Kuvatud on postitused sildiga kuusoovitused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kuusoovitused. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 12. aprill 2023

Mis esimese 100 päeva jooksul nähtud 30st teatrielamusest ja teatritöödest tippudena eristuvad?


Esimesed 100 päeva on sellest aastast kulunud ning 30 uuslavastust jõudnud vaadata. Aeg teha käesoleva aasta esimene vahekokkuvõte tänavuse teatrimaastiku siiani saadud suurimate elamuste ja luubi alt avastatud parimate teatritööde kohta.


SUURIM TEATRIELAMUS (TERVIK)

Hinnangu mõttes on 4 või kõrgema pälvinud neist 30st täpselt kolmandik teatrielamustest. Tegelikult "üle keskmise" on ju ka 4- (ja selle hinnanguga on terve keskmine kolmandik), aga selleks, et tuua tõesti vaid teravaim tipp esile, siis jätaks 20 ülejäänud elamust ikkagi kõrvale. Toon need 10 parimat pealkirjade järgi tähestikulises järjekorras (kõigile lisan ka juurde oma soovituse, kuigi paraku neist mõni on isegi oma lavatee jõudnud juba lõpetada):

Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna Lavakool/VAT Teater
Kaheteistkümnes öö - Ugala
Liblikapüüdja - Kellerteater
Lilli - Teater Must Kast
Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Preili Julie - Karlova Teater
Unistaja - TeisedLavastused
Vivaarium - VAT Teater


PARIM LAVASTAJATÖÖ

Peaaegu kattuvad suurima elamuse andnud lavastustega...märkan vaid kahte lavastajatööd, mis olid sedavõrd erilised, et need on 10 sekka just lavastajatööna jõudnud (sest 1, mis siit puudu, on osaliselt originaallavastusena, aga osaliselt üle toodud välismaalt meie teatrisse ja teine oli minu arvates teksti ning näitlejatöödena elamuslikum kui kohati kentsakaid lavastuslikke otsuseid sisaldav ning minu nähtud etenduse põhjal veel mitte paikaloksutatud-lõpetatud-viimistletud lavastajatöö).

Helen Rekkor - Vivaarium - VAT Teater
Kaija M Külm - Lilli - Teater Must Kast
Kaili Viidas - Preili Julie - Karlova Teater
Kersti Heinloo - Liblikapüüdja - Kellerteater
Merle Karusoo - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna Lavakool/VAT Teater
Taago Tubin - Maailma ajaloo kõige võimsam näidend - Ugala
Taavi Tõnisson - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Tanel Jonas - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Tatjana Kosmõnina - Mets - Kellerteater
Tõnis Veelmaa - Unistaja - TeisedLavastused


PARIM NAISPEAOSA ROLL

Hetkel on 4 täiesti arvestatavat "aasta naispeaosa" tasemel rolliloomet juba end ilmutanud, aga tegelikult väärt rollid on kõik järgnevad 10:

Anne-Mai Tevahi - Lilled Algernonile - Tartu Linnateater
Haide Männamäe - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Karmel Naudre - Unistaja - TeisedLavastused
Katrin Saukas - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna Lavakool/VAT Teater
Külli Teetamm - Poiss, kes nägi pimeduses - Tallinna Linnateater
Laura Peterson Aardam - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Maarja Mõts - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Maris Nõlvak - Liblikapüüdja - Kellerteater
Marika Barabanštšikova - Preili Julie - Karlova Teater
Silva Pijon - Lilli - Teater Must Kast


PARIM MEESPEAOSA ROLL

Täiesti šokeeritud äsja esietendunud Sander Roosimägi rollist Kellerteatris! Esimene selline roll sellel aastal, mille peale tulid külmavärinad! Oma võrdlemisi veel lühikese näitlejakarjääri kohta juba praeguseks ju 3 korda Teatriliidu aastaauhinnale nomineeritud... ja ausalt öelda aasta pärast teatripäeval võib juhtuda, et ta seekord (oma neljandal korral) ka selle auhinna lõpuks kätte saab(!) - sellel rollil on lihtsalt sedamõõtu kaliiber! Aga tal on juba vähemalt 3 väga tugevat konkurenti - iseäranis Agur Seim, Jan Ehrenberg ja Ott Aardam.

Agur Seim - Lilli - Teater Must Kast (tegelikult mitmed kõrvalosad, mis kokku annavad peaosa mõõdu välja)
Agur Seim - Preili Julie - Karlova Teater
Andres Tabun - Maailma kõige võimsam näidend - Ugala
Jan Ehrenberg - Poiss, kes nägi pimeduses - Tallinna Linnateater
Joosep Uus - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Mait Malmsten - Macbeth - Eesti Draamateater
Miika Pihlak - Unistaja - TeisedLavastused
Ott Aardam - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Sander Roosimägi - Liblikapüüdja - Kellerteater
Toomas Tross - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater


PARIM NAISKÕRVALOSA ROLL

Korralikult vaimustuses olen siiani kahest neist, aga toon ikkagi 10 parimat ära:

Anneli Rahkema - Süüta süüdlased - Rakvere Teater
Emili Rohumaa - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna Lavakool/VAT Teater
Ingrid Isotamm - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Jaana Kena - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Maarja Johanna Mägi - Preili Julie - Karlova Teater
Margaret Sarv - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Merilin Kirbits - Väikesed saladused - Teater Nuutrum
Piret Kalda - Tunde-märgid - Tallinna Linnateater
Steffi Pähn - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Tiina Tõnis - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater


PARIM MEESKÕRVALOSA ROLL

Tundub, et ka sellel aastal saame rikkalikult häid meeskõrvalosasid. Neid oleks juba praegu tipptasemel esile tuua üle 10, aga piirdun siin ikkagi valitud numbriga... Sh. mainin eraldi ära, et ma pole kunagi nii head-elavat-elusat rolli näinud Kristjan Ükskülalt, ega ka Rait Õunapuult. Plekktrumm ja kõik selle näitlejad (ning mistahes komponendid) on 2023 üks teatriaasta defineerijaid. Suur üllatus oli Tiit Alte - väikeste, valitud, hõrkude, läbitunnetatud detailidega tehtud kõrvalosa ja Allani "kiisu" on juba väike fenomen... vähemalt esialgu 100-päeva-teatripildis :)

Aarne Soro - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Allan Noormets - Poiss, kes nägi pimeduses - Tallinna Linnateater
Andres Roosileht - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Anti Kobin - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Kristjan Üksküla - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Mart Müürisepp - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Rait Õunapuu - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Tarvo Sõmer - Süüta süüdlased - Rakvere Teater
Tarvo Vridolin - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Tiit Alte - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum


PARIM BALLETITANTSIJA

Ami Morita - Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Anna Roberta - Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Cristiano Principato - Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Jordan London - Must / Valge - Rahvusooper Estonia
William Newton - Must / Valge - Rahvusooper Estonia


PARIM ORGINAALDRAMATURGIA või DRAMATISEERING (ka ümberdramatiseering või eelnevalt ilmunud tekstide sidumine)

Algis Astmäe - Lilled Algernonile - Tartu Linnateater
Ivar Põllu - Tunde-märgid - Tallinna Linnateater
Kaija M Külm/Jaanika Tammaru - Lilli - Teater Must Kast
Kersti Heinloo - Liblikapüüdja - Kellerteater
Lauris Gundars - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Mari Rostfeldt - Näitleja - Salme Teater
Merle Karusoo - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater
Priit Põldma - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Renate Keerd(eriti Kruusa Kalju tekstid) - Tõhususe sümfoonia - Tallinna Linnateater
Tanel Jonas/Peeter Volkonski/Hannes Villemson - Kaheteistkümnes öö - Ugala


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

Siin on nii väikseid ja tabavaid kui suuremad-võimsamaid. Mõnikord vähem ongi rohkem, mõnikord piisab mingist kontseptuaalsest allegooriast, et võluda, mõnikord on puhas ilu, aga mõnikord ka koledus, mis mõjule pääseb. Nende 10 seas on erineva suuruse ja vormiga, aga just 10 mõjuvamat/huvitavamat/tabavamat tööd see aasta siiani:

Iir Hermeliin - Preili Julie - Karlova Teater
Johannes Valdma - Küünik - Teater Kelm
Kristjan Suits - Liblikapüüdja - Kellerteater
Kristjan Suits - Poiss, kes nägi pimeduses - Tallinna Linnateater
Paul Heinrich Daude - Unistaja - TeisedLavastused
Pille Jänes - Ohtlik meetod - Rakvere Teater
Piret Peil - Mets - Kellerteater
Reili Evart - Süüta süüdlased - Rakvere Teater
Renate Keerd - Tõhususe sümfoonia - Tallinna Linnateater
Rosita Raud - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater


PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK

Hiljuti jälle imestasin ja imetlesin Jana Wolke omasid...ja kui veel mõelda ajastule ja nendele pitsidele ning karvastele detailidele - ligidaltki vaadates no ON meisterlik! Aga meistrid on siin kõik need 10... kes neist ise omaloominguga, kes valitud lavastajatööd esiletõstmaks, tervikut täiustamaks tähelepanuväärselt (ei teadnud, kas Liblikapüüdja sätendav ja huvitava lõikega kleit on Kristjani omalooming...kui jah, peaks temagi siin 10ndana figureerima):

Alejandro Radawski - Suremas sinust - Salme Teater
Ene-Liis Semper/Tiit Ojasoo - Macbeth - Eesti Draamateater
Iir Hermeliin - Preili Julie - Karlova Teater
Inga Vares - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Jana Wolke - Väikesed saladused - Teater Nuutrum
Kristiina Põllu - Tunde-märgid - Tallinna Linnateater
Marja-Liisa Pihlak - Must / Valge ("Open door") - Rahvusooper Estonia
Pille Jänes - Ohtlik meetod - Rakvere Teater
Reili Evart - Süüta süüdlased - Rakvere Teater


PARIM VALGUSKUNSTNIK

Anton Andrejuk - Keisri hull - Vene Teater
Elerin Tõnne - Muutus - Eesti Tantsuagentuur
Emil Kallas/Neeme Jõe - Tõhususe sümfoonia - Tallinna Linnateater
Karolin Tamm - Lilli - Teater Must Kast
Priidu Adlas - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Priidu Adlas - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Rasmus Rembel - Must / Valge ("Open door") - Rahvusooper Estonia
Rene Liivamägi - Tunde-märgid - Tallinna Linnateater
Rene Topolev - Liblikapüüdja - Kellerteater
Villu Konrad - Maailma ajaloo kõige võimsam näidend - Ugala


MÕJUVAIM HELILOOMING MIS LOODUD LAVASTUSELE

Markus Robam - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Siim Aimla - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Villem Rootalu - Vivaarium - VAT Teater


PARIM MUUSIKALINE KUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA/HELIKUJUNDUS

Doris Hallmägi - Ka vaikus oli väljakannatamatu - STL
Eva Eensaar - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Igor Linder - Muutus - Eesti Tantsuagentuur
Kaarel Kuusk/Jaanika Tammaru - Lilli - Teater Must Kast
Markus Robam - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Olari Elts - Macbeth - Eesti Draamateater
Riina Roose - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater
Peeter Konovalov - Kaheteistkümnes öö - Ugala
Siim Aimla - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Vootele Ruusmaa - Preili Julie - Karlova Teater


PARIMAD MUUSIKUD

ERSO - Macbeth - Eesti Draamateater
Rahvusooper Estonia orkester - Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Siim Aimla ja Karukellade bänd - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater


PARIM LAULJA DRAAMALAVASTUSES

Emili Rohumaa - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater
Eva Eensaar - Mõõt mõõdu vastu - Theatrum
Haide Männamäe - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Hardi Möller - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Hele Palumaa - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater
Laurits Muru - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater
Mariann Tammaru - Lilli - Teater Must Kast
Mart Müürisepp - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Mart Toome - Tõhususe sümfoonia - Tallinna Linnateater
Richard Ester - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Tallinna lavakool/VAT Teater


PARIM GRIMM/JUUKSESEADED

Kaheteistkümnes öö - Ugala
Must / Valge - Rahvusooper Estonia
Ohtlik meetod - Rakvere Teater
Süüta süüdlased - Rakvere Teater


PARIM VIDEO/VISUAAL -KUNSTNIK

Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud - Rommi Ruttas - Tallinna lavakool/VAT Teater - videokunstnik
Kaheteistkümnes öö - Margo Siimon - Ugala - videokunstnik
Keisri hull - Valentin Silitsenko - Vene Teater - videokunstnik
Küünik - Mihkel Matkevicius - Teater Kelm - videokunstnik
Mets - Rene Topolev (video) ja Daria Dementeva (animaator) - Kellerteater
Plekktrumm - Eesti Noorsooteatri nukukunstnikud
Suremas sinust - Jürgen-Kristoffer Korstnik - Salme Teater - videokunstnik
Süüta süüdlased - Margareth Villers/Markus Muide/Elina Kengsepp - Rakvere Teater - videokunstnikud
Vivaarium - Helena Väinmaa - VAT Teater - mängu ja algoritmi arendaja
Vivaarium - Sander Põllu - VAT Teater - videokunstnik


VINGEIM KOREOGRAAFIA (2 tantsu-, 2 mitte-tantsuteatrist)

Igor Linder/Alexander Makarov/Edgar Budza/Valerii Zaichenko - Muutus - Eesti Tantsuagentuur
Ingmar Jõela - Plekktrumm - Eesti Noorsooteater
Katarzyna Kozielska - Must / Valge ("Open door") - Rahvusooper Estonia
Marge Ehrenbusch - Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater


PARIM KOMÖÖDIA

Kaheteistkümnes öö - Ugala
Lilli - Teater Must Kast
Tallinna karud - Piip ja Tuut Teater
Tõhususe sümfoonia - Tallinna Linnateater
Väikesed saladused - Teater Nuutrum


PARIM PÕNEVIK/SCI-FI/KRIMKA

Liblikapüüdja - Kellerteater
Lilled Algernonile - Tartu Linnateater
Maailma ajaloo kõige võimsam näidend - Ugala

teisipäev, 15. veebruar 2022

20 suurimat teatrisoovitust märtsiks + TEATRIKUU 15 esietendust


Märts tõotab tulla teatritihe. Eks tegemist olegi ju "teatrikuu"ga! Praeguse seisuga on juba 6 teatrikülastust paigas, millest 1 näiteks Rakvere Teatri esietendus - Ibseni klassika "Rosmersholm", mida sai samas teatris vaadatud ka nüüdseks peaaegu 30 aastat tagasi! Eelmise korra näitlejatest on Eduard Salmistu ka uuslavastuse trupis, aga kõik teised on "teised". 

Suurem osa märtsis teatrite poolt pakutavast on küll juba elamustepagasisse kaasa pakitud ja sellepärast võtsin ja kirjutasin parimad neist välja... Kas Sul on järgnevad lavastused juba kõik nähtud? Kõiki neid mängitakse märtsis ja kõigile neile on veel praeguse seisuga pileteid saadaval. Minule andsid need suure elamuse ja sestap siin soovitangi! Nii suure elamuse, et siiani mõnikord tulevad meelde, kuigi mõni neist sai nähtud juba õige mitu aastat tagasi. Kirjutan mõne lause igaühe kohta juurde ka... natuke nagu taustaks või põhjenduseks, miks neid vaadata-kogeda soovitan. 

Pärast soovitusi toon välja ka teatrikuu jooksul esietenduvad 15 uuslavastust. Neid ju veel päris kindlalt soovitada ei oska, aga lisan iga pealkirja juurde ka reklaamteksti, millega teatrid ise neid lavalugusid tutvustavad.

Aga kõigepealt....

Märtsikuu 20 suurimat teatrisoovitust:

Tallinna Linnateater - Põhjas

Gorki "Põhjas" pole veel kunagi niiiii õnnestunud, kui nüüd see Uku Uusbergi lavastus. Mitmetasandiline, paljude tegelaste ning tugevate näitlejatöödega + suurepärane kunstiline kujundus. Lugu vaeste öömaja asukatest, ühiskonna heidikutest, koloriitne karakteriteparaad... aga paljud neist on hingelt suuremadki kui neist paremini elavad. 2018.aasta TOP2 lavastus!

Vanemuine - Kalevipoeg

Meie rahvuseepos väärilises vormis! Võitis ka teatriliidu aasta parima lavastuse auhinna ning eriti teine vaatus kolmest (see on väga pikk!) on tõeliselt hea ning täis kõikvõimalikke huvitavaid lavastuslikke ja mängulisi trikke. Anu Lamp saab millegi ebamaisega hakkama! 2018.a TOP1 lavastus!

Vanemuine - Beatrice

Sci-fi lähetulevikust, mil inimhinge on võimalik digitaliseerida ning pärast keha surma siirdada see teise kehasse. Palju sügavaid mõtteid äratav, aga samas ka lavastuslikult visuaalne ja huvitavalt tehnoloogiline. Niivõrd vähesed lavastused praegu tegelevad "tulevikuga" teatrites, selles mõttes lausa harukordne. Eriliselt tugeva teatriaasta 2017 - TOP10 teatrielamus!

Ugala - Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus

Kõiki Ugala suure lava tehnilisi võimalusi ära kasutav lavastus ühe 100-aastase teekonnast, mil ta kohtub kõikvõimalike ajaloost tuttavate suurmeestega, aga ka igasuguste teiste "kiiksudega" tüüpidega. Fantaasiarikas, naljakas ja põnev. Mõnus meelelahutus.

VAT Teater - Faust

Mustvalge filmi esteetikaga füüsiline ja visuaalne lavastus, aga lugu on ka täiesti sees olemas. Oli mõni aasta tagasi minu kogu aasta TOP3 teatrielamus. Ega eriti palju sellest ajast enam mängukavas lavastusi alles ei olegi ning seegi räägib juba enda eest! 2013(!) TOP2 teatrielamus! Varsti 10 aastat juba laval!

Vanemuine - Niskamäe naised

Ilus lavastus, mis segab endas Niskamäe perenaiste ja -meeste lood kokku koos tantsude ja lauludega. Külliki Saldre ja Ragne Pekarev vapustavad oma heade rollidega. Esteetiliselt ka väga puhas nauding. 2021.a TOP10 lavastus! Täpsem koht selgub juba õige pea! :)

Ugala - Surmkindlad asjad siin elus

Tõeliselt tänapäevane lugu, mis teeb sügava lõike ühe 3 täiskasvanud lapsega pere ellu. Siiamaani mõned Aarne Soro ja Kadri Lepp'a tegelaste mõtteavaldused kummitavad. Saalis, publiku seas oli ka kuulda nutmist - ju läks paljudele hinge.

Tallinna Linnateater - Mineku eel

Florian Zeller'i üks tugevamaid näidendeid siiani. Selles lavastuses on nii palju sügavaid ja häid näitlejatöid, millest auhindadega pärjati Andrus Vaarik ja Ursula Ratasepp, aga minule lisaks mõjusid toonase aasta tugevaimatena ka Elisabet Reinsalu ja Anne Reemann. Ühest dementsest vanamehest, kes näeb oma surnud naist endiselt enda ümber toimetamas...või on ta ikka surnud või? 2018.a TOP8 teatrielamus!

Eesti Noorsooteater - Ninasarvik

Päevakajaline poliitilises mõttes, aga keda poliitika ei huvita, see võib võtta ka kui puhast maailmalõpu "ellujäämislugu". Seikluslik ja kolmes väga erinevas pildis jutustatud, aga Mart Müürisepp peategelasena rändab neist kõigist läbi... aga kas ka ellu jääb kui Ninasarvikud müdistavad kõikjal ning kohe koputavad ka peategelase uksele... Või on nad juba "sees"? 2021.a TOP10 teatrielamus (täpsem koht selgub peatselt).

Vene Teater - Charoni koor

Psühholoogilise manipulatsiooni õpituba, kus üks noor naine keerab kõik enda sõrmede üle. Noor naine, kes on endine lapsstaar ja harjunud saama kõik, mis tahab. Väga eriline lavastus, kus esiteks publik ka pannaks hoopis lavale istuma ja mäng käib ümberpööratult! Üks tugevamaid "lugusid" praegu meie teatrites. 2020.a TOP9 teatrielamus!

Vaba Lava - Mul oli nõbu

Lugu päris elust, mis “omalaadne Balti-kett”- autor/1 tegelastest lätlanna, 1 tegelane leedukas, kelle tapsid... eestlased - maffia ja elusaatused. Rea lest & Henrik Kalmet. Hea ja eriline lavastus, mis on siin mõnusalt kaameratega rikastatud.

Tallinna Linnateater - Kommuun

Mis saab täiskasvanud inimestest ja nende "omavahelisest lähisuhtest" kui nad otsustavad algatada kommuuni, ehk ühise majapidamise ja elamise võõraste inimestega... ning siis ühel päeval üks sellest paarist leiab hoopis teise inimese? Väga valus ning Hele Kõrve teeb tõeliselt sügava rolla. Harv võimalus ka Marko Matveret praegusel ajal kusagil teatrilaval mängimas näha, olgugi, et kõrvalosas.

Vene Teater/Vaba Lava Narva - Ära imesta kui Sinu maja süütama tullakse

Sellist teatrit ei ole varem kunagi näinud! Tehases aset leidva surmajuhttumi tulemusena, kriminaalsete sugemetega lugu jutustatakse (uskumatult sobivalt kontekstis) teknomuusika saatel ja iga (omade kiiksudega) tegelane esitab küll sõnadega lugu, ent teeb seda (igaüks omas stiilis) tantsides! Tõeline LEID praegusel eest teatrimaastikul ja ma ei väsi seda kiitmast ja soovitamast! 2019. TOP3 teatrielamus!(NB! Vene Teatris on kõrvaklappide kaudu sünkroontõlge eesti keelde neile, kes keelt ei oska.) 

Kellerteater - Marie Roget' mõistatus

Kui üks kriminaallugu võib olla maagiline realism, siis just selline, kus kirjanik Edgar Allan Poe koos oma "kirjutatud tegelasega" (tõestisündinud) mõrvalugu asub lahendama. Vaimustavad rollid kogu triolt, aga kuna Liis Haab on natuke kõrvaline "surnuna", siis iseäranis meestelt! Aga eriti õnnestunud kogu asja juures on dramatiseering ja selle (sellise) loo lavaletoomine Vahur Kelleri poolt.

Eesti Noorsooteater - ÜLT

Eelmise aasta üks parimaid muusikalisi kujundusi - nii live's esitatud kui tuntud esitajate esitusi kasutades. Lisaks üks originaalsemaid režiisid, kus on lõpmata palju avastamisrõõmu. Manipuleerimist vaatajatega ja üllatusi üllatuste otsa! See on Renate Keerd, aga parem kui kunagi varem! 

Rakvere Teater - Kuni ta suri

Väike ja kammerlik vene autori armastuslugu, kus Rakvere Teatri tugeva trio lisaks kaasa teeb (minu nähtud versioonis oli veel Maria Klenskaja, aga praegu) Ülle Kaljuste. Perekonnast, kus keskealine naine järsku ja natuke kogemata armastuse leiab, mis siiski üle kivide ja kändude minemata ei saa õitsele puhkeda.

Vene Teater - Prozorovite maja. Nelikümmend aastat hiljem

Mis juhtub Tšehhovi 3 õega 40 aastat hiljem...kas ikka igatsetakse veel Moskvasse... aeg on küll teine ja Stalin on ka kolme õe maailmasse trügimas. Vaimustav lavastus ja suurepärased rollid, iseäranis Liilia Šinkarjova oli vapustav Mašana! Ainult lõpulaul on imelik....

Theatrum - Poeg

Valus lugu lahutatud vanematest ja nende hilisteismelisest pojast, kes ei leia enam enda kohta üles siin maakeral. Andri Luup isana lausa jahmatab ja noor näitlejatudeng Jass Kalev Mäe, teeb ühe tugevaimatest lavadebüütidest viimasel ajal. 

Rakvere Teater - Kasvatushoone

Üks kummaline asutus, mis on nagu sanatoorium, aga samas nagu tuttav riigiametlik asutus. Hullumaja? Hakkab juhtuma kummalisi asju... ja Toomas Suumani loodud ägedalt hoogne tegelane kõige suurema bossina peab kõiki kantseldama (või kantseldavad kõik teda.. nö.vasakule ära?), ent ka tema enda südametunnistusega pole vist päris puhtad lood...

Ugala - Sume on öö

Stiilne klassika, stiilselt lavastatud, aga väga valus lugu, natuke nagu Hollywoodi kuldajastu filmilindilt maha astunud tegelased. Jooksevad 3 erinevat ajaliini, kordamööda pidevalt ühelt teisele ja tagasi hüpates, kusjuures üks neist liiguks nagu tagurpidi. See on ikka imeline, kui kiiresti on Kaili Viidasest saanud selline lavastaja, et ükskõik kus Eesti otsas ükskõik kas Kiluski dramatiseeringuid või teiste omi (siin Simon Levy) lavastab- neid lihtsalt ei raatsi mööda lasta ja see siin on veel 1 imetlust lisav!

Boonus, ehk 21. (see on nii hea, et ei saa siit välja jätta :))! Vaba Lava - Kaks garaaži

Eestlaste ja lätlaste garaažid kõrvuti. Ja siis läheb ületrumpamiseks, kes millise vinge leiutisega lagedale tuleb "garaažis leiduvatest vahenditest" omavahelises kemplemises. Naljakas, üllatav ja väga lõbus... lisaks ka muusikaga.

----
Lisaks lastele: 
Eesti Noorsooteater - MOMO, Röövlitütar Ronja ja teised Eesti Noorsooteatri lavastused (kõige pisematele Tsuhh, tsuhh, tsuhh, Puuhaldjate lugu, Poiss ja liblik ning p(ÖÖ))
Ugala - Piruka magus põhi (lastekrimka)
Rakvere Teater - Sirli, Siim ja saladused (Kivirähk)
Piip ja Tuut Teatri lavastused (no tõesti absoluutselt kõik nende lavastused!)

----

Märtsikuu esietendused:

03.03 Kala neljale - Ajateater

Kolm õde - Clementine Charlotte ja Cecile, suvemõis, pärandus ja suhted, mis päevavalgust ei kannata. Lisaks teener Rudolfi suured unistused, mis oma kirglikkuses kõikide jaoks lõpuks lausa saatuslikke pöördeid võtavad. Kuhu see suur salatsemine välja viib, seda saab teada musta huumori ja irooniaga vürtsitatud mõnusas lavaloos.
Ajateater kutsub lavastusega mõnusat õhtut veetma, muigama ja elu humoorikama nurga alt vaatama sel kummalisel vastandumiste ajal, mil argielu oma hirmtõsist ja teravat poolt näitab . Nautigem õhtut ja tõdegem – teater ühendab!
Autorid: W. Kohlhaase ja R. Zimmer
Tõlkija: Hannes Villemson
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik: Killu Mägi
Näitlejad: Tarvo Krall, Katrin Valkna, Merilin Kirbits, Liis Haab

03.03 Ruum ruumis - Eesti Tantsuagentuur

Enda ruum → mina selles ruumis → meie ruumis → teie vaatamas meid ruumis
Liisa Laine tantsulavastus “Ruum ruumis” muudab ruumi – meie sees, meie ümber, meie vahel. Otsib viise, kuidas mängida geomeetriaga meie kehas ja liikumises, austada piire ja astuda üle piiri, murda end läbi valguse ja püsida nähtaval. Avastab, millisel viisil saab muuta ruumi ruumiliseks ja kuidas end sinna paigutada.
Alustab tühjusest, et täita see. Millega?
Koreograaf ja lavastaja: Liisa Laine
Tantsijad: Gertrud Kuusmaa, Indrek Kornel, Kaisa Kattai, Karoline Suhhov, Kätlin Raja, Pääsu-Liis Kens
Heli- ja kostüümikunstnik: Liisa Laine
Õmbleja: Kaidi Laine
Produktsioon: Eesti Tantsuagentuur
Liisa Laines on peidus mitu rolli korraga. Ta on igapäevaselt tantsuõpetaja Eesti Tantsuagentuuris, Stuudio dotEs ja Tantsuansamblis Tuisuline. Teisalt ka koreograaf ja lavastaja luues kaasaegseid tantsuetendusi ning tehes koostööd mitmete kompaniide ja meelelahustuslike organisatsioonidega (Utopia Entertainment, Revüüteater Starlight Cabaret jm). Tantsijana paneb ta ennast proovile jagades lavaruumi erinevate artistidega. Hetkel on Liisal käsil mitu suurt protsessi – näiteks lööb kaasa XIII noorte laulu- ja tantsupeo kunstilises meeskonnas olles neidudeliigi 1. assistent. Liisa Laine mitmekülgsus võimaldab tal hoida oma tantsuelu põneva ja väljakustuvana.
“Liikumine läbi tantsu ja koreograafia on nagu kehaga luuletuste loomine. Sinna saab poetada oma tunded, mõtted, emotsioonid jne. Hindan mitmekülgset ja avatud liikumist, lisaks pean oluliseks tugevat tantsutehnikat, mis on omavahel põimitud loovusega. Tantsukunst on üheaegselt väliselt visuaalne kui sisemiselt tunnetuslik.'' – Liisa Laine

04.03 Rosmersholm - Rakvere Teater

Autor Henrik Ibsen
Adaptsioon Duncan Macmillan
Lavastaja Peeter Raudsepp
Kunstnik Yana Khanikova
Helilooja Malle Maltis
Videokunstnik Kärt Petser
Valguskunstnik Priidu Adlas
Tõlkija Triin Tael
Osades Natali Väli, Margus Grosnõi, Rainer Elhi, Kristo Kruusman, Ülle Lichtfeldt, Märten Matsu, Eili Neuhaus, Peeter Rästas, Eduard Salmistu
Rosmersholmis unistatakse maailmast, mida täidaks empaatia, õiglus, suuremeelsus, rõõm ja armastus. Rosmersholmis unistatakse võrdsete inimeste maailmast, mis oleks hea ka nõrgima vastu. Rosmersholmis ollakse valmis tegutsema, üheskoos – mees ja naine, mitte isand ja ori. Rosmer ja Rebekka. Sõbrad.
Kuid Rosmersholm on rikas pärusmõis ja tugisammas kogukonnale, kus ootavad ees pinevad valimised. Poliitiliste ja isiklike kirgede pingeväljas avatakse kaua suletud mälestuste väravad ja kibemagusa armastuse salalaekad.
Käes on Rosmerite maja saatuslikud päevad enne uut koidikut.

05.03 Noor jää - Endla

Armastuslugu
On päikesepaisteline varakevadine ilm. Võõrasisa ja võõrastütar põletavad jõeluhal kulu, et kevadised meetaimed kiiremini tärkaks. Nad on teineteisest küllalt kaugel; mõlematel on käes põlevad tunglad, millega läidavad luhamaal püssirohukuiva mullust heina. Kõrge mühisev leegisein tõuseb nende vahele. Ja korraga ajab äkiline tuulepuhang tule otse KILDU poole. Tüdruku riided süttivad, ta põleb kui elus tungal ning jookseb kiljudes JÜRGENI poole. Viimane tormab võõrastütrele vastu, paiskab tüdruku pikali, kustutab tema leekides keha... ühel hetkel täituvad KILDU silmad pisaratega, ta embab võõrasisa ning surub oma huuled mehe suule...
„Mis siis toimub, kui mesitarru satub teine mesilasema?“
„Toimub võitlus.“
„Võitlus elu ja surma peale.“
„Noor jää“ on psühholoogiline sisevaatlus ühe väikese kogukonna elust ja tegemistest. Loo sündmustik kulgeb maalilises maamõisas, mesitarude vahel. Valdholmid on mesinikud. Amet on liikunud põlvest põlve, aegade hämarusest, kuni hetkeni, mil kaua kestnud harmooniasse tekivad mõrad. Mehe ja tema võõrastütre vastastikune kiindumus areneb millekski enamaks: kireks, armastuseks, lammutades hingetu loodusjõuna enese ümber kõik, mis näis vankumatu ja igavene.
Autori sõnade järgi on armastusest olulisem veelgi inimmoraal, ilma milleta ei saa armastus mitte kuidagi kuuluda inimtunnete valda, vaid on animaalne. Ilma moraalita olemine on ego-eksistents – mitteelu. Lähtudes vaid tundeloogikast, kaotavad mõisted moraal, eetika ja usaldus oma tähenduse: südameteleastuja leiab oma õnne tipult tühja koha.
Kirjanik Nikolai Baturini teosed tõusevad meie kirjandusloos esile ülimalt omanäolise keelekasutuse ja avara maailmatunnetuse tõttu. Mulgi murre, kujundite paljusus, huvitava kõlaga leidsõnad ja mütoloogiline taustsüsteem loovad tekstirägastiku, milles ekslemine võib viia iga lugeja erinevasse kohta.
Lavastaja: Kaili Viidas
Autor: Nikolai Baturin
Kunstnik: Ervin Õunapuu
Kostüümikunstnikud: Ervin Õunapuu, Kaili Viidas
Dramatiseerija: Ott Kilusk
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Muusikaline kujundaja: Mick Pedaja
Videokunstnik: Alyona Movko-Mägi
Osades: Karmel Naudre, Veikko Täär, Carita Vaikjärv, Tõru Kannimäe või Vesse Leok, Andrus Vaarik, Ruuben Joosua Palu, Jane Napp, Ireen Kennik, Karl-Andreas Kalmet, Kati Ong, Meelis Rämmeld, Carmen Mikiver

05.03 Puud olid, puud olid hellad velled - Eesti Draamateater

Autor → Mats Traat
Lavastaja → Priit Pedajas
Kunstnik → Pille Jänes
Valguskujundaja → Kaido Mikk
Videokujundaja → Tauno Makke 
Osades → Christopher Rajaveer, Karmo Nigula, Teele Pärn, Tõnu Oja, Tõnu Kark, Taavi Teplenkov, Martin Veinmann, Jaan Rekkor, Hilje Murel, Kaie Mihkelson.
Poisiohtu Hind püüab 19. sajandi keskpaigas Otepää kandi kehva talukohaga üksi hakkama saada. Keisri usku minnes saaks soojale maale, kuid mõis, vald ja küla ei lase vabaks. Ega lase ka Palanumäe põlistalu põllud ja vaimud. Tartukeelses poeetilises loos peavad noored inimesed ellujäämisvõitlust maaga, tööga ja saatusega.
Mats Traadi lühiromaan „Puud olid, puud olid hellad velled“ (1979) on eellugu Mats Traadi sajandipikkuse ajahaardega jõgiromaanile „Mingem üles mägedele“.

07.03 Mesilane sinu peas - VAT Teater

Lapse argipäev seitsmel levelil
Autor: Roland Schimmelpfennig
Tõlkija: Mihkel Seeder
Lavastaja: Ago Soots
Kunstnik: Illimar Vihmar
Valguskunstnik: Sander Põllu
Koreograaf: Kristjan Rohioja
Osades: Karolin Jürise, Meelis Põdersoo, Ago Soots
See lugu algab nagu ikka – hommikuga.
Päike tõuseb. Hästi aeglaselt. Päike on leegitsev pall.
Ja nagu ikka – kasvavad sulle tiivad ja sa muutud mesilaseks.
Ning sind ootab suur seiklus nii õhus kui maal.
Sinu missioon on vastu pidada seitse levelit.
Seitse levelit läbi näiliselt tavalise koolipäeva.
Kui sa need seitse levelit edukalt läbid ja õhtuks oma voodisse jõuad,
on sinust saanud võitmatu tšempion.
Kui sa aga ebaõnnestud, siis pole see mitte lihtsalt nõme,
vaid päriselt GAME OVER.
Üks populaarseimaid ning auhinnatumaid kaasaegseid saksa näitekirjanikke Roland Schimmelpfennig kirjutas kõigepealt ligi 50 näidendit täiskasvanutele, kuni tundis, et on valmis kirjutama lastele. „Mesilane sinu peas” ongi tema esimene tekst noorele vaatajale ning seda on kogu Euroopas saatnud tormiline edu.
Värviküllane, mänguline ning hoogne lugu ühe lapse rännakust läbi tema päevatoimetuste varjab endas süngeid karisid – üksindust, vanemate hoolimatust, tõelisi ohtegi. Autor on leidnud nutika ning puudutava viisi, kuidas ühendada lapse fantaasia täiskasvanute-maailma raskustega nii, et külmaks ei jäta see teekond mitte kui kedagi.
Sihtgrupp: 10+

12.03 Vene Teater - Surnud hinged

N. Gogol
Rohkem kui  70 aastta tagasi avanes luksusliku kino Gloria Palac’i eesriie ja ootamatult paistis kinoekraani asemel valgustatud teatrilava, kus  kõlasid elavas esituses näitlejate hääled – kuna 1948. aastal sai endisest kinohoonest Vene Teatri kodu.
Sellest ajast on lehelkülg lehekülje järel jäädvustatud siin teatri ajalugu. Vahetunud on teatrijuhid ja terved näitlejate põlvkonnad, lavatagused töötajad, kes ennast unustavalt on pühendanud oma energiat ja armastust teatrile. Kõike on olnud nii palju!
Aga veel mitte kunagi varem ei ole sellele lavale astunud N. kubermangulinna elanikud, kelle kodurahu sai ootamatul rikutud isand Tšitšikovi saabumisega.
Gogoli “Surnud hingede” esimene osa on kannatlikult oodanud oma aega koos kõigi Pljuškinite, Sobakevitšite ja Manilovitega.
Kui Eesti lavastajale Elmo Nüganeile tuli mõte teha lavastus Vene Teatris, siis sattus talle nagu iseenesest kätte Gogoli teos “Surnud hinged”.
Paljugi on selles loos uut, aga praegu tundub, et kõik on õnnestunud kõige paremal moel: hoogne lavastajakäekiri koos Nüganeni mõttesügavuse ja kordumatu Gogoli stiiliga. 
Osades: Viktor Marvin, Aleksandr Žilenko, Aleksandr Ivaškevitš, Larissa Savankova, Anastassia Tsubina, Ilja Nartov, Anna Sergejeva, Tatjana Jegoruškina, Aleksandr Kutšmezov, Sergei Tšerkassov, Artjom Garejev, Tatjana Kosmõnina, Juri Žilin, Aleksandr Okunev, Vladimir Antipp, Liidia Golovataja, Jelena Tarassenko, Natalia Murina, Jekaterina Kordas, 
Lavastusmeeskond: Elmo Nüganen - Lavastaja, Reinis Suhanovs - Kunstnik, Liis Plato - Kostüümikunstnik, Oskars Paulinš - Valguskunstnik, Aleksandr Žedeljov - Helilooja, Larissa Tšerkassova - Lavastaja abi

17.03 Uus peatükk - Vana Baskini Teater

Neil Simoni Uus peatükk jõuab Eesti lavadele esmakordselt. Tegemist on kuulsa USA näitekirjaniku ühe enimmängitava näidendiga. Peale esietendust mängiti seda Broadwayl üle 850 korra. Uus peatükk on tugevalt autobiograafiliste sugemetega romantiline komöödia, mis tugineb Neil Simoni enda armumise loole.
George on edukas kirjanik, kes peale naise surma on jõudnud arusaamisele, et ta enam kunagi ei abiellu, sest teist sellist täiuslikku naist nagu tema kadunud abikaasa, ta enda kõrvale ei leia. Tema vend Leo aga üritab igal moel talle uusi naistuttavaid tee peale ette lükata. Läbi koomiliste segaduste kohtuvadki George ja Jennie. Nende armumise lugu pole aga sugugi pilvitu, sest Georgel on armumisele vaatamata väga raske oma varalahkunud naise surmast üle olla. Ka George’i vend Leo satub oma eluga pikantsesse olukorda, kui pikaaegses abielus olles, kohtub ta oma ammuse sõbratari Faye’iga – see kohtumine paneb ta abielu alustalad kõvasti kõikuma.
Inimlik ja koomiline lugu teineteise, aga samas eelkõige eneseleidmise lugu, mida iseloomustavad vaimukad dialoogid, elulised situatsioonid ning ajatud teemad armastusest ja abielust. Kammerlik lugu neljale näitlejale avab inimeste nõrkusi läbi koomilisuse prisma, rääkides armastuse tekkimisest ning hoidmisest ausalt ja vahetult.
Pole vahet millises riigis, või mis ajal inimesed elavad. Neil Simoni Uus peatükk näitab, et me kõik vajame armastust ja inimlikku lähedust. Ainult nii saame me aidata iseennast ja ainult seeläbi muutub meie elu õnnelikumaks.
Lavastaja: Erki Aule
Kunstnik: Elisa Sinisalu
Osades:
Lauri Liiv, Tarvo Krall, Külli Reinumägi, Kaili Närep

18.03 Õhtused majad - Estonia

Tiit Härmi ballett Gustav Mahleri muusikale Eduard von Keyserlingi samanimelise jutustuse ainetel
Muusika salvestuselt. Rahvusooper Estonia kasutab alates 2021/2022 hooajast loomuliku ja dünaamilise kõla saavutamiseks teatrisaalis 22 spetsiaalset kõlarit. 
Koreograaf ja lavastaja: Tiit Härm
Kujundus ja kostüümid: Maarja Meeru
Valguskunstnik: Margus Vaigur
Videokunstnik: Taavi Varm
Tiit Härmi loojakreedo on alati olnud inspireeritud usust ilu lohutavasse jõusse ja ballett on tema jaoks selle ilu üks selgemaid avaldumisvorme. Soov küündida reaalsest ja argisest, ajuti labasestki maailmast kõrgemale, püüelda suurte tunnete ning ülima ilu poole on iseloomustanud Härmi nii tantsija kui lavastajana. 
„Õhtused majad“ räägib balti-saksa põlistes mõisates valitsevast eleegilisest ilust eelmise sajandi vahetusel. Ballett kõneleb tunnetest, nende ilust ja valust ning hingelisest ja meelelisest armastusest. See on lugu kahest kirgliku elusädemega noorest, kes teineteise poole püüeldes loodavad koos ületada balti-saksa aadli meele- ja elulaadi sumbunud inertsi ning elada julgelt ja vabalt. 
Padureni mõisa noor paruness Fastrade saabub koju pärast pikemat äraolekut. Kodus on kõik endine, kinnistunud kombeid ja elurütmi järgiv. Naabermõisa noor parun Dietz lahutab meelt prassimisega, jahilkäikude, kaardimängu ja salasuhtega parun Dachhauseni naise Lydiaga, leidmata millestki kestvamat rahuldust. Ta korraldab lõbustusi ümberkaudsete mõisate noortele, vastukaaluks nende igavale vegeteerimisele. Ühele sellistest koosviibimistest ilmub ootamatult Fastrade. Mõlemas tärkab lootus, et teineteisega koos võib midagi nende elus määravalt muutuda. Dietz teeb spontaanse otsuse siduda oma elu Fastradega. Nende suhtes kohtuvad ennastohverdav armastus ja taltsutamatu eluenergia. Mahleri ja Keyserlingi loomingut ühendavad ühine elu- ja tegevusaeg ja kummagi sügav pühendumine oma maailmataju perfektsele väljendamisele kunstis. Mahleri muusika dramaatiline kirglikkus maalib balletilavale sügavad tunded, kire ja armastuse. 

18.03 Cervantoorium - Tartu Uus Teater/Tallinna Lavakool

Lavastus Cervantese ainetel
...on ühest ennenägematust ja ennekuulmatust seiklusest, mis juhtus siis, kui Jumal taganes oma kohalt ja don Quijote astus välja oma majast ning ei suutnud maailma enam ära tunda, ja teistest suurepärastest juhtumistest, mis väärivad mängimist ja mis juhtusid rõhujaid rõhututest lahutaval teel, mis võib-olla lõppeb seal, kus algab halastus.
Milan Kundera on öelnud: "Läheb tarvis suurt hingejõudu, et koos Cervantesega mõista maailma kahemõttelisena, olles sunnitud silmitsi olema üheainsa ja absoluutse tõe asemel hulga suhteliste ja omavahel vastuolus olevate tõdedega (tõdedega, mida kätkevad endas imaginaarsed egod, keda me nimetame romaanitegelasteks) ning seega omada ainsa veendumusena kahtluse tarkust."
Või on hoopis nii, et tõde on kild killu haaval jagatud laiali kõigisse ja kõigesse? Ja just seepärast ei tohiks kunagi katkeda dialoog meie, meie imaginaarsete egode ja teiste inimeste vahel, kes meile meie teekonnal vastu juhtuvad. Just seepärast, et meis kõigis on killuke tõde ja janu suurema Tõe järele.
Laval MAARJA JOHANNA MÄGI (Vanemuine), GRETE JÜRGENSON (Rakvere Teater)
Lavastaja ERIK RICHARD SALUMÄE EMTA lavakunstikooli diplomand, Juhendaja Ivar Põllu
Dramaturg ROOS LISETTE PARMAS EMTA lavakunstikooli diplomand, Juhendaja Priit Põldma
Kunstnik KRISTEL ZIMMER EKA diplomand
Valguskunstnik KÄRT KARRO TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomand, Juhendaja Siim Reispass
Helilooja GEORG JAKOB SALUMÄE
Helikujundaja MIHKEL KUUSK
Koreograaf ROOS LISETTE PARMAS
Produtsent MAARJA MÄND

19.03 Arst - Ugala

Autor: Robert Icke
Lavastaja Taago Tubin
Kunstnik Pille Jänes
Helilooja Vootele Ruusmaa
Muusikaline kujundus Taago Tubin ja Vootele Ruusmaa
Valguskujundus Laura Maria Mäits
Videokujundus Margo Siimon
Tõlkija Erkki Sivonen
Mängivad Garmen Tabor, Tanel Ingi, Andres Tabun, Tanel Jonas, Vallo Kirs, Lauli Koppelmaa, Terje Pennie, Johanna Vaiksoo (TÜ VKA), Vilma Luik, Ilo-Ann Saarepera ja Rait Õunapuu
„Kui keegi sooviks ajada alati õiget asja – või veel enam: kui hommikul esimese asjana, ilma sellele isegi mõtlemata, asuks ta võitlema õige asja eest ja jätkaks samamoodi terve päeva – siis üsna kindlasti, veel enne õhtusööki, leiaks see inimene end vangikongist.”
/ Arthur Schnitzler „Professor Bernhardi“ /
„Arst“ („The Doctor“) on briti draamakirjaniku ja lavastaja Robert Icke’i 2019. aastal kirjutatud „väga vaba adaptsioon“ austria näitekirjaniku Arthur Schnitzleri kuulsast näidendist „Professor Bernhardi“ (1912).
Kliiniku juhataja ja peaarst dr Ruth Wolff on tugev isiksus, kes on tulnud toime katsumustega nii professionaalses kui isiklikus elus. Kõik muutub aga päeval, mil ühest argisena tunduvast vahejuhtumist saab alguse vastasseis arstieetika ja usuliste veendumuste vahel ning konflikt võtab kiiresti nõiajahi mõõtmed. Nii avastab tunnustatud arst end üksi keset avalikku kohtumõistmist, mille käigus tuleb tal näkku vaadata ka enda kapis leiduvatele luukeredele.
Robert Icke: „Schnitzleril oli põhiline konflikt lihtne: meditsiin versus religioon. Aga tänasel päeval, online-ajastu järjest polariseeruvamas maailmas on identiteediküsimus kogu aeg teravalt päevakorral. See on mitmetahuline ja lõputult keeruline küsimus. „Arst“ vaatleb identiteeti, inimgruppe ja üksikisikuid, seda, milliseid rolle me endale võtame ja milliseid mitte, ning kuidas me ometi suudaksime vastata kõige lihtsamale küsimusele: kes me oleme?”

19.03 Ma võiksin sulguda pähklikoorde - Vaba Lava

„Oh jumal! Ma võiksin sulguda pähklikoorde ja lugeda end mõõtmatu ruumi kuningaks, kui mul ainult ei oleks halbu unenägusid.“ William Shakespeare, “Hamlet”
Aina rohkem inimesi elab üksinda. Osa neist on jäänud üksi elu keerdkäikudes, osa leidnud, et üksiolemine on nende jaoks kõige sobilikum eluvorm. Mida see tähendab? Ressursside üleküllust, võõrandumise ajastut, üksilduse epideemiat? Lavastuse loojad on intervjueerinud inimesi, kes elavad, töötavad, rändavad üksinda. Kas nad näevad seejuures ka halbu unenägusid ja mida nende tõrjumiseks ette võtavad? Ja kes see inimene siis lõppude lõpuks on, üksiklane või karjaloom?
Tekst Mari-Liis Lill, Aare Pilv, Priit Põldma
Lavastaja Priit Põldma
Lavastusdramaturg Aare Pilv
Kunstnik Arthur Arula
Helikujundaja Kalle Tikas
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Videokunstnik Laura Romanova
Liikumisjuht Ingmar Jõela (Von Krahli Teater)
Laval Mari-Liis Lill, Kaie Mihkelson (Eesti Draamateater), Liina Olmaru, Gert Raudsep, Sander Roosimägi, Joosep Uus (Eesti Noorsooteater)
„Ma ei oska mõelda, millal see hetk on, kui ma üksildane olen. Pigem ma tegelen terve elu sellega, et inimesi eemale tõrjuda. Mu vanaema küsis, et kuidas sa saad minna koju nii, et tuli ei põle. Ma ütlesin: kallis vanaema, pole midagi paremat, kui minna koju, kus tuli ei põle, ma saan ukse kinni panna ja ma ei pea enam mitte midagi mitte kellegagi rääkima, siis on minu aeg. Vanaema ei saanud lõpuni aru…“
Triin, 41
„Bioloogiliselt me oleme karjaloomad, meil on väga vaja, et keegi patsutaks aeg-ajalt selga, teeks pai, nopiks seljakarvadest satikaid. Seda satikate noppimise tunnet ei saa enda jaoks välja mõelda, endale ise väljastada. Loomulikult on vaja silmast silma vaadata. Aeg-ajalt. Teise inimese soojust ei saa nagu… ahjust.“
Ervin, 33

21.03 Pure Pink Pox - The Biofilm Sisters

Mäletad, kui tantsijad sind lihtsalt laval seismisega jalust niitsid? Mäletad, kui tantsijatel oli ilus keha? Mäletad, kui tantsijatel oli oma kehaga fantastiline suhe? Mäletad, kui tantsijatel oli kuupalk ja tervisekindlustus? Mäletad, kui tantsijad olid kunstiköögis oma koha sisse võtnud? Mäletad, kui noorte naistantsijate loomingus oli märgata absurdsust, seksuaalsust, mitteloogikat, mille mõistmiseks ei olnud kriitikutel sõnavara? Mäletad, kui tantsijad hakkasid testima tuumapomme? Mäletad, kui tantsijad lõid Marsile tsivilisatsiooni? Mäletad, kui tantsijad päästsid su kannatustest? Mäletad, kui kõik ei olnud veel kadunud? Mäletad, kui kõik lubadused said täidetud?
Biofilm Sisters jätkab sealt, kus 2019. aasta lavastus, “All that goes Right” pooleli jäi. Meil kui keskklassi naistel on keskklassi unistused. Oleme armsad ja ohutud senimaani, kuni ületame ohtlikkuse lävepaku. Kuidas eelistused ja sümpaatiad inimesi kokku toovad ning kuidas moodustunud grupid omi ja võõraid looma hakkavad? Kuidas võib esmapilgul süütust ideest saada ideoloogia ning kuidas võib ideoloogia muutuda fašistlikuks? Lavastuses “Rõõsade rõugete ruum” vaadatakse otsa omaenda kohale ja privileegidele, et näha, kuidas me kõik oleme omaks võtnud uskumusi, mis õigustavad vägivalda tekitavat ebavõrdsust. Kes vastutab – kas indiviid või süsteem? Biofilmi õed püüavad seda läbi viia võimalikult valutult.
Biofilm on saast, mis koguneb pliidi ja kapi vahele. Me teame, et see on seal, kuid lihtsam on seda ignoreerida kui midagi ette võtta. Me kasutame biofilmi mõtlemisruumina ilma igasuguse püüdluseta seda ära koristada.
Alise Madara Bokaldere on Läti-Rootsi-Ameerika tantsija ja koreograaf. Üle 15 aasta pikkuse tantsualase väljaõppe jooksul on ta arendanud välja tugeva liikumiskeele ning füüsilisuse. Tema koreograafia on põhjalik, keskendudes detailidele ja nüanssidele.
Mari-Liis Eskusson on tantsukunstnik, keda huvitab tähenduse loome etenduskunstis. Biofilm Sisters projekti abil on ta avastanud enda kui kunstniku jaoks loomeruumi, mis võimaldab tal teksti tantsitada.
Katrin Kreutzberg on personaaltreener ja etenduskunstnik, keda inspireerib püüdlus mõista ja aru saada, kuidas me inimestena toimime, nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Igapäevaselt töötab ta jõusaalis, kus aitab inimestel avastada ja ehitada jätkusuutlikku ning tervislikku suhet oma kehaga.
Arolin Raudva on etenduskunstnik, tantsija, koreograaf. Tema loometee koosneb lainetest, millel surfamisel juhindub ta uudishimust ja kogemisjanust, mistõttu asetab ta end mõnuga eriilmelistesse kohtadesse ja kooslustesse, et hoida oma identiteet liikumises. Biofilmi olemasolu annab talle põhjuse vaadata sinna, kuhu ta muidu ei vaataks.
Autorid, lavastajad, etendajad: Alise Bokaldere, Mari-Liis Eskusson, Katrin Kreutzberg, Arolin Raudva
Dramaturg: Piret Karro
Kunstnik: Kairi Mändla
Näitejuhtimine ja lavaline liikumine: Tambet Tuisk, Jason Dupree
Helikujundus: Mari-Liis Rebane
Valguskujundus: Märt Sell
Tehniline tiim: Henry Kasch, Kristiina Tang, Grete Vaalma
Projektijuhtimine: Maarja Kalmre, Heneliis Notton

22.03 Woke & Vihane - VAT Teater

Remix olevikust
Autorid: Sveta Grigorjeva ja Mihkel Seeder
Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa)
Kunstnik: Karmo Mende
Helilooja: Dida Zende (Saksamaa)
Valguskunstnik: Rommi Ruttas
Osades: Karolin Jürise, Silva Pijon, Ago Soots
Me elame päris lõbusal tänapäeval.
Kõik on muutunud nii targaks!
Kõik teavad kõike.
Kuidas elada. Kuidas olla.
Mida süüa. Mida mitte süstida.
Räägitakse, et me vahel laiutab lõhe.
L
Õ
H
Et error on muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Mina ja sina ei kuule teineteist.
Ma räägin oma, sa räägid oma.
Räägitakse, et põlvkondade vahel on konflikt.
Aga millal on noored ja vanad kunagi üksteistest õieti aru saanud?
Kas elu ei olegi üks pidev kriis?
Tundub, et me oleme alati millegagi erroris.
Olgu selleks
Töökoht, kool,
Tõde, võim,
Ema, boyfriend,
Sugu, söök,
Ebaõiglus, armastus.
Mingis mõttes error polegi error,
Vaid asjade loomulik käik.
Elu ongi error. Ja error on elu.
„Woke & Vihane” annab hääle paljudele häältele.
Mitte ainult noortele, mitte ainult vanadele.
Mitte ainult woke´dile. Mitte ainult vihastele.
Mitte ainult lumehelbekestele.

26.03 Tulilind. Šahrazad - Vanemuine

Balletiõhtu kahes osas
Heliloojad Igor Stravinski ja Nikolai Rimski-Korsakov
Lavastaja ja koreograaf Ricardo Amarante (Brasiilia)
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Dirigendid Taavi Kull, Martin Sildos
Dramaturg Edson Artur Machado juunior (Brasiilia)
Kunstnik Renê Salazar David (Brasiilia)
Videokunstnik Alyona Movko
Valguskujundaja Tõnis Järs
Vanemuise sümfooniaorkester
Osades:
“Tulilind” Alexander Germain Drew, Willem Houck, Silas Stubbs, Hayley Blackburn, Yukiko Yanagi, Alain Divoux, Gus Upchurch jt
“Šahrazad”
Alexander Germain Drew, Silas Stubbs, Alain Divoux, Joo Ho Lee, Bleiddian Bazzard, Sayaka Nagahiro, Maria Engel, Laura Quin, Alexandra Heidi Foyen, Gus Upchurch jt
Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett “Tulilind” esietendus esmakordselt aastal 1910 Pariisis kuulsa Sergei Djagilevi Les Ballets Russes’ ettekandes, Nikolai Rimski-Korsakovi orkestrisüit “Šahrazad” aga 1888. aastal Peterburis, kus esmaettekannet dirigeeris helilooja ise. Ilmeilusa muusikaga teoseid esitatakse tihti nii kontserdi- kui teatrilavadel, lugude muinasjutuline sisu leiab aga igas lavastuses uusi tähendusvälju ja vorme.
“Tulilind”
Maad on tabanud katastroof ning Agomi-nimelisel teadlasel on õnnestunud luua tilluke kogukond piiratud maa-alal, kus elavad väljavalitud inimesed, kõik ülejäänud on jäetud laia hävinud ilma saatuse hooleks. Flora ja Baso aga sellise ebaõiglusega ei lepi ning astuvad vastu Agomi upsakusele ja ahnusele. Algab võitlus, milles Agom ja Flora muutuvad võimsateks tuleolenditeks. Võita saab vaid üllaim süda.
“Šahrazad”
Iidse Pärsia sultan Šahrijar kahtlustab, et tema naine, ilus ja võrratu jutuvestja Šahrazad, ei ole talle truu. Sultan lavastab jahiretke. Kui ta on läinud, toimub haaremis pidu – vabastatakse orjad ja iga viimne kui sultani naine ning nauditakse palee mõnusid. Ootamatult naaseb Šahrijar ning jagab vihahoos tapmiskäske ning tõstab käe isegi Šahrazadi suunas, kuid naisesse armunud eunuhh päästab Šahrazadi ning annab talle võimaluse oma muinasjuttude salve lisada veel ühe fantastilise loo.
Brasiilia koreograafi ja lavastaja Ricardo Amarante neoklassikalises stiilis balletiõhtu toetub heliloojate originaalmuusikale, kuid toob vaatajateni tuntud muinasjuttude uued tõlgendused.

reede, 31. detsember 2021

Mida vaadata teatris JAANUARIS 2022?

Valisin sedapuhku hoolikalt atškoo, ehk 21 soovitust teatrite mängukavadest üle terve Eesti, kuhu hetkel veel kasvõi 1 pilet on saadaval. 

Soovituste järel toon ära ka jaanuarikuu 9 esietendust, mis suutsin mängukavadest välja peilida. Neid mõistagi veel soovitada ei oska, aga ise panin küll silma peale. Mul endal on praeguseks hetkeks paigas vaid 1 teatrikülastus uuel aastal- Vanemuine "Inspektor tuleb"... mis sai haigeks jäämise tõttu eelmiselt aastalt uuele üle tõstetud (muidu läks aasta lõpus palju pileteid raisku ka - Von Krahli uus, Endla kahe etenduse piletid ja muudki... aga las nad siis jääda... uuesti ka neid ostma ei hakka). Tahaks hoidagi teatriga pisutki tagasi :) Siis ehk jõuab neist uutest ka kirjutada rohkem ja pikemalt. No 1 teatrikülastus nädalas oleks ju küll... pole ju siin mingi professionaal, et peaks... Valiks rohkem... Uuel aastal igatahes tahaks kõige nähtu kohta siia vähemalt märgi maha jätta... olgu siis või lühem tekst, kui midagi pikemat asjalikku arutleda pole... aga loodetavasti on ja siis saab juba teksti pikkusestki aimu, et kõnetab... 
No eks näis... ütleb ju luulesalmgi: Uuel aastal, uue hooga, korduvad kõik vanad vead... :)

Kuid siin siis need 21 SUURIMAT soovitust (tähestikulises järjekorras) jaanuarikuuks - oled neid kõiki juba näinud? 
Kui mitte, siis usun, et ühel või teisel põhjusel NENDE vaatamist ei kahetse:

Charoni koor - Vene Teater
Psühholoogiline draama inimestega manipuleerimisest. Ülikõva sisulises mõttes ja väga eriline lavastus. Siiani ei mõista, kuidas Teatriliit selle parima lavastuse nominatsioonita omal ajal jättis...

Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater
Kahe mehe kassi-hiire mäng. Kiht-kihilt avanevad saladused ja üllatus üllatuse järel ootab järgmise nurga taga peidus. Andrus Vaarik ja Egon Nuter võtavad neid rolle mõnuga.

Faust - VAT Teater
Suurepäraselt saavutatud tummfilmiesteetika ning nii palju lavastuslikult lahedaid trikke! Hoogne ja üllatuslik.

Kalevipoeg - Vanemuine
Rahvuseepos on jõudnud lavale väärikalt muinasjutuliselt. 3 vaatust ja pikk, aga nii võimas ja huvitavalt lavastatud Laumetsal. Teatriliidu aastapreemia parimale lavastusele mõni aasta tagasi juba, igati teenitult!

Kuni ta suri - Rakvere teater
Kammerlik, inimhingede veneliku tunnetusega argipoeetika. Armastus peaks alati olema suure A-tähega..isegi lause keskel! Poeb hinge ja on selline magusmõrkjas... just nagu üks hea teater peab olema. Rahvas valis selle ka oma lemmikuks Rakveres tollel aastal kui see välja tuli.

Kuritöö ja karistus - Eesti Draamateater
Vägev lavastus ja suurepärased tipprollid väga headelt näitlejatelt. Tundub, nagu Dostojevski kirjutas selle läbi Ojasoo-Semperi just nimelt Draamateatri lavale! :) Ka klassika võib olla värske!

Leskede kadunud maailm - Ugala
Üks isemoodi leskede kamp varjab end seal Viljandi teatri laval kasvava metsa vahel! Julged neile külla minna? Kui julged, siis ole ettevaatlik, sest ega nad ju igaveseks leskedeks taha jääda... .vaja on uut verd!

Linnade põletamine - Eesti Draamateater
Kammerlik Tartu-lugu Tallinna laval... Eelmise sajandi nõuka-aegne pere... Lapsepõlv ja inimsuhted nii peres sees kui sealt väljapoole. Atmosfääri, ajastut ja armsust, kurbust ja rõõme ja palju muid tundeid ka.

Ma teenindasin inglise kuningat - Endla
Bohumili romaan on jõudnud Eestis lavale ja see on tõesti üks põnev teekond! Peategelase teekond... läbi sotsialismi, natside ja kapitalismi ja läbi mille kõige veel. Üks eriti eriline lavastus, aga klassikalises mõttes. Lugu ise ka tänaseks juba nö. "klassika"...

Marie Roget' mõistatus - Kellerteater
Üks mõrvamüsteerium kulub "õdusasse"... või oli see nüüd ikkagit "õudsasse" jaanuariõhtusse alati ära! Suurepärased rollid, kammerlik lugu, mis kisub kaasa. Edgar Allan Poe ja tõestisündinud mõrvajuhtumi alusel vanas püssirohukeldris justkui ideaalses atmosfääris lahtihargnev omade kiiksudega lugu (autor Edar Allan Poe ja tema "tegelane" seiklevad koos).

Mefisto - Eesti Draamateater
Kindlasti vähemalt TOP3 teatrielamus aastast 2021! Pisut vajab veel vaagimist Petserimaa ja Peipsiveere lavastustega koos kaalukausil, mis neist tegelikult see aasta numero uuno on... Juhan Ulfsak paneb sellise paugu, et eelmisel jaanuaril nähtud, aga siiani kõrvus veel kumiseb! :) Käisin ise ja nüüd ostsin oma (täiskasvanud) lastele ka sellele piletid - nii vinge vaatamine oli! Natsi-teema on igati aktuaalne ka meie paremale poole kaldu kippuvas maailmas.

Mineku eel - Tallinna Linnateater
Dementne isa... jah, see on Florian Zeller ja sellegi keskmes on dementne isa, aga mitte see, mida Theatrum lavastas ja Anthony Hopkins kinolinal mängis... See on üks teine lugu... hoopis teistsugune, aga omade huvitavate Zelleri-nõksudega ja lisaks Andrus Vaarikule, mängivad siin kõik naised vaatajad lausa oimetuks, kuivõrd head nad seal on!!! Väga huvitava ülesehitusega lugu.

Ninasarvik - Eesti Noorsooteater
Hea partner Draamateateri Mefistole, aga sedapuhku siis Ionesco klassika... mis lõikab... nutt läbi naeru või naer läbi pisarate... Jagatud kolme ossa... alguses sissejuhatus, siis tööelu ja lõpuks kipub kangesti maailmalõpuks kätte ära minema... Üks 2021 TOP10 teatrielamustest. Vinged näitlejatööd ka ridamisi... aga lisaks ka hämmastaval kombel tõsisest allhoovusest hoolimata meelelahutuslik!

Niskamäe naised - Vanemuine
Soome klassika on saanud imeilusa lavaelu Tartus. Vanad tuttavad Niskamäe tegelased on siin laval, aga MILLISED rollid teevad Külliki Saldre ja Ragne Pekarev!!! Sisse on segatud ka maitsekalt muusikat ja laule, lõõtsa ja pisut liikumist ka, aga see on omamoodi imeline, kuidas see kõik kokku sobitub ja ühtlasi tekitab Soome-tunnet, aga natuke on see ju ka Eestlaslik... meil ju sarnane ajalugu ja samad teemad olnud kuumad kunagi ja Armastus on ju alati kuum...

Põhjas - Tallinna Linnateater
Uku Uusbergi üks suuri šedöövreid (koos tema praeguseks juba kavast lahkunud Draamateatri "Ivanov"iga). See on Teater suure T-tähega. Sisukas, suur, põhjalik ja tõeliste tipprollidega. "Põhjas" pole kunagi nii hea ja nii ilus olnud... olgugi, et räägib räpasest põhjakihist kusagil katlamajasoojas...

Romeo ja Julia - VAT Teater
Uus ja tänapäevane Shakespeare võib isegi olla hirmutav, aga pole vaja karta - siin on Shakespeare tõesti alles ja mängitakse ägedalt. Noored armastajad keelatud armastuse küüsis, sest nende suguvõsad on sõjajalal... tänapäeva maffiaperede taplus on ka ilmselt verisem kui see kunagi nende itaalia perede vahel oli... 

Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus - Ugala
Meelelahutus, mis tõmbab niimoodi kaasa, et vaata ja imesta. Imesta - kuidas terve lava ja kõikvõimalikud selle osised ühe lavastuse sees kasutusele tulevad. Imesta - millise ägeda teekonna peategelane läbi teeb. Imesta - kui vingelt hoogne see kõik tõesti on! Meelelahutus, mis on nii meelelahutuslik, et see muutub juba ainuüksi seeläbi väärt teatriks.

Surmkindlad asjad siin elus - Ugala
Tänapäeva mitmeid valusaid kohti puudutav, pisarateni liigutav südamlik lavalugu, mis on täis kuldaväärt rolle. Midagi hingele... ja kellele äratundmist, kellele maailmapildi laiendamist. Naise roll ühiskonnas, tavalisest erinevate inimeste roll ühiskonnas (aga kes üldse "tavaline" on, eks?!) ja peresisesed tunded, mis suuremas osas ju pinna all... aga mõnikord tulevad nad sealt ka välja.. ja selles loos juhtub just nõnda.

Tallinnville - VAT Teater
Lähitulevik, mis on juba otsapidi kohal. AI ja digiühiskond, kliimaneutraalsus ning robotid - ning muidugi ka need, kes kõigest selles kaugemal... Mõnusalt tänapäevane, võiks isegi öelda, et scifi... aga midagi üleloomulikku siin siiski polegi! Sügav ja meelelahutuslik korraga ja nii mahlaselt dünaamiline.

Vaimude tund Koidula tänavas - Eesti Draamateater
Mis saab siis kui Unt ja Tammsaare kokku saavad? Ja asjasse sekkub ka veel üks noor neiu, kes kaks vana kirjameest hoopis pöördesse ajab! Vahva, Kivirähklik, tore teatriõhtu!

Viiuldaja katusel - Rahvusooper Estonia
Imeilus lavastus - üks viimaste aastate parimate tantsudega muusikalavastusi. Suurepärased näitlejatööd veel ka, mida ju otseselt muusikalidelt ei ootagi. Ja muusika ise!!! Mitmeid head ja pähekulunud laulud, mida on mõnus mõttes kaasa laulda. Tõeliselt suure teatrielamuse saab!


JAANUAR 2022 esietendused:

Tädi - Karlova Teater
Teatri kodulehelt: 
„Tädi” on kaasaegse kanada näitekirjaniku Morris Panychi  tragikomöödia kahest üksildasest inimesest, kellel tuleb eneselegi ootamatult teineteise elus määratult olulist rolli mängida. Tädi on saatnud oma vennapojale Kempile kirja, et on suremas. Mees pole sugulast küll aastakümneid näinud, aga otsustab siiski kõik oma tegemised sinnapaika jätta ja tädi lõpu tunnistajaks sõita. Olgu öeldud, et Kempi tegevust ei juhi esiti sugugi ligimesearmastus ja soov vana tädi eest hoolitseda, vaid puhas huvi päranduse vastu. Peagi ilmneb aga, et tädi ei kavatsegi niipea teise ilma minna ja päevadest saavad nädalad ning nädalatest kuud… „Tädi” on musta huumori ja üllatavate keerdkäikudega üle ujutatud komöödia üksindusest, keerulistest peresuhetest ja elusaatustest, lähedusest ja selle puudumisest.

Tund enne päikesetõusu - Eesti Draamateater
Teatri kodulehelt:
On üks kahtlane linnake või alev, või lausa linnriik, või korteriühistu, või siis terve maailm, ja muidu polekski siin midagi kahtlast, aga kõik vibreerib ja väriseb ja suriseb ja kiirgab ja hoiab neid inimesi selles kohas kinni nagu külmkapi magnet poenimekirja. Kogu see olukord siin linnas tekitab ärevust, sugenevad kahtlused, kasvab rahulolematus ja puutumata ei jää sellest keegi! Kõik lähevad varem või hiljem närvi, olgu su süütenöör pikk kui kaheksameetrine tollipulk! Kes on see, kes seda meiega teeb? Kes tahab öö varjus meile pähe tõmmata paranoia viledat kaabut? Ainus, mida me ise soovime, on leida aga armastus, kohata hingesugulast, kes mõistaks ilma sõnadeta, et me kõrval oleks sõber ja ulataks abikäe või sigareti. Ja et hommikukohv poleks liiga kuum ega ära jahtunud. Ja et pulloveri kaelus ei kägistaks nagu väga nõrkade kätega mees. Ja paar asja on veel.

Valgusingel - Endla
Teatri kodulehelt:
Ole sa kirikuõpetaja või puusaagija, hauakaevaja või külahull – surma eest ei pääse meist keegi. Oma lõpmatus tarkuses on kõikvõimas Jumal otsustanud, et Österlövsta kihelkond kusagil Rootsimaa kolkas peab maamuna pealt kaduma. Kaduma nii, et sellest märkigi ei jää. Inimesed surevad nagu kärbsed ja hurtsikud mädanevad lausa silmnähtavalt ja keegi ei tea, miks! Selline olukord on muidugi masendav, kuid lisaks ka jaburalt naljakas. Nii naljakas, et võib end surnuks naerda, sest igaüks selles naeruväärses kogukonnas ootab surma omamoodi, saab sellest aru ainult nii, nagu talle sobib ja leidub neidki, kes va vikatimeest üle püüavad trumbata. Rootsi astronoomi ja kirjaniku Peter Nilsoni novellidel põhineva loo toob Endla Teatris lavale Taarka Pärimusteatri eestvedaja Helena Kesonen, kelle senised tööd lubavad teda tutvustada kui üht omanäolisemat eesti lavastajat. Kesoneni visuaalsed kujundid ja lavastuslikud ideed on mõjutatud ääremaa rahvaste mütoloogiast, argielust ja rustikaalsest elutunnetusest, vastandudes otsustavalt kaasaegsele linlikule maailmanägemisele.

Algus - Rakvere Teater
Teatri kodulehelt:
London. 2015. Sügis. Öö. Laura (38) juures on just lõppenud soolaleivapidu. Kõik on lahkunud. Danny (42) joob veel oma õlle lõpuni ja...
 DANNY: Nii et sina otsustad? Sina otsustad, mis saab...
LAURA: Nojah, paistab sedamoodi küll. 
DANNY: See on siis õnnemäng?
LAURA: Või järsku hoopis millegi algus...
Esietendus 28. jaanuaril 2022 Rakvere Teatri väikses saalis.

Kõik minu emast - Vanemuine
Teatri kodulehelt:
Pedro Almodóvari filmil põhinev näidend on justkui hümn emadusele ja emaarmastusele, mis on tugevam kui miski muu siin maailmas. Manuela poeg Esteban, 17-aastane nooruk, hukkub ema silmade all, kui püüab pärast  sünnipäevaõhtul nähtud etendust saada autogrammi lavastuse staarilt. Poja märkmikust leiab Manuela viimase sissekande, Estebani pihtimuse, kuidas teadmatus oma isast tekitab temas tühjuse ja ebatäiuslikkuse tunde. Piiritus leinas Manuela siirdub tagasi Barcelonasse, et leida üles oma noorusarmastus ning sõlmida mineviku ja olevikuga rahu. See on retk ootamatusi täis maailma, kus kohtuvad näitlejad, nunnad, prostituudid ja transsoolised – teineteisest väga erinevad naised. „Kõik minu emast“ räägib armastusest, valust ja ka lootusest, mida me kõik – kes me ka poleks – tunneme ühtmoodi.

Sihtisid pole sel sillal - Eesti Noorsooteater/Tallinna Lavakool
Teatri kodulehelt:
Lavakunstikooli 30. lennuga loodava lavastuse aluseks on Juhan Liivi elu ja looming, kuid siiski pole see vaid ühe kirjaniku lugu. See on ka lavastus Juhan Liivist meis ja meie kujutlustes, Liivi loomingu mõtestamisest ja tõlgendamisest, lahti mängimisest ja kujutluspiltide edasiarendamisest. Liivi tekstide ja näitlejamängu koosmõjus moodustub sellest üks poeetiline sõnalis-pildiline tervik.

Emigrandid - Tallinna Linnateater
Teatri kodulehelt:
Igatsus on ikka sama, üksindus on ikka üks. Sławomir Mrożek, maailmas ilmselt tänaseni tuntuim ja mängituim poola näitekirjanik, pani „Emigrandid“ paberile 1970. aastate alguses, viibides ise väljarännanuna Itaalias ja Prantsusmaal. Nimetamata jäävas Lääne-Euroopa linnas asuvat kehvakest keldrikorterit on sattunud jagama kaks idaeurooplasest migranti, üks neist poliitiline pagulane, teine tulnud perele raha teenima. Nende humoorikas ja terav sõnaline ping-pong paljastab kaks kardinaalselt erinevat maailmanägemist, ometi jääb mõlema tegelase juures kõlama üks ja seesama, eraldatuse pääsmatu nukrus. Mrożeki näidend mõjub ühelt poolt ajatult, teiselt poolt aktuaalselt praeguses hetkes, kus nii paljud inimesed üle kogu ilma – olgu siis omal tahtel või saatuse sunnil – viibivad võõrsil.

ihu ramm - Kuuspuu/Saaremäel
installatiivne näitus-lavastus. Päevasel ajal funktsioneerib ruum iseseisva installatiivse näitusena, kuid viiel valitud õhtul aktiveerivad etendajate kehad ja heli ruumi ning näitusest saab etendus.
Kaks naist, kes ei ole huvitatud saavutamast kindlust ei lavalises ega sotsiaalses sfääris, uurivad materjali ja keha vahelist suhet ning materialiseerivad seeläbi haprust.
Kaks keha ja savi - oma olemuselt samaaegselt nii haprad kui tugevad - on asetatud dialoogi ruumis, kus kogemus loob läbi interaktsiooni uusi kogemusi, materiaalsus kannab endas küsimust ja teod loovad teoseid. Tekivad võimalused kokkupõrkeks, juhuseks, igikestvaks materjali konstrueerimiseks ja dekonstrueerimiseks. On süsteem, on juhus, on mehaanika, on sõnad ja heli, kildude ja korrapärana. Ootamatus tekitab haprust. Habras, habras, tugev. Savi, inimkeha ja etendaja lavaline olek. Talub raskust, kuid mitte lööki. Alles jäävad kahe naise haprad kehad.

Yes or Yesn't - Fine5 Tantsuteater
Sisepeegelduslik tantsulavastus, mille fookuses on kompromissid ja tunded inimeste vahelistes suhetes. Kompromissid on olulised elemendid nii loo narratiivis, kui ka lavastuse ülesehitamise protsessis. Uuritakse suhteliini kahe inimese vahel ja seda, kuidas ühistes protsessides teineteisega hakkama saada, milline on rääkimise ja kuulamise vahekord, liikumise ja mitteliikumise, olemise ja mitteolemise tasakaal. Lavastus ei proovi anda vastuseid, vaid on loodud lähtuvalt sellistest küsimustest nagu: kas kompromiss on kesktee, aritmeetiline keskmine, pruun joon või vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepe; kas tasub ennast teiste nimel kõrvale jätta, leppida, et vähemalt keegi saab kõik; kas on võimalik kõiki osapooli rahuldavaid kompromisse leida või alati jääb keegi kaotajaks; kas see on minu jaoks kompromiss, kui sina kaotajaks jääd; kes on võitja või kaotaja jne. Kes on süüdi, kui kahe inimese vahel tekib selline tõmme, mida nad pole veel varem tundnud? Miks tekivad täiesti hoomamatud tunded, mida kumbki ei oska sõnastada ega piisavalt väljendada? Lavastuse loomeprotsess tervikuna on noorte loojate isiklik peegeldus laiematest ühiskondlikest protsessidest meie ümber, kus kompromisside tegemine on samuti keeruline. Meie teeme kõike koos. Kõike. Koos. Meie.

esmaspäev, 15. veebruar 2021

TOP20 teatrisoovitust MÄRTSIKS + teatrikuu esietendused


Märtsikuu on TEATRIKUU! Märtsis on nii palju mõnusat - siis hakkab ju lumi sulama, teatriliit jagab oma auhindu ning teatrirahvas on elevust täis, draamat ja rõõme jagub küllaga, aasta on juba hoo sisse saanud, aga suvi on veel kaugel, seega täiega töörügamine käib, et puhkust välja teenida. (Siinkirjutajal on märtsikuus sünnipäev ka - kunstnikele omaselt see kõikse kunstnikerohkem tähemärk - kalad... kuigi jah, ega horoskoopidesse ikkagi suuremat usku siiski pole).

Märts on ka ideaalne kuu teatrikülastusteks - veel saab külma õhtu eest varju salongitulede valguses ja müstilise hõnguga teatrimajadest. Toredad piletöörid ja publikuteenindajad alati naeratamas ja abivalmilt juhendamas kuhu ja kuidas. Puhvetitest saab kartulisalatit ja mõnedes isegi jäätisekokteili või pavlovat... Kodune, samas pidulik - kõik üheaegselt. Teatrimaja ning selle atmosfäär ise ongi vaatet see suurim teatriime! :)

Mida siis märtsis teatrisaalidest otsida? Käisin mängukavad läbi ning kirjutasin 20 enda lemmikut märtsi mängukavadest üles. Nendest, millele veel tänase päeva seisuga pileteid on saada. Kuna praegu on need 50% piirangud ka veel peal, siis paraku on saalid üsna täis ning pilet tulebki võtta kohe kui selleks võimalus on... Ise näiteks proovisin Von Krahli "Aed" piletit osta... Fienta müügisüsteem näitab küll a la 4 viimast piletit saadava, ehk ruumi peaks nagu olema, aga ometi ühtegi kohta valida internetis ei lase. Seega oleks olnud parem ikka pigem varem juba see pilet ära hankida. Vanarahvaski teadis rääkida, et parem varblane peos kui kümme katusel :)  Linnateater kolis küll Salmesse, aga Balti tragöödiast tuli ikkagi sõrmed puhtaks limpsida - kõik saalid on välja müüdud! Õnneks on siiski piisavalt ka neid, millele pileteid siiski veel leidub... ka nende seast, mis minulgi veel nägemata.

Siit leiab seekord lisaks 20-le soovitusele eestikeelsest teatrist ka 3 soovitust märtsis Vene Teatris (eestikeelse sünkroontõlkega) etendustele. 1 ballett, kui tipptantsuteatrinälg peale peaks tulema. Valisin välja ka 6 lasteteatri etendust, mis ka minule kui "igavesele poisikesele" väga meeldisid ning ära loetletud saavad ka kõik 16 esietendust, mis suutsin välja peilida (muide kuuel neist on esietenduse ühel ja samal päeval - 26.03!). Lisaks on märtsis ka üks teatrifestival! Nimelt NAKS - teater noorele vaatajale! 
Ja veel tuleb ära märkida, et eriliselt palju head on saadavad Tallinnast väljaspool - eriti Tartus, Viljandis, Rakveres ja Pärnus!

Ahjaa... pööran tähelepanu ka sellele, et kuigi näiteks "Etturid" oli Piletimaailmast välja müüdud, siis "Piletilevis" veel pileteid oli... sama lugu võib ka mõne teise etendusega olla!

20 KINDLAT TEATRISOOVITUST MÄRTSIKUUKS:

ABORT - Endla
Lavastus on ühtlasi nagu huvitav homaaž filmikunstipärlitele, aga sisu annab sellele võtmed. Nimelt Richard Brautigani raamatul põhinev lugu räägib ühest raamatukogust, kuhu tuuakse keelatud/hüljatud raamatud. Seikluslik, täis armastust ja kohati ka groteski. Puudu pole ka huumor ja õud. Megakõva trupp! 


ANNE LAHKUB ANNELINNAST - Tartu Uus Teater
Üks eelmise aasta tugevamaid eesti algupärandeid. Üllatav, nagu kiht kihilt paljastuv sugupoolte sõda naisest, kes tunneb end hüljatuna, mehest, kes on egoist. Kes nad on ja mis neid seob või ei seo? Seejuures kogu see lavastuslikult nii visuaalselt kui sisuliselt eriline teekond üllatava lõpppuändini.


APELSINITÜDRUK - Eesti Noorsooteater
Liigutav ja armas lugu lastest ja nende vanematest. Armastusest ja unistustest. Edasiandmisest ja hoolimisest. Keerulisest teekonnast iseendani ja oma lähedaste tegeliku minani.


BEATRICE - Vanemuine
Eesti oma science fiction ehk ulme... lähitulevikust, mil inimese teadvust on võimalik digitaliseerida ja seeläbi ka säilitada ning siirdada teistesse kehadesse. Mõtlemapanev ja üllatav, lavastuslikult vapustavalt huvitavalt tehniline!


CARMEN - Paide Teater/Must Kast
Kes siis Carmenit ei teaks - see sigaretitehase plika, kes kõigil poistel silmad krõlli ajab... aga nagu kakuke lipsab ühe haardest, teise haardesse ja sealt edasi... keda ja mida Carmen tahab? Muusikaline, tantsuline, täis lahedaid lavastajatrikke ja ägedat mängu kuldaväärt trupilt, kes kõik selle vaimustavalt ette kannavad! Saab naerda ja ahhetada-ohhetada algusest kuni viimase stseenini välja!


ETTURID - Ugala
Eno Raua metsavendade lugu mõjub ja oi kui tugevalt! Suurepärane trupp ja huvitav lavastus - nagu teekond. Läbi aastate. Sõda on teatrilaval harva, kuigi see tekitab juba eoses emotsioone. Stalin kummitab kogu etenduse ja üllatavad pöörded ehmatavad ning kurb alatoon liigutab.


HEAD INIMESED - Vanemuine
Nõuka-aeg ja sellest siirdumine iseseisvusaega ühe perekonna näitel. Ajastud muutuvad, aga kas ka inimesed? Ja kui, siis kui palju... mis on tähtis kellelegi. Oleme erinevad, aga ka sarnased. Huvitav vaatamine ja mingite asjade äratundmine, teiste, ka igapäevastele loo keerdkäikudele kaasaelamine. Ajastu-sotsiaalrealism.


HULLEMAST HULLEM - Rakvere Teater
Ülimalt lõbus ja meelelahutuslik teatriõhtu, kus ühest küljest läheb kõik nässu, aga teisest küljest pole ju inimestel täbarates olukordades leidlikkusel piire... mis aga juhtub siis, kui see "leidlikkus" lööb asjad veelgi rohkem nässu :)


KAHEKESI - Kinoteater
Erilise ülesehitusega erinevate suhete mänguline filosofeerimine, kus tegelased sõna otses mõttes pöörlevad ühest suhtest välja ja teise suhtesse sisse. Kõik inimesed, kellega me suhtleme mõjutavad meid ja seda niimoodi kontsentreeritult vaadata on kord lõbus, kord äratundmispakkuv, kord lihtsalt huvitav, et kuidas just nendel inimestel läheb...


KALEVIPOEG - Vanemuine
Meie rahvuseepos on jõudnud lavale sellisel fantaasiarikkal moel. Võimas, aga ka meelelahutuslik, tundlik, aga jõuline, meisterlik lavastus ja kogu olulisem osa loost mängitakse ette läbi huvitavate karakteriseeringute.


KUIDAS MINUST SAI HAKOMAH - Ugala/Viljandi lavakool
Noorte näitlejaõpilaste mängupower ning tõsine teema, ehk kuivõrd kerge on jääda narkootikumide lõks, end kui raske sellest on välja tulla, kui oled süsteemi osa... kui oled juba nendes ringkondades, siis need tõmbavad sind üha rohkem sisse... kuni upud... või lausa ime läbi pääsed... Kes pääseb, kes mitte? Tõsieluline ja väga mõjuv.


LINNADE PÕLETAMINE - Eesti Draamateater
Lugu lapsepõlvest ja ühest ajastust, mis polegi ju kaugel, aga ometi nagu teises maailmas. Mõnekümne aasta tagune Tartu, mida ühest küljest ei tahakski tagasi, aga samas see nostalgiline soojus ning perekonnasuhted hoiavad selle mälestustes ikka armsana. Suurepärased näitlejatööd kõigilt!


MONUMENT - Kinoteater
Inimesed oma egodega. Lõbus, segades kunstimaailma, samas hirmus, sest lihtsustatuna näeb meie maailma kõverpeeglist - kas me olemegi sellised? Fantastiliselt hea trupp ja vingemast vinged rollid. Tipptasemel meelelahutus, ent samas ka tõsine.


NAISTE KOOL - Vanemuine
Vana klassika, mis tegelikult töötab igas ajastus ja nii ka just praegu. Eriliselt lavastatud, kus peategelane on nagu publiku oma semu, kuigi näed tema vigu ja lollust, siis ometi sekkuda ja aidata teda ei saa - iga inimene peab oma vitsad ikka ise kätte saama.


ONCE - Ugala
Muusikal muusika tegemisest ja inimsuhetest. Armastusest! Ilusad laulud ja ilus suhte-teekond, millele saab kaasa elada. Iiri lugu, ja iirlased teadagi on eestlastega kuidagi hingelt sarnased, sellepärast mõjub emotsioonidele oodatust tugevamalt. Laulud on ka väga head.


ROMEO JA JULIA - VAT Teater
Tänapäevastatud maailma kuulsaim armastuslugu toimib hämmastavalt hästi ka praeguses ajas. Toikka on siia lausa meisterlikult mixinud sisse ka lauseid-teemasid teistest Shakespeare'i näidenditest, nii meisterlikult, et pool aastat pärast nägemist ikka vahepeal mõtlen nendele leidlikele lahendustele tagasi.


SAJA-AASTANE, KES HÜPPAS AKNAST VÄLJA JA KADUS - Ugala
Jonas Jonassoni rootslaste üks läbi aegade müüdumaid raamatuid on siinses dramatiseeringus toodud üle kodusesse Eestisse ja täpsemalt Viljandisse. Allan on ikka oma teekonnal nii rahaga põgenedes kui ka läbi oma pika ja põneva elujutustustes. Vingelt kõikvõimalikke lavavõimalusi kasutav igavesti vahva seiklus kõikidele vanustele - lastest kuni vanuriteni!


SURMKINDLAD ASJAD SIIN ELUS - Ugala
Liigutav, tänapäevane perekonnalugu, mis tõesti ajabki nutma, sest nende inimeste mured, probleemid, unistused ja suhted on meile kõigile tuttavad. Samas ka erilised, sest iga inimene ongi eriline. Sügav ja ajastu närvi õigetesse kohtadesse tabav - näiteks nii naise positsiooni ühiskonnas laiemalt kui ka seksuaalsuse või mistahes isikliku omapäraga kaasnevad sisemised heitlused ja teekonna otsimine võimalikult õnnetunde lähedale või isegi suisa õnneni välja. Üks asi ongi need teemad ühiskonnas laiemalt, teine asi perekonnasiseselt...


SUUR SIBERIMAA - Eesti Draamateater
Jaan Krossi noorusaastad Siberist Tallinnasse tulek - tema inimsuhted ja üldse ajastulikud teemad. Suurepärane nii mäng kui ka lavastusena ja erinevad selle komponendid, näiteks kunstnikutöö.


TALLINNVILLE - VAT Teater
Tänapäevane, isegi väga... Tulevik, mis juba praegu on käes. Kümmekond lugu, mis omavahel läbi tegelaste risti-rästi põimuvad... ühes suurlinnas, kus puutume kokku paljudega, riivamisi ja ei tea, mis teiste eludes toimub, sest enda omas juhtub kogu aeg nii palju põnevat. Siit siis võimalus teiste eludesse piiluda... Kaasa elada ka tänu tänapäeva uutmoodi suhete tekkimise võimalustele ja suhetele endale.


VIIULDAJA KATUSEL (mängitakse TARTUS!) - Estonia
Viimane Malviuse tõeliselt suurepäraselt õnnestunud muusikal Eestis, kus on hea nii lavastus, näitlejad/lauljad, lugu, aga ka koreograafia on lausa tipptasemel. Laulud on kuulsad ja kõik kokku külmavärinateni liigutav!


ÜKSSARVIKUTE FARM - Rakvere teater
Urmas Lennuki lennukas fantaasiamäng, kus ühe mehe vanaema kappides elavad eesti kirjanduse naiste suurkujud... elavad nii kaua, kui neid mäletatakse. Väga lahe ja naljakas ning väga ägedad naised mängivad (Peeter muidugi ka seal nende vahel). Lavastus ja lugu, mis on hämmastavalt tabavalt sossu ja mõnna, umbes just nii, nagu ikka "vanaemade juures" :)


7 SOOVITUST LASTETEATRIST:

ERNESTO KÜÜLIKUD - Must Kast
Seiklus, mis toimub tsirkusetelgis, üks huvitav ja karikatuurne karakter teise järel satub Ernesto teele ja seda on ühtviisi lahe vaadata nii lastel kui ka täiskasvanutel! Üks viimaste aastate parimaid laste/pereteatri lavastusi! 4-104 aastastele


KASSID - Piip ja Tuut Teater
Kõik me teame neid erinevaid kiisutüüpe... aga siin on nad kõik kodutud ja otsivad oma kohta maailmas... Muusikaline ja värvikas, lõbus, aga kurba alatooni ka - just nagu need kõige paremad lood ikka! Pigem lasteaia ja esimeste klasside lastele, aga ka vanemad leiavad siit oma üles. Mina lustisin täiega kaasa.


POLLYANNA - Eesti Noorsooteater
Liigutav lugu orvuks jäänud tüdrukust ja tädi juurde elama asudes leitud uuest sõbrast. Kõik need väivikad tegelased ka seal ümber... aga jah... tõesti südamlik, armas ja ilus oli see! Klassika!


PIRUKA MAGUS PÕHI - Ugala
Lastekrimka (mis sobib ideaalselt ka täiskasvanutele) toimub huvitavalt kahes vaatuses nii, et esimeses on see, mis oli ja teises see, mis sealt edasi hakkab juhtuma. Tark ja täpne tüdruk on siin avastamas hämaraid asjaolusid ühe kahtlase mehe mõrva kohta, kes oma otsa tema koduaias leiab. Raamat, millel lavastus põhineb on osutunud ümber maakera nii populaarseks, et sellele on kirjutatud ka järjed. See siis on siiski see kõige esimene ja täiesti iseseisvalt võetav osa. 


TAGURPIDI - Eesti Noorsooteater
Visuaalteater, aga ka vana hea koomiksi elustumine lavalaudadel. Kõik on siin tagurpidi, peale seikluse, mis liigub ikka edasi, sisaldades ka omad õpetlikud nõksud, ent ometi mitte moraali lugedes. Lahedalt leidlik nii sisulises kui lavastuslikus mõttes.


TIMM THALER EHK MÜÜDUD NAER - Eesti Noorsooteater
Mõni aasta tagasi, kui mu oma noorim tütar oli umbes 10, siis oli see tema aasta lemmiklavastus. Klassika ja armastatud raamat on saanud väga väärilise lavastuse, mis on kui põnev seiklus, aga ühtviisi lugu perekonnasidemetest ja sellega suhestuvad ju kõik, nii tüdrukud kui poisid, tädid ja onud, ise ja Sinu noorem või vanem mina.


ÕUDUSTE KOOL - Kellerteater
Jutustav teater, omade ägedate efektidega. Õudusjutud, mis on kohati ka naljakad, aga just selles õdusas ja hämaras Kellerteatri erilises majas ka kindlasti kuklapeal judinaid tekitavad. Mänguline ja  kuna lugusid on mitu, siis üks on lahedam kui teine ja kõik kokku... no tahaks öelda, et vahva.. a kus Sa siis õuduka kohta nii ütled... ütlen siis hoopis - hirmvahva :)


3 SOOVITUST TALLINNA VENE TEATRIS:

CHARONI KOOR
Inimestega manipuleerimisest, lootusetustuse tundest armastusest ja milliste meeleheitlike tegudeni see viia võib! Harukordselt huvitav lavastuslikult ja väga eriline... intiimne ja seetõttu veel omakorda mõjuvam. Külmavärinad tulevad peale isegi tagasimõtlemise peale. Milline vapustav kunstiline sümbioos koos muusika ja valguslahenduste ning selle valusa ja hästikirjutatud sisuga. Olen täiesti hämmingus, et teatriliit selle eelmisel aastal parima lavastuse nominatsioonist ilma jättis! See oleks olnud seda väärt - kahtlemata! Lisan, et ise läksin seda vaatama sõbra soovitusel ning kõik, kellele seda edasi olen soovitanud, on olnud väga tänulikud.

PROZOROVITE MAJA. 40 AASTAT HILJEM
Mis on saanud Tšehhovi kolmes õest 40 aastat hiljem? Kas nad ikka igatsevad veel Moskvasse? Kas nad ikka elavad veel koos? Kuidas on järeltulevate põlvedega? Stalini-aeg on käes ja see mõjutab õekeste elu. Aega on kulunud palju ja nende loomujooned oleks nagu veelgi süvenenud. Imeliselt ilusti lavastatud mitmete väga emotsionaalsete kohtadega. Lõpumuusika ainult oleks peaaegu kõik ära rikkunud. Võibolla lihtsalt provokatiivsusetaotlus... sest sellele plaksutada oli võimatu, olgugi, et siin on tegemist lausa imeliselt hea näitelejate trupiga - nii noored, aga eriti vanemad...

ÄRA IMESTA KUI SINU MAJA SÜÜTAMA TULLAKSE
Oi sellist ägedat lavastust ei osanud oodata. Sisuliselt on see nagu krimka, kus noor naine läheb uurima, miks tema mees tehases suri... Teisalt vaatajad teavad, et see on kapitalismi tõttu, aga kuidas ja mis ja kes täpselt... Iga tegelane on siin isemoodi karakter, kellega publik tutvub ka eraldi - omavahel... Kuid see kuidas see kõik lavastatud on - sellist asja pole teatris kunagi varem näinud! Harukordselt hea. Samas võibolla ei soovitaks vanemale generatsioonile, sest tegemist on techno-lavastusega, seda nii sisulises mõttes kui ka muusikavalikuna. Seega see on kõvahäälne, läbivalt muusikaga, tantsides, karm ja niii-niii ägedalt eriline!



1 SOOVITUS BALLETITEATRIST:

ROMEO JA JULIA - Vanemuine
Prokofjevi vapustavalt hea muusika ja kogu see armastajate lugu ka... ent siin on lähenetud hoopis uuest vaatevinklist - hea ja paha võitlusena - kusjuures värvid on hoopis vahetusse läinud... ja kas ja kes ikkagi paha on? Jumalikult head tantsijad kõigis neljas(!) peaosas.

Kui kõik need nähtud, siis lisan "igaks juhuks" veel 11 nimetust, mis olid minu jaoks ka igati väärt vaatamised: Charlotte Löwnsköld/Rakvere Teater, Daamid/Endla, Emadepäev/Ugala, Evolutsiooni revolutsioon/Must Kast, Kuni ta suri/Rakvere Teater, Kõik naistest/Endla, Lõppmäng/Rakvere Teater, Noored hinged/Eesti Noorsooteater, Nukumaja osa 2/Eesti Draamateater, Sa oled täna ilusam kui homme/Von Krahli Teater, Tantsutund/Endla.


MÄRTSIKUU 15 ESIETENDUST:

JUUDIT - VAT Teater (1.03) lavastaja Aare Toikka, autor Andrus Kivirähk
mängivad: Henessi Schmidt, Ingrid Margus, Gert Raudsep, Margo Teder, Tanel Saar
Kes on tänapäeva Juudit? Noor naine, kes läheb ja teeb seda, mida tarvis? Teeb seda, mida mehed teha ei julge? Ning päästab seeläbi - kelle? Iseenda? Oma kodulinna? Või terve inimkonna, sest vähemaga
Juuditi taoline idealist ei lepi? Sada aastat pärast Tammsaare Juuditi sündi on Petuuliat päästma asunud Andrus Kivirähki Juudit. Mille poolest tänapäeva Juudit teistsugune on? Kas Petuuliat on veel võimalik päästa? Selge on igatahes see, et endiselt on Juuditi ümber neetult palju vanamehi.


U-TUBE - TeMuFi (4.03) lavastaja Peep Maasik, 
mängivad: Kaarel Targo, Tanel Ting
Kelleks tahad sa saada, kui suureks kasvad? Küsis Friedebert Tuglas väikeselt Illimarilt. Youtuberiks! 21.sajandi kõige populaarsem tuleviku töökoht. Kes on siis youtuber? Unistuste amet, justkui režissöör, operaator, valgustaja ja osatäitja samal ajal. Kõike seda vastavalt enda oskustele ja vajadustele.
Noortelavastus “U-TUBE” räägib loo ühest teismelisest poisist nimega Illimar, kelle suureks unistuseks on saada samuti youtuberiks. Omandada mikrokuulsus. Mis selle kõigega kaasneb? Kuulsus, raha, glamuur, tasuta riided, vitamiinijoogid. Pealtnäha lillelise elu kõrvale kuuluvad ka küberkiusamine, interneti pedofiilia, sotsialiseerumise probleemid ja depressioon. Lavastus avab probleemid läbi suurte ideedega teismelise poisi küsimuse “Kelleks tahan ma saada, kui suureks kasvan?”


PARIM ENNE - Ajateater (4.03) lavastaja Anne Velt, autor Andra Teede
mängivad: Katrin Valkna ja Tarvo Krall
Karla on turvamees ühes suures Tallinna kaubanduskeskuses. Ta on olnud turvamees terve elu, ta kohe oskab seda tööd. Pätte ja pisivargaid on tänapäeval nii palju, et pane ainult tähele ja püüa.
Ühel päeval jääb Karlale vahele aga Hanna. Hanna on töötab juba aastaid Soomes ja käib igal võimalusel Tallinnas pere juures. Hanna ja Karla lähevad kohe tülli, kuid sellest tülist sünnib üks väike säde … Aga kas siis sellest piisab, kui sa kohtad täiesti juhuslikult kedagi, kes su südame varastab? Lähed pärast tööd poodi ja väljud sealt hoopis uue inimesena? Kas nii saab, et otsustad lihtsalt ühel päeval oma elu muuta isegi siis, kui sa ei ole enam noor ja uljas, vaid vana ja ettevaatlik? Või on inimesel nagu sooduspakkumistelgi parim enne kuupäev, mille kukkudes saab pannakse tuled kustu ja muusika kinni.


MINA! - Tartu Mänguasjamuuseumi teatriprojekt (7.03) autor ja lavastaja Maria Usk
mängivad: Maria Annus ja Karol Kuntsel
Laulude ja nukkudega fantaasiamäng "MINA!" on lõbus oma mina avastamise lugu kõige pisemale teatrisõbrale. Väikesed vaatajad saavad näha, kuidas sünnivad Kuu ja Päike, millega tegelevad erinevad toredad loomad ning milliseid enneolematuid asju võib sündida läbi mängu ja maailma märkamise. „MINA!” lugu tegeleb välimise ja sisemise mina tundmaõppimisega. Välimise mina puhul uuritakse nähtavat, sisemise mina puhul seda, kas mina on suur või väike, hea või halb, lahke või sootuks kade. Teatrilava on seekord lavalt alla vaatajate juurde kolinud, et lapsed saaksid võimalikult lähedalt kogeda teatri võlumaailma.


KATK.EST.USED - Rakvere Teater (12.03) autor ja lavastaja Karl Koppelmaa
mängivad: Liisa Aibel, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Peeter Rästas, Elar Vahter, Silja Miks, Imre Õunapuu
Kaeti laud, nugade-kahvlite kõlin, taldriku-paari klirin, kartulisalati plekid laualinal, mineviku meenutused ja tuleviku plaanid -- ilus perekondlik koosviibimine. Aga kuskil, kõigi nende laulude, helide, maitsete ja lõhnade, plekkide ja kildude all on mingi ärevus. Ja asi pole katkus.  See on mingi tohutu mineviku paine. Ajast, mida nooremad ei mäleta, mine tea, kas vanemadki. Nutavad päritud pisaraid, vanu pisaraid ajast, milles pole nad kunagi elanud. Ühisel kalmistukülastusel tol päeval, lillede ja küünaldega, näen kirju vanadel hauakividel: “Elu lõpeb, töö ei lõpe eal.” ja “Elu üürike, töö igavene” ja “Elu jääb alati poolikuks, töö ei valmi eal”. Ja ma ei suuda mõelda muust, kui… kuhu on maetud… koer.”


PIIP JA TUUT TEEVEES VÄIKESE SUHKRUGA - Piip ja Tuut Teater (12.03) lavastajad, autorid ja mängivad: Haide Männamäe ja Toomas Tross
Nagu džinn teekannust ilmub lavale Piip ja Tuut TV-st hooaja jooksul läbi vilksatanud kirju galerii koomilisi tegelasi: naerukoolitajad Helga ja Helmut, ilmatüdruk Ilma ja tema austaja Imelik, telefonitüdruk, taksojuht, räppar Sipsik ning väikese suhkruna teevees on kohal ka Piip ja Tuut iseendana, sest kahekesi nad panevadki veerema karakterite karusselli, millist pole selles teatris varem nähtud. Noh, jääb vaid kohale tulla ja ulpida koos teevees.


ARKTILISED MÄNGUD - Endla (13.03) lavastaja: Ingomar Vihmar, autorid: Leea ja Klaus Klemola
mängivad: Andrus Vaarik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Lauri Kink, Priit Loog, Carita Vaikjärv, Kadri Rämmeld
Marja-Terttu ja Piano on tagasi! Viimati kohtus Endla publik nendega 11 aasta eest Gröönimaal, kuid nüüd on 75-aastane talveveteran Marja-Terttu Zeppelin põhjamaise grilliputka kinni pannud ja elab Soomes oma keskealise tütre Maura Zeppelini mereäärses kodus. Just siin, Kokkola lahesopis, kus ka detsember on korralik paadisõidukuu, kohtub Marja-Terttu taas Martti Piano Larssoniga – mehega, kelles mitte keegi pole mitte kunagi pettuma pidanud ja kelle peamiselt jotade varjupaigana toiminud äri on arenenud tõeliselt edukaks filmikompaniiks. Leea ja Klaus Klemola Kokkola-triloogia neljas (ja ilmselt viimane) osa „Arktilised mängud“ ongi lugu nende kahe taaskohtumisest, ühest saatuslikust jahiõnnetusest, Šveitserite Vennaskonnast, muusikabisnisesse minekust ning Vili Tiipanaise ja Intijani Mikkola radikaliseerumisest. Aga see on ka lugu edukuse raskest taagast, meeste aust, iseenda saatuse üle otsustamisest, alkoholismist, kliimasoojenemisest, elu kaduvusest ja sellest, milline väljakutse on armastada Soome rahvast. Või siis hoopiski tõsilugu mängust, mis võidab surma ja uurib, mis juhtub põhjamaise identiteediga siis, kui külma enam ei ole.


KÕIGE ALL JA KOHAL ON... - Tallinna lavakool/Eesti Noorsooteater (16.03)
EMTA lavakunstikooli 30. lennu diplomilavastus. Kuidas armastada, kui me armastame nii erinevalt? 
EMTA lavakunstikooli 30. lennu lühilavastuste kassett noortele ja täiskasvanutele koosneb neljast muinasjuttude põhjal sündinud loost, mis on valminud lavastaja-, dramaturgia- ja näitlejatudengite koostöös. Kunstnikena teevad kaasa Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid. 
- „Koit ja Hämarik”- „Me ei tahtnud mõelda Koidust ja Hämarikust kui juba eos jumalikest olevustest, vaid kui inimestest, kes otsustades üksteist armastada, puudutavad midagi jumalikku.” – lavastaja Margaret Sarv, mängivad Maarja Mõts, Alden Marcus Mayfield, Mark Erik Savi, Karel Käos ja Merlin Kivi
- „Alice” „Meid huvitas, kas kunstnikul on õigus oma loomingu inspiratsioonina kasutada teise inimese kannatust.” – lavastaja Kalju Karl Kivi, mängivad Maria Teresa Kalmet, Hardi Möller, Jaan Tristan Kolberg ja Hardo Adamson
- „Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng” „Mind kummitab üks laulufraas: tõmbas ennast uhkust täis ja karplauhti lõhki käis.” – lavastaja Erik Richard Salumäe, mängivad Jass Kalev Mäe, Tuuli Maarja Põldma, Maarja Mõts ja Merlin Kivi
- „Mos-naine ja kakk” „Käivitavaks teguriks olid ühe väikerahva valupunktid ja see maailm, mida nad endas kannavad, nende suhtedünaamika arktilise looduse ja ühiskonnaga.” – lavastaja Marta Aliide Jakovski, mängivad Maria Ehrenberg, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield ja Hardi Möller


TARKPEA - Vene Teater (19.03) lavastaja: Georgi Kutlis, autor: Aleksandr Ostrovki
mängivad: Aleksandr Žilenko, Tatjana Manevskaja, Dmitri Kosjakov, Natalja Dõmtšenko, Aleksandr Okunev, Sergei Furmanjuk, Anna Markova, Karin Lamson, Daniil Zandberg, Alexandr Domowoy
Maskeraadi komöödia. Sünkroontõlkega eesti keelde. Lavastuse eskiis tunnistati 2019. aasta režissuuri laboratooriumi parimaks tööks. "Pärast tarku palju, ette ei ühtegi" on üks tuntuim A. Ostrovski näidend. XIX sajandil kirjutatud komöödiat on lavastatud pea lugematu arv kordi. Selle poole on pöördunud erinevate aegade kuulsamad lavastajad: V. Nemirovitš-Dantšenko, P. Sadovski, I. Ilinski, M. Zahharov, O. Tabakov jt. Eesti Vene Teatris on seda mängitud kahel korral: 1966. aastal tõi näidendi lavale S. Tikov ja 1990. aastal A. Suhatšov. Noor, sümpaatne avantürist Jegor Glumov otsustab iga hinna eest edu saavutada ja võidelda endale välja ühiskonna kõrge positsioon. Kasutades kõikvõimalikke vahendeid ja manipulatsioone, liigub ta eesmärgi suunas, kirjutades oma päevikusse üles ausad mõtted ja arutlused, kuid ühel hetkel väljub olukord siiski tema kontrolli alt... Lavastus "Tarkpea" on noore kreeka lavastaja Georgi Kutlise (lõpetanud lavastaja erialal GITIS-e D. Krõmovi ja J. Kamenkovitši kursuse) kaasaegne versioon kuulsast klassika näidendist. "Näidend jättis mulle kustumatu mulje.  Ostrovski tekst kõlab ülimalt kaasaegselt ja esilekerkivad küsimused on otseselt seotud meie tänase päevaga.  Millised on moraali piirid? Millisteks sammudeks on inimene võimeline edu nimel? Mida me tegelikkuses saame nimetada "eduks?" – jagab lavastaja G. Kutlis oma nägemust näidendist.Lavastuse žanr on määratletud kui "maskeraadi stiilis anti manifest" Sellesse ebatavalisse kooslusesse lisab lavastaja oma arusaamad teekonnast, mida mööda Glumov liigub. Iseenda reetmise viisid. Otsused, millega kaasnevad allakäik, künism ja amoraalsus. "Maskeraadil" on siin ühest küljest metafoorne tähendus, kuna kõik näidendi tegelased on kahepalgelised ja valelikud. Teisest küljest on žanrilisel määratlusel ka otsene tähendus, sest igal tegelasel on, lähtuvalt tema seesmisest olemusest, oma mask, ja kogu tegevus toimub kostüümipeol. Lavastus balansseerib rütmiliselt realismi ja groteski piiril, võludes oma kerguse ja hullusega. "Tarkpea" tegelased on äratuntavad, naljakad ja kaasaegsed. Nali naljaks, aga kõige selle taustal peitub peamine küsimus: Ostrovski näidendi kirjutamisest on möödas üle 150 aasta, ajad on arusaadavalt muutunud, aga moraal?


ISSID - Kuressaare Teater (25.03) lavastaja: Arvi Mägi, autor: Douglas Gower
mängivad: Tarvo Krall ja Jürgen Gansen
GEORGE: Eks ju imelik, et me oleme koos.
CARL: On jah.
GEORGE: Kaks inimest, kes poleks kunagi minutitki veetnud teineteise seltskonnas, kui ei oleks mingi kolmanda jõu jumalikku sekkumist.
CARL: Jah, aga pagana pihta, siin me oleme.
Nii räägivad teineteisele jõululaupäeval kaks meest, kes kohtuvad esimest korda ja selleks kolmandaks, jumalikuks jõuks, on üks naine ja tema kaks last. Carl on laste isa, George kasuisa. Carl saabub kaugelt külla oma lastele aga naist ning lapsi pole hetkel kodus. Nii peavad mehed omavahel hakkama saama ja selle paari tunni jooksul juhtub nendega nii mõndagi...


KUNINGAS SUREB - Theatrum (26.03) lavastaja: Maria Peterson, autor: Eugene Ionesco
mängivad: Lembit Peterson, Liina Olmaru,  Sandra Uusberg, Laura Peterson, Marius Peterson või Ott Aardam, Tarmo Song või Andri Luup
1962. aastal kirjutatud „Kuningas sureb" on Rumeenia päritolu ja Prantsusmaal elanud kirjaniku Eugène Ionesco maailmas enimmängitud näidendeid.
Kuningas Bérenger I on 400-aastane. Tal on kaks naist – noorem ja vanem – ihuarst, valvur ja teenijanna. Kuningriik ent on materiaalselt lagunemas... Maa väriseb, loss praguneb, viirused ründavad, planeedid põrkuvad, lehmad ei anna piima. Päike ja muud loodusnähtused on muutunud kuningale allumatuks... Kuningakojas levib sõnum, millest on teadlikud kõik peale valitseja, kes on lavale astudes heas tervises: „Kuningas sureb 1 tunni 30 minuti pärast.“


ÜKSIK - Endla (26.03) lavastaja: Enn Keerd, autor: Laura Ruohonen
mängivad: Carmen Mikiver, Jane Napp, Nils Mattias Steinberg
Kaks naist – noor arhitekt Juulia ja endine tuntud silmaarst Hilpi – sõidavad vaatama üksikut saart Läänemeres, kuhu Hilpi soovib ehitada oma unistuste maja. Tagasiteele asudes selgub, et paadimootor ei käivitu ja nad ei pääse enam saarelt minema. Järgnevast ööpäevast sel suurest veest ümbritsetud maalapil, kus kunagi leidsid viimse varjupaiga leeprahaiged ning kust veel varem viis mööda viikingite meretee, saab ellujäämisvõitlus, milles loodus mõõdab naisi ja naised üksteist. Ja siis ilmub pimedusest ja udust tundmatu, elust väsinud noor mees … Üksiku saare karmides ja igavikulistes tingimustes põrkuvad nii tegelaste erinevad maailmavaated kui eluhinnangud ning seda viisil, mis ergutab vaatajate naerunärve ja paneb mõtlema inimeste piiratusele, sarnasustele ja erinevustele ning sellele, kuidas ja kas üldse saab mõõta inimelu väärtust. Ruohoneni poeetilise, intelligentse ja terava huumoriga näidendi emotsionaalsed laengud tekivad ja muutuvad nii kiirelt nagu see on võimalik vaid teatris või ekstreemsetes oludes.


SIIL FELIX TEEB BÄNDI - Piip ja Tuut Teatri noorteprojekt (26.03) lavastaja Oliver Reimann, autorid Leelo Tungal/Mari Amor
mängivad: Franz Malmsten, Emma Tross, Märten Männiste, Melissa Mariel Korjus, Ruben Zaštšerinski
Leelo Tungla lasteraamatutest tuttava Siil Felixi uued seiklused, kaaslasteks Jänes Ines, Dogi Doora, Põrsas Pamp ja Mäger Willi. Soovitatav vanusele 6-100. Etendus on ühes vaatuses ning kestab 1 tund ja 10 minutit


METAMORFOOSID - Vanemuine (26.03)
Oleme me siin ja praegu omal valikul või on see ettemääratus? Miks me kõik nii erinevad oleme? Oleme me üldse oma valikutes vabad? Kas küsimused, mis meid siin ja praegu painavad, on saatnud inimkonda aegade algusest saadik või muutuvad need ajas? Üks on kindel: inimese otsiv vaim ei väsi küsimast igavikulisi küsimusi ka tänapäeva järjest enam lõhestuvas maailmas. Balletiõhtu „Metamorfoosid“ koondab endasse kolme andeka noore koreograafi eriilmelised mõttemaailmad. See on nagu näituse külastus, kus ühel korrusel näeme pop art’i, teisel kaasaegset ja kolmandal hoopis klassikalist kunsti. Vaataja otsustada on, mis talle rohkem meeldib. 2018. aastal Vanemuise teatri korraldatud noorte koreograafide konkursi võitnud Jack Traylen, stepptantsust inspireeritud Matthew James Jordan ning Eesti Teatriauhindade mitmekordne laureaat Jevgeni Grib otsivad vastuseid läbi neile omase kehakeele.
LITTLE CLAWS Koreograaf-lavastaja Jack Traylen (Austraalia)
Me kõik sünnime siia maailma eriliste ja ainulaadsetena. Millal õpime aga sulanduma ja teistega sarnanema? Miks me seguneme ja mis selle muutuse esile kutsub? On ehk põhjuseks meie endi hirm, ükskõiksus, teiste arvamused või hoopis ühiskondlikud mõjud? Tillukesed küünised satuvad meie naha alla, muutes meid järk-järgult üksteise teisikuteks …
RHYTHM & FLAIR Koreograaf-lavastaja Matthew James Jordan (Vanemuine)
Stepptantsu rütmist ja muusikast ideid ammutavas lavastuses segunevad erinevad tantsu- ja muusikastiilid. Loo keskmes on kaks tantsijat ning nende unistused ja eneseotsingud tantsumaailmas.
METAMORPHOSES Koregraaf-lavastaja ja kunstnik Jevgeni Grib (RO Estonia)
Lavastus on saanud inspiratsiooni Vana-Rooma kirjaniku Publius Ovidius Naso antiikmütoloogial põhinevast luuleteosest “Metamorfoosid” ja toob vaatajani lood Pygmalionist ja Galatheast, Orpheusest ning Eurydikest, Narkissosest, Erosest ja Psychest ning Cyparissusest ning hirvest.
Osaleb terve Vanemuise balletitrupp


RAVEL: RAVEL - Estonia (26.03)
Etendused toimuvad eesti või prantsuse keeles, eesti ja ingliskeelsete subtiitritega. Maurice Raveli lühiteoste õhtu. Ettekandele tulevad Raveli kaks teost: lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastus „Hane-ema“ (ühe vaheajaga).
Laps ja lummutised“ Maurice Raveli lüüriline fantaasia ühes vaatuses, Colette’i libreto, Lavastaja: Mart Kampus
Kes meist poleks tülli läinud tugitooliga? Või jonnaka seinakellaga? Oleme kõik armastanud printsesse ja neid katki rebinud - et näha, mis sees on. Kas portselantass läks praegu meelega ise katki? Teeb ikka tigedaks küll! Mis aga peitub ahvatlevalt nurgast lahti rullunud tapeedi sees …? 
Rääkivad oravad, uinuvad kaunitarid, koorilauljatest konnad, hirmuäratavad arvud, varvastel kardinad, turistist teetassid ja kriiskavad tuleleegid – omavahel põimuvad nii unenäolised ilmutused kui killukesed päris elust, nii ooper kui ballett, nii rambivalgus kui kulissidetagused sahinad.
Aga Hane-ema? Kas temal õnnestub end pressida lavale või hoopis teie unenäkku? 
Hane-ema“ Lavastaja-koreograaf-kunstnik: Renate Keerd 
Hane-ema on vabakutselise lavastaja ja koreograafi Renate Keerdi vaba tõlgendus Maurice Raveli loodud balletile. Vana prantsuse kombe järgi nimetatakse hane-emaks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Keerd pöörab balleti klassikalise libreto aga pea peale, võttes lavastuse loomisel aluseks Raveli muusikalise orkestreeringu, kuid loob sellele algupärase dramaturgia. Oma lavastuses keskendub Keerd meie elu saatvatele paradoksidele talle omaselt absurdimaigulises, fantaasiaküllases ja teravmeelses võtmes. 
„Ravel:Ravel“ on mäng, kus ilu nimel võib sohki teha ning kus Raveli armuafäär muusikaga suubub pöörasesse vaatemängu, millest väike unistab ja mida suur taga nutab.


BALTI TRAGÖÖDIA - Tallinna Linnateater (26.03) lavastaja: Karl Laumets, autorid: Siegfried von Vegesack, Kertu Moppel ja Karl Laumets
mängivad: Kaspar Velberg, Elisabet Reinsalu, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Egon Nuter, Märt Pius, Evelin Võigemast, Külli Teetamm, Helene Vannari, Anu Lamp, Ursula Ratasepp, Allan Noormets, Rain Simmul, Tõnn Lamp, Andres Raag, Kalju Orro või Andero Ermel, Andero Ermel või Peeter Tammearu
„Balti tragöödia“ on tuntumate baltisaksa kirjanike hulka kuuluva Siegfried von Vegesacki peateos, mis räägib ühe aadlisuguvõsa elust ja saatusest Läti ja Eesti aladel 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Kertu Moppel ja Karl Laumets on destilleerinud Vegesacki mahukast kolmeosalisest romaanist omaenda lavaversiooni, mis vaatleb seda keerukat ajajärku värvika tegelaste galerii kaudu.
„Balti tragöödia“ peategelane Aurel hakkab juba lapsepõlves tajuma mõttelist klaasseina, mis lahutab teda, mõisniku poega, kohalikest lätlastest, kellega ometi külg külje kõrval elatakse. Riias koolis käies nõutakse, et ta nimetaks end venelaseks, kuigi isa on talle öelnud, et ta on sakslane. Aastate jooksul vastuolud aina süvenevad ning baltisaksa perekondade elu muutub viimaks pöördumatult pärast 1905. aasta revolutsioonilisi sündmusi, Esimest maailmasõda, punast ja valget terrorit ning Landesveeri sõda.