2022 PÖFF Shorts alafestivali TOP parimad filmid, režissöörid, ekraniseerunud stsenaariumid ja näitlejatööd - Pöffipäevik 2022 - 8.-43.film

PÖFF Shorts 2022 programmidest suutsin tuvastada 16 eestikeelse tekstiga lühifilmi. Vaatasin ära need kōik ja lisaks 20 võōrkeelset või hoopis sōnadeta lühkarit ka. Eestikeelsete kohta tegin TOP10 edetabelid parimate filmide, parimate režiide, parimate stsenaariumite ja parimate mees- ja naisnäitlejate rollide kohta, kuigi mainimist vääriksid, eriti just näitlejate tabeli mõttes, vähemalt topelt nii paljud! 

Vaadatud mitte-eestikeelsete filmide kohta ka lihtne edetabeli vormis ülevaade ning enda arvates parima kohta natuke pikem kirjeldus.

Natuke läks žüriide arvamustest lahku ka, aga meeldisid ka nende valitud võidufilmid.

Päris lõpuni ei saa siinkirjutaja aru PÖFFi valitavate Oscari-esindajate kohta. Ehk minu andmetel on PÖFFil õigus esitada nii lühimängufilm kui lühianimatsioon, ent lühidokumentaale esitavate festivalide nimistust mina meie esindusfestivali nime ei suuda tuvastada... Miks siis esitada Oscaritele "Neighbour Abdi"? Ja esitatavaks lühimultifilmiks valiti "Bird in the peninsula", mis tegelikult oli juba enne PÖFF Shortsi kvalifitseerunud juba sellel aastal ja see nimikiri läks juba oktoobris lukku (materjalide esitamise tähtaeg oli 14.10) ja järgmistel aastatel enam samad filmid ei saa kvalifitseeruda (Birds in peninsula on ilusti nimekirjas olemas ja selle saatus selgub 21.12, kui teatakse Oscari eelvalikud, ehk nö. poolfinalistid). Seega minu loogika ja matemaatika kohaselt läheb PÖFF Shortsil valitud 3st Oscaritele kandideerimise õiguse pälvinud filmist arvesse vaid "lühimängufilmi kategooriasse" Eeva Mägi "3.oktavi F"... No vähemalt see kõige tähtsam, eks! :)

Edit 2023 sügis - "Neigbour Abdi" on ilusti arvestatud eelvalikusse 2024 kevadel jagatavatel oscaritel, aga ei teagi nüüd, et kas PÖFF Shortsi kaudu või kusagilt mujalt kvalifitseerununa, sest PÖFFi just lühidoki kvalifikatsioonifestarite seas endiselt pole: https://www.oscars.org/sites/oscars/files/96_full_qualifying_festival_list-all_shorts.pdf

Oma siinse peegelduse lähtekohana tuleb lisaks mainida üldse tänavuste lühifilmide märkimisväärset keskmist tasemetõusu ja seda ka läbivalt kogu pakutud Shorts-programmi kohta. Pressikonverentsil tõsteti ka esile, et juba valik ise oli festivali programmijuhtidel tunduvalt suurem, mida üldse näitamiseks seekordselt PÖFF Shortsil valida, ehk konkurents Pimedate Ööde Filmifestivalile pääsemiseks on täiesti arvestatav ja tõesti lõpptulemuses on seda selgelt tunda-näha.

Kirjutan seekord 1.kohast, ehk enda arvates parimast alates edasi allapoole.

Parim film:

1. (Ära) vaata - õudusfilm ühest naisest, kes näeb hoovis kahtlast mees, kes pidevalt tema aknasse vahib...kuni ühel hetkel muidugi on see mees tema korteris... või kas ikka on? Päriselt ka õudusjudinaid tekitanud film, mis lühivormis saavutab ikkagi terviknovelli mõõtme ning tehniliselt ka väga huvitavate valikutega (värvid ja filmilindi säbrulisus). Kahtlemata selle toimivuse põhisüüdlaseid on veel mitu, millest esimesena meenuvad Laine Mägi vapustavalt kaasakiskuv roll; nõelterav montaaž ja vaataja pakutu nägemise-haaramise usaldamine. VAU! Uhh, see magus, harvatuntav vaimustustunne, kui vaid pool sekundit möödaminnes naise silmad, ehk ühtlasi vaataja silmad näevad "varjukuju" naise toas!!!  Mrrrrrr....

2. Lapsemäng - isad õpetavad poegadele kirvega puid lõhkuma. Aga kui pojad jäävad omavahel... Valusalt traagiline terviklugu, mis paneb mõtlema ja ühendusi looma, hinnanguid andmata, kuigi naised, ehk emad seal filmiloos endast välja lähevadki... no kes ei läheks, eks... Orgaaniliselt usutavalt mängitud ja saatuslik hetk, mis seal peale juhtunut õues tammudes veel toimub, on nagu konks, mis vaatama-kaasaelama naelutab. Ott Kartau "isa" vaadates näeb kuidas kõik ta mõtted jooksevad tugevana püsida püüdva maski taga ja Maiken Pius'i "ema" on üks südantlõhestavamaid selle aasta rolle. Väga tugev tervik - absoluutselt kõik komponendid. Kõverpeeglis sidusus pikkade filmide festival "Inisherini hinged" filmiga.

3. 3.oktavi F(žürii võidufilm) - žanrite pillerkaar on ühest küljest nagu western (eastern?), kättemaksulugu, duell, äkšonfilm, peredraama, komöödia, draama, you name it! Vinged näitlejad nii need, kes keskmes, ehk Tambet Tuisk - sellesena, nagu teda kunagi varem näinud ei ole! ja Ekke "Kauboi" Hekles, aga ka väiksed kõrvaltegelased (näiteks Helena Lotman), aga ka animeeritud...justkui Disney-linnuke :)

4. Valge vale - silmale imeilus ajastufilm, kunstnikutöö võidukäik. Sisulises mõttes puudutav ja pinev lugu + väga head rollid. Eriti loo keskmes olev Maarja Johanna Mägi... Tõesti tunneb läbi ekraanigi seda, mida ta tegelane seal selles keerulises ajas tunneb, proovides põgeneda Rootsi venna juurde. Väga vastikud, ehk emotsioone esilekutsuvad kommunistid loovad Andres Mähar ja Janek Vadi! Ja Sander Roosimägi tegelane pakub mõjuva üllatuse. Omamoodi sidusus pikkade filmide festivali "Poeet" filmiga.

5. Tõus - Eesti oma scifi. Väikse tüdruku ja humanoidi sõprus(?) või igatahes suhtlus ja suhestumine. Vaimustav leid noore tüdruku rollis Leene Vugts, sest nii harva kohtab sellist orgaanilisust eesti lapsnäitlejates, samas on mäng ka täitsa sees olemas. Ja VAU - Tõnn Lamp täiesti sõnatu humanoidina räägib oma ilmete ja tegevusega rohkemgi kui mõned tekstiga rollid. Tühermaa tekitab võõra planeedi tunde ja katkine kosmoselaev ning kogu olukord on lähtekohane vägagi tuttav teistest filmides ning peamine - usutav. Lisaks valguse oskuslik kasutamine... eriti lõpustseenis... Ja isegi selles valguses on teatavat külmust. 

6. Topelt turbo - Vennad Eskod on teinud Eesti versiooni Kiiretest ja vihastest. On autovõidusõit, kus kaksikud õed mõtlevad välja triki kuidas ihaldatud auto endale saada. Kerge see neil ei ole, sest igasuguseid lõrisevaid pätte ja kaabakaid tuleb selleks võita ning omavaheline väike nägelus käib ka asja juurde, sest kuigi kaksikud, on nad ikkagi kaks erinevat inimest...ja nagu me kõik, nii ka nendel on oma kiiks... Näiteks see kui nende nimesid segi aetakse - ja hoia siis piip ja prillid! :) Tekitas seose, et kui need kaksikud filmilinal on Eskode alter egod naistena... ja siis liikus mõte Matrixi Washowskite juurde...aga ei... liiga palju pole ka vaja mõelda, eks :) Kaksikutest tüdrukute hääled olid kuidagi nihkes või sõrmega täpselt viidata oskamata miskipärast kohati imelik. Film on äge ja hoogne ning tehniliselt huvitav... natuke ka efektitsemine efektitsemise pärast, aga sellise žanri film ju lausa nõuab seda, seega veel eriti lahe. Iseäranis üllatas ülimalt positiivselt Markus Luik ühe lowlife limukana ja kuigi Erki Laur paneb täiega üle, siis seegi on "õiges rollis õiges filmis". Alo Kurvits vilksatab ka korra ning Jüri Pootsmann võiks täitsa rohkemgi kinoekraanile jõuda! :)

7. Tiiu ja draakon - lahe ja lõbus absurd, mil Tiiu sünnipäevale tuleb terve armaada tegelasi, kes lähevad ei tea kuhu maja ossa... mõni isegi seinavahele, aga kõik nad sinna pittu ära mahuvad. Samal ajal kui õues luurab ringi kuri draakon, kes inimeste käsi armastab süüa. Külaliste viisakus ei lase "draakoni" sõna suhu võtta, sest arvatakse, et ka Tiiul on oma kurb lugu selle elukaga seoses... aga tegelikult?! Tõeline "meie maja tsirkus" läheb lõpuks lahti ja eriline lemmik on "tapeedikarva tädi" :)))

8. Hingele - dokfilm ühest armasast eesti perekonnast, mille ema-isa ja läbi nende ka tütar, väärtustavad vanu väärtuseid, nende säilitamist ja edasi andmist-jagamist. Jääb mulje, et seetõttu on nad leidnud oma koha siin maailmaruumis ning vast ehk õnnelikkusegi. Pealkiri ütlebki, mida see film annab - midagi hingele.

9. Maasikakokteil - Ursel Tilk ja Külli Teetamm teevad head rollid, stsenaarium täiesti kobe, eriti lõpus pakutav sisemine sidusus on mõtteidäratav. Ei ole sellist tanklat näinud ning selle sees oli ka asju, mis kui olid sinna kunstnike poolt loodud-toodud, siis vääriksid eraldi kiitmist.

10. Kõnelus - oi, mis näitlejad... ja lõputiitritest selgub, et nii Elmo kui Anu on osalenud ise ka tekstiloomes. Elmo pahalasena ja Anu segase metsamoorina - magus ka igale teatrisõbrale. Üsna teatraalselt ühes kohas kogu novellfilm toimub ka... aga lisaks supernäitlejatöödele annab meeldejääva vürtsi ka üllatav ja oma kiiksuga lõpplahendus!

---

11. Tallata kingad

12. Sume mälestus

13. Uibu talu

14. Kahe poole vahel

15. Peegel peeglis

16. Müüdud hing (viimane positsioon ehk vajab ka väikest selgitust, ehk minu arvates eelkõige pisut liiga lihtsa stsenaariumi tõttu, aga positsiooni ei aidanud parandada ka nõksu ebaorgaanilise meesnäitleja roll.)

Oleks tahtnud väga näha ka juba maailmas auhinnatud Katariina Aule "Heiki teisel pool", aga tundub, et tegemist on praegu vägagi heas loomingulises vormis oleva noore režissööriga, kellel ühena vähestest oli niigi 2 filmi programmidesse valitud.

TOP10 parimad režissöörid:
1. Raoul Kirsima - (Ära) vaata
2. Silver Õun - Lapsemäng
3. Katariina Aule - Valge vale
4. Eeva Mägi - 3.oktavi F
5. Raul&Romet Esko - Topelt turbo
6. Oliver Remma - Kahe poole vahel
7. Ivar Erik Yeoman - Uibu talu
8. Alesja Suzdaltseva - Tõus
9. Teresa Juksaar - Tiiu ja draakon
10. Katariina Aule - Hingele

TOP10 parimad stsenaariumid:
1. Lapsemäng
2. 3.oktavi F
3. (Ära) vaata
4. Topelt turbo
5. Valge vale
6. Tiiu ja draakon
7. Tõus
8. Kõnelus
9. Maasikakokteil
10. Sume mälestus

TOP10 parimat meesnäitlejate rolli:
1. Tambet Tuisk - 3.oktavi F - Kogu Shorts festivali parim näitlejatöö - nii ootamatu, isegi julge ja lopsakalt irooniast pakitsev! VAU!
2. Tõnn Lamp - Tõus - sõnatu, aga nii paljuütlev roll. Liikumine seejuures ja kogu karakter.
3. Markus Luik - Topelt turbo - vinge, vinge, vinge. Hoogne ja naljakastõsine. 

---
4. Ott Kartau - Lapsemäng
5. Peeter Volkonski - Uibu talu
6. Elmo Nüganen - Kõnelus
7. Gert Raudsep - Peegel peeglis
8. Erki Laur - Topelt turbo
9. Raivo Trass - Kahe poole vahel
10. Stefan Hein - Tallata kingad

TOP10 parimat naisnäitlejate rolli:
1. Laine Mägi - (Ära) vaata - Laine on tase! Nüansirikas, emotsionaalne ja emotsioonetekitav suurepärane roll!
2. Leene Vugts - Tõus - üllatav kuivõrd orgaaniline roll lapsnäitlejalt. Huvitav kas näitejuhtimise läbi maha kistud nurkadega või ongi päriselt loomulik selline talent...igatahes üks järjekordne põffileid.
3. Terje Pennie - Müüdud hing - Terje suures plaanis, vaimustavalt detailirohke, sümpaatne ja armas tegelane, kelle kohta Terje mängitult justkui mõistad rohkemgi seda naist vaadates kui see mis tekstis leida.

---
4. Anu Lamp - Kõnelus
5. Maarja Johanna Mägi - Valge vale
6. Maiken Pius - Lapsemäng
7. Anne Türnpu - Peegel peeglis
8. Karmel Naudre - Sume mälestus
9. Helena Merzin-Tamm - Tallata kingad
10. Saara Pius - Lapsemäng

Festari lemmik-lühkar kõikide programmide kõikidest filmidest oli “Heart valley”, mis on muide ka tänavu Oscari-võistlustules olevate lühidokumentaalide eelvalikus sees. Dokfilmi keskmes üks Wales’i 73-aastane mees, kes on osanud oma elu elada õnnelikuks. Põhiliselt sellepärast, et millega ta päevast päeva tegeleb, ongi tema lemmiktegevus (lambafarmer). Nõnda ta tahab, ja isegi siis kui ei pea, ikka võimalikult palju tööl olla, sest just seal tunneb ta end kõige õnnelikumana. Üldse tundub, et lihtsuses peitubki õnn. Tema lemmikhobi on kepikõnd ja ta teeb seda igal õhtul. “Ootab nagu väike laps uut mänguasja”, et tuleks juba õhtu, et saaks minna oma kõnnile. Suurema mõtlemise hoiab ta ka selleks ajaks :)

Edasi paremuse järjekorras ja natuke nagu puder ja kapsad, ehk žanrite mõttes kõik "ühes pajas" koos.

2. Neighbour Abdi (dokk filmitegemisest ja sõjast)

3. Once there was a sea (minu arvates festivali parim lühimultikas, Araali merest, mis 60ndate lõpus/70ndate alguses kuivas ära)

4. Nest (minu arvates festivali parim lühimängufilm, aasta aega jälgib ühe koha peal kaamera, mis toimub ühe laste onni ümber)

5. An Irish goodbye (mängufilm - ema sureb ja 2 venda, kellest 1 down, täidavad ema soovide TOP100)

---

6. Snow in September (mängufilm)

7. Laika & Nemo (anima)

8. Sierra (Eesti anima)

9. The debutante (anima)

10. Everything at once/Alt på en gang (mängufilm)

11. Conversation (mängufilm)

12. Bird in peninsula (anima)

13. Airhostess-737 (mängufilm)

14. Ice breakers (anima)

15. The flying sailor (anima)

16. Zoon (anima)

17. Berry pickers (mängufilm)

18. Luce and the rock (anima)

19. Amok (anima)

20. Meneath: the hidden island of ethics (anima)

(ülal fotol on suurepärane Tiina Tõnis, kaadris filmist "Tiiu ja draakon")

Pöffipäevik 2021 - 7.-29. film - PÖFF Shorts - nelja rahvusliku programmi filmide edetabel - TOP23

Tavapärase "eesti filmide" programmi hõreduse tõttu tänavusel juubeliPöffil, sai ammutatud uut kodumaist filmitoodangut rohkem lühifilmidest. Sandra-film juba varem nähtud, Rannapi oma ka festivaliväliselt, nõnda pikkadest õnnestuski vaid Vainokivi, u.Q ja Kiige ja kirve kohtumine igavese armastuse puuga filmielamuste pagasisse haarata seekordselt festivalilt - nendest 3st mõnel järgmisel korral, aga siin toon ära enda "paremusjärjestuse" 23 eesti uuemaaja lühifilmi kohta, mis olid jaotatud 4 eraldi programmi. Hetkel on neid võimalik vaadata ka PÖFFi veebikinos. Lisaks jagan aupaistet parimatele näitlejatöödele ja huvitavamatele stsenaariumitele ning 1 vajab eraldi väljatoomist tehnilisest küljest.

Sõitu alustame alates parimast:

1. “Mia ja Liki” (Rež. Katrin Tegova, Eesti, 2021) - Kaks väikest, imearmast tüdrukut ja tülitsevad vanemad. Meeldis veel eriti lõpu pärast, sest seda võib tõlgendada mitmeti. Kas teine tüdruk oli ainult väljamõeldis? Lapse valu tulemus? Või oli see viide lahutusele ja laste eraldamisele, mil mõlemad vanemad said ühe lapse endaga? Igatahes üks ilus ja kole vaatamine ühekorraga ja tegijapoolne oma vaataja intelligentsuse usaldamine kasutades just paljuski vaataja enda mõtteseoste tegemise oskust. Kuna vanemaid me tegelikult ei näe, keskendubki kõige olulisemale - lastele! Kuigi "häid" oli mitmeid, siis "Mia ja Liki" puhul oli tegemist ainsa tegelikult ka SUUREPÄRASE filmiga tänavustest lühifilmidest. Oleksin seda üsna kindlameelselt ise pakkunud võitjaks.

2. “Vanaema, saa tuttavaks” (Rež. Kaire Russ, Eesti, 2021) - Vanaemal (Ines Aru) on sünnipäev, kus Silvial (Grete Konksi) on plaanis oma suur uudis teatavaks teha. Kitsarinnaline ema (Tiina Mälberg) arvab, et tütar rikub sellega sünnipäeva ära. Festivali parimate näitlejatöödega film. LGBT-teema.

3. “Lõvitekk” (Rež. Sofia Afonasina, Eesti, 2020) - Väikse tüdruku lõvitätokaga ema põgenes Saksamaale ja tüdruku tädi (Katariina Unt) peab käima surnukuuris tunnistamas... Südantlõhestav.

4. “Elajad” (Rež. Raoul Kirsima, Eesti, 2021) - Üks mees (Märt Koik) ja üks naine (Pirte Laura Lember) tulevad aknast tuppa ja neile meeldib kõike maitsta… sõrmedega… a kes nad on? Lahe mõistatamine, mida üsna kiiresti kroonib arusaamine, aga läbinisti fun värk... Omamoodi ka "lastefilm, mis on lastele keelatud" ;)

5. “Leidsin” (Rež. Ragne Mandri, Eesti, 2021) - Väike tüdruk ja läbipekstud politsei (Jevgeni Moissejenko). Miks vanem vend seda politseid vihkab ja kelle poolt siis ikkagi nende vastasseisul olla? Actionit ja põnevust lühivormis.

6. “Fotosessioon” (Rež. Robert Raska Ly, Eesti, 2021) - Tagasihoidlikkus on voorus, kui fotograaf (Mihkel Kuusk) ei võta tasu oma pildistatavalt (Kristiin Räägel) sest temasse armub… aga kas sellises olukorras see tagasihoidlikkus ka voorus on, milles noor fotomees parajasti on? Lühifilm olulisemast otsast, tugeva sotsiaalse närviga.

7. “Kerberos” (Rež. Kaspar Ainelo, Eesti, 2021) - Verine mees ärkab niidul riieteta. Verine koer vaatamas talle otsa… mees paneb maja poole pakku… selles talus on ka lambad murtud… Natuke laenatud Stephen Kingi Lemmikloomade surnuaia motiivi, aga liiga lihtsake kahjuks ning osaliselt poolik (päris lõpuni arendamata, ent hea alge on).

8. “Koletis” (Rež. Oliver Remma, Eesti, 2021) - Väikse tüdruku väljamõeldud koletis sööb kõik ära! Sinu ka! :) Koll on nunnu, kahju, et näos peale silmade kõik kange oli, muidu võiks see film olla siin tabelis ka kõrgemal, sest hea stsenaarium ja just nii nagu peab, ehk naer muutub tasapisi hirmuks :)

9. “Maakohus” (Rež. Eeva Mägi, Eesti, 2020) - Keset viljapõldu ema (Mari Abel) ja isa (Tambet Tuisk) võitlevad 5 aastase poja kasvatusõiguse üle kohtuniku (Meelis Rämmeld) ees. Isa abistamas juristiks maskeerunud pruta (Helena Lotman). Meelde jäid head näitlejad ning "karutants" ja "arooniamahl".

10. “Kuningas” (Rež. Teresa Juksaar, Eesti, 2021) - Liivast ja kellassepast (Aarne Soro), kes peab end nii mõnekski ja selleks, et saaks eluga rahulikult edasi minna, teeb nii mõndagi. Väga hea tehniline teostus ja suurepärased näitlejad. Lisaks mainitule jäid meelde ka Marika Vaarik, Eduard Salmistu ja Alina Karmazina.

---

11. “Kingitus orbiidilt” (Rež. Leeni Linna, Eesti, 2021) - Poiss näeb satelliiti ja sellega saabub talle kingitus 10ndaks sünnipäevaks taevast isalt ja emalt. 

12. “Üks imeline mees” (Rež. Jonas Taul, Eesti, 2021) - Ühest imelisest mehest ja tema imelisest mustvalgest maailmas ning sealolevatest imelistest asjadest. Tänavune parim lühimultikas!

13. “Taaskohtumine” (Rež. Ülo Pikkov, Eesti, 2021) - Ruhnu looduslikest materjalidest tehtud animafilm, lahedad sulemehed seiklemas. Originaalne ja lugu ka täitsa olemas :)

14. “Toonekurg” (Rež. Morten Tšinakov, Lucija Mrzljak, Eesti, 2020) - Inimesed ja linnud. Mehed ja naised. Kurekell. Härra Kurg hakkab uskuma, et ta on üks lindudest. Teisedki mehed saavad sellest tiivad. Sürr ja lahedalt eriskummaline anima.

15. “Rooste vahele eksinud” (Rež. Rūdolfs Anže, Eesti, 2021) - Traktorist ja tema jobust boss-traktoriomanik seiklevad öises läti metsas. Mis on päris ja mis ettekujutus?

16. “Kuidas olla alasti” (Rež. Laura Liventaal, Eesti, 2020) - Aleksander Eelmaa alasti oma mõtetega. Eksperimentaalne dokk, mis on tegelikult üllatavalt täisväärtuslik. Eelkõige ikka Sassi enda pärast.

17. “Ühine keel” (Rež. Volia Chajkouskaya, Eesti, 2020) - Noor neiu läheb oma vanematele külla ja hakkab etteheidete sõda… kuniks jõutakse juttudeni armastusest.

18. “Näotuvastus” (Rež. Martinus Klemet, Eesti, 2021) - Libaloomad, kes päeval inimesed, aga öösel muutuvad loomadeks. Näotuvastuse eest ei pääse keegi. Animafilm.

19. “Talent” (Rež. Silver Õun, Eesti, 2021) - Mees (Markus Truup) on luuletaja, naine (Katariina Tamm) fotograaf. Kes on talent? Kes väljub siit eluga? Midagi on siiski nihkes, et lõpptulemus kuidagi (headest näitlejatest hoolimata) grammivõrra liiga kunstlikult mõjub.

20. “Kolmapäev” (Rež. Eeva Mägi, Eesti, 2021) - Mees (Meelis Rämmeld) on rannal oma surnud naisega (Helena Merzin-Tamm) ja hakkab meenutama. Natuke oleks soovinud sisusse/stsenaariumi rohkemat. Seisundifilm, milles kumab ka lugu...

21. “Vanad mehed ja meri” (Rež. Daria Litvichenko, Eesti, 2020) - Hooldekodu vanamees (Lembit Peterson) kuuleb mere ja laevade kutset ja läheb… Mereääres ka Aleksander Eelmaa. Liiga sürr minu jaoks, aga mitte huvitavalt. Head näitlejad käes, oleks tahtnud tugevamaid pidepunkte, tugevamat stsenaariumi sisulisi keerdkäike.

22. “Türann” (Rež. Ruslan Mironov, Eesti, 2021) - Isa kiusab ja piinab poega. Suhted ja kogu värk on nii segane, et kuni lõpuni välja ei saagi päris sotti, mis neil viga on. Liialt tehislik ka.

23. “Neli kivi” (Rež. Francesco Rosso, Eesti, 2021) - Mungad ja nende seksuaalsetest frustratsioonidest tekkivad viirastused. Kuivand kõrb kui paralleelne allegooria. Kuniks on nii kuiv ja kuum, et põletakse kiviks… kaua enne kui rohelus tagasi tuleb. Liiga suur kunst minu väiksele karuarule, et seda mõista ja nautida.

---

Parimad näitlejatööd (NB! 17st lühimängufilmist):

Mehed:

1. Indrek Sammul - Kerberos

2. Aarne Soro - Kuningas

3. Riho Rosberg - Vanaema, saa tuttavaks

4. Andres Roosileht - Vanaema, saa tuttavaks

5. Indrek Taalmaa - Kerberos

6. Jevgeni Moissejenko - Leidsin

7. Raivo Trass - Vanaema, saa tuttavaks

8. Märt Koik - Elajad

9. Mihkel Kuusk - Fotosessioon

Naised:

1. Tiina Mälberg - Vanaema, saa tuttavaks

2. Ines Aru - Vanaema, saa tuttavaks

3. Marika Vaarik - Kuningas

4. Mari Abel - Maakohus

5. Katariina Unt - Lõvitekk

6. Grete Konksi - Vanaema, saa tuttavaks

7. Kristiin Räägel - Fotosessioon

8. Pirte Laura Lember - Elajad

9. Jaanika Arum - Vanaema, saa tuttavaks

Parimad stsenaariumid:

1. Mia ja Liki

2. Koletis

3. Vanaema, saa tuttavaks

4. Fotosessioon

5. Elajad

Parim tehniline teostus:

"Kuningas" - see film võitis ka festivali žürii Grand Prix. Oli tõesti silmipaitav ja lausa suurepärase teostusega. Baseerub küll kirjandusel, ent ometi stsenaarium jättis minu jaoks soovida enamat. Paremat sisulist seotus kuninga ja aja kulgemise vahel... ehk pidet või paralleeli. Variant muidugi, et lihtne vaataja ei suutnud lihtsalt sellisena lõpuni lahti muukida.