Kuvatud on postitused sildiga Poliitika. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Poliitika. Kuva kõik postitused

reede, 20. märts 2009

Tants Ugala ümber


See segadus, mis on toimumas ühe mu lemmikteatri ümber ja sees on ka minus rahutust tekitanud. Mõtlesin, et ei topi oma nina asjadesse, mis minule ei kuulu...aga kunst kuulub ju rahvale ning ma millegipärast ei saa mitte vaiki olla.
Nimelt tavalise teatrikülastaja jaoks, nagu mina pole üldse vaja teada, mis toimub poliitilises mõttes teatri kulisside taga. Nüüd on aga kogu asi pandud suure kella külge ja tekitab hirmsaid poolt ja vastukajasid, umbes nagu Linnateatri ja Linnavalitsuse hääletamisel ning lubaduste andmise ja võtmise teema mõned kuud tagasi. Millegipärast ei taha pisikeses, teatrit-armastavas Eesti riigis poliitika ja teater kuidagi toimivat ühist maad leida.
Mul on siiralt kahju, et see, mis praegu Ugalas on toimumas, et selle sees on ju inimesed (minu armastatud näitlejad ja teised teatritegijad). Olgu see siis rahulolev või rahulolematu Ugala töötaja. Just teatati ka seda, et Tammearu jääb edasi teatri juhiks, küll aga pannakse keegi teine juhtima majanduslikku poolt. Ja eks see olegi ju eluterve nähtus. Kunstiinimesed on siiski profimad kunsti edasi arendajad ning majandusinimesed osavamad numbrite lugejad. Nii see lihtsalt on elus. Muidugi ideaalne, kui teatri juhtkonnas on nendes kahes inimeses ka ristipidi oskuseid ja teadmisi.
Kuid Delfi avaldas täna Ugala teatri töötajate poolt koostatud ja kultuuriministeeriumi poolt saadetud kirja Ugala juhtkonnale, ehk kokku 26 süüdistust Ugala juhtidele, mis tekitasid minus küll suuremas osas hämmingut. Kas tõesti on seestpoolt vaadatuna asi niipalju hullem kui tavalise teatrikülastaja poolt vaadatuna. Kommenteerin neid mõne lausega, justnimelt "täiesti tavalise teatrikülastaja" pilgu läbi. Aga eks teatris töötavad inimesed ise tea minust paremini. Muidugi kui seal taga pole midagi enamat...
Loomingulised etteheited:

- Viimase kolme hooaja kaootiline kunstiline planeerimine, hõre repertuaaripilt.

??? Kuidas hõre repertuaaripilt? Võtame näiteks ühe mu teise lemmikteatritest, ehk Linnateatri võrdlusmomendina ette (mitte et madaldada Linnateatrit, mis on minu meelest üks eredamaid tippteatreid Eestis, vaid pigem tõsta teist väga head teatrit - Ugalat). Ja võtan võrdlusmomendiks täis kalendrikuu, ehk APRILLi. Ugala mängib 13 erinevat lavastust (neil on kasutusel 2 erinevat saali) - Linnateater 12 erinevat lavastust (neil on kasutusel 3 erinevat saali). Kaootiline kunstiline planeerimine? - Mängitakse ju nii eesti klassikat (Keisri hull), maailma klassikat (Kolm õde), lastele (Tjorven), noortele (Poks), noorematele täiskasvanutele (Börs ja börsitar), keskeale (Helesinine vagun), vanemale publikule (Linnapea). Lisaks kogu perele (suvetükid)… see pole mitte kaootiline, vaid mõnusalt igale maitsele. Kusjuures materjal on ju Tšehhov, Lindgren, Kross jne jne... Teatris peabki olema natuke "erinevaid" tükke. Kaootilisest pole mingit jälge minu meelest. Lisaks on etenduste tase olnud minu kogemuse järgi päris kõrge. Isegi palaganid nagu Meie Mari on tejtud lusti ning mõnusa huumoriga.

- Hetkel on loomingulises trupis vähemalt kolm juhtivat näitlejat, kes esimesel kutsel lahkuvad siit teatrist. Teatri loominguline koosseis ootab kutseid mujalt.

?? Kes?? Indrek Sammul ja Liina Olmaru ju alles läksid sinna? Aga nemad vist on rahulolematud…kui nemad on kolme seas, siis peaks vist arvestama ühena, sest ju nad liiguvad koos… Kui Kadri Lepp on nende kolme hulgas, siis on ka väga hirmus, ta oli ju ka üks neist avalikule pöördumisele allakirjutanud inimestest. Andres Tabun, Peeter Jürgens, Luule Komissarov ja Arvo Raimo ei kirjutanud alla, seega nemad vist on rahul ning ei ole kuhugi minema tormamas? Ja nemad on minu jaoks kõige olulisemad Ugala lavajõud Sammuli, Olmaru ja Lepp-ale lisaks (loe: kõige paremad). Tammearu oleks ise ka, aga teda vist ei saa arvestada antud olukorras ning kahjuks ta ise ei mängi ka tihti viimasel ajal. Peaaegu unustasin - Aarne Soro lahkumisest oleks ka väga kahju.

- Külalislavastajate läbimõtlematu kutsumine.

Mida??? Hetkel ainuke tõeliselt “külalislavastaja” lavastatud tükk on ju “Anna Karenina”, aga see on Ugala repertuaaris olevatest lavastustest KÕIGE TUGEVAM! Ning Vene inimene on suutnud ikkagi selle vene duša tuua lavale täiesti fenomenaalselt! Ma ei saa sellest etteheitest absoluutselt aru! Andres Lepik pole ju otseselt külalislavastaja, ta on ikka vahest Ugalas lavastanud ja isegi mänginud, kuigi tema on ehk ainuke, kellele oleks võinud vihjata (ja Linnapea mulle ei meeldinud ka)...või hoopis Komissarovile, kes lavastas Marilyni? Aga kas mitte needki valikud pole üpris hästi õigustatud lõppuded lõpuks. Lepik on ju ka kauaaegne Ugalalane…või keda ja millist lavastust nad silmas peavad?

- Loomenõukogu soovituslikus funktsioonis ei oma mitte mingisugust jõudu, sest ettepanekuid ei arvestata.

Seda ma ei tea…selles võib olla ka õigus.

- Loomingulise koosseisu „põgenemine“ (Noormets, Raudsepp, Kask, Säälik, Soomets, Võigemast, Kuntsel, Aardam).

Kas nad “põgenesid”, või said lihtsalt sobivamad ja paremad pakkumised? Võigemast läks ju oma naise juurde, tollega samasse teatrisse? Raudsep (huvitav, et nad oma süüdistuses kirjutavad ta nime kahe p-ga, võibolla polegi tegemist Gert Raudsepaga?) sai NO teatrisse, kus tehakse uuenduslikku ja hoopis teistmoodi teatrit. Soometsale tõesti ei antud väärilisi rolle juba mõnda aega, aga tema ütles küll, et lahkus lootuses saada Tallinna, oma elukaaslase ja kodu lähedale? Kuntsel ja Aardam lähevad ju Ugalasse tagasi? Või ei lähe? Igal juhul läksid nad ju pikemale reisile või olen ma millestki valesti aru saanud? Muidugi Aardam tahab ehk ka oma naisega koos kas Tartus või Tallinnas elada ja Kuntsel käis ka ju ETVs tööl. Eks see Ugala ole juba aastaid olnud nö. hüppelauaks teistesse teatritesse. See pole ainult viimase aja ja selle juhtkonnaga seotud nähtus. See lihtsalt on nii kujunenud. Ja väga hea, et Noormets läks Endlasse. Minu meelest on Endla teater ka saanud mingi uue hingamise sisse. Aga Säälik, ma arvasin, et tema jäi pensionile, kas ta tõesti “põgenes”? Kuhu? Ja Kask? Kes Kask? Jaanus Kask on ju ikka teatris edasi. Ja Erni Kask pole ju kunagi mingi kandev näitleja olnudki Ugalas. Ta alles noor ja otsib oma kohta. Ei saa mina aru jälle sellest kohast…muidugi Soometsa ja Võigemasti oleks pidanud üritama kinni hoida rohkemate ja huvitavamate rollidega. See oli küll suur kaotus Ugalale…ja kui Leila Säälik kuhugi “põgenes” siis see ka… aga tahaks teada, et kuhu ja kas tõesti tema lahkumine teatrist on ka selle juhtkonna süü?

- Lavastuste kõrvaldamine repertuaarist loomenõukoguga arutamata.

Hmm, siin ma ei oska kaasa rääkida.

- Külalislavastajate osas teevad otsuseid ainuisikuliselt teatrijuht ja nõukogu esimees.

Seda ma ei tea. Aga kas see polegi mitte õigustatud. Selliseid asju peavadki tippjuhid otsustama, või mis?

- Nõukogu esimees sekkub repertuaarivalikusse, surub läbi oma positsiooni, kokkuleppeid ja eelistusi.

Kas tõesti? See on küll kuritegu. Kui see nii on, siis mul pole midagi kaitseks öelda.

- Eestisiseselt tunnustatud lavastajaid ei kutsuta, sest kardetakse konkurentsi.

Ei ole teiste Eesti teatrite lavastajaid tõesti näinud pikka aega Ugalas lavastamas. Aga kes on olnud ja tulnud see on ju jäänud Tubin näiteks? Lepikut kasutatakse. Komissarovit ka. Aga nemad pole ju otseselt teistest teatritest. Ju siis pole otseselt vajadust olnud, kuigi värske veri ning teistmoodi lavakeele jaoks oleks väga vajalik vahest teisi lavastajaid kutsuda. Aga võibolla on kutsutud, aga pole tulnud?

- Teatri kunstilise ambitsioonikuse madaldamine luues Ugalale ilmse marginaliseerumise ohu ja väljalangemise Eesti teatrimaastiku kõrgkontekstist.

Minu meelest on Ugala endiselt üks viiest parimast Eesti teatrist! See, kulla Ugalalased on teil vale sisetunne! Pigem olen pannud tähele mõne teise teatri taseme langust. Kuid Ugala nagu mitmed muud Eesti teatrid muudkui aga loovad uusi ja häid lavastusi!

- Ugala loomingulise personali sunnismaisus (teistes loomingulistes projektides osalemise välistamine, kuigi see ei taksitaks koduteatri tööd).

On ju nemadki Õnne 13s ja lastesaadetes ja igal pool osalemas. Ma ei tea, aga minu meelest mitte vähem, vaid pigem rohkem kui teiste teatrite omad… Luule teeb Džinnimängu, Soro käis Georg-i filmis, Tabun on olnud filmides, Vaikjärv oli Jõgevamaal Klaveris ja teisedki vilksavad siit-sealt läbi…

Halb sisekliima:

nendele süüdistustele ma ei oska kommentaari anda, sest ma pole osa sellest sisekliimast. Välja poole küll seda aru ei saa, ega ei tunne. “Osavad näitlejad” :) :(

Vähene avatus:

- Teater peab olema kultuurikandja ja tal on kodaniku kaasamise roll.

Ei ole Ugala selles suhtes halvem ega parem kui teised teatrid. Näiteks kodulehtedele ei pane ükski teater “kodanike blogide” arvamustele linke üles :) Ainus erand on Harrastusteater Ellunäod. Rakvere jah, otsib peaosalist “kodanike” hulgast, aga kas seda peetakse silmas? Minu meelest juba see Ugala “rändteater”, mida suveti korraldatakse…see on rohkem kui mida suurem osa Eesti teatereid teeb. Lisaks on Ugalas tihti näitused, ka nende omad, kes pole otseselt majaga seotud. Ma ei mõista seda süüdistust jälle. Kultuurikandja ta juba ju ongi. Teater kui asutus sellisena. Lisaks annavad nad välja igasuguseid Ugala ajalooga seotud raamatuid ja kalendreid ja näitlejate piltidega kaarte jms.

- Koostöö teatriliidu, teatrijuhtide, akadeemia, linna ja teiste avalike organisatsioonidega.

Seda ma ei tea. Isiklikult pole neilt midagi palunud, millele nad kehva koostööga oleksid vastanud. Meenub küll üks jõulupidu, mis sai Ugalaga koostöös peetud. See oli igati vinge ja vahva. Ugala pani täie rauaga! Küll oli kummaline, et tänavuaastasel teatriliidu gaalal on ainult 1 kandidaat Ugalast - Liina Olmaru. Oleks võinud ikka mõnele tehnilisele töötajalegi nõuda au ja kiitust.

- Spartakiaadid ja kohtumised teiste teatritega ei soosita ühiseid ettevõtmisi.

Seda ma ei tea, ma ei liigu nendes piirides.

- Suutmatus sõnastada, korraldada ja visualiseerida teatri nägu.

Minu meelest on Ugalal väga armas Ugala nägu. Natuke ka Viljandi nägu. Samuti natuke ka noorte nägu. Sest paljud tükid lähevad noortele peale või ka klassikud on ju koolilastele vajalikud…viidates Anna Kareninale, Keisri hullule ja Kolmele õele. Samuti vanade heade näitlejate nägu. Nii nende kes laval kui ka nende, kes juba lahkunud (Rein Malmsten näiteks ja sain Ugala "muuseumist" teada, et üks teine mu suuri lemmikuid - Heino Mandri on ka kunagi Ugala näitleja olnud!). Natuke ka 20.lennu nägu ja VKA kooli lõpetanute nägu :) Kindlasti ka mitmete teiste näitlejate ning Tammearu ja Vausi ja mõnede "kõikide aegade" tipplavastuste nägu (näiteks Anna Karenina). Võibolla on viga selle "näo" oma töötajatele sõnastamises? Küsige minu käest, ma ütlen, millisena Ugala nägu paistab! Minule igatahes see nägu meeldib :)

Etteheited nõukogule:

- Nõukogu on loonud olukorra, kus funktsioone kandev võim on koondatud ühe inimese kätte.

See on küll kummaline! Aga parandatav. Ja nõukogu on ju ministri haldusalas. Ministeerium võib seega peeglisse vaadata ja endale häbirõngaid teha, et on lastud tekkida selline olukord.

- Nõukogu esimees sekkub repertuaari valikusse, surudes läbi oma positsiooni oma tahet.

Seda ma ei tea. Aga kommenteerisin sellest hoolimata juba mõni rida üleval pool.
----

Kuidagi Tammearu kaitsta sooviv tunne on (kuigi ma ei tunne teda, ega seda olukorda seestpoolt, võibolla ei peaks ega tohiks midagi öelda). Ma lihtsalt ei mõista pooli nendest etteheidetest. Kahju muidugi, et sellise sisekliima tingimustes on vaja inimestel tööd edasi teha ning praegusel hetkel on teater juskui lõhenenud ning seda jätkata sellise juhtkonna all ju polegi enam võimalik, ega ka minu meelest aus maja töötajate suhtes. Kuid eks kus tikku seal tuld. Ju siis kõik ei ole nii hästi kui väljapoole paistab. Aga selliseid asju saab ka viisakamalt ajada, mitte kogu rahva silme ees. See kivi läheb ministeeriumi kapsaaeda. Oli neil vaja siis nii järsku ja niimoodi lahmima hakata. Oleks kõigepealt võinud ju teha hoiatused või ettekirjutised otse asjaosalistele a la "nii enam edasi minna pole võimalik, pakkuge välja muudatuste ja uuenduste kava". See on ikka nii tüüpiline. Et kui järsku võetakse julgus kokku, et midagi teha, siis hakatakse kohe lahmima. Nii tüüpiline. Ja kurb. Ja kannatavad eelkõige inimesed ise, kelle eludega mängitakse nagu nuppudega.
Ma jään lootma, et asi laheneb ikka kõikide kasuks...eelkõige muidugi, et lemmiknäitlejad kuhugi Ugalast ei "põgeneks". See on hirmus! Nüüd on ju ka uut ja huvitavat verd laval. Ja see oli ju ka juhatuse otsus?!

neljapäev, 22. mai 2008

Kohtumine Urmas Paet -iga


Eile õhtupoolikul, ehk kell 17, külastas Urmas Paet Eesti Maja Stockholmis ning rääkis viimase aja välispoliitika põhiküsimustest. Tegelikkuses väga põgusalt, ehk ainult paarist asjast. Seda peamiselt sellepärast, et temaga kohtuma kogunenud rahvas saaks hoopis tema käest küsida, mis nö. rahva südames hetkel põletab.

Ja need ligikaudu 30 inimest olid päris agarad küsima. Küsimusi oleks jätkunud isegi kauemaks, kuid Suursaadik katkestas jutuvood, kuna välisministri ajagraafik on nagu ta on ja üritus isegi kestis juba mõne minuti üle plaanitust.

Tänaseks on mul meeles järgnevad küsimused:

Kes Ameerika presidendikandidaatidest oleks Eestile parem?
Mida arvab välisminister uuest Venemaa presidendist?
Millest vesteldi Carl Bildtiga?
Mida välisminister arvab NordStream-i hetkeseisust?
Kas välisministril on olemas nimekiri, mille ta tahab oma ametiaja jooksul jõuda ära teha?
Millal tema arvab, et Rootsi liitub NATO-ga?
Millal ja kas muudetakse üksikisiku tulumaksu seadust?
Kas Eesti ei tahaks osta Rootsi militaar-vanakraami? (esimeses reas istus mingi naljakte küsimustega härra)
Kuidas on lood valitsuse lisaeelarvega?
Kuidas venelased tänasel päeval näevad pronkssõduri teemat?
Millal tuleb Euro?
Kuidas on Eesti liitumine Schengeniga mõjutanud asüüli-taotlejate arvu ning muid sisserändajaid?

Ehk küsimusi seinast seina. Ka sisepoliitilisi, sest Suursaadik oma sissejuhatuses kutsus inimesi üles seda tegema, "kuna Paet on kõva käsi ka sisepoliitikas".

Aga nendest vastustest ma ei hakkagi siin eraldi kirjutama. Ma olen ise väga a-poliitiline, ehk jälgin küll mängu ja arvamusi kuid ei eelista ühtki erakonda ega poliitikut otseselt teineteisele. Jah, eks minagi käin alati valimas vastavat sellele, kes just hetkel tundub ajavat seda õiget asja Eesti jaoks ja kaitseks minu arvamusi ning minu naba ümber pöörlevaid teemasid kõige rohkem (või täpsemalt peaks vist ütlema, et kes mind natukenegi uskuda suudab seda panna). Aga need põhimõttelised vastused nendele eeltoodud küsimustele on võimalik leida igalt poolt päevalehtedest ja internetist, sellepärast ei hakka neid pikalt ja laialt siin ära tooma. Mingit "üllatavat uudist" seal polnud. Ei pidanudki olema. Aga mis minule selle ürituse juures väga meeldis, oli see kui inimlik on härra Paet. Ta on tõesti hea poliitik, sest tundub, et rääkides kõigile meile kuulajatele, ei vaadanud ta meile ülevalt alla ega teinud tähtsat nägu. Ta lihtsalt oli nagu üks meie seast. Inimene, kes ka oma igapäevaelu ja oma isiklike kodanikumuredega vaatab ja jälgib poliitikat ning nagu muuseas ajab seda ka ise. Välisministrina ma pole teda pidanud häbenema ja sellest piisab. Ehk pole ta Tom Ilves, kuid siiski üks paremaid, kes on olnud.

Tema lood vene koolis (Õismäel) esinemas käimisest tõi mulle liigutusest külmavärinad. Ta võiks oma sõnad linti võtta ja raamatuks kirjutada, sest ta on tõesti väga osav sõnade ritta seadja. Ja muideks see polnud ainuke kord selle ürituse jooksul. Lugu sellest kuidas ta võttis sõdurist hääletaja peale ning vestles temaga sõdurpoisi arvamustest ja tulevikunägemustest ja sõjakolletest... see kõik kuidas ta seda rääkis tundus nii elav ja mingis mõttes "suure teatrifännina" vaatasin ja sain nagu mingi sarnase kogemuse kui mõne dokumentaalnäidendi vaatamisest. Ja ma ei mõtle sellega midagi irooniliselt vaid igas mõttes positiivselt - siiralt südamest.

Minu silmis küll tema poliitikuaktsiad tõusid. Rohkem selliseid sümpaatseid poliitikuid palun! Olgu nad siis millises erakonnas tahes ja mis nägemustega tahes, aga ennast peab oskama väljendada vastuvõetavalt ja seda härra Paet ka tegi.

Läksin koju ja rääkisin ka naisele, kuidas härra välisminister mulle liigutusjudinad peale tõi ja tema hakkas ka naerma, et pole just tavaline kombinatsioon ehk ei oskaks nagu arvatagi ette, et lähed välisministriga kohtuma ja saad tunda midagi sellist (oma roll on muidugi ka selles, et see toimus ju siin Rootsis ja Eesti kohta...Eesti teema ajab mul kergeminigi siin turjakarvad turri).

Homme tuleb Stockholmi härra peaminister, kellega on juba korralikum võimalus kohtuda. Üritus ka märksa suurem ja tähtsam!
Vaatasin Urmas Paet-i infot valitsuse kodulehelt. Ma ei saa aru, kas ta on samal aastal saanud Tartu Ülikoolist poliitikateaduse kraadi ja ka poliitikateaduse magistrikraadi....ooot....ja samal aastal veel ka saanud täiendhariduse Oslo Ülikoolis. Kuidas see võimalik on.... kõik sama aasta jooksul? See võib nüüd küll kõlada iroonilisena, ja ehk ta tsipa seda ongi (ausalt selles kõiges on midagi kahtlast)...aga selle jaoks pidi tal olema seda Hermione Grangeri pulbrit (see, mille abil ta jõudis kõikidest kursustest ja tundidest osa võtta ja olla samal ajal kõikides kohtades). Sealt leheküljelt selgus ka tema sõnaosavuse allikas - ta on töötanud pikalt ajakirjanikuna nii Eesti Raadios kui ka Postimehes. Raadios alustas ta tööd juba 17 aastaselt, aga 25 aastaselt oli ta juba Nõmme linnaosa vanem.