neljapäev, 12. märts 2009

Death at a funeral / Surm matusel (UK 2007)


Stsenaarium: Dean Craig (Mees on produtseerimas ka USA versiooni mustade näitlejatega nagu Chris Rock jt, mis peaks ilmuma 2010)
Olulisemad näitlejad: Matthew Macfadyen, Andy Nyman, Andy Nyman, Daisy Donovan, Peter Dinklage, Alan Tudyk, Rupert Graves, Peter Vaughan, Kris Marshall (tuttav telesarjast "Minu pere")

Millegipärast on harva see juhus, kui mu sõbrad mulle filme soovitavad, tavaliselt olen see ikka mina, kes teistele oma maitset pähe määrib. Sest ikka on see nii, et kui keegi mõnda huvitavat filmi mainib, siis mul on see juba ammu nähtud :) Aga selle filmi võtsin küll heade soovituste peale KM-ilt ja IS-lt ette. Selle suhtes on vahva selliseid huvitavaid soovitusi kuulda, aitäh, soovitage veel midagi! Ja eks see ju räägib nii mõndagi "soovitajate maitsest" ;) "You sick and naughty girls!!!" :)))

Noh, ega seal ju "muud polnud" kui nalja surnute ümber, paljaste tagumikkudega mehed ronimas mööda katuseid, kääbuskasvu mehe tapmisüritus ning tolle laibaga samasse kirstu peitmine. Kusjuures see sama kääbus on tolle surnu endine gay-armuke! Nagu filmi lõpus perepoeg oma euloogiat alustab: "Mu isa oli erakordne mees. Ta polnud võibolla täiuslik mees..." LSD-d võtavad vaaliumi pähe pooled tegelastest ning üks, kes seda teeb üpris filmi alguses hakkab nägema hallutsinatsioone ning selle käigus ajab kirstu pikali, millest surnu muidugi välja veereb. Üks mees peab aitama ratastoolis olevat vanameest potile. Noh, loomulikult jääb tal käsi sinna poti ja vanamehe vahele ning kui selle käe siis saab "välja tõmmatud", satub seda rohelist nii suhu, üle näo kui loomulikult on sõrmed sellega mõnusalt koos... yäk!!! Tegelikult "need mõned asjad" on ainult osa sellest segadusest, mis sellel pereisa matusel toimub.

Kõik see britide rafineeritud olek muidugi muudab kogu selle musta huumori veel omakorda mingile uuele tasemele. Lugu on iseenesest selline teatraalne, mis peaagu tervenisti toimub selles ühes briti ilusas maamajas, ühe mehe "ärasaatmistseremoonial". Kõik suguvõsa omapärasused tulevad välja vaatajale. Ja kogu segadus võtab hoo sisse kui see kääbusest kontvõõras hakkab kompromitiivsete fotodega surnud isast raha välja pressima perepoegadelt. Ning muidugi tekitavad lisasekeldusi pidevalt kaotsis olev LSD-d täis olev vaalimisildiga purk. Lisaks kui nad selle kääbuselaibaga seal toimetavad, siis vanaonu Alfie oma potilt näeb ukse vahelt pealt... Ja ongi valmis supp missugune!

Eks seal oli selliseid üldtuntud "tõsiseid lauseid ka vahele tipitud a la "Vanem võib ainult suunata last õiges suunas, aga ise peab oma eluga hakkama saama." Aga need pole selles filmis olulised, pigem muudavad need "hullud hetked" veel hullumaks.

Hinnang: 3+ (ehk oli see film minu jaoks liiga kreisi? Jah, ma naersin, jah hoidsin vahepeal vastikustundest kätt suu ees... Aga mind häiris see komöödia, mis oli mängitud selle tablettidesööja mehe peale. See ei ajanud mind naerma...või noh võibolla hetketi, kui ta seal palja peega katusel konutas :) Üldse mulle ei meeldi, kui selliste "haigete" peal nalja tahetakse teha. See on mu isiklik kiiks. Situatsioonikomöödia on küll teretulnud ja film kubises sellest! Seega naerda sai küllaga ka teistele asjadele. Näiteks see kuidas vanameest matusele mäest üles ratastooliga rassides mees oma "tänust" ilma jääb... Britid on ka meistrid mustas huumoris. Ka see pole päriselt minu pärusmaa, aga ega ma ka kivist pole...ajab ikka naerma küll, kui surnud mehe gay-armuke visatakse kirstu nii, et mõlemate meeste K-kohad jäävad sobivasti teineteisele näkku :) -haige huumor :) Ei, mina seda filmi küll kellelegi soovitada ei julge :) Aga müts maha tüdrukud Teie ees... mõnikord on tõesti vaja ka selliseid filme vaadata :) Millegipärast ajasin ma sassi ning arvasin, et see film mida vaatama hakkan on hoopis Keeping Mum... aga kui uskuda IMDB hinnanguid, siis DAAF ongi parem.)

Treiler:

Kommentaare ei ole: