harmoonia (Birgitt-festival)
16. Kärt Petser - Kuidas minust sai Hapkomah (Ugala)
15. Rene Topolev/Robert Olisah - Minu vanaisa osaks lennata (Piip ja Tuut Teater)
14. ?? - dekameron (Martin Kirsiste EMTA projekt)
13. ?? - Vaenlane (Vene Teater)
12. Tauno Makke/Jekaterina Abramova/Silver Kaljula - Rahvavaenlane (Eesti Draamateater)
11. Kärt Petser - Tuhkatriinu (Ugala)

10. Carmen Seljamaa - Kihk (TeMuFi)
9. Julia Ishakova - Lõhe (Vaba Lava)
8. Argo Valdmaa - Oliver Twist (Endla)
7. Alyona Movko - See laps (Theatrum)
6. Valentin Silitsenko - Trisolde. Nuttev tamm (Fine5 Tantsuteater)

5. Laura Romanova - Minu eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)
4. Kärt Petser - Pipi peab jõule (TÜ VKA/Rakvere Teater)
3. Emer Värk - Mulla all (Apollo Film Productions)
2. Argo Valdmaa/Janek Savolainen - Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast (Vanemuine)
1. Taavi "Miisu" Varm - Momo (NUKU)


PARIM VALGUSKUNSTNIK TOP20

20. Sander Põllu - Kiskja (VAT Teater)
19. Priidu Adlas - Minu eesti vanaema (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)
18. Priidu Adlas - Planeet Harmoonia (Birgitta-festival)
17. Mari-Riin Paavo - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)
16. Anton Kulagin - Minu nimi on Xiaodie, but you can call me baby (Movement in Principle/Sõltumatu Tantsu Lava)
15. Priidu Adlas - Faehlmann (Vanemuine)
14. Priidu Adlas - Somnium (Tallinna Tantsuteater)
13. Rene Liivamägi - Minu haukuv koer (Karlova Teater)
12. Rene Liivamägi - Momo (NUKU)
11. Villu Konrad/Laura Maria Mäits - Once (Ugala)

10. Roomet Villau - Kinnine kohus (Rakvere Teater)
9. Ants Kurist - Trisolde. Nuttev tamm (Fine5 Tantsuteater)
8. Karl Marken - Ernesto küülikud (Must Kast)
7. Priidu Adlas - Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast (Vanemuine)
6. Rene Liivamägi - Kuldse liilia saladus (Rakvere Teater)

5. Kristjan Suits - Julm mõrvar Hasse Karlsson... (Vanemuine)
4. Priidu Adlas - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
3. Priidu Adlas - Juudit (R.A.A.A.M.)
2. Rene Liivamägi - Teatrisaaga W (Vanemuine)
1. Rene Liivamägi - Puumees (Tartu Uus Teater)


PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE TANTSULAVASTUSES/MUUSIKALIS, SEGAŽANRI- VÕI EKSPERIMENAALLAVASTUSES TOP20

20. Steffi Pähn/Ursel Tilk - Between dreams and drowning (Paide Teater/Sõltumatu Tantsu Lava)
19. Marika Aidla - Pidu tuli (Raadi Suveteater)
18. ?? - Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi (Ugala)
17. Jaanika Tammaru - Pipi peab jõule (TÜ VKA/Rakvere Teater)
16. Raho Aadla/Arolin Raudva - Emilie Sagee (Kellerteater)
15. Helen Solovjev - Jõud (Must Kast)
14. Tiina Mölder/Kärt Tõnisson/Helen Reitsnik/Ajjar Ausma/Päär Päärenson - 2+2=22 (Sõltumatu Tantsu Lava)
13. Maria Goltsman/Kirsi Mari Lepik - Siddharta (Goltsman Ballet/Tervendavad Helid)
12. Heili Lindepuu - Somnium (Tallinna Tantsuteater)
11. Marge Ehrenbusch - Kassid (Piip ja Tuut Teater)

10. Olga Zitluhina/trupp - Mina olin siin (Fine5 Tantsuteater)
9. Maria Goltsman - Maal, mis tantsib (Goltsman Ballet/Mone2Klimt)
8. Heili Lindepuu - Kadri (Emajõe Suveteater)
7. Adrienne Åbjörn/Rein Oja - West Side Story (Estonia)
6. Britt Kõrsmaa - Teatrisaaga W (Vanemuine)

5. Rauno Zubko/Siim Praats - Oliver Twist (Endla)
4. Renee Nõmmik/Simo Kruusement - Trisolde. Nuttev tamm (Fine5 Tantsuteater)
3. Janek Savolainen - Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast (Vanemuine)
2. Olga Privis - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse (Vaba Lava Narva/Vene Teater)
1. Wang Yuanyuan - Lageda laulud (Vanemuine)


PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE DRAAMALAVASTUSES TOP20

20. Hanna Junti - 100 M More (TÜ VKA/Tartu Uus Teater)
19. Hellar Bergmann - Ihu paradiis (Endla)
18. ? - Eesti jumalad (Paide Teater)
17. ? - Vanahunt (Taarka Pärimusteater)
16. Ruth Zaporah - Ruth (Ugala)
15. Stasys Brilis - Naised (Apollo Film Productions)
14. ?? - Onu Vanja (Rakvere Teater)
13. Sylvia Köster - Kuldse liilia saladus (Rakvere Teater)
12. Oleg Titov - Tuhkatriinu (Ugala)
11. Raido Mägi - Etturid (Ugala)

10. Marika Aidla - Naiste kool (Vanemuine)
9. Rauno Zubko - Pidusöök (Endla)
8. Stasys Brilis - Püksid maha! (Apollo Film Productions)
7. Siim Tõniste - Kiskja (VAT Teater)
6. Silas Stubbs - Ööpiltnikud (ERM Teater)

5. Tiina Mölder - Ihnus (VHK/Theatrum)
4. Renate Keerd - Tantsutund (Endla)
3. Jaanika Tammaru - Kuidas minust sai Hapkomah (TÜ VKA/Ugala)
2. Rauno Zubko - Gesamtkunswerk (Kinoteater)
1. Renee Nõmmik ja Tiina Ollesk - Juudit (R.A.A.A.M.)


PARIM TANTSIJA TANTSU-, MUUSIKA või SEGAETENDUSES TOP10

10. Katre Sabbal - Trisolde. Nuttev tamm  (Fine5 Tantsuteater)
9. Merilin Mutli - Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast (Vanemuine)
8. Simo Kruusement - Trisolde. Nuttev tamm (Fine5 Tantsuteater)
7. Matteo Tonolo - Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast (Vanemuine)
6. Maria Engel - Teravmeelne hidalgo Don Quijote La Manchast (Vanemuine)

5. Maria Engel - Teatrisaaga W (Vanemuine)
4. Alain Diveaux - Lageda laulud (Vanemuine)
3. Raminta Radžykaite - Lageda laulud (Vanemuine)
2. Gus Upscotch - Lageda laulud (Vanemuine)
1. Tiina Ollesk - Trisolde. Nuttev tamm (Fine5 Tantsuteater)


PARIM TANTSIJA DRAAMAETENDUSES või DRAAMANÄITLEJA TOP10

10. Riina Maidre ja Kristo Viiding - Juudit (R.A.A.A.M.)
9. Maarja Tammemägi - Kassid (Piip ja Tuut Teater)
8. Janek Joost - Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast (Vanemuin)
7. Nikolai Bentsler - Püksid maha! (Apollo Film Productions)
6. Jaanus Tepomees - Somnium (Tallinna Tantsuteater)

5. Miika Pihlak - Kuidas minust sain Hapkomah (Ugala)
4. Kadri Rämmeld ja Janek Sarapson - Tantsutund (Endla)
3. Markus Truup - Paratamatus elada ühel ajal (Von Krahli Teater)
2. Aarne Soro ja Jaana Kena - Etturid (Ugala)
1. Sander Rebane ja Getter Meresmaa - Gesamtkunswerk (Kinoteater)


SUURIM POSITIIVNE ÜLLATUS või AVASTUS TOP20

20. Tatjana Manevskaja - Utoopia (eskiis) (Kuldse Maski off-programm)
19. Igor Rogatšov - Vaenlane (Vene Teater)
18. Vaba Vanker - Eestlaste muistne lugu ja sugu
17. Goltsman Ballet - Siddharta ja Maal, mis tantsib
16. Riho Kütsar - Pidu tuli
15. Vallo Kirs - Tuhkatriinu
14. Taarka Pärimusteater - Vanahunt
13. Marika Palm - Surmkindlad asjad siin elus
12. Helena Lotman - Teatrisaaga W
11. Simo Kruusement - Trisolde. Nuttev tamm

10. Ants Kurist - Trisolde. Nuttev tamm
9. Janek Sarapson - Tantsutund
8. Tiina Ollest - Trisolde. Nuttev tamm
7. Andres Puustusmaa - AV Maria
6. Tõnn Lamp - Gorge Mastromase rituaalne tapmine

5. Taavi "Miisu" Varm - Momo
4. Elle Kull - Lootuskiir pimeduses
3. Triin Lepik - Ihu paradiis
2. Ott Sepp - Kirvetüü
1. Piret Simson - Ööpiltnikud


PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA TOP20

20. Kaija M Kalvet "Jõud" (Must Kast)
19. Henrik Kalmet/Paul Piik/Paavo Piik "Pidusöök" (Endla)
18. Andra Teede "Hakkame, mehed, minema" (Eesti Päevalehe projekt)
17. Trupp "Lõhe" (Vaba Lava)
16. Karl Laumets/Liisa Saaremäel "Leek" (Teatri- ja Muusikamuuseumi projekt)
15. Karl Koppelmaa "sest meid on õpetatud madusid kartma" (Teater Kelm)
14. Loone Ots "Üksi lehekuu põues" (TikerKultuur)
13. Paavo Piik ja trupp "Gesamtkunswerk" (Kinoteater)
12. Andri Luup "Muna" (Theatrum)
11. Loone Ots/Anu Tonts/Ain Mäeots/Rein Pakk "Teatrisaaga W" (Vanemuine)

10. Loone Ots/Kaili Viidas "Ihu paradiis" (Endla)
9. Margus Tabor "Mammaga mandril - Mamma lood Tallinna moodi" (Margus Tabor)
8. Gerda Kordemets "Ööpiltnikud" (ERM Teater)
7. Helen Rekkor "Kiskja" (VAT Teater)
6. Julia Aug "Minu eesti vanaema" (Vaba Lava Narva/R.A.A.A.M.)

5. Liis Aedmaa/Laura Kalle "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi" (Ugala)
4. Jaan Tätte "Õnnelik tund" (Pullitalliteater)
3. Tiit Palu "Tere, kallis!" (Vanemuine)
2. Karl Koppelmaa "AV Maria" (Teater Kelm)
1. Ott Kilusk "Kirvetüü" (Vanemuine)


VÄLISMAINE DRAMATURGIA ESIMEST KORDA EESTI LAVAL TOP10

10. Joel Pommerat "See laps" (Theatrum)
9. James McLindon "Mulla all" (Apollo Film Productions)
8. Ingmar Bergman "Nagu peeglis" (Rakvere Teater)
7. Eric Coble "Minu haukuv koer" (Karlova Teater)
6. Pavel Demirski "Ära imesta kui sinu maja süütama tullakse" (Vaba Lava Narva/Vene Teater)

5. Andrew Bovell "Surmkindlad asjad siin elus" (Ugala)
4. Marius Ivaškevičius "Kant" (Tallinna Linnateater)
3. Bertold Brecht "Kaukaasia kriidiring" (Vanemuine)
2. Marius von Mayenburg "Monument" (Kinoteater/Von Krahli Teater)
1. Lucas Hnath "Nukumaja, osa 2" (Eesti Draamateater)


PARIM DRAMATISEERING TOP20

20. Tiit Palu "Armastuse narrid" (Pärnu Suveteater)
19. Vahur Keller "Mõrvad Rue Morgue'il" (Kellerteater)
18. Timo Diener'i eestindused "Mulla all" (Apollo Film Productions)
17. Mihkel Seeder "Kauka jumal" (VAT Teater)
16. Kati Kivitar "Sipsik ja vana-aja asjad" (Estonia)
15. Mari Tammar "Eestlaste muistne lugu ja sugu" (Vaba Vanker)
14. Damir Salimzianov "Kapten Mihkel" (R.A.A.A.M.)
13. Kaija M Kalvet "Jõud" (Must Kast)
12. Kertu Moppel "Rahvavaenlane" (Eesti Draamateater)
11. Katrin Pärn/Janek Savolainen "Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast" (Vanemuine)

10. Jim Ashilevi "Kuidas minust sai Hapkomah" (TÜ VKA/Ugala)
9. Mihkel Seeder "Kiskja" (VAT Teater)
8. Priit Põldma "Momo" (NUKU)
7. Taago Tubin "Etturid" (Ugala)
6. Priit Põldma "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" (Ugala)

5. Ott Kilusk "Vanahunt" (Taarka Pärimusteater)
4. Kaija M Kalvet "Ernesto küülikud" (Must Kast)
3. Kai Aareleid "Linnade põletamine" (Eesti Draamateater)
2. Aare Toikka "Dekameron" (TÜ VKA/VAT Teater)
1. Sander Pukk/Priit Põldma "Apelsinitüdruk" (NUKU)


PARIM ANSAMBLIMÄNG TOP20

20. Eesti jumalad - Paide Teater
19. Lootuskiir pimeduses - Sundown Entertainment
18. Linnade põletamine - Eesti Draamateater
17. Ööpiltnikud - ERM Teater
16. Etturid - Ugala
15. Põud ja vihm... - Eesti Draamateater
14. Naiste kool - Vanemuine
13. Pipi peab jõule - TÜ VKA 12.lend/Rakvere Teater
12. Momo - NUKU
11. Teatrisaaga W - Vanemuine

10. Kaukaasia kriidiring - Vanemuine
9. Once - Ugala
8. Ernesto küülikud - Must Kast
7. Kant - Tallinna Linnateater
6. Vanahunt - Taarka Pärimusteater

5. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Ugala
4. Surmkindlad asjad siin elus - Ugala
3. Kirvetüü - Vanemuine
2. Dekameron - TÜ VKA 12.lend/VAT Teater
1. Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse - Vaba Lava Narva/Vene Teater


PARIM KOMÖÖDIA/DRAMÖÖDIA

20. Kontrabass - Eesti Draamateater
19. Eesti jumalad - Paide Teater
18. Onu Heinari lood - Tallinna Kammerteater
17. Lootuskiir pimeduses - Sundown Entertainment
16. Piip ja Tuut lähevad kosja - Piip ja Tuut Teater
15. Piip ja Tuut ooperis - Hansuke ja Greteke - Piip ja Tuut Teater
14. Tantsutund - Endla
13. Kaks tosinat tulipunast roosi - Rakvere Teater
12. Vanahunt - Taarka Pärimusteater
11. Gesamtkunstwerk - Kinoteater

10. Armastuse narrid - Pärnu Suveteater
9. Monument - Kinoteater
8. Tere, kallis! - Vanemuine
7. Kirvetüü - Vanemuine
6. Õnnelik tund - Pullitalliteater

5. Naiste kool - Vanemuine
4. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala
3. Mammaga mandril-Mamma lood Tallinna moodi - Margus Tabor
2. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Ugala
1. Dekameron - TÜ VKA 12.lend/VAT Teater


PARIM PÕNEVIK TOP10

10. Kuidas minust sai Hapkomah - TÜ VKA 13.lend/Ugala
9. dekameron - Martin Kirsiste EMTA projekt
8. Momo - NUKU
7. Kirvetüü - Vanemuine
6. Vaenlane - Vene Teater

5. Etturid - Ugala
4. Ruth - Ugala
3. Mõrvad Rue Morgue'il - Kellerteater
2. Emilie Sagee - Kellerteater
1. Kiskja - VAT Teater


PARIM MUUSIKALINE-/TANTSULINE-/EKSPERIMENTAALNE LAVASTUS TOP20

20. Ööpiltnikud - ERM Teater
19. Jõud - Must Kast
18. Kassid - Piip ja Tuut Teater
17. Ihu paradiis - Endla
16. Trisolde. Nuttev tamm - Fine5 Tantsuteater
15. Maria Callase meistriklass - Komöödiateater
14. Eesti jumalad - Paide Teater
13. Gesamtkunstwerk - Kinoteater
12. Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala
11. Between dreams and drowning - Paide Teater/Sõltumatu Tanstu Lava

10. Hakkam, mehed, minema - Eesti Päevalehe projekt
9. Kaukaasia kriidiring - Vanemuine
8. Kontrabass - Eesti Draamateater
7. Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast - Vanemuine
6. Teatrisaaga W - Vanemuine

5. Once - Ugala
4. Vanahunt - Taarka Pärimusteater
3. Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi - Ugala
2. Dekameron - TÜ VKA 12.lend/VAT Teater
1. Ära imesta, kui Sinu maja süütama tullakse - Vaba Lava Narva/Vene Teater


PARIM LASTE- JA NOORTETEATER TOP20

20. 5 grammi - Must Kast
19. Oliver Twist - Endla
18. Kuldse liilia saladus - Rakvere Teater
17. Õuduste kool - Kellerteater
16. Röövel Hotzenplotz - NUKU
15. Sipsik ja vana-aja asjad - Estonia
14. Me mängime armastust - Piip ja Tuut Teater
13. Piip ja Tuut lähevad kosja - Piip ja Tuut Teater
12. Vapruse värinad - NUKU
11. Pipi peab jõule - TÜ VKA 12.lend/Rakvere Teater

10. Piip ja Tuut ooperis-Hansuke ja Greteke - Piip ja Tuut Teater
9. Kadri - Emajõe Suveteater
8. Jõud - Must Kast
7. Tuhkatriinu - Ugala
6. Kassid - Piip ja Tuut Teater

5. Ihnus - VHK/Theatrum
4. Kuidas minust sai Hapkomah - Ugala
3. Momo - NUKU
2. Apelsinitüdruk - NUKU
1. Ernesto küülikud - Must Kast


MITTE-EESTIKEELNE TEATER EESTIMAA PINNAL TOP3 (nähtud 9st)

3. Vaenlane - Vene Teater
2. Kankaan - Peterburi Muusikalise Komöödia Teater
1. Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse - Vaba Lava Narva/Vene Teater


AUDIONÄITLEMINE MEESTE TOP10

10. Karol Kuntsel - Frozen 2
9. Jan Uuspõld - Vanamehe film
8. Tõnu Oja - Lemmikloomade salajane elu 2
7. Indrek Taalmaa - Frozen 2
6. Egon Nuter - Frozen 2

5. Erki Laur - Lion King
4. Marko Matvere - Lion King
3. Tõnu Oja - Kuidas taltsutada lohet 3
2. Valter Soosalu - Lion King
1. Mait Malmsten - Lion King


AUDIONÄITLEMINE NAISTE TOP10

10. Evelin Võigemast - Imelised 2
9. Evelin Võigemast - Lemmikloomade salajane elu 2
8. Maiken Schmidt -Toy Story 4
7. Hanna-Liina Võsa - Frozen 2
6. Piret Krumm - Lemmikloomade salajane elu 2

5. Mirtel Pohla - Toy Story 4
4. Marilyn Jurman - Kuidas taltsutada lohet 3
3. Kaisa Selde - Toy Story 4
2. Hele Kõrve - Frozen 2
1. Elisabet Reinsalu - Imelised 2


PARIM PISIROLL 10 PARIMAT (mitte edetabel)

Andres Roosileht - Momo  (NUKU)
Carmen Mikiver - Pidusöök (Endla)
Epp Eespäev - Kand (Tallinna Linnateater)
Helene Vannar - Vihmausside elust (Tallinna Linnateater)
Hendrik Toompere - Armastus Krimmis (Eesti Draamateater)
Liisa Aibel - Kaks tosinat tulipunast roosi (Rakvere Teater)
Luule Komissarov - Toru. Krossides läbi elu (Ugala)
Maria Klenskaja - Armastus Krimmis (Eesti Draamateater)
Oleg Titov - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus (Ugala)


2019. AASTA PARIM TEATER (enim mainitud siin tabelites) TOP20 (kokku figureerib siin tabelites 57 erinevat teatrit ja projekti)

20. FINE5 TANTSUTEATER (12)
17.-19. ERM TEATER (13)
17.-19. KELLERTEATER (13)
17.-19. PIIP JA TUUT TEATER (13)
14.-16. THEATRUM (14)
14.-16. KINOTEATER (14)
14.-16 TEATER KELM (14)
13. R.A.A.A.M. (17)
12. VAT TEATER (20)
11. MUST KAST (22)

9.-10. ENDLA (23)
9.-10. RAKVERE TEATER (23)
6.-8. TÜ VKA (24)
6.-8. NUKU (24)
6.-8. VENE TEATER (24)
5. TALLINNA LINNATEATER (29)
4. VABA LAVA (31)
3. EESTI DRAAMATEATER (38)

1.-2. VANEMUINE (75 mainimist)   ja  1.-2. UGALA (75 mainimist)