Kodoaknad ei unu - Teater Varius - 2024 Suveteatripäevik 15.sissekanne

„Kodoaknad ei unu.“ Nii kaua, kui hing on sees, leiab alati põhjuse kodupaika kokku tulla

Suurest üle mere põgenemisest kõnelev lavastus toob vaataja ette Kihnu ajaloo verstapostid, kohad ja inimesed.

Sõit Kihnu, tubli tund merelainetel, on juba iseenesest elamus! Lummav otsatu avarus ja vabadus – hing ja vaim saavad korralikult kosutust. Kohale jõudes jalgrattaga saare teises otsas toimuvale etendusele sõites saab ka saare sisemusele silma peale visata. Kui mandril on kodukohvikute päevad, siis Kihnus on nii mõnelegi õuele püsivalt külalistele söömiseks üles seatud lauad-toolid ja pakutakse hõrgutisi, muu hulgas hülgeliha ja suitsukala. Otse loomulikult ka Kihnu oma saia ja leiba, mis on täiesti erilise maitsega. Ahjusoojad ja üpris pirakad, oleks nagu pikkupidi täpselt saare rendirataste korvi mõõdu järgi tehtud!

Ja muidugi need punaviirulised kördid, mis siin-seal Kihnu naistel vilksatavad! Panevad vist silmad virvendama ka kõige kogenumatel seelikuküttidel! Sellega tuleb mõistagi ettevaatlik olla, sest Kihnu naised olla teada-tuntult kanged, siin maal on just nende käes võim. Sest kui mehed jäävad naiste töödega jänni, siis Kihnu naised teevad ära nii meeste kui ka enda tööd. Aga nagu isegi New York Times viis aastat tagasi kirjutas, siis on üks töö, mida Kihnu naised ei tee: hauakaevamine. Kuigi seegi on vist nüüdseks rohkem legend.

Kes juba korra Kihnu läheb...

Loe edasi kogu arvustust siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120315380/arvustus-kodoaknad-ei-unu-nii-kaua-kui-hing-on-sees-leiab-alati-pohjuse-kodupaika-kokku-tulla

Lavastuse turunduslik tekst (siinsed fotod tegi Silvia Soide):

SUVELAVASTUS KIHNUS

KODOAKNAD EI UNU

Metsamaa pärimustalus augustis 2024

Etendusest

Aastal 2024 möödub 80 aastat eestlaste sundpõgenemisest läände. Eriti traagiline oli see väikesel Kihnu saarel. Ainuüksi Kihnu kaudu siirdus 1944. aasta suvel ja sügisel välismaale üle 3000 eestlase, sealhulgas lahkus kolmandik Kihnu saare elanikkonnast (üle 300 inimese).

2024. aastal saab Kihnu Muuseumil täis 50. tegevusaasta ning juubeliaastat tähistatakse Teise maailmasõja lõpus toimunud kihnlaste väljarände teemalise uurimistöö, seminari ning näitusega, mida toetab kavandatav lavastus „Kodoaknad ei unu!“ Metsamaa taluõuel. Lavastus käsitleb ka talu saamislugu.

Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu on saarerahva ja Tallinna Linnateatri näitlejatega koostööd teinud 6 aastat tagasi lustliku lavastusega „Meri muigab teitele vasta …“ mis toetus Kihnu pärimuskultuurile. Seekordne lavastus toetub inimsaatusele, ajaloole, kust ei puudu ka Kihnu rahvakultuur, laul ja tants.

Autor alustas materjalide kogumist juba selle aasta jaanuaris, lugenud kirjavahetusi, intervjueerinud kihnlaste järeltulijad Eestis ja Rootsis. Traagikat on nendes inimsaatustes küllaga, aga puudu pole ka heast huumorist. 

Lavastuse ettevalmistamisel on suur abi olnud Kaja Haukanõmmel, kelle doktoritöö käsitles Balti pagulaste temaatikat ja kes jõudis intervjueerida ka siit ilmast juba tänaseks lahkunud kihnlasi.

Kogutud materjalid on kavas üle anda Kihnu muuseumile.                        

Projekti teostaja on MTÜ Teater Varius.

Lavastusmeeskond

Autor ja lavastaja – HEIDI SARAPUU

Kunstnikud – KARMO MENDE, MARE KÕRTSINI

Muusikaline kujundaja – PEETER KALJUMÄE

Tantsuseaded – AARE RANDER

Kostüümikunstnik – JANA WOLKE

Grimm – TUULI ALLIKSAAR

Osades – LII TEDRE, LAURI NEBEL, PEETER KALJUMÄE, KATRI JUSS (RO Estonia),

URMAS PÕLDMA (RO Estonia), REIN SAAR (RO Estonia), JAANIS VALK, MARIA MICHELSON

Muusikud – MIRJAM AAV, EGERT PULL, ANNI MÄTAS

Kahe isanda teener - Kuressaare Teater - 2024 Suveteatripäevik 14.sissekanne

„Kahe isanda teener“ on vahvalt täidlane eeskujuliku ansamblitunnetusega „bänditeater“

„Kahe isanda teener“ on aus koomusk, mis ei varja, vaid hoopis eputab oma lihtsusega. Etenduse edenedes kütab aga rahvast järjest enam üles. Commedia dell’arte annab tiivad stiiliga ideaalselt sobituvale n-ö ülemängimisele. Vahva mängustiil, mis näis näitlejaid veelgi hoogsamale maneerile inspireerivat.

Kuressaare teatril on kombeks suveks oma teatri seinte vahelt välja kolida ja otsida saarel huvitavaid mängukohti. Sel korral osutus selleks Oti mõisa õu Pöide kihelkonnas. Mõisahoone küljel ilutseb kõrguses aastaarv 1850, mis eeldatavasti märgib praeguse peahoone ehitusaega. Vana rüütlimõis on üks Saaremaa vanimatest, Pöide ordulinnuse majandusmõisana on hoonet esimest korda ürikutes mainitud juba aastal 1309. Seal lavastatud Carlo Goldoni (25.02.1707–6.02.1793) „Kahe isanda teener“ viib meid aga 18.sajandi Veneetsiasse.

Vaen kahe autori vahel

Kes siis ei teaks „Armastust kolme apelsini vastu“, mille autor oli Carlo Gozzi....

Loe edasi kogu arvustust siit: 

https://epl.delfi.ee/artikkel/120314338/arvustus-kahe-isanda-teener-on-vahvalt-taidlane-eeskujuliku-ansamblitunnetusega-banditeater

Teatri turunduslik tekst (siinsed fotod tegi Kalev Lilleorg ja need on pärit Eesti Päevalehest ja teatri FB lehelt):

KAHE ISANDA TEENER

Carlo Goldoni

Igal spagetil on kaks otsa!

Mina, Truffaldino Battochio Bergamo orust, olen lihtne ja aus teener. Sellele vaatamata levib paljudes Itaalia linnades, kus olen oma tagasihoidlikku kõhutäit välja teeninud, minu kohta alatu laimujutt. Mina pidavat olema õgard ja laiskvorst. Selle vale on välja mõelnud need, kes saavad isegi pastakeeduvee vaatamisest kõhuvalu. Need inimesed on mu kauni ja lõppematu söögiisu pärast lihtsalt kadedad.

Eriti nöögitakse mind ühe seiga tõttu, mis leidis aset Veneetsias. Tol imeilusal päeval osutusid minu oskused teenrina nii hinnatuks, et neid vajas suisa kaks isandat. See, mis järgnes, polnud minu süü. Kõik need tähtsad ja armunud sinjoored, sinjoriinad ning see Pasquel, kes selle looga seotud oli, keetsid kokku sellise kirgederisoto, et minul, vaesel mehel ei jäänud mitte midagi muud üle, kui enda aus spagetimulk oma naha päästmiseks tööle panna.

Olen tänulik näitekirjanik Carlo Goldonile, kes mu loo 1746. aastal faktitruilt kirja pani. Kutsun teid kõiki seda vaatama, et mu ausale nimele tehtud ülekohus saaks õigeks seatud nagu kord ja kohus.

Ciaobatta!

Truffaldino 

P.S. Kahjuks ei ole ma ise seda näitemängu lugenud. Pole söömise kõrvalt lihtsalt aega olnud, et lugema õppida.

Autor Carlo Goldoni

Tõlkija Eva Kolli

Lavastaja Sander Pukk

Dramaturgid Siret Campbell ja Sander Pukk

Kunstnik Annika Lindemann

Helilooja Urmas Lattikas

Kostüümide õmblemine ja teostus: Kerli Praks

Osades: Loviise Kapper, Pirte Laura Lember, Kaisa Selde, Karl Edgar Tammi (Must Kast), Theodor Tabor, Tanel Ting, Markus Habakukk ja Jürgen Gansen

Etendused 29. juuli – 10. august Oti mõisa õuel. Algus igal õhtul kell 18:00!

Etendus on kahes vaatuses, kestab umbes 3 tundi.

Täname abi eest: Tallinna Linnateater, Ugala Teater, Endla Teater, Steve Hindrekson, Erki Tammemäe, Annifrid Muda, Mari Pärtelpoeg. 

UFO - Theatrum - 2024 Suveteatripäevik 13.sissekanne

Theatrumi „Ufo“ on puändiga lugu, mis nõuab vaatajalt kannatlikkust. Kohati ehk liigagi palju 

Theatrumi „Ufo“ finaal paneb mõtlema nii ufoteemade kui ka laiemalt jutustatud lugude tõepärasuse olulisusest.

Kui saabus info, et Theatrum plaanib Viinistul välja tuua Venemaal sündinud, kuid pärast täiemahulise sõja algamist kodakondsusest lahti öelnud ja poolakast abikaasa kodakondsuse võtnud Ivan Võrõpajevi 2012. aastal avaldatud näidendi „Ufo“, oli selge, et sellest saab üks suve teatrisündmustest. Eestis tehakse haruharva sci-fi (science fiction ehk teadusulme – toim) sisuga teatrit, kuigi ega „Ufogi“ pole otseselt sci-fi, vaid keskendub inimestele, kes jutustavad lavastuse kaudu oma loo ufoga kohtumisest. Lavastus on eeskätt inimtüüpidest ja laiemalt lugude jutustamisest. Kui oluline on, et lugudel, mida loeme või vaatame teatri/filmi vormis, on tõepõhi all? Olgu lisatud, et autor (koos oma pojaga) tegi näidendi põhjal filmi, mis esilinastus 2020. aastal Varssavi filmifestivalil. See on mõneti oluline infokild, arvestades lavaloo viimast monoloogi.

Taustaks teadmine, et autor intervjueeris 14 inimest, kes on nende endi sõnul olnud tulnukatega vahetus kontaktis, ja valis neist välja kümme. Nii koostaski ta lugudest oma näidendi tervikteksti.

Ainult et see siiski pole päris nii...

Loe kogu arvustust edasi siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120314184/arvustus-theatrumi-ufo-on-puandiga-lugu-mis-nouab-vaatajalt-kannatlikkust-kohati-ehk-liigagi-palju

mh. "Helvin Kaljula oli kogu lavastuse kõige väärtuslikum komponent. Sedavõrd psühholoogiliselt välja tahutud päris inimtüüp ja seda vaid ühe monoloogilõiguga."

Lavastuse turunduslik tekst (siinsed Gabriela Urm'i tehtud fotod on pärit teatri FB seinalt):

UFO

Theatrum

Autor: Ivan Võrõpajev

Lavastaja: Lembit Peterson

Tõlkija: Tiit Alte

Kunstnik: Kalju-Karl Kivi 

Video- ja valguskunstnik: Leon Allik

Helilooja: Tõnis Leemets

Produtsent: Ivo Leek

Osades: Ott Aardam, Andri Luup, Helvin Kaljula, Teele O’Brock, Laura Peterson-Aardam, Tarmo Song, Anna-Magdalena Peterson, Merlin Kivi, Jonathan Peterson, Mark Erik Savi.

Esietendus 4. juulil 2024 Viinistu Katlamaja Teatrisaalis 

„Ufo” avaldub – maandub, veendub ja lavaldub – Viinistu katlamaja teatrisaalis.

Mis on ufo? Mida tähendab kohtuda ufoga? Mis tasandil see toimub? Kas olen ehk minagi juba kohtunud maavälise tsivilisatsiooniga, teadmata, et see oligi see? Millises reaalsuses selline kohtumine  aset leiab, kuidas me tajume reaalsust? Milline osa on siin meie hinge suurel ootusel, igatsusel ja lootusel parema maailma järele, kujutlusel ja fantaasial? Mis see kõik kokku „on”?

„Ufo” autor Ivan Võrõpajev (1974) on üks huvitavamaid kaasaja dramaturge, kelle näidendid püsivad aktuaalsena ja nende lavastusi on alati saatnud suur publikuhuvi kogu maailmas. Ka meil, Eestis. Theatrumi repertuaaris on olnud „Joobnud” ja „Delhi tants”, praegu mängime „Iraani konverentsi”.

Autor otsis interneti teel inimesi, kes väitsid, et neil on olnud kohtumine maavälise tsivilisatsiooniga. Ta valis paljude oma kogemusest rääkinud inimeste seast välja need, kelle lood tundusid kõige adekvaatsemad, kohtus nendega, filmis neid ja kirjutas nende lugude põhjal stsenaariumi. Nii avanesid paljude inimeste elu lood: nende hinged, samuti neid kujundanud olud ja igatsused. 

Kuna kõiki intervjueeritud inimesi pole võimalik tunnistuste andmiseks kindlatel kellaaegadel ühte geograafilisse punkti koondada, siis on näitlejad võtnud enda peale ülesande nende karaktereid, kogemust ja sõnumeid meie ees avada.

Etenduse käigus annavad oma erilistest kohtumistest rõõmsalt ja samas tõsiselt tunnistust 9 meie planeedi eri paikadest pärit, erineva eluea ja kutsumusega, mitmesuguseid ameteid pidavat naist ja meest.

Kutsume teid veetma kaunist suvepäeva Viinistu kultuurikeskuses, et jalutada rannakülas, külastada kunstimuuseumi, mis sisaldab üht rikkalikumat valikut Eesti kunstist läbi aegade, ja viibida loojangu eel etendusel, mis kõneleb inimhinge rahu- ja koduigatsuse kogemise ootamatutest võimalustest meie äreval ajal.

Et saada uut jõudu ja rõõmu igapäevaste ülesannete lahendamiseks ja võimaluse kaasinimeste suuremate ootuste ja lootuste valguses endagi hinge vaadata.

Etendus kestab kuni 3h 15min koos vaheajaga.

Spaghetti - Piip ja Tuut Teater - 2024 Suveteatripäevik 12.sissekanne

„Spaghetti“. Lõbus, õpetlik, musitseerima inspireeriv ja klounaadiga kurameeriv lavalugu 

Piip ja Tuut Teatri „Spaghetti“ pakub mõnusat muusikat, vahvat liikumist ja värviküllast teatriimesid pakkuvat kunstnikutööd. Öeldakse, et mitu kokka head suppi ei keeda, aga kuidas on lood spagettidega? Selle saladuse saab teada Piip ja Tuut Teatri meisterkokkade koguperekomöödiast.

Sissejuhatuseks üks tõestisündinud lugu. Kujuta ette Soomes asuva Tampere kesklinna. Peatänavat Hämeenkatu poolitab sild. Silla kõrval asus 1980ndatel Rosso-nimeline restoran (praegu on selle nimi Puisto), tollal üks kuulsamaid kohalikke itaaliapäraseid restorane. Kord seal seltskonnaga süües soovis keegi oma pastale ketšupit. Palve esitati ettekandjale ja saadeti ta kööki ketšupipudeli järele, ent tuli sealt tagasi mitte teada-tuntud punase kastmega, vaid hoopis vihast punaseks värvunud näoga kokaga, kes karjus juba kaugelt: „Välja minu restoranist! Või temale ei kõlba minu maitsestatud toit!“ Meie saime oma söögi siiski rahulikult lõpetatud, sest pärast kähmlust ketšupisoovijaga ja tolle õue talutamist tuli valge mütsiga köögijumal ja küsis, kas keegi meist veel ketšupit soovib. Keeldusime viisakalt, kuna selline soov oligi tõesti vaid ühel meist.

Peale selle, et Piip ja Tuut Teater on maailma parim, on nad ka maailma kõige targemad Eesti klounid, sest on osanud oma teatri hõlma alla võtta neli andekat näitlejat Viljandi lavakooli 12. lennust – Grete Konksi, Maarja Tammemäe, Stefan Heina ja Kristjan Poomi. Viimati nimetatu neist on nüüd jõudnud otsapidi BFMi filmirežissööriõpingutele ja valmis teinud oma debüütlavastuse. Eks ole ju režissöör teise nimega filmiLAVASTAJA.

Loe edasi kogu arvustust siit:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120310175/arvustus-spaghetti-lobus-opetlik-musitseerima-inspireeriv-ja-klounaadiga-kurameeriv-lavalugu

Turunduslik tekst teatri kodulehelt (esimene siinsetest fotodest on pärit teatri FB seinalt):

Søren Ovesen "SPAGHETTI"

Meisterkokk ja tema abikokk teavad väga täpselt, kuidas itaaliapäraseid spagette õigesti valmistada. Seda tuleb teha nii, nagu vanas heas retseptiraamatus on kirjas ja nii, nagu seda on alati tehtud. Ei mingeid kõrvalekaldumisi. Aga kõik keeratakse köögis peapeale, kui külla tuleb näljane ja veidra olemisega naaber. Kivi ei jää kivi peale, ega pott pliidile. Spagetid valmivad ja maitse on…?

Südamlik ja koomiline lugu sellest, et ka kõige suuremad vastandid, ka kõige kuumemas kohas, nagu köök võivad üksteist rikastada ning erimeelsustest saab üle, kui oled avali meelega ja lased end üllatada.

Taani kaasaegse teatrimehe ja näitekirjaniku Søren Valente Oveseni võluv lugu on juba aastakümneid rõõmustanud noort teatripublikut üle Euroopa. Eestis jõuab näidend esmakordselt lavale 2024. aasta juulis Viscosa kultuuritehases Hiiumaal ning alates sügisest on mängupaigaks Piip ja Tuut Teater Toompeal.

Peredele ja lastele alates 3. eluaastast. 

Kestus 45 minutit

Lavastaja – Kristjan Poom (miisukal „Kassid“)

Koreograaf - Marge Ehrenbusch ("Cabaret Siberia", "Rebane - filosoof", miisukal „Kassid“, muusikal „Tallinna karud“ jt.)

Kunstnik – Inga Vares (miisukal „Kassid“, "Rebane filosoof", muusikal „Tallinna karud“ jt.)

Valguskujundus – Marita Keskküla (muusikal "Tallinna karud")

Helilooja - Tõnu Raadik (miisukal "Kassid"),

Laulusõnad - Grete Konksi

Plakatipilt – Haide Männamäe

Näitlejad – Maarja Tammemägi, Grete Konksi, Stefan Hein (miisukal „Kassid“, „King nr.39“, muusikal „Tallinna karud“ jt.)

Esietendus 2.07.2024 Viscosa kultuuritehases, Hiiumaal

Salakuulaja Vastseliinas - Vastseliina Piiskopilinnuse teatriprojekt - 2024 Suveteatripäevik 11.sissekanne

„Salakuulaja Vastseliinas“ on ideaalne suveteater – vabas õhus, võimsa lavaga, tegevustikku jagub kõikjale 

Põnevus, action ja huumor mängitakse julgeolekueksperdist kirjaniku Erkki Koorti teosel põhinevas lavastuses kenasti välja. Kui võrrelda lavastust millegi varasemaga, tuleb esimesena meelde film „Viimne reliikvia“, kuigi kultusfilmi tegevus toimus kaks sajandit hiljem.

Võrumaa raamatukogu on teinud vahva tähelepaneku autor Erkki Koorti kohta: pärast esimese raamatu avaldamist tutvustati teda esinemistel ja televisioonis kui „julgeolekueksperdist kirjanikku“, viimasel ajal aga „kirjanikust julgeolekueksperti“. Praeguseks avaldatud neljast raamatust kolm kuuluvad Koorti n-ö keskaegsesse krimisarja, kus 1300ndate Kagu- ja Lõuna-Eestis hargnevad lahti ohtrate kuritegudeni viivad tegelikel sündmustel põhinevad seikluslood. Olgugi et kirjanik on laenanud motiive ja lugusid piirkonnast (ja täpsest ajast) hoolimata ka mujalt. Kõik kolm raamatut on olnud nomineeritud Eesti parima raamatu valimisel ilukirjanduse kategoorias ja kirjanik on juba avaldanud, et neljanda osa kirjutamine on tal pooleli.

Kronoloogiliselt need romaanid ei ole järjekorras. Esimesena ilmus „Kättemaks Kirumpääl“. Tänavuses suveteatrikavas esietendunud, lavastaja Tarmo Tagametsa dramatiseeritud „Salakuulaja Vastseliinas“ on tegelikult kolmas osa, ent esimese eellugu, sest Markus (Markus Truup) saabub Kirumpääle just nimelt Vastseliinast. Hiljuti loetud Kirumpää-loo teadmistega varustatult asus ka siinkirjutaja oma üht oodatuimat teatrilavastust vaatama, sest sarja esimene osa tõesti oli sedavõrd hea! ......

Loe edasi kogu arvustust siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120311707/arvustus-salakuulaja-vastseliinas-on-ideaalne-suveteater-vabas-ohus-voimsa-lavaga-tegevustikku-jagub-koikjale

Lavastuse turunduslik tekst (siinsed fotod tegi Rain Traagel):

Vastseliina linnuse suvelavastus "Salakuulaja Vastseliinas"

 

Peaosades Markus Truup ja Sten Karpov

 

2024 aasta suvel rullub Vastseliina linnuses lahti keskaegne müsteerium, mis põhineb päriselulistel sündmustel. Vastseliina Piiskopilinnuse autentses miljöös tuuakse välja suvelavastus, mis on valminud Erkki Koorti romaani ”Salakuulaja Vastseliinas” põhjal. Etendus viib meid tagasi 14.sajandi algusesse, mil ühel suvepäeval saabusid Vastseliina piiskopilinnuse müüre ründama Pihkvast saadetud vibukütid. Peategelase Markuse toob linnusesse selge ülesanne, Kagu-Eestis Liivimaa piire kaitsnud Pugola salka on tabanud reetmine ning mees peab leidma süüdlase. Kas süüdlane leitakse või mitte ning millistesse sekeldustesse noormees oma katsumustel satub, kas meeled võib segi ajada ka mõni ootamatu armumine, seda tuleb oma silmaga vaatama tulla. Lavastuse eesmärk on pakkuda publikule ajastutruud atmosfääri sümbioosis looduse ilu  ja ajaloolise keskkonnaga.

 

Sissepääs linnusealale: alates kella 16.00. Pileti hind sisaldab eelprogrammi.

Eelprogramm: Eelprogrammi käigus on külastajatel võimalik tutvuda keskaja eluoluga meie elamuskeskuses. Uksed avab ka Anatoli Strahhovi maalinäitus “Vaikuse tasakaal”. Lisaks on võimalik osaleda ajastutruudes õpitubades, minna ringkäigule koos linnuse rahvaga, külastada käsitöömeistrite laata ning noorukieas külastajad saavad proovile panna oma oskused seikluslikul "rüütlirajal". Kohapeal pakutakse võimalust keha kinnitada ning nautida erinevate ajastute toite, sealhulgas keskaegset kööki.

 

Autor: Erkki Koort

Lavastaja ja dramatiseerija: Tarmo Tagamets

Lava ja kostüümikunstnik: Riina Vanhanen

Muusika: Vanamuusikaansambel TRAKULA Lätist

Valguskujundaja: Kristen Kalev Lina

Helikunstnik/muusikaline kujundaja: Vootele Ruusmaa

Osades:

Peaosades Markus Truup ja Sten Karpov

Silva Pijon

Agur Seim

Karel Käos

Helgur Rosenthal

Imre Õunapuu (Rakvere teater)

Märten Matsu, (Rakvere teater)

jt.

Korraldaja: Vastseliina Piiskopilinnuse SA

Projekt on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 programmist.

Toetajad: Võru Vallavalitsus