Mul on olnud üks kindel "lemmiksari" sellest ajast peale kui üldse mäletan oma esimesi vaadatud telesaateid. Väikese poisina maal, pärast reedeõhtust sauna, jooksin kiiresti-kiiresti tuppa, sest eks need saunatamisedki jäid sinna kusagile õhtusesse aega. Päeval oli ju heinatööd, aiatööd, kalapüük või lastemängud. Ja nii vahelduva eduga, kui ETV on seda "teatriõhtut" pidanud, on see alati ka minu lemmiksaade olnud. Vahepeal koliti saade küll märksa ebameeldivale vaatamisajale, ehk pühapäeva päevasele ajale, aga kes siis teleka ees on? Mitte keegi, peale minu, kes sellest hoolimata "võttis, mis võtta andis" :) Sest on ju olnud ka ETV juhte, kes on millehipärast otsustanud üldse selle KÕIGE TÄHTSAMA telesaate kavast välja jätnud. Irooniline, aga alati on ETV populaarsus ka kohe sellega koos langenud (mitte ainult minu silmis vaid üldse :))
Oma teatrivideote kogu alustasin ka umbes sellel ajal kui Eesti tagasi kolisin, pärast esimest 8 aastast eemalolekut (nüüd olen ju jälle "ära"). Ehk 90ndate esimesel poolel. Televisioonikava mõte minu jaoks ongi üldse see, et saab teada, mis etendust reedel näidatakse. Isegi siin Rootsis elades hoian silma peal, et mis on tulekul. Ja kui töö pärast Eesti peab sõitma või puhkusel olen, siis tassin ikka maki kaasa, kui on teada, et mõni hea tükk on tulekul. Selle suure tassimise pärast läks isegi mu lindistaja viimane kord katki.
Tihti inimesed pahandavad, et mõne tüki ülesvõte ei vasta ikka selle originaalis vaatamisele või on mõni telelavastus kehva tasemega või mis iganes võib veel olla häda selle teleteatriga. Reaalsus on ikkagi see, et kui poleks teleteatrit, siis minul oleks umbes pooled lavastused nägemata ning mu teatriteadmised ja teatrimälu piirduksid ainult viimase umbes 20 aastaga. Niimoodi on aga võimalus vaadata ja vaadata üle näitlejaid, kes on kas pensionil (näiteks Linda Rummo) või keda üldse pole enam meie seas (näiteks Aino Talvi...tänaseks ka Velda Otsus, Lisl Lindau, Heino Mandri, Rein Malmsten, Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu jne). Saada aimu läinud aegade sellest või teisest rollist või fantastiliste näitlejate näitlejameisterlikkusest. Sellepärast on minu kindel seisukoht ja "loosung" - MA ARMASTAN TELETEATRIT!!!
Ja ega ma ju sellepärast päris teatris vähem käi. Pigem ikka annab teleteatri kaudu nähtud lavastuste üks või teine lavastaja, kelle töid muidu pole näinud, hoopis tõuke vaadata tema töid ka päris teatris. Samuti mõni näitleja on niimoodi kasvanud nii südamelähedaseks ja "omaks", et edaspidi on kõik tema päris teatri tööd vaja ära näha (näiteks Ines Aru ja Aarne Üksküla).
Muidugi lisaväärtust annavad tihti ka teles võimalikud "võimalused", mis lihtsalt teatrilava seinte vahel ei mõjukski nii hästi. Kuid samuti ka huvitavad kooslused erinevatest teatritest. Inimesed, keda muidu ei näeks kunagi lavapartneritena, viib mõnikord kokku just nimelt teleteater.
Mõned inimesed väidavad, et neil on raske jälgida lavalt üles võetud etendusi, ehk siis neid, mis pole otse televisiooni jaoks etendatud. Minul küll sellist probleemi pole. Õigemini oli kunagi, kui olid mingeid häirivad tegurid, nagu näiteks külalised, ringi sõeluvad lapsed ja muu selline müra. Kuid tänaseks oskan ma juba nö. ettevalmistuda sellisteks juhusteks, kui mul õnnestub televiisorist teatrit näha. Külalisi ei kutsu, saadan lapsed teise tuppa või lihtsalt ise karmilt lülitun välja ning vaatan ainiti televiisoriekraani.
Tänaseks päevaks on mu teatrivideote kogusse kogunenud kõvasti üle 400 lavastuse. Mul on ka üks fail, kuigi juba paar aastat olen jätnud selle laokile ja uusi lindistusi pole sinna lisanud, sellepärast ei oska ka täpset arvu öelda, kuid usun, et siina 500 suunas see number peaks olema liikumas. Lisaks on mõningaid isiklikke kanaleid pidi veelgi rohkem neid tükke vaadata. Ainult, et sellisel juhul ikka ainult Eestis. Oma kogu on mul ju siin kaasas. Iga nädal saab ikka mõnda "vana ja head" ka üle vaadatud.
Sellest tekkiski idee, et miks mitte koostada väike edetabel nendest praeguse hetke lemmikutest (mõned neist on oma tipp-positsioonidele küll lukustunud juba aastatega). Võtsin oma vananenud andmetega faili ja lisaks ka mälu appi nende kohta, mida hiljuti on õnnestunud televiisorist lindistada. Osalt lindistusi sai ka ETV plussi kaudu tehtud, kuid kahjuks on see läinud tänaseks hingusele ning 100% ma sealt kätte ei jõudnudki saada.
Siinkohal on ehk paslik tänada Gerda Kordemets -a, kes meie, kultuurifanaatikute lippu ETV-s kõrgel hoiab ning ikka neid teatriõhtuid meile eetrisse laseb. Gerda on kullakallis! Kui mina oleksin Teatriliidus ja otsustaja, annaksin talle selle eest "eripreemia"! Vähemalt mingi lootus, et need mööda läinud teatrietendused ja vanad, aastaid juba eetris mitte olnud lavastused jälle mõnel ilusal päeval ETV vahendusel ekraanile pääsevad :)
Oma tabelisse kogusin ainult need lavastused, mida ma pole päris teatris näinud. Ehk mille nägemise võimalusele, olen võlgu ainult teleteatri olemasolule (sellepärast on siit puudu näiteks "Palju õnne argipäevaks", "Kassimäng" jne jne). Kuid olen kaasanud ka teatriülesvõtted, mida mul lihtsalt polnud võimalik teatris otse näha, kuid mis on minu "kujunemisele inimesena" kindlasti mõju avaldanud. Esimese hooga sai "arvestatavaid" lavastusi kokku üle 60! Et aga just rõhuda nendele, mis just minule on suurt mõju avaldanud, otsustasin koostada TOP 20 nendest kõige-kõige parematest või tihti on ju tegemist armsate lavastustega ning mitte ehk kõige kõrgema kunstilise, tehnilise või sisulise väärtusega lavastustega :) See on segumix tundeid, miks nad selles edetabelis on maandunud. Kuid TOP 20-le lisaks toon natuke lühemalt ka 20 etendust, mis jäid "napilt" sellest edetabelist välja. Ning mille positsioon võib vabalt liikuda teatud eluhetkel või teatud meeleolus sinna 20 "suure" hulka :)
Isegi praegu seda teksti kirjutades tulevad mulle veel neid lavastusi meelde, seega pole ime, kui mul mõni väga oluline lavastus ka hetkel meelest on läinud. Eks siis vahetan hiljem mõne neist siin välja. Olen teatritega kokku pannud ka telefilmid, mis näevad välja nagu teleteatri lavastused, samuti olen välja jätnud telefilmid, mille ma liigitan pigem filmide kui teatrite alla. Samuti on tegemist ainult minu videokoguga, ehk kunagi küll nähtud, kuid mida mul videol pole, neid siia tabelisse ei pannud. Nende kohta saab osaliselt aimu järgmises lõigu tulevast nimekirjast. Nii tahaks neid oma kogusse... näiteks Kohtuni Di oleks kindlasti selles mu tabelis kõrgel positsioonil. Jama ainult selles, et ma ei mäleta selle sisu eriti hästi. Peaosas oli Rein Malmsten ning viimasel ajal ülipopulaarse raamatutesarja (Van Gulik-u) Kohtunik Di seal toimetas, aga mõrvamüsteeriumit ennast enam ei mäleta.
Ja kui kellelgi peaks leiduma kasvõi üks järgnevatest... Ugala lavastused lindis - "Kohtunik Di", "Dorian Gay portree", "Vihmausside elust", "Ja sajandist on pikem päev", ""Vennad Lautensackid", "Pikk päevatee kaob öösse", "Džinnimäng", "Jane Eyre", telelavastused - "Lugu N linna kirurgiast", "Pihtimuste öö": telefilm - "Musta katuse all"; RAAAM-i "Misjonärid"; NO-teatri "Seitse samuraid"; Draamateatri - "Nicholas Nickleby", "Inglid Ameerikas", "Rita koolitus", "Vaikuse vallamaja", "Pilvede värvid", "Tuulte pöörises", "Harold ja Maude", "Pommeri aed"; Noorsooteateri - "Mõrv jõuluööl", "Lendas üle käopesa", "Armas õpetaja", "Elektra saatus on lein", "Hamleti lavastamine Alamkolka külas", Vanemuine " Edith Piaf"...siis ma olen nõus ma-ei-tea-mida-tegema, et saada seda videokassetti/DVD-d kas laenata või kasvõi kusagil kohapeal vaadata :) (minu kontakt on: raamatud@hotmail.com)
Tegemist on siis arvamusega, mis kehtib reedel 13.märtsil 2009.
Aitab sissejuhatusest, nüüd tabeli kallale:
20 (täpsemalt 21, lihtsalt ei osanud ühte neist kõrvaldada. Niigi on käärid olnud liiga karmid ja mitmed väga head maiuspalad jätsin jõhkralt välja) aunimetust lavastustele, mis jäid "napilt" TOP20 tabelist välja (tähestikulises järjekorras):
Amoraalne lugu - Selle lavastusega on mul kummalised lapsepõlvemälestused. Ma arvan, et õppisin süstalt kartma just nimelt seda teatriõhtut vaadates :) Anne Paluver-i tegelaskuju nimelt süstis Rein Aren-it tagumikku. See on esimene asi, mis selle tükiga seoses meenub :)
Arkaadia - Linnateatri tipplavastus jõudis minuni televiisori vahendusel. Mäletan küll kuidas kõik kiitsid ja seda tükki mängiti vist ka tõsiselt kaua. Matvere ja Katariina Lauk tulevad meelde, eriti seoses sellega, et nad nüüd mõlemad koos VAT-i "Ingel, ingel..." etenduses jälle koos. Aga tippnäitlejad ning tippdramaturgia tõstsid selle igati õigustatult eesti teatriklassikaks.
Armastus kolme apelsini vastu - Palju poolt palavalt armastatud. Nii täisversioon kui "parimad hetked" on jõudnud minuni ikkagi televiisori vahendusel, kuigi omaaegset ugala lavastust käidi vist ka hordide kaupa vaatamas. Nüganen, Kalda ja Noormetsad - fantastiline nelik
Härra Amilcar - Aarne Üksküla "mäng inimestega" mõjub kuidagi õõvastavalt. Lapsena ma sellest aru ei saanud, nüüd aga küll.
Kriminaaltango - Oh kuidas ma armastasin lapsena seda tükki. Marje Metsuri hääl on täiesti fenomenaalne! Kuigi selles tükis oli ema rollis üks mu suuri lemmikuid - Iivi Lepik. Jüri Aarma oli ka lahe! Toomas Lõhmuste mulle ei ole millegipärast kunagi meeldinud ja see tükk pole erand. Kuigi tal on väga hea hääl ja diktsioon, on tema olekus midagi eemaletõukavat.
Kummaline Mrs.Savage - Ines Aru ning mänguasja sisse peidetud varandus. Kogu kamp koomikuid on kõik head, kuid Salme Reek sai sellest veel ühe oma tipprollidest, vanadaamina, kes vihkab kõike-kõike :)
Kutse mõrvale - Agatha Christie mõrvamüsteeriumid meeldivad mulle nii raamatute, filmide kui ka teatritükkidena. Kuigi näitlejad on selles tükis suuremas osas kergelt "kahtlase väärtusega", on lugu ise põnev ning hästi lavalt telesse üle kantud. Vähemalt Siina Üksküla ei vea alt, kuigi ta roll oligi selline natuke temale minu meelest sobimatu.
Ma armastasin sakslast - Aaah, Tammsaare... kui ilus!!! Barabantšikova ja Veermäe pole kumbki mu lemmiknäitlejate hulgas, kuid siin teevad nad head rollid. Ja muidugi neid ümbritsevad näitlejad on jällegi suisa lemmikute paraad - Aarne Üksküla, Anne Reemann, Elmo Nüganen... Lisaks ilus Ardo Varrese muusika...
Magamistoad - See Vanemuise klassika on täiesti vaimustav. Lembit Eelmär Brežnevi rollis ja Hertakene tema prouana. Lisaks teine paar - Aivar Tommingas ja Raine Loo - fantastiline kooslus ning milline mäng!!!
Mamouret - Ilus armastuslugu. Rita Rätsepa ja Evald Hermaküla vahel. Lisaks harukordne võimalus näha veel mängimas Olli Ungvere -t!
Mees, naine ja kontsert - Üks neid esimesi suuri lemmikuid! Ita Ever targa naisena ning Eino Baskin ühes oma tipprollis muusikuna, kellele naised jooksid tormi :) Kuid ma arvan et targad naised on mind alati võlunud ja selle tüki võlu ongi just see. Kuigi siin mängis rumalat naist ka üks mu lemmik - Maila Rästas.
Minu visiitkaart - Väga kurb ja kammerlik lugu ainult kahe näitlejaga - Anne Veesaar ja Raivo Trass. Kahju, et Veesaar on kuidagi muutunud ning ei mängi enam. Tal oli päris palju häid tükke. See on üks ere näide.
Nõiakivi - Ma täiesti kartsin seda kivinõida lapsena ning kivivalvur Ropka -t ka! Kuid selle lastelavastuse suurim võlu on minu meelest ikka jäneseperes - Katrin Karisma ja Ester Pajusoo on täiesti maagilised. Kuid samuti on selles lavastused ühed ilusaimad lastelaulud! Ma tean, sest see mängib meil väga tihedalt "taustaks" :)
Ohtlik lend - Väga tänuväärne telesari. Nimelt meil on kõik osad DVD-le lindistatud ja sealt on peaaegu kõik tegijad Eesti teatrite näitlejad läbi käinud. Ja kuna mu lapseed ka fännivad ka seda sarja, siis on nii hea olnud neile kõiki neid häid näitlejaid tutvustada. Aga tegelikult on see sari ka Ulmani poolt päris hästi kirjutatud! Muidugi Matvere ja Tamm on ka nii hea paar!
Pildikesi Paunverest - Natuke kurvemate toonidega Lutsu lavastus. Teleteatri versioonis mängib Tootsi Evald Hermaküla ja Teelet tema päris elukaaslane Kaie Mihkelson. Kuidagi südamesse läks ja läheb alati kui seda uuesti vaatan.
Saame kokku veebruaris - Anne Veesaar ja Tõnu Kilgas saavad igal aastal samal ajal kokku, et omavahel möllata :) See maailmakuulus, auhindu võitnud lugu on juba loona lihtsalt nii hea, et meeldib paljudele.
Söögituba - See idee ehk sisu on nii originaalne. Ma räägin Ugala versioonist, seda uut - Rakvere teatri oma ma näinud ei ole. Kuigi Ugala versioonis mängis praegune Rakverelane Üllar Saaremäe. Kuid minu jaoks tegid selle tüki armsaks naised, ehk Külliki Saldre ja Leila Säälik. Sääliku "väike tüdruk" suure punase patsipaelaga tuleb silme ette ja ajab mu kohe muigama :)
Tagahoovis - See klassikaline Vanemuise tükk, kus peaosas oli Raine Loo murdis mu südame. Lisaks harukorde võimalus vaadata Lia Laats -i teatrietenduses (mul on küll veel vähemalt üks tükk lindil, kus ta mängib ning muidugi kõik need klassikalised filmid!)
Tema maiesteet komödiant - Jüri Järvet ja see vanamees ja see tulease :) Ita Ever -i tegelasest oli nii kahju! Ja Ain Lutsepa tegelasest ka. Ja Baskin-i tegelane oli üks vastik ja Ulfsaki tegelane üks hea. Selline karkaterite paraad. Kuid muidugi Käberlinsky selle kõige keskel on ikka täielik klassika!
Viru laulik ja Koidula - Ma ei saa aru, mis mul selliste kahe inimese tükkidega on. Seal polegi erilisi lavastuslikke trikke, lihtsalt kaks väga hea rolli - Heino Mandri Kreutzwaldina ja Meeli Sööt Koidulana. Meeli Sööt ja Helle Kuningas ongi minu senise elu parimat Koidulat. Ja Heino Mandrit ma lihtsalt jumaldan (üks mu kuldsest nelikust - Jüri Krjukov, Aarne Üksküla, Rein Malmsten ja Heino Mandri)
Üksteisest läbi ja mööda - Uskumatu, et selle õudusloo on kirjutanud Heljo Mänd! Ja kui originaalne! Mul on küll tunne, et üks Nicole Kidmani film on sellest idee pätsanud :) Anuy Pressjärv, kes pole mu lemmikuid mängib siin väga ehtsalt. Lisaks Aksel Orav ja kui ma õieti mäletan siis ka Ines Aru...pean uuesti üle vaatama, sest pole tükk aega vaadanud. Kuigi see on väärt tihedamat videomaki külastust...
Ja nüüd need kõige magusamad palad. Alates 20ndast kohast kuni selle kõige-kõigemani välja!
TOP 20:
20. Teatriromanss - selle kirjutas ja lavastas Katri Aaslav-Tepandi teatris Estonia. Kuid telesse on seatud see lausa vapustavalt! Paari nädala pärast on kõigil seda ETVst jälle võimalik vaadata, kes esimesel korral ei taibanud lindistada, nagu mina :) Tegemist on tõeliselt ilusa lavastusega ja killukesega Eesti teatri ajaloost. Muidugi annavad tooni Katariina Lauk ja Tõnu Tepandi, kes toimetavad selles nö.vanemas ajas. Kuid minu jaoks mõjus ka Marika Vaarik-u teatriteadlase roll suurepäraselt ning see lõpp muidugi eriti kurvalt. Aga ka kõik teised on väga head!
19. Pisuhänd - Eesti teatri superstaarid koos - Jüri Krjukov, Urmas Kibuspuu, Elle Kull, Anne Paluver, Aarne Üksküla... Vilde klassika on klassikute poolt klassikaks mängitud. Seda tükki pole minu meelest enam mõtet lavastada, sest paremini seda teha lihtsalt pole võimalik ning igaüks võib selle DVD või video näol koju osta. Kuigi mäletan ka mingit vanemat versiooni, vist Vanemuise oma, kus Üksküla mängis hoopis Ludvig Sanderi, kui ma nüüd ei eksi :)
18. Wikmani poisid - Oi kui ilus produktsioon. Vilja Palm on kunstnik ja võlur, et ta selle Krossi raamatu niimoodi teleteatriks seadis! Vapustav! Nii mõnus on ka neid praegusel hetkel juba endale teatris suured nimed teinud mehi vaadata noorte poisikestena :) Kuid siin on ka neid vanameistreid vilksamas läbi, nagu näiteks Mikk Mikiver jt. Armastus oli ka ilus. Ja kui on ilus armastus, siis olen ka mina müüdud...
17. Viimane suvi - Ita Ever ning Rein Aren teevad Oscarid võitnud Katherine Hepburni ja Henry Fonda rollid eesti teleteatriajalukku. Ja oma Hollywoodi kolleegidele ei jää nad grammigi alla. Alla ei jää ka Jane Fonda rolli eestindanud Ülle Kaljuste. Ning lisaks ka Sulev Luik ja lapsroll, kelle esitaja nimi mul hetkel ei meenud, aga kes tegelikult nii eriti ei häirinudki, nagu tavaliselt eesti lapsed teatrilaval.
16. Meistriklass - Noorsooteatri armastatud tükk, kus Stalini rollis särab Tõnu Kark...see on ehk mu lemmik tema rollidest läbi aja! Lisaks Prokofjev ja Šostakovitš või kes nad seal kõik koos on. Igatahes Eero Spriit ja Enn Kraam ja Jüri Aarma olid vist need teised...need alamad...
15. Mägede iluduskuninganna - See oli mu esimene tutvus Martin McDonagh-iga. See etendus teles tegelikult hoopis Herta Elviste juubeliga seoses. Aga kahjuks ei jõudnud ma sellel ajal kuidagi Vanemuisesse seda vaatama ja õnneks ETV võttis selle jubeda ja püandika ja ülimalt hästi kirjutatud loo linti! Lisaks Hertale mängivad ka Tennossaar, Jaanovits ja Taalmaa.
14. Kollontai - oh kuidas ma armastan Hilje Varem -i sirge seljaga, kaunist ja diivalikku olekut. Selles monotükis Aleksandra Kollontaina ja kui ma ei eks siis Mati Unt oli lavastajaks, selles tükis on mul pidevalt külmavärinad, see lihtsalt on mõistuse vastane, kui hea see on!
13. Kohtume alleel - Kurb lugu vähihaigetest. Kersti Kreismann on ise doktor, kes peab vähihaigete palatisse jääma ravile. Väga mõjuv ja meeldejääv on ka Ines Aru. Tõnu Oja lõnguspojana ja muidugi noor Anne Reemann!
12. Kolm õde - Siin pean silmas seda Šapiro versiooni, mis on päris minu sünniaastast. Kuigi Mikiveri lavastatud versioon Sagadi mõisas ei jäänud ka alla...aga see on teleteatrite-tabel...Ita Ever, Meeli Sööt ja Mari Lill kolme õena on vinged, kuid tegelikult ka kõik need ülejäänud seal ümber - Mikiver, Rästas jne jne. See on ka üks väheseid lavatükke, mis mu kogus on, kus mängib Juhan Viiding (mingeid luulefilme ja saateid on küll, aga just teatritükke pole).
11. Romeo ja Julia - Kaunis lavastus, millega sündis Linnateater. Katariina Lauk ning Indrek Sammul on minu ja ehk ka minu generatsiooni Romeo ja Julia! Lisaks Marko Matvere ning Helene Vannari ehk säravad eredaimalt seal kõrval. Mängulavana justkui terve Linnateater. Vinge lavastus!
10. Sõda algas homme - Vassiljevi, ka Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatu järgi tehtud telelavastus on imelise atmosfääriga. Anu Lamp Iskra Poljakovana ning kogu tema lend noorte näitlejatena...nad on kõik imelised. Ja see kurbus! Lisaks mõned kogenud näitlejad - Maria Klenskaja Iskra emana, Aarne Üksküla Rita Rätsepa tegelase isana ning Hilja Varem ideaalse kurja õpetajana! Fantastiline!
09. Kuulsuse narrid - Krjukov ja Kibuspuu Ago-Endrik Kerge lavastuses lollitamas Salomoni ja Vesipruulina. "Üle aia sinna aeda, kõrgemale, kaugemale, ära maga anna takka, ära jama, nii ei lähe, küll on tobe, kiiremini, mis sa venid, küll on loru, mina seda mängu enam kaasa ei tee!" See salm sai sealt poisikesena pähe õpitud kui nad seda surnud koera teineteise aeda loopisid ning siiani on veel meeles :) Tegelikult on meeles suurem osa kogu tükist. Ja nii hea meel oli, kui ikka ja jälle seda teatriõhtut televiisorist lasti.
08. Kahe kodu ballaad - Veel üks Kerge lavastus, kus Elle Kull teeb ühe oma superrollidest. Kurb lugu ning väga ilusti tehtud. Armastus ja valus armastus on see kõige otsem tee teatritükil minu hinge. Ei tea isegi, et miks see nii on? Siin on tegelikult ühes tükis terve elusaatus.
07. Leedi Windermere'i lehvik - Mustvalge pärlikene! See peaks olema kõige vanem säilinud teleteater ETV-l.... juba see fakt on iseenesest kurb, sest kui uurida Eesti Teatri Bilbliograafilist Leksikoni, siis saab teada, et nii mõndagi põnevat on tehtud ka enne seda lavastust. Meenub näiteks üks, vist Ita Ever-i nime all ära toodud "Surm käib ümber Diana"... Aha see lehvikulugu on ka nii-nii hea! Salapärane Ülle Ulla ning armuvaludes Helle-Reet Helenurm. Ja lisaks mõned mu lapsepõlve lemmikud nagu näiteks Ago Saller, Karl Kalkun, Maila Rästas jne jne. Lisaks heale loole on tegemist iga mõttes tasemel lavastusega! Ja ikka selle suure armastusega!
06. Tabamata ime - Vilde suurepärane lavastus teleteatris on jälle kokku toonud kõik selleaegsed ning mitmed ju ka veel tänased suurmeistrid. Leo Saalepi rollis Jüri Krjukov ning tema naine Elle Kull. Lisaks Anne Paluver, Aarne Üksküla jne jne. See lavastus on ka nii võrratu, et minu meelest pole uur Tabamata imet kunagi enam vaja. Kuigi meenub ka näiteks 20.lennu versioon. Mis õppematerjalina ju töötas ikka. Eriti selline kamp vahvaid noori!
05. Kõik aias - Albee klassikaline tükk naisest, kes hakkab "mehe rahamurede" lahendamiseks lõbunaiseks. Ugala versioonis mängisid seda abielupaari Aarne Üksküla ja Leila Säälik ning see on õige sagedane külaline meie videomakis. Tõeliselt hea sisuga ja fantastiliselt mängitud. Eriti just nende kahe näitlejale tänu. Kuid lisaks vilksab läbi ka kolmas mu suurtest lemmikutest - Rein Malmsten. Mul polegi teda eriti paljudest kohtadest vaadata. Ja siin on ka teda niiii vähe! Aga kahtlemata on see üldse üks parimaid lavastusi läbi aja! Lavastajaks Lembit Peterson!
04. Truu naine - Targad naises on ju mu nõrkus! Ja ma arvutasin välja, et toona oli Kersti Kreismann kõigest 32 aatane... Milline karakter ja mängulust. Muidugi sekundeerib talle Aarne Üksküla sama fantastiliselt. Maugham Somerset-i näidend on kahtlemata üks mu lemmikuid! Naised peavadki oma mehi niimoodi nööri mööda panema käima...küll me siis oleme ka korralikumad. Üks väheseid tükke, kus ma olen näinud Maret Mursa -t. Ka üks kaunis naine. Praegusel ajal ta vist õpetab lavakas ja ei mängi juba aastaid, kahjuks.
03. Kala neljale - Oi milline näiteljateansambel - Ita Ever, Luule Komissarov, Ines Aru ja Heino Mandri. See lugu mürgitamisest ja päranduse saamisest ja naiste lollitamisest on täielik nauding! Kes aga lollitab keda, kas naised meest või mees naisi...selles on küsimus :)
02. Kes kardab Virginia Woolfi - Šapiro on kinkinud Eesti teatrile nii palju! Ka see Linda Rummo ja Aarne Üksküla teatriklassikaks mängitud tükk on tänu temale! Elizabeth Taylor ja Richard Burtoni rollid saavad täiesti võrdväärsed eestimaised vasted. Oh seda mängu võlu. Oh seda mängu ja prühholoogiliste Albee teksti. Olen seda korduvalt ja korduvalt vaadanud, kuid ikka leian jälle mingi nõksu või ideepoja. Eks ta oli omal ajal vist väga pop lavastus ka teatris...aga mina olin sellel ajal liiga pisike, et isegi mõista millest seal räägitakse - jumal tänatud, et on olemas teatriõhtud!!! Ja muideks see on ka lavalt lindistatud, mitte tele jaoks spetsiaalselt seatud...
01. Rudolf ja Irma - Jah, see kõige kõige tükk on minu jaoks ikka ja alati olnud Tammsaare "Elu ja armastus" järgi Gunnar Kilgas -e poolt lavastatud teleteater. Kilgas on üldse üks mu lemmiklavastajaid läbi aja. Ja millist pilkamist pidi ta kannatama omal ajal teistelt lavastajatelt, kes teda õigeks "tegijaks" ei pidanud. Ma ei mäletagi, kas ma lugesin seda Ita Ever-i raamatust või Jüri Aarma poolt kirja pandud Kilgase intervjuust. Muideks see Aarmaa raamat on tõeliselt hea! Ja nii nii kurb! Kuid Rudolf ja Irma on ere näide tema oskustest ja talendist. Liskas säravad selles eredalt Elle Kull ja Evald Hermaküla nimiosades. Kuid neil lisaks teevad kaasa ka mitu muud lemmiknäitlejat, nagu näiteks Ita Ever, Ines Aru, Viire Valdma jne jne. Selles paremaks enam minna ei saa. See on ikka midagi nii imelist ja erilist, et võitab minusuguse jutuvana täiesti tummaks! Kes seda teleteatrit pole näinud, see ei tea Eesti Teleteatrist mitte midagi!
Ja ongi kõik. Tegelikult oleks tahtnud põhjalikumalt nendest lavastustest kirjutada, kuid teen seda uuesti neid kassette vaadates täpsemalt ja üksikasjalikumalt. Need kõik on seda lihtsalt väärt! Seniks aga sellised väiksed ülevaatekillukesed :)
Head teleteatrite vaatamist! Mina igatahes armastan teatrit televiisoorist... nagu öeldud, see on üldse parim asi, mis televiisorist tuleb :)
16 kommentaari:
Minu esikoht oleks samuti kuulunud "Rudolf ja Irmale" :) Kummaline Mrs.Savage ja Kohtume alleel meeldivad ka väga.
"Armastus kolme apelsini vastu" vaatasin 3X ise Ugalas ja sellepärast vist ei saagi seda telekast kaasakiskuvalt jägida. Otse lavalt oli ikka veel parem;)
Aga endal ka hea meel,et reede õhtuti teater koju kätte tuleb:) ,sest palju veel nägemata .
17. Viimane suvi
Martin Nurm on see lapsnäitleja :-)
Mängis muuhulgas näiteks Vinskit
Teleteatri fänn
Tere Triin!
Jah, eks sellisel juhul muidugi kui otse lavalt juba nähtud, siis võib see televersioon mitte nii "mõjuv" olla. Aga siis on hea, et on mingigi võimalus seda "vana tunnet" ette manada, et "kui kunagi sai seda või teist etendust käidud vaatamas", onju :)
Ja nagu Sa ütled, kõike ju teatrisse ei jõu vaatama ning palju "vanad ja head" asjad ka nägemata...siis on nii mõnus ja armas, et on selline haruldane "võimalus" olemas, nagu teleteater.
Mul on viimati näiteks Endla lavastusega "Võikollane üü" nii, et tahtsin seda ikka vaatama minna ja "Pünnepealse" Hannele ka kiitis, aga minul ei klappinud nende aegadega kohe kuidagi. Ja siis kui interneti ETV arhiivi kaudu nägin, oli nii hea meel! Ja tuli välja, et oligi hea. Kuigi kohal lavalt vaadates oleks ehk veel rohkem "mõjunud", jäin ma sellisegi võimalusega rahule :)
Nii tore, et on teisigi "teleteatri austajaid"!
Tere PinkPanther!
Muidugi Martin Nurm! Kui ma kirjutasin oma teksti, läksin nii hoogu ja see nimi oli keele otsal, aga ei tulnud meelde :) Mõtlesin ka siis, et ta oli ju ka Vinski, aga no mitte ei tulnud :)))
Tegelikult oligi ju ka Vinski üks väga tore ja õnnestunud lastelavastus. Ka raamatuna oli see mu poisikesepõlve üks lemmikuid :)
Ja muidugi oli M.Nurm ka ju Karlssonis Bosse ning see poiss seal Õnnelind Flamingos.
Võtsin ikka hoogu, et siia kirjutada midagi. Teleteater oli mullegi kunagi väga tähtis, kuigi ehk ligitõmbavam ja eluliselt tähtsam oli kuuldemäng raadios ja veel aastaid enne.
Aga "Rudolf ja Irma" lummasid, kahju , et Elle Kull enam ei mängi ja ma ei tea, kas seda väga tahaksingi. Hermaküla šarmi ei asenda kunagi keegi. Kõva sõna oli ka "Kahe kodu ballaad". See oli kirkalt valgekleidiline hele armastus koduses Eestis.Korvamatult asendamatu ja ehe. "Leedi Windermani lehvik" ja Hele-Reet Helenurm, mulle meeldis tema täpne artikulatsioon, pisut ootav ja väärikas. Ja Kersti Kreismann "Truus naises" - issand milline naine, kui tark ja vaoshoitud, samas ettemõtlev ja kaval. "Kodu keset linna" põleb kõige selle kõrval tuhaks. Hea on ju kuskilt lapsepõlvest meenutada "Kosta peret" ja "Kaevuteed", aga mingil põhjusel pean end sundima vaatamata "Õnnet", ammugi päev päeva järel "Kodu keset linna". Nojah kuskile vahele on jäänud ka "Ohtlik lend". ""Kelgukoer", eile punnitatud Lundveri osalusega pole ka see, mida tahaks reede õhtul vaadata...
Nii tore, Mustikas, et hoovõtt kirjutamiseni viis! Seeläbi sain ka Sinu armsatest blogidest osa! Ma ju selline raamatute hull ning nüüd avastasin ühe lugemisvihje Sinu lemmikraamatu näol (selle on kirjutanud mu töökaaslase õde :)).
Kuuldemänge muideks oleme ka fänninud ning kogunud neid CD-dele raadiost lindistades (kogus on juba sadu lugusid, ka järjekuuldemängud). Aga vastuseks Su kommentaarile, siis mina olen seda "Kodu keset linna" näinud ainult vist kokku kolme osa. Ja see on selline igapäevane teleseep, mida ma otseselt telelavastuseks ei peagi :) Ohtlik lend on selles suhtes minu meelest täiesti teise tasemega. Kõik need paarkümmend osa, mis siiani on tehtud pöörlevad meil DVD-del pidevalt. Lapsed ka armastavad neid ikka uuesti ja uuesti vaadata. Kelgukoeradest vaatasin kunagi esimest osa ja rohkem pole vaadanud. Kuigi mul on tunne, et selle tase ehk on paranenud sellest ajast, aga mul pole õnnestunud neid näha.
Kõige paremad on ikka need reedeõhtused etendused. Ikka konkreetsed teatritükid (selles suhtes ongi Ohtlik lend pigem erand... nagu Wikmani poisid. Võibolla tegemist on ka sellega, et Matvere ja Tamm on näitlejatena nii sümpaatsed).
Elle Kull tegi ühe väga hea rolli hiljuti ühes väga heas lavastuses, aga see vist just kustutati või kohe kustutatatakse Draamateatri mängukavast - "Õhtusöök sõpradega". Seega, mina ootan teda küll lavale tagasi. Selles samas tükis teeb väga hea rolli ka Kreismann (aga võibolla Sa oled seda näinud) :)
Õnne-t ma pole pidevalt jälginud, rohkem lõiguti. Aga vahest on tore armsaid näitlejaud lihtsalt näha...isegi kui sisuga kursis pole või pidevalt ei jälgi :) Mina olen üks nendest, kellele väga meeldis ka Tuulepealne maa. Eriti just mõnede näitlejate pärast! (mul on küll viimane osa siiani veel nägemata)
Ma olen päris mitu korda mõelnud ja sõpradegagi arutanud, kas minust/meist oleks kasvanud sellised inimesed, nagu me oleme, kui poleks olnud reedeõhtust teleteatrit ETV-s ja Vikerraadio kuuldemänge. Nimetasin seda kunagi reedeõhtuseks turvatundeks, mis läbi teleekraani elutuppa kumas, täiesti loomulik olek vaadata ükskõik mida. Sinu nimekirjas on päris palju lavastusi, mida ma näinud olen ja hindan - alates "Rudolfist ja Irmast" ja lõpetades "Kummalise missis Savage´iga". Samas oleme kunagi õpingukaaslastega arutades jõudnud selleni, et reedeõhtune teleteater oli oluline maainimestele ja sellele osale Eestist, kelleni Soome televisioon ei jõudnud. Mine, võta kinni :) Praegu on kuidagi naljakas teleteatrit vaadata - paljud lavastused on teatris nähtud, tekstid suhteliselt värskelt loetud, iga lavastuse nn jäljedki meeles... Ilus igatahes (teleteater ja Sinu meenutus) :)
Jah, ma olen ka alati pidanud just maainimeste jaoks eriti tähtsaks teleteatrit. Kuid samas, olles ise linnainimene ja samuti paljusid neid tükke juba teatrist otse näinud, on mulle ikka meeldinud just neid "häid" ja õnnestunud ning ka "vanu ja armsaid" üle vaadata. Ja kuna hobina lisandus mingil hetkel ka nende kogumine, siis lindistada ning aastate jooksul isegi korduvalt uuesti ja uuesti üle vaadata. Isegi leides ja avastades uusi tahke või mõtteid. Eriti kui mõnest näitlejast on vahepeal saanud lemmiknäitleja või kui mõnda näitlejat ena muidu ei saagi näha kui ainult lindi pealt.
See on Sul ka üks väga hea tähelepanek, et tõesti mina küll ei usu, et minustki oleks pooltki selline teatri ning miks ka mitte kirjandus fanaatik saanud, kui mu lapsepõlves poleks olnud teleteatrit (kuuldemänge hakkasin paraku kuulama alles hiljem, täiskasvanuna...see oli ehk tõesti selle soome tv viga, milleta ma ehk oleksin raadiot rohkem kuulanud).
Aitäh huvitava kommentaari eest!
Nii tore on lugeda, et selliseid "friike" veel on ;-) Minu lapsepõlve kuulusid kindalalt reedeõhtused teleteatrid ja pühapäevased kuuldemängud. Minu lapsed lindistasid järjekindlalt Ohtliku lennu ja Tuulepealse maa kõik osad. Ja neid vaadatakse pidevalt. Eriti fännab neid 4-aastane. Aga Tuulepealse maa viimane osa vaata kindlasti ära, kuigi lastel üksi pole seda vist hea vaadata lasta...
Aitäh "Pink"!
Mul on selle Tuulepealse maa viimase osaga natuke kummalised lood, aga nüüd aprillis kui jälle kodumaale saab, siis saab ka selle ära vaadata :)
Jah, see Teleteatri fännide hulk polegi nii väike! Loodetavasti ainult ETV muudkui aga jätkab nende näitamist! Isegi kui vahest tulebki neid samu tükke mitu korda aastas, siis vahele saab näha ka uusi ja neid vanu igihaljaid, mida pole tükk aega näidatud :)
Nüüd on ju kohe jälle kavas "Potteri lõpp" (mida alles hiljuti näidati), kuigi samas "Musta katuse all"(see on küll vist telefilm, aga ma pole seda kunagi näinud) ja "Kohtunik Di" ja "Lood N linna kirurgiast" ja "Pihtimuste öö" ja "Lehekandja nr.17" näiteks pole eetris olnud juba umbes 10-15 või isegi rohkem aastat :) Aga peaasi, et üldse "näitavad", siis on ehk lootust ka kunagi "neid" näha :))) Lisaks käis kunagi läbi uudis, et on oodata NO teatri "Padjamees"-t. See oli ülimalt hea (teatris vaadates), sünge jah, aga väga hea. Maailma tippdramaturgi kirjutatud veel peale kauba. Mängukavast maas ka, aga siiani pole veel näidatud...loodetavasti ikka näitavad :) Tahaks seda lindistada ning neid "väikseid lugusid, mida Tambet Tuisk luges" (mille hulgas oli ka Padjamees) seal sees veel kuulata täpsemalt üle. See näitas selle dramaturgi taset ja ideederohkust!
Oi, ma armastan Teletearit, "Rudolf ja Irma" oli vaieldamatu lemmik, samuti "Kahe kodu ballaad" ja "Truu naine". Kersti Kreisman nägi välja nagu Mireille Mathieu... Aga lugedes Sinu blogi, kas tõesti on olemas ülesvõte Šapiro lavastusest "Kolm õde"? Küll tahaks oma silmaga näha legendiks muutunud Everi ja Mikiveri kooslust... Paraku polnud mina selle etenduse aegu veel sündinudki.
Milline nostalgia... Nautisin etendusi "Mamouret" ja "Sõda algas homme", eriti Rita Rätsepa näitlejatööd neis mõlemas. Veel meenub hingeminevana Kazantsevi "Vana maja", tegu oli vist Noorsooteatri lavastuse teleülesvõttega. Anu Lamp ja Tõnu Oja ja hingeminev armastus, mis olustikule alla vandus... Võimalik, et mälu veab alt, aga kas mitte äsjalahkunud Robert Gutman ei mänginud Lambi tegelaskuju isa?
ETV võiks jätkata rahumeeli oma telelavastuste näitamist ja miks mitte ka ETV2s sama liini jätkata?
Hmmm, mul on see "Vana maja" lindil olemas, aga pole seda veel kunagi jõudnud vaadata! Ainult natuke väga algusest - on jah teatrilavalt üles võetud ning Lamp on seal vist tõesti peaosas. Võtan peatselt ette, aitäh vihje eest!
Jah, Šapiro Kolm õde lasti telekast näiteks Mikiveri lahkumisel, kui ma õieti mäletan. Ita Ever, Mari Lill ja Meeli Sööt on kolme õe rollis, lisaks osalevad ka Juhan Viiding, Mikk Mikiver ja Maila Rästas ja teisi häid...
pean ennast selliseks tavaliseks "mats.eestlaseks" kellel on tuhat ja üks asja ajada siin argises maailmas...aga teleteater on selline ainuke kanal juba lapsepõlvest peale kus lasen "oma hinge eest hoolt kanda" :) väga vajalik!
See juba kümme aastat vana postitus, aga ei saa mainimata jätta, et mina olin ka hull reedeõhtuse teleteatri järele. Eriti meeldisid mulle need telelavastused, mis ei olnud lihtsalt üles võetud teatrietendused, vaid pisut rohkemat. Nii mõnigi lahing sai vanema õega peetud- tema tahtis ju kommertskanalitelt seda kraami vaadata. Mind aga paelusid telelavastused (eriti pisut kurvemad ja morbiidsemad- nt "Lilled Liale" ja "Stella Stellaris" (Mälgu novelli põhjal tänapäevastatud- taas mängis Hermaküla vanemat meest, kes armus nooremasse neiusse:)). Juba lapsena mind laste multifilmid jms ei huvitanud. Ainus lastelavastus, millega suur nostalgia seostub on "Härra Lapsti lasteteater". Siiamaani väga südamelähedane ja näitan nüüdseda ka oma lapsele ning mõtlen siiani, et kus oli alles kvaliteet. Oli teater ja samas oli tele ning mõlemad täiustasid üksteist oma vahenditega.
Ei tea, kust oleks võimalik vaadata "Jeanne D'Arci protsessi". Mäletan, et oli selline tumedates toonides ja müstiline, aga nüüd ei leia kusagilt (Ene Mihkelson ja Aleksander Eelmaa mängisid ka, kui ei eksi).
Teleteater on süüdi, miks draama(pedagoogika) ja teater ise on mulle siiani väga südamelähedased....
Postita kommentaar