Tänast päeva võib lugeda nö. puhkuse alguseks, sest tegelik puhkus algab esmaspäeval, aga täna on laupäev. Hommikul sai kaua magada ja hiljem on oodata teatriõhtut Keila-Joa mõisas. Hingel on vaevaks üks majandusaasta aruanne, aga selle tähtaeg on alles rohkem kui nädala pärast. Lugemisel on hetkel Hemingway Hüvasti relvad ja kuigi see on üpris õhuke raamat, ei taha see kuidagi edeneda. Eriti pärast sellist head ja mõjuvat raamatut nagu Seltismees laps. Hemingway lihtsalt ilmselt pole minu rida. Kuigi „Kellele lüüakse hingekella“ on küll üks mu lemmikuid, aga nii „Vanamees ja meri“ kui ka „Ja päike tõuseb“ olid samuti raamatud, millesse mul oli kuidagi raske sisse saada. Ja päike tõuseb...selle headusest ma saan aru, aga minu lemmikute hulka ta sellegipoolest ei kuulu.
<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<<
Päras teatrit sõitsime Rimist läbi. Alguses oli seal päris tühi, sest oli juba sulgemiseaeg. Aga enne veel kui sulgemisaeg kätte jõudis, lõppes naabermajas, ehk Saku Suurhallis Seal-i kontsert ja pood täitus rahvaga. Kassajärjekorras sai siis kena pooltund veedetud. Aga homme on plaanis grillida ja sellepärast pidi ära kannatama. Teel Raplamaa suunas arutasime teatri, raamatute, muusika, inimeste, kodu, Rootsi, laste ja tuleviku üle. Tee Tallinnast koju on 60km ja läheb alati kuidagi kiiresti, sest meil on alati nii palju millest rääkida. Ja kui parajasti ei räägi, siis kuulame Daughtry plaati ja laulame mõttes kaasa või meenutame tema kontserti. Ja pidevalt pilguga jälgime ka pildistamisväärseid kaadreid teeääres. Näiteks selliseid:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar