Teatriaasta 2012 (Danzumehe aunimetused ja edetabelid)

Eelmise aasta võitjaid (millest mitmed on veel praegugi mängukavades, võib nüüd punaseks värvitud võitjatega vasakust ääretulbast üle vaadata - "Teater 2011").

Järjekordselt on käes see aeg, mil saab eelmisele aastale teha ülevaatliku ringi peale. Tuua esile ning ühtlasi raiuda internetti need nimed ja nimetused, mis seda kõige rohkem väärivad. Minu jaoks on see nö. meenutus-reis eelmise aasta kõige suuremate elamuste juurde, sest iga lavastuse pealkirja taga on ju peidus pagas, mis hõlmab endas tervet hulka erinevaid mälestuskilde. Nagu ikka, on mitmedki tükid mõjunud väga sügavalt ja mida sügavamalt, seda rohkem on need ka mind ennast kui inimest kujundanud. Sellise kokkuvõtte üks eesmärke on ka säilitada just eraldi esile tuues mingeid nimesid, mida endaga ka tulevikku kaasa viia. Kõike jama pole ju ka vaja kaasas kanda. Nagu ikka, tuleb rõhutada, et sellised aasta-kokkuvõtted on väga isiklikud ning rohkem nagu maitseküsimus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele. Teater on kaduvikku liikuv kunst - igal õhtul sünnib lavastus uuesti just selles hetkes, just sellisele publikule, just selliste näitlejate ja nende hetkeliste tunnete, võimete ja tundepagasite koosluses. Seega on see ikka ja alati just teatud õhtust kinni. Sama oluline mõjutegur kui teatri teatud õhtu õnnestumine on ka vaataja hingeline seisund ning vastuvõtlikuse võimekus. Mõnikord on meeled nii erksad, mõnikord on emotsioonid nii pinnal, et need pääsevad sealt lihtsamalt välja, mõnikord jällegi töö, mured või näiteks ka trenniväsimus ei lase keskenduda... Nagu ikka - elu sekkub ja kõik on omavahel seotud :) Ehk nagu alati - see siin on "minu lõke" ja kui tahad võid koguneda selle ümber end soojendama :) Kui ei taha, võid teha oma lõkke :)

2012.aasta oli minu jaoks paljuski suveteatri aasta. Sedapuhku suvelavastused moodustasid rohkem kui kolmandiku terve aasta jooksul nähtud lavastustest. Suvised erilised projektid tõmbasid mind justkui magnetina. Ka mõned sellised, mis eelmistel aastatel nägamata jäid. Sellest hoolimata jäid ka seekord mõned tükid tulevikuks või lihtsalt igaveseks kaduvikku, juhul kui neid enam ei mängita... Eelkõige tooks nägematajäänud suvetükkidest välja: "Birkenruh' kurb armumäng", "Tahame luua näitemängu, mis muudaks maailma", "Karl Ristikivi Põlev lipp" ja "Yksine". Tegelikult ka terve rida tavarepertuaari lavastustest jäi hingele, millest kõige rohkem kahju: ENDLA "Heinrich IV", OMA LAVA "Andmed Liina Pihlapuust", RAKVERE TEATER "Neetud", TARTU UUS TEATER "Rudolf Allaberdi testament", UGALA "Minu oma" ja "Ladu", VANEMUINE "Karjäär", "Tappa laulurästast", "Inimese parimad sõbrad", "Oblomov", "Kontsert diktaatorile" ja "Tagasi Eestisse", VON KRAHLI TEATER "Õhtute kollane tolm", VAT TEATER "Faust".

Kokku nägin tänavu 56 erinevat lavastust. See on 26 lavastust vähem kui eelmisel ja 19 vähem kui üle-eelmisel aastal. Keskmine hinnang - 3,26. Mõnevõrra rohkem toimus seekord valimist, mida ikkagi vaatama minna ja keskmine hinne tõusis seeläbi kohe 0,19 pügalat, mis polegi nii väike tõus sellise teatrikülastuste arvu pealt. See annab õigustust pigem loobumiseks "kõige" vaatamisest ja rohkem tõesti teha eeltööd ning näiteks teha oma valikud juba kindlate teatrite, lavastajate, näitlejate ja teiste teatritegijate järgi. Ning muidugi tuttavate, sõprade, kritikute ja kindlasti ka heade teatriblogide soovituste järgi.

2012. aasta läheb minu kui teatriblogija jaoks ka selles suhtes ajalukku, et esimest korda on hakatud pidama siinset blogi kanaliks inimesteni, kes on teatrist huvitatud ja mitmed teatrid ja teatritegijad on hakanud kutsuma oma uuslavastusi vaatama (mõned teatrid on liitnud mind ka teatrikriitikute listi). Olen ka siiani kõigist "kutsutud" kordadest jõudnud kirjutada (peale "Suveunistused" ja "Pokude aastaring", kuid ka nende kohta on kindel plaan veel oma arvamus blogis ära tuua - ehk mängitakse mõlemat ka 2013.aastal. Loodan küll, sest mõlemad olid isemoodi armsad). Samas olen säilitanud oma iseseisvuse ja usutavuse säilitamiseks ei tee allahindlust nendest "vaatamakutsutud" tükkidest kirjutades (oh oleme ausad, olengi viimasel ajal ainult nendest jõudnud kirjutada). Kui hinnangutele veel ülevaatlik pilk heita, siis 39 - 56st lavastusest said hinnanguks 3- kuni 4+ s.o. 69,6% ning 5 tärnitükke oli 3. Siiski 5 lavastuse puhul ei kerkinud hinnang 1 tärnist kõrgemale, mis tähendab, et 2 sügavat pettumust sain vähem kui eelmisel aastal.
Kokkuvõttes teeb mahuliselt 1,08 teatrikülastust nädala kohta, mis on küll 0,5 korra võrra vähem kui eelmisel aastal, aga kõigi muude hobide ja eelkõige spordi kõrvalt polegi vast nii paha :)

Sedapuhku siis avaldan oma arvamused juba otse edetabelite vormis. Traditsioonide mõttes võiks võtta ka 5 esimest kohta kui nominente, aga kuna olen juba selline "listide" fanaatik, siis miks ka mitte pikemalt ja edetabelina. Kuigi eks see maitse kõigub ning võibolla aasta pärast ma seaksin need nimed juba teistsugusesse järjekorda, siis usun, et lemmikud jäävad ikka lemmikuteks ning võitjad võitjateks. Muidugi mõni võib sellist lahterdamist kunstiga pidada jõhkraks ja võibolla ka ülekohtuseks, aga mina võtan seda mänguna ja lähtun lavastuste puhul võrdlustest, et millist tükki ma pigem uuesti vaataksin või julgemalt soovitaksin ning tegijate puhul lihtsast faktist kes/mis rohkem meeldis, see on ka kõrgemal positsioonil.

Arvesse lähevad siis need 56 lavastust, mis esmakordselt sai nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2012.

PARIM ETENDUS
20. Ööhaigur (Ugala)
19. Armastus tööpostil (Rakvere Teater)
18. Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
17. Suveunistused (Kell10)
16. Seitse venda (Eesti Draamateater)
15. Undiin (Emajõe Suveteater)
14. Iphigéneia Aulises (NO99)
13. Maja (PolygonTeater)
12. Vertikaaltund/Aitamise aeg (Eesti Draamateater)
11. Pruuniks (Theatrum)
----------
10. Duetid (Ugala)
09. Lilled Algernonile (Rakvere Teater)
08. Surm, sünd ja laulatus (RAAAM)
07. Suur õgimine (NO99)
06. 13 (Von Krahli Teater)
----------
05. Seljatas sada meest (Endla)
04. Raudmees (Tartu Uus Teater)
03. Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
02. Pruutide kool (RAAAM)
01. Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)

Kommentaar: Tõeliselt raske dilemma oli jagada ära kolm esimest kohta. Nende järjekord on pidevalt mu sees muutunud. Seega ma ei välistaks, et homme või nädala pärast pean ma jälle "Pruutide kooli" või "Naised valitsevad maailma" esikoha vääriliseks. Ausalt öeldes tabelit koostama asudes istuski mu kuklas tunne, et "Naised" on number üks. Nüüd kui ma neid kõrvutan, siis "Naised tundub lavastuslikult kõige rohkem erinevaid lahendusi ja mõttepoegi pakkuvaks tükiks, Pruutide kool kõige sisukam ja mõttetihedam ja ilusaim ning Hullumaja suvepäevad lihtsalt kõige erilisem elamus. "Naiste" puuduseks oli see, et seal oli ka palju üleliigset - näiteks Robert Annuse monoloogi-lõigud, mis olid sinna nagu vahele topitud. Samas tervikut arvestades need nii palju ei häirinud, et oleks kogu etenduse ära rikkunud. Kogu see muinasjutuline maailm, mille lavastaja, kunstnik ja näitlejad suutsid luua, see oli imeline. Tegevus toimus pidevalt ja mitmel tasandil. Lugu ise ka omapärane ja imeilusa muusikaga kaunistatud. Naised kaunid kui haldjad ning mehed, kes sinna "maailma" ära eksisid mingis mõttes nii erinevad, aga samas nagu ühe mehe eri tahud. Naised olid nagu ühtsemad, nendel väga palju vahet ei olnud... mehe kirjutatud, ehk sellepärast? :) Pruutide koolis oli tegelikult kõik paigas. Puhas ja ilus. Pakkus sisuliste mõtete üle kõige rohkem mõtlemisainet, sest need mõtted olid väga elulised. "Naiste" ja "Hullumaja" mõttestik oli ju ka põnev, kuid mitte sellisel tasandil. Pruutide kooli soovitamise pärast olen ka kõige rohkem tänusõnu saanud sellel aastal kuulda. Ütlesin selle soovituse ka välja juba Vikerraadio "Teatrisse!" saates, ise seda veel nägemata... lihtsalt kogu see postiivne kära 2011.aasta suvest - seda lihtsalt polnud võimalik ignoreerida ja õnneks sai endalgi sammud Tõstamaale seatud ning see ilu oma silmaga ära nähtud ja elamus igaveseks mällu talletatud. Vahemärkusena olgu öeldud, et samal ajal kui ma seda siin kirjutan, laulab mul peas "Naiste" tunnuslaul - Tulge kokku naistesaarele... Kuid kõige suuremaks elamuseks kujunes kogu ettevõtmine "Hullumaja suvepäevi vaatama". Alates sekeldustest piletitega, lõpetades kohalejõudmisega ning kogu see retk alates sääsetõrjevahendidušist piletikontrolli ees, jalutuskäiguga Kaarel Karmi tallu mööda Eesti Teatri korüfeede nimelisi taimi ja kogu see etendus, alates särasilmse Tiina sissejuhatusest ning doktor Saaremäe "metsa kolimisest", reisist läbi tema elu ning lõpetades kogu selle loojate-loomaaia hullumeelse finaaliga. Kui vaadata üldse neid 2012.aasta edetabeleid siis valdavalt just need 3 lavastust löövadki erinevate komponentidega laineid. Märkimist väärivad kindlasti ka Gunnar Grapsi eluloo ainel palju head muusikat, vingeid karaktereid ja mitmes mõttes äratundmist pakkunud "Raudmees", imeliselt ajastuhõnguline ning "ilus" ja Kaili Viidase poolt põnevalt inimeste vahele catwalkile lavastatud "Seljatas sada meest" kuumas ja suvises Pärnus. Lavastuslikest ideedes kubisev ja jumalamuidu pakutud noortekas, mis tegelikult sobis kõikidele vanustele - "13". Sisemisest energiast pakatav hämmastav teekond läbi gurmaanluse ja õgardluse, tippklassi näitlejakooslusega maitsestatud, Lauri Lagle vaagnal pakutud delikatess "Suur õgimine". "Pruutide kooli" mõtteline järg või pigem eellugu sajanditetagusest ajast, avades Tõstamaa mõisa pere ajalugu ning viies mõtted ühe tugeva naise tegevuste-ja mõttemaailma - "Surm, sünd ja laulatus". Asimovi klassika, mille Kertu Moppel on elustanud Lauri Kaldojaga monolavastuses "Lilled Algernonile" - näitlejameisterlikkuse tippklass. Titov, kes komeedina tõusis minu jaoks täiesti Eesti lavastajate eliiti selle aastaga, sest nii "Duetid", kui perelavastus "Tuul paljuokstes" pakkus nii palju lavastuslikke ideid, et nendest oleks piisanud mitme etenduse jaoks. Duettide 4 pilti ja need tantsud, millega pildid olid seotud kokkukõlavaks tervikuks... oh meid mehi ja naisi... Ja veel üks sisekaemuslik retk naise sisemaailma - "Pruuniks"... täpselt nagu "Naised valitsevad maailma", on ka see mehe poolt "naistest" kirjutatud... Paneb mõtlema, kas teatrit tehakski rohkem "naistele", sest teatris käib rohkem naisi kui mehi? Või meid mehi lihtsalt huvitab naiste sisemaailm rohkem justnagu naisi ennastki... meeste sisemaailm on lukus või siis sealt polegi midagi huvitavat otsida? Karusoo lavastus "Aitamise aeg", millele on nüüdseks pandud uus nimi - "Vertikaaltund" - teema poolest ilmselt massidele mitte eriti huvipakkuv, ent tegemist ju sama näitekirjaniku materjaliga kui Linnateatri "Amy seisukoht"... kusjuures David Hare suutis ka kirjutada Michael Cunninghami "Tunnid"-romaanist ühe kõigi aegade parima filmistsenaariumi, mille sõnu teistehulgas laususid ekraanil Meryl Streep, Julianne Moore ja Nicole Kidman! Materjal on pingeline ja mõttetihe ning see on täiesti luksuslik, et Karusoo on selle Draamateatri väikse saali lavale saanud tuua. Mitte ei mõista, miks rahvas seda vaatamas ei käi ja massid ei kiida. Minu jaoks oli see just eriti sisulises mõttes elamus. PoygonTeater pakkus närida selle aasta kõige kõvema pähkli. Läksin vaatama suurte eelarvamustega (eriti Theatrumi "Ühe suvepäeva" pettumuse jõul Jon Fosse stiili), kuid mingist hetkest ma suutsin sellest läbi murda ja tükk hakkas tööle. Mõttemasin auru puhisema sellise toore jõuga, et ma justkui pääsesin sellesse "Fosse" maailma sisse. Tohver on teinud imet sidudes kaks täiesti erinevat lavastust kokku, mille ühiseks nimetajaks on "Maja". NO-teatri Iphigeneia Aulises oma karmi antiikse sisuga vapustas eelkõige Eva Klemetsa ja Mirtel Pohla südantlõhestava tütre ja ema duetiga. Need kaks naist teevad nii kõvad rollid, et terve aasta on seda jahmatust juba kaasas kantud ning tundub, et mingisse sahtlisse on nad jäädavalt nüüd tallele pandud. Polnud sugugi kehv teatriaasta. Eks neid tippe on ju alati vähe, aga päris palju oli vaatamisväärset ja elamuslikku, avastamisrõõmu ja mängu ilu, mõtteid ja samastumisi, lavastajatrikke ning puhast rõõmu hea eesti teatri üle!


PARIM LAVASTAJA
10. Priit Pedajas (Seitse venda) - Eesti Draamateater
09. Oleg Titov (Duetid) - Ugala
08. Robert Annus (Raudmees) - Tartu Uus Teater
07. Tamur Tohver (Maja) - PolygonTeater
06. Kaili Viidas (Seljatas sada meest) - Endla
----------
05. Lauri Lagle (Suur õgimine) - NO99
04. Jim Ashilevi (13) - Von Krahli Teater
03. Urmas Vadi (Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu alusel) - Rakvere Teater
02. Gerda Kordemets (Pruutide kool) - RAAAM
01. Ivar Põllu (Naised valitsevad maailma) - Tartu Uus Teater

Kommentaar: Põllu lavastus on nii suur ja võimas ja seal on neid erinevaid lavastusi sees nii stseenide kui kihtide näol ning kogu see kompott kokku on seotud väga võimsaks tervikuks. Trikke ja mõtteid, stiili ja sisukust. Gerda Kordemetsa mastaabid olid väiksemad ja see oleks pidanud andma ka kitsamad piirid, kuid Pruutide kool kihiseb huvitavates lahendustest ja sisule juurde andvatest lahendustest, mida võib pakkuda ainult lavastaja, kes on ise ka teksti autor. Ja täpselt samad sõnad võib öelda ka Urmas Vadi Hullumaja suvepäevade kohta. Kõik kolm autorilavastust on läbimõtestatud lavastused, komponeeritud ja huvitavate keerdkäikudega. Ashilevi lavastus on puhas trikkide pillerkaar - ideid tundub mehel tulvat kui varrukast ja põnevaid väljamõeldud lahendusi oli nii palju, et neid vist esimese hooga kõikide detailideni ei suutnud hoomatagi. Lauri Lagle on ka varasemate lavastustega silma torganud kui ideedirikka lavastajana, kuid varasematega pole ma sisuliselt niimoodi haakunud nagu seekord. Ka seekord on ideid kamaluga ja kunstilises mõttes on see mitu klassi kõrgemal kui varasemad. Viidase ilus ajastu-lavastus ja Tohveri põnev kahe lavastuse üheks sidumine jäid napilt välja, nagu ka Annuse põnevalt killustatud Grapsi elulugu. Titovi nelja lavastuse sidumine tantsuga, kui dueti sümboliga ning Pedajase tugeva ansamblimänguga Seitse venda oli väljaspool Linnateatrit tehtud kursatöödest minu meelest tugevaim. Huvitavalt väiksemastaabiline. Aleksis Kivi materjal pole minu jaoks tegelikult kaugeltki see, mis vaatama kutsuks. Aga seda suurem oli üllatus, mida Pedajas sellest materjalist suutis välja pigistada.

PARIM MEESPEAOSATÄITJA
20. Tarvo Vridolin - Ööhaigur (Ugala)
19. Helgur Rosenthal - Vanemuise Biitlid (Tartu Uus Teater)
18. Jaan Rekkor - Cancun (Eesti Draamateater)
17. Juhan Ulfsak - Järgmine voor (Von Krahli Teater)
16. Sten Karpov - Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
15. Margus Prangel - Suur õgimine (NO99)
14. Raivo Trass - Karin ja Pearu (VAT Teater)
13. Meelis Rämmeld - Ööhaigur (Ugala)
12. Aarne Soro - Tuul pajuokstes (Ugala)
11. Tõnu Oja - Vertikaaltund (Eesti Draamateater)
----------
10. Andrus Vaarik - Surm, sünd ja laulatus (RAAAM)
09. Meelis Põdersoo - Salto mortale (VAT Teater)
08. Üllar Saaremäe - Hullumaja suvepäevad (Rakvere Teater)
07. Velvo Väli - Armastus tööpostil (Rakvere Teater)
06. Tarvo Vridolin - Duetid (Ugala)
----------
05. Janek Joost - Maja (PolygonTeater)
04. Pääru Oja - Seitse venda (Lavakas/Eesti Draamateater)
03. Juss Haasma - Raudmees (Tartu Uus Teater)
02. Priit Võigemast - Suur õgimine (NO99)
01. Lauri Kaldoja - Lilled Algernonile (Rakvere Teater)

Kommentaar: Kaldoja teekond tobust targaks ja pärast jälle tagasi on näitlejameisterlikkuse tippklass. Ma ei väsi seda kordamast. Kuigi tugevatest meesrollidest oli sellel aastal justkui puudus. Eelmisel aastalgi näiteks Sammuli Salieri ja Lutsepa Rothko olid nii tugevad, et nendega samasse gruppi ulatukski seekord vaid Lauri läbitunnetatud ja närvierk karakterimuundumis-teekond. Võigemast on alati hea ja tasemel. Suur õgimine pole erand. Temalt ei saa laval silmi ja alati toob ta midagi uut mängu, mida varem tema juures pole märganud. Cool-calm-collected. Juss Haasma Gunnar Graps polnud dramaatilistel hetkedel küll Gunnar ja ega ei pidanudki olema, sest rokkimise hetkedel rokkis ta täiega ja see oli peamine. Pääru tegi superrolli ise alles viimast kursust ülikoolis lõpetades. Janek Joosti hääl mängib juba pool tema rollist, aga Maja oli raske karakter teha. Aga heal näitlejal on annet ka rasked rollid elavaks muuta.

PARIM NAISPEAOSATÄITJA
20. Kärt Tomingas - Maja (PolygonTeater)
19. Garmen Tabor - Tasandikkude helinad (Eesti Teatri Festival)
18. Ülle Kaljuste - Uus elektriline tantsusaal (Eesti Draamateater)
17. Carita Vaikjärv - Ukuaru (Ugala)
16. Maria Peterson - Onu Vanja (Theatrum)
15. Laine Mägi - Surm, sünd ja laulatus (RAAAM)
14. Kersti Heinloo - Uus elektriline tantsusaal (Eesti Draamateater)
13. Triin Tenso - Pruutide kool (RAAAM)
12. Marika Vaarik - Suur õgimine (NO99)
11. Kaie Mihkelson - Cancun (Eesti Draamateater)
----------
10. Mirtel Pohla - Iphigeneia Aulises (NO99)
09. Liina Olmaru - Pruuniks (Theatrum)
08. Merle Palmiste - Ööhaigur (Ugala)
07. Carita Vaikjärv - Duetid (Ugala)
06. Eva Klemets - Suur õgimine (NO99)
----------
05. Tiina Mälberg - Armastus tööpostil (Rakvere Teater)
04. Katariina Unt - Karin ja Pearu (VAT Teater)
03. Helle Kuningas - Nähtamatu maja (Endla)
02. Eva Klemets - Iphigeneia Aulises (NO99)
01. Tiina Mälberg - Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)

Kommemtaar: See aasta oli kahe naisnäitleja pärusmaa - Tiina Mälberg ja Eva Klemets. Mõlemad olid minu jaoks 2012.aasta suurimad "tähed". Neile võiks lisada terve aasta rollideprisma mastaabis, vaid värvikate karakteritega kõrvalosasid mänginud Maria Soometsa ja tõelselt mitme tipprolliga maha saanud Janek Joosti. Tiina Mälberg eriti Tõnise ja jutustaja rollides Hullumaja suvepäevadel oli sedapuhku minu jaoks napilt tippude tipp. Kui liita Klemetsale Iphigeneias veel Mirtel, siis kaheksi võiksid nad Tiinale vastu saada. Iphigeneia ema ja tütart ongi millegipärast vägivaldne eraldi rollidena võtta - need kaks kuidagi kuulusid nii lahutamatult kokku oma suures ängis. Kuid nii Eva kui ka Tiina Mälberg suutsid lisaks oma tipprollile ka teise väga hea rolli juurde pakkuda ja mõlemad tunduvad olevat oma elu parimas vormis, nii loominguliselt kui ka füüsiliselt. Ja siis veel Helle Kuningas nende kahe vahel. Nähtamatu maja sügav roll "minevikuga" pereemana. Milline sügavus, milline võime äratada emotsioone ja ise neid läbi enda kanaliseerida... vaimustav! Mainimata ei saa jätta, et Katariina Unt ja tema Karin Paas on ka igas mõttes pärl.

PARIM MEESKÕRVALOSA
20. Taavi Teplenkov - Vertikaaltund/Aitamise aeg (Eesti Draamateater)
19. Indrek Ojari - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
18. Evald Aavik - Raudmees (Tartu Uus Teater)
17. Tanel Ingi - Ööhaigur (Ugala)
16. Andres Raag - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
15. Karl-Andreas Kalmet - Lantimiskunstnikud (Tallinna Linnateater)
14. Helvin Kaljula - Onu Vanja (Theatrum)
13. Tõnu Oja - Tasandikkude helinad (Eesti Teatri Festival)
12. Peeter Rästas - Hullumaja suvepäevad (Rakvere Teater)
11. Egon Nuter - Undiin (Emajõe Suveteater)
----------
10. Mait Malmsten - Islandi kell (Eesti Draamateater)
09. Tambet Seling - Seljatas sada meest (Endla)
08. Janek Joost - Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
07. Argo Aadli - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
06. Margus Tabor - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
----------
05. Raivo E.Tamm - Undiin (Emajõe Suveteater)
04. Indrek Taalmaa - Nähtamatu maja (Endla)
03. Janek Joost - Raudmees (Tartu Uus Teater)
02. Priit Võigemast - Keti lõpp (Tallinna linnateater)
01. Madis Kalmet - Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)

Kommentaar: Ei tea kus kohast tuli Kalmet sedapuhku - nägi ja võitis.Viimati vist lapsepõlves "Rakvere romaan"-is oli ta mu aasta lemmik... Ühest küljest tema intensiivne mängustiil sobibki sellisele suurele looduslavale paremini kui intiimsesse väiksesse saali, aga see roll lihtsalt oli nagu rusikas silmaauku igas mõttes. Üllatusmoment veel pealekauba... Võigemast ka siin teine... Pidasin endaga aru, et kas võtan seda kui imiteerimiskunsti või näitlemisoskust. Jõudsin selleni, et tegemist on mõlemaga :) Janek Joost on läbivalt terve aasta teinud vingeid tegusid laval.  Taalmaa meenutas minule Felix Karku oma suurte prillidega vanamehe rollis. Mängis iga ihurakuga ja üpris teistsuguse rolli kui tavaliselt tema rollid on - tagasihoidlik, rahulik, vaikne... Raivo E.Tamm on kindlasti minu lemmiknäitlejaid, sest roll rolli järel olen tema tööst vaimustuses. Undiin polnud erand. Minu meelest koos Nuteri ja Tennosaarega kolm parimat (ja särtsakamat) rolli Undiinis. Mainimata ei saa jätta Maailmale nähtamatute pisarate tugevat "näitlejate-meeskonda".


PARIM NAISKÕRVALOSA
20. Evelin Võigemast - Keti lõpp (Tallinna Linnateater)
19. Mari Abel - Lillede keel (Von Krahli Teater)
18. Ülle Kaljuste - Suveunistused (Kell10)
17. Laine Mägi - Pruutide kool (RAAAM)
16. Anneli Rahkema - Armastus tööpostil (Rakvere Teater)
15. Maria Soomets - Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
14. Anne Reemann - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
13. Kristel Leesmend - Naised valistsevad maailma (Tartu Uus Teater)
12. Liina Tennosaar - Undiin (Emajõe Suveteater)
11. Terje Pennie - Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
----------
10. Carmen Mikiver - Seljatas sada meest (Endla)
09. Malle Pärn - Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
08. Malle Pärn - Raudmees (Tartu Uus Teater)
07. Piret Kalda - Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
06. Liis Laigna - Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
----------
05. Anne Valge - Ukuaru (Ugala)
04. Kaie Mihkelson - Tasandikkude helinad (Eesti Teatri Festival)
03. Marika Vaarik - Pedagoogiline poeem (NO99)
02. Katrin Pärn - Raudmees (Tartu Uus Teater)
01. Maria Soomets - Raudmees (Tartu Uus Teater)

Kommentaar: Naiskõrvalosade kategoorias polnud Mariale vastast. Tema rollid Raudmehes olid koomilised pärlid ja ma tabasin end imetlemast sarnaselt, nagu mõnikord olen vaadanud mõnda maailma tippfilminäitlejat, et kuidas nad suudavad niimoodi endast mingi täiesti ebaisikulised nüansid erinevate rakursside alt välja mängida. Suurepärane! Katrin Pärn samuti samas tükis oma koomilist annet jagamas. Marika Vaarik on igal aastal tippude hulgas. Viimati viis esikoha koju 2010. aastal...Kaie Mihkelson mängis nii osavalt vanamemme, et see oli võõrastav. Ja tõeline üllatuspauk tuli Ugalast - Anne Valge varastas minu jaoks kogu Ukuaru, jättes isegi paljukiidetud Carita Vaikjärve Minna oa varju :) Ei, ei, Carita oli ka ikka väga hea! Aga Anne Valge mängis ennast esimest korda tõeliselt Ugala kaardile! Liis Laiga mitmed kõrvalosad Ekke Mooris oleks võinud ta ka peaosaliste nimistusse panna, aga eriti meeldis mulle tema kurjust täis ja lopsakalt mölisev vanatüdruk. Piret Kalda on Marika Vaariku moodi aastast aastasse tipprolle pakkuv näitleja ning tema pika patsiga lesk oli veel eriti sähvakas ja hoogne roll. Malle Pärna comeback teatrisse on nii meeldiv! Ja tervelt 2 rolli TOP10s kohe... ma ei osanud teda nii kõvasti tagasi oodatagi, aga seda parem on olnud teda taasavastada. Ja Carmen Mikiver tegi Seljatas sada meest lavastuses täiesti omapärase lahendusega välismaalase rolli.


PARIM ANSAMBLIMÄNG
10. Ööhaigur (Ugala)
09. Raudmees (Tartu Uus Teater)
08. Seljatas sada meest (Endla)
07. Maailmale nähtamatud pisarad (Tallinna Linnateater)
06. Pruutide kool (RAAAM)
----------
05. Seitse venda (Lavakas/Eesti Draamateater)
04. Suur õgimine (NO99)
03. Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
02. Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)
01. 13 (Von Krahli Teater)

Kommentaar: Noortes oli selline power, et ma ei osanud neist kohe kedagi eraldi välja tuua eelnevatesse näitlejatenimistutesse. Suut õgimist ilma ansamblitunnetuseta oleks olnud võimatu teha, aga sama käib ju ka Naiste ja Hullumaja kohta... Kuid see tunnetus on neil harukordselt toimiv. Noorte 7 venda niisamuti. Üldse on kuidagi noortel see lõimumine tugevam ja ansambel on kohe ühtlasem ja teineteiselt jõudu ammutavam. Selles mõttes tuleks isegi eraldi esile tõsta just vanade kalade oskust ja võimekust "ansamblimäng" luua - Hullumajade suvepäevad, Naised valitsevad maailma, Maailmale nähtamatud pisarad, Seljatas sada meest, Raudmees ja Ööhaigur.

PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS
05. Pokude aastaring (Estonia)
04. Aladdini imelamp (Endla)
03. Tuul pajuokstes (Ugala)
02. Suveunistused (Kell10)
01. Raudmees (Tartu Uus Teater)

Kommentaar: Siin tulid arvesse kõik lavastused, kus muusikal oli keskmisest draamalavastusest suurem roll. Raudmees rokkis täiega ja Suveunistused oli muusikal, mille tegi eriti kauniks Nele-Liis Vaiksoo inglihääl ja taustaks olev (justkui photoshopitud) muinasjutumets.


PARIM KOMÖÖDIA
05. Lantimiskunstnikud - Tallinna Linnateater
04. Suveunistused - Kell10
03. 13 - Von Krahli Teater
02. Hullumaja suvepäevad - Rakvere Teater
01. Raudmees - Tartu Uus Teater

Kommentaar: Neist pole ükski stiilipuhas komöödia ja üldiselt tundub, et päris naljamänge ma ei lähe ka vaatama, juhul kui tegijad pole tõesti tasemel (näiteks Linnateatri Hecuba pärast või NO teatri Võtame uuesti). Seega on siinsed tükid sellised, kus sai kõigele lisaks KA naerda... No Raudmees igatahes liigutas minu naerulihaseid küll kõikidest teistest sellel aastal nähtud tükkidest rohkem....


PARIM AUTORITEATER
05. Andri Luup - Pruuniks (Theatrum)
04. Gerda Kordemets - Pruutide kool (RAAAM)
03. Robert Annus - Raudmees (Tartu Uus Teater)
02. Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
01. Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)

Kommentaar: Hämmastavalt tabavalt just nimelt kõige paremad aasta tükid ongi siin praktiliselt reas. Andri Luup oskas kirjutada justkui naiste sisekaemusliku loo, mis vähemalt teise mehe silmis tundus küll põnev ja pihtapanev. Iseasi, mida naised sellest arvavad...

PARIM ORIGINAALTEKST
05. Andri Luup - Pruuniks (Theatrum)
04. Urmas Vadi - Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)
03. Ivar Põllu - Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater)
02. Robert Annus - Raudmees (Tartu Uus Teater)
01. Gerda Kordemets - Pruutide kool (RAAAM)

Kommentaar: Kui võtta lihtsalt aasta tugevaim teatritekst - ehk see, mis kõige rohkem mõtteainet pakkus, siis "hands down" oli see minu jaoks Kordemetsa Pruutide kool. Lisaks õnnestus autoriga natuke nende taustade üle arutada ja see võibolla süvendas veelgi mu arvamust tugevaima originaalteksti kohta. Kuid kõik need mõtted üht või teisistpidi inimpsüühika, meeste ja naiste suhete ja armastuse üle, on tegelikult üks viimaste aastate parimaid teatritekste. Võibolla ma olen ka ise oma eluga selle vastuvõtmiseks just selles kõige õigemas kohas.


PARIM DRAMATISEERING
05. Voldemar Panso - Seitse venda (Eesti Draamateater)
04. Oleg Titov - Tuul pajuokstes (Ugala)
03. Tiit Palu - Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
02. Triinu Ojalo - Seljatas sada meest (Endla)
01. Tamur Tohver - Maja (PolygonTeater)

Kommentaar: Minu jaoks oli võitja selles kategoorias selge juba kevadel kui ma Maja Laitse Graniitvillas nägin. Seljatas sada meest mis on dramatiseeritud kirjate põhjal oli ilmslet peaaegu võrdväärne väljakutse, kui sobitada kahte eri näidendit ühe ühise nimetaja ümber.


PARIM AUDIO-ROLL/ESITUS
mehed:
05. Margus Tabor (uss Lord Shen/Kung Fu Panda 2)
04. Indrek Ojari (jutustaja Öökull/Rango)
03. Taavi Teplenkov (Varjumees/Viis legendi)
02. Egon Nuter (Lõgismadu/Rango)
01. Andero Ermel (Sebra/Madagaskar 3)

naised:
05. Hele Kõrve (Merida/Vaprake)
04. Marilyn Jurman (Mavis/Hotel Transilvaania)
03. Merle Palmiste (Mõõgatera Liz/Piraadid)
02. Helene Vannari (Sid-i vanaema/Jääaeg 4)
01. Anu Lamp (Loomakaitseametnik/Madagaskar 3)

Kommentaar: tegelikult oli Anu Lambil ja Helene Vannaril veel mõned audiorollid, mis võuiks sama hästi siis ära tuua, aga sellisel juhul valitseks 2 näitlejat tervet TOP viit. Sellepärast võtsin ainult parim per näitleja. Meeste puhul tundub, et pigem kurikaelad on põnevamad "hääled". Huvitav, et näiteks Marilyn Jurman ja Andero Ermel, kes minule näitlejana eriti ei meeldi, on teinud väga head rollid oma häältega. Tundub, et häälega näitlemine on anne omaette.


PARIM TELE- ja FILMIROLL
mehed:
05. Ivo Uukkivi - Alpimaja
04. Kristjan Sarv - Tuulepealne maa
03. Üllar Saaremäe - Seenelkäik
02. Juhan Ulfsak - Seenelkäik
01. Raivo E.Tamm - Seenelkäik

naised:
05. Hilje Murel - Seenelkäik
04. Mirtel Pohla - Tuulepealne maa
03. Laine Mägi - Alpimaja
02. Evelin Võigemast - Tuulepealne maa
01. Elina Reinold - Seenelkäik

Kommentaar: Seenelkäik oli üle pika aja Eesti film, mis kohe tõeliselt hästi nii minule kui tundub, et ka massidele meelt mööda oli. Näitlejad ei mänginud selles sugugi väikest rolli, kuigi see oli ju ka stsenaariumi mõttes triumf. Tuulepealse maa viimane osa õnnestus ka viimask ära näha. Sellepärast ka Evelin Võigemasti, Mirtel Pohla ja Kristjan Sarve võidukäigud. Alpimajast õnnestus näha ainult 1.osa ja seal üdini kurvameelne Laine Mägi jäi kõige eredamalt meelde, kuid ignoreerida ei saa ka Ivo Uukkivi jätkuvat kõrget taset. Samas nüüd, olles näinud tervet seriaali, siis tegelikult on sealt tõusnud terve rida huvitavaid rolle esile. Need figureerivad siis järgmise aasta tabelis... Nimetada oleks tahtnud ka Priit Võigemasti ja Taavi Teplenkovi duot Vasaku jala reede filmis, aga kuidagi ei mahtunud siia tabelisse. Pilvede all, Kättemaksukontorit ja muid eesti telesarju sellel aasta vaadata ei jõudnud, sellepärast puuduvad need ka siit tabelist. Järgmisel aastal panustan rohkem natuke tv-le. Eriti nüüd, kus teada, et Rootsisse kolimine on kevadel jälle ees ning aeg, mis õhtuti muidu kulus lastele, jääb siis ju ainult enda jaoks...


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
10. Reet Aus - Maailmale nähtamatud pisarad kostüümid
09. Nele Sooväli - 13
08. Oleg Titov - Tuul pajuokstes
07. Mari Ann Ahas - Seljatas sada meest
06. Laura Pählapuu - Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel
----------
05. Liina Tepand - Pruutide kool (RAAAM)
04. Vladimir Anšon - Nelipühad (Eesti Draamateater)
03. Laura Pählapuu - Lillede keel (Von Krahli Teater)
02. Vladimir Anšon - Onu Vanja (Theatrum)
01. Kristiina Põllu - Naised valisevad maailma (Tartu Uus Teater)

Kommentaar: Kristiina Põllu suutis luua Raadi lennuvälja auku terve uue maailma. Kogu see vesine maailm oli kunstniku poolt konstrueeritud. Kui miski oli "vapustav" sellel aastal teatrite kunstnikutöödes siis just see mastaapsus. Ka haldjalikud kostüümid ja maalähedased punutud lillepärjad ning puitkonstruktsioonid, rääkimata samblakatusega saunast. Anšoni stsenograafia Onu Vanjas oli teistmoodi läbikomponeeritud ja huvitavast mõtteilisavast ideestikust kantud. Sümbolism kaasa lisatud. Pählapuu lillede keele lopsakas ja kohati ka groteskne, gootikast ja millest kõigest veel koosnev kunstiline kujundus. Unustamata huvitavaid kostüümilahendusi. Anšoni tehniliselt võimas kujundis Kiselovi "Nelipühadele" oli justkui Londoni West Endi tehniline tase ning mainimata ei saa jätta Tepandi ajastutruud ja puhast ning ilusat Pruutide kooli kunstilist külge, millele mõis omakorda juurde andis.


PARIM SUVELAVASTUS
10. Ööhaigur (Ugala)
09. Ekke Moor (Viimsi Suveteater)
08. Suveunistused (Kell10)
07. Undiin (Emajõe Suveteater)
06. Surm, sünd ja laulatus (RAAAM)
----------
05. 13 (Von Krahli Teater)
04. Seljatas sada meest (Endla)
03. Naised valisevad maailma (Tartu Uus Teater)
02. Pruutide kool (RAAAM)
01. Hullumaja suvepäevad Vaino Vahingu ainetel (Rakvere Teater)

Kommentaar: Kõik 10 on sees ka "Aasta etenduste" tabelis, olgu siis mainitud, et 11., 12. ja 13.kohad kuulusid tükkidele "Tasandikkude helinad", "Tuul pajuokstes" ja "Islandi kell".


PARIM TELEST NÄHTUD LAVASTUS ("Mida varem pole näinud")
Sellist lavastust, mida varem pole õnnestunud näha, ei sattunudki nägema. Tegelikult möödus suurem osa aastast üldse televiisorita.

PARIM LASTE- ja NOORTELAVASTUS
05. Tuhkatriinu (Rakvere Teater)
04. Aladdini imelamp (Endla)
03. Salto mortale (VAT Teater)
02. Tuul pajuokstes (Ugala)
01. 13 (Von Krahli Teater)

Kommentaar: 13 aastaste kirjutatud, aga nii terav noortekas. Ja tundub, et need paarikümneaastased näitlejad veel mäletavad, vähemalt midagigi, mida tähendas olla 13-aastane. Noortetükid muidugi mõjuvadki ehk täiskasvanu jaoks ka lihtsamalt vaadatavad, seega 13 ja Salto mortale kõrged hinnangud olid võibolla mõnevõrra kergem välja teenida kui Tuul pajuokstes, Aladdini imelambi ja Tuhkatriinu omad. Lastetükis lihtsalt peab olema midagi varjatut ka täiskasvanule, et temalgi lastetükki vaadates päris uni peale ei tuleks :) No see viimane oli nüüd küll isekas lause... Aga paraku hinnangu kujunemisel selline fakt on siiski paratamatult mõjuv. Samas täiesti täiskasvanutekauge, ent südamlik ja nunnu "Pokude aastaring" oli lihtsalt lapse pärast täielik nauding... kuigi minule kui täiskasvanile seal tõesti mitte kui midagi ei olnud... no kui, siis alati on Merilin Kirbitsat tore laval näha... :)


PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)
10. Timo Steiner - Surm, sünd ja laulatus (RAAAM)
09. Tarmo Kesküll - Pokude aastaring (Estonia)
08. Peeter Konovalov - Tuul pajuokstes (Ugala)
07. Lauri Lagle - Suur õgimine (NO99)
06. Mauno Meesit/Sinine - Lillede keel (Von Krahli Teater)
----------
05. Reigo Ahven - 13 (Von Krahli Teater)
04. Ansambel MID - Pruutide kool (RAAAM)
03. Feliks Kütt/Olavi Kõrre - Seljatas sada meest (Endla)
02. Tauno Aints - Naised valisevad maailma (Tartu Uus Teater)
01. Eeva ja Villu Talsi - Ekke Moor (Viimsi Suveteater)

Kommentaar: Kommentaarid on ilmselt liigsed, sest BRAAVO! elav muusika on nii mõjuv teatris!!! ka draamatükkides. Eva ja Villu Talsi tuulisel Viimsi Vabaõhumuuseumi õuel kogu selle Ekke loo saatjaks - fantastiline nauding ja nii hea valik! Andis tõeliselt palju juurde kogu lavastusele ja nii mõnigi lugu äratas küllaga emotsioone juurde. Kooriseaded Naised valitsevad maailma tükis olid imelised ja sobilikult haldjalikud ja muinasjutulised. Seljatas sada meest trummimees oli kui osa näitlemeeskonda. Muusika elavdas õhkkonda ja mängis uskumatult hästi kaasa kogu loole. Pruutide kooli ilusad ja ilusasti lauldud laulud tegid lavastusest veelgi ilusama ning Reigo Ahven ja tema trummaritaust sobis 13-aastaste tegemiste sisse ja vahele valatult.


PARIM LAVASTUSLIK või MUU IDEE TEATRIS
10. Duetid (Ugala) - varjude ärakasutamine
09. Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater) - "Kuu"
08. Seljatas sada meest (Endla) - maadlusmeeskonna drillide kasutamine
07. Tuul pajuokstes (Ugala) - "Talv"
06. 13 (Von Krahli Teater) - kanistritest ranitsad-trummid
----------
05. Pruutide kool (RAAAM) - "allahüppamine"
04. Maja (PolygonTeater) - 2 näidendi sidumine
03. Raudmees (Tartu Uus Teater) - Andres Aak, oravad, "saare poisid" ja muud tegelased
02. 13 (Von Krahli Teater) - "õpetaja Ragne kleit"
01. Naised valitsevad maailma (Tartu Uus Teater) - mastaapne "Naiste maailm"

Kommentaar: Jah, terve see maailma ehitamine oli justkui Tolkieni Sõrmuste isanda oma maailma ehitamine. Võimas! Lavastuses 13 oli nii palju lavastuslikke lahedaid detaile, et nendest oleks võinud koostada täiesti omaette edetabeli :) Ja ega Raudmees palju alla jäänud...


PARIM TEATER 2012
05. Ugala
04. RAAAM
03. Rakvere Teater
02. Tartu Uus Teater
01. NO99

Kommentaar: Nagu ikka kvalifitseeruvad parima teatri tiitlile need teatrid, kuhu jõudsin vähemalt kolmel korral. Käesoleval aastal seega: Draamateater 7 etendusega, Rakvere Teater ja Ugala 5 etendusega, Endla, Von Krahli Teater ja Tallinna Linnateater 4 etendusega ja Tartu Uus Teater, RAAAM ja NO99 3 etendusega. Suurima kukkumise on läbi teinud Linnateater, kus 2012.aastal 4- ja 5-tärni tükid jäid nägemata. Terves lavastuste TOP20s pole ainsatki Linnateatri tükki. Eelmise aasta TOP5 seast on lisaks Linnateatrile välja kukkunud ka VAT Teater, sest käesoleval aastal jõudsin sinna vaid kahel korral. Kuigi mõlemad olid 4-tärni tükid ("Karin ja Pearu" ning "Salto Mortale") ja kui oleks vaid korra veel midagi samal tasemel seal näinud, oleks VAT Teater kindlasti Eesti 5 parima teatri seas. Ugalal suuri põrumisi sellel aastal polnudki, aga "Duetid", "Ööhaigur" ning lastekas, kuid väga vingelt lavastatud "Tuul pajuokstes" hoiavad Ugala lippu kõrgel. RAAAM pääses pildile 3 Gerda Kordemetsa lavastuse jõul, millest 2 olid aasta TOP10 lavastused - "Pruutide kool" ja "Surm, sünd ja laulatus" ja kolmas üks aasta suurimatest pettumustest - "Viirastuste vaksal". Rakvere Teater on ainuke, kes on 3 lavastusega esindatud TOP20-s. Ja see on saavutus omaette. Rääkimata sellest, et esikoht läks ka Rakverre. Võiks isegi imestada, et miks Rakvere kõrgemal kohal ei ole. Sedapuhku on selles süüdi külm ja karm matemaatika ning aritmeetline keskmine hinnang. Kui ma peast peaks pakkuma, siis ma ütleksin, et 2012. teatriaasta oli Rakvere Teatri ja Tartu Uue Teatri aasta. Kummalisel kombel on siiski NO99 läbivalt keskmisest kõrgem tase viinud hoopis nemad Tartu Uue Teatri ees sajandikosalise vahega esikohale. Nii karm rebimine tänavu. NO puhul tegid ilma küll pigem külalised, sest nii Suur õgimine kui Iphigeneia Aulises olid külalislavastajate lavastatud. Ojasoo/Semper tandemist hakkab tekkima mingi väsimus. Nende karjuvad lavastused said jätku Pedagoogilise poeemi näol, mis oli pigem avalik teatrikooli erialatund kui mingi sisuline ja terviklik lavastus. Jumal tänatud, et kogu seda asja oli pandud siiski koos hoidma Marika Vaarik. Samas põnevust pakkus esmatutvus uute näitlejaõpilastega. Kuid Tartu Uus Teater on tulnud, et jääda tippu. Vanemuise Biitlid, mis minule üldse ei meeldinud, kiskus nende keskmise hinnangu alla, kuigi VB tundus siiski meeldivat enamusele. Samas TOP4 lavastuste hulgas tervelt 2 lavastust ühest teatrist - Naised valitsevad maailma ja Raudmees - vot see on tase! Võibolla annab "Aasta Teatri" kohta parema ülevaate postituse lõpus ära toodud statistika. Ilmselt on see veelgi parem näitaja....


PARIM TÕLKE-TEKST LAVAL
05. Euripides "Iphigeneia Aulises" - tõlkinud Anne Lill
04. Maja - Mrožek "Pidu" - tõlkinud Hendrik Lindepuu/ Fosse "Keegi tuleb ju ikka" - tõlkinud Arvo Alas
03. David Hare "Vertikaaltund(Aitamise aeg)" - tõlkinud Mati Soomre
02. Peter Quilter "Duetid" - tõkinud Triin Sinissaar (kuigi Ugala pole märkinud, kas tegemist on tema tõlkega)
01. Daniel Keyes "Lilled Algernonile" - tõlkinud Jaan Kaplinski


MÕNUSAIM "ÜLLATUSROLL"
12. Piret Kalda pika patsiga lesk
11. Janek Joosti liigesteta rüütel
10. Tiina Tauraite rippuvate rindadega amm
09. Lauri Kaldoja liikumine lollist targaks ja tagasi
08. Anne Valge käre Minna ema
07. Tarvo Vridolini gay
06. Priit Võigemasti Arvo Pärt
----------
05. Mirtel Pohla ja Eva Klemets - ema ja tütar
04. Maria Soometsa Buratino
03. Katrin ja Malle Pärn "perekond oravad"
02. Tiina Mälbergi Tõnis
01. Maria Soometsa Andres/Angela Aak

Kommentaar: Kes nägi Raudmeest, see nägi ka Maria Soometsa kahte vapustavat-vaimustavat maiuspala :) See kuidas tüki edenened Andresest üha rohkem Angela saab... ja käbe ning konarlik puunukk... sellised komöödiapärlid!!! Ja Tiina Mälbergi "Tõnis" oli täiesti omamoodi lahendatud "mees". Katrin ja Malle Pärn oravatena, kellel ülahuul üleval ja hambad irevil... no ei lähe naljalt meelest kunagi :) Ning Pohla ja Klemets tõusid ka lihtsalt Iphigeneia rollidega minu lemmiknäitlejate nimistusse. Võigemasti Pärdi suhtes võib vaielda, kas see oli lihtsalt hea imiteerimine või hea näitlemine ka? Kuigi ma olen liikunud kahevahel, siis lõplik otsus on, et vist siiski mõlemat.


PARIM UUSTULNUK LAVAL (keda pole "tähele pannud" või keda polegi õnnestunud varem näha)
10. Veiko Porkanen (Pedagoogiline poeem)
09. Saara Kadak (Pruutide kool)
08. Reimo Sagor (Pedagoogiline poeem)
07. Liisa Saaremäel (Pruutide kool)
06. Marian Heinat (Pedagoogiline poeem)
----------
05. Katrin Kalma (Pulm)
04. Jaanika Arum (Pedagoogiline poeem)
03. Rea Lest (Pedagoogiline poeem)
02. Klaudia Tiitsmaa (Hullumaja suvepäevad)
01. Triin Tenso (Pruutide kool)

Kommentaar: Hämaralt meenub, et Triin Tenso vist mängis ka Klassis, aga seal ma teda ära ei fikseerinud, seega Pruutide kooli esitäht oli minu jaoks selle aasta avastuseks. Mõnusalt madala häälega tüdruk, kelle maneer meenutas mulle 80ndate teleteatri suuri tähti Anne Paluveri, Elle Kulli ja Külliki (Tool) Saldret. Pedagoogilist poeemi vaadates oli kontrast Marika Vaariku ja noorte vahel mäekõrgune, aga mis seal imestada, noored näitlejatibud ju alles õpivad ametit ning tegemist oligi nende esmase tõelise lavalise väljaastega professionaalses teatrimaailmas. Kuid minu jaoks tõusis kahtlemata esile kohe esimesest stseenist alates punajuukseline Rea Lest. Ta oli esimene, kelle nime ma sealt kambast endale mällu talletasin. Priimus on leitud :) Mõned kuud hiljem leidis ka Panso noore näitleja preemia ta õigustatult üles. Teiseks huvitavaim tüüp kursuselt tundub olevat Jaanika Arum. Üldse jäi mulje, et kui Nüganeni lend oli rohkem selline tugevate poiste lend, siis sedapuhku on jämedam ots tüdrukute käes. Sest kolmas avastus oli Marian Heinat. Simeoni Sundja ja Jörgen Liik on juba varasematest tegemistest tuttavad, sellepärast nemad siia tabelisse ei kvalifitseerunud. Küll aga võiks neile kahele poistest liita ka Reimo Sagori ja Veiko Porkaneni. Samas pikaleulatuvamaid jäeldusi on veel absoluutselt liiga vara teha. Mitmetel neist ei pane veel nägu ja nimegi kokku ja vähemalt üks oli vigastusega üldse mängust väljas. VKA järgmisest lennust on tõusnud esile vaid Klaudia Tiitsmaa, Saara Kadak ja Katrin Kalma (varasemast ka Valdo Kirs). Selle lennuga pole ma millegipärast kuidagi suutnud kontakti saavutada. Pulm minule ei meeldinud ja noored jätsid mind külmaks (peale Katrini). Viimane Dracula oli kohutav elamus ja sealsed noored ei tundunud ka eriti lubavad. Samas olen kuulnud, et Idioot on vägagi õnnestunud ja Minu isa 20 aastat hiljem on üks tükke, mida ma läheks esimesel võimalusel vaatama, kui nad vaid Tallinnas seda mängiks. Siiski kaldun arvama, et ma lihtsalt pole veel suutnud neid "avastada" ja kui ma mõnda, hiljem, nagu Triin Tensot tänavu märkasin, siis toon nad ära mõnel järgneval aastal. 7. kohalt leiab veel ühe neiu, kes alles alustas lavakas oma näitlejateed, aga Kordemetsa Pruutide koolis tegi juba tähelepanuväärseid tegusid :) Hmmm - top7 puha naised - tundub, et pärast vendasid Kalmeteid ja Piuse ning kogu nende lennu "mees"konda on häid naisi võrreldes meestega tulemas rohkem lavale...


PARIM TEATRIKRIITIK
05. (:)kivisildnik
04. Veiko Märka
03. Valle-Sten Maiste
02. Madli Pesti
01. Pille-Riin Purje

Kommentaar: Hea Pille-Riin on ikka ja endiselt lemmik. Ta oskab ennast väljendada just nii, nagu minule lugeda-kuulata meeldib. Olgugi, et me alati pole 100% nõus (Rakvere Teatri Kaasavaratus minu meelest Üllar Saaremäe ei sobinud esimese armastaja rolli... :)), on siiski mul tihti temaga sarane maitse. Mis annab muidugi au Pille-Riini heale maitsele :) Madli Pesti kirjutab tihti nii, et see käib minule vastukarva (Ekspressi teatriaasta kokkuvõted), mitte see kuidas ta kirjutab, vaid pigem see tasand millelt ta kirjutab. Tema sõnade valik ei ole just päris "see" minu jaoks, ehk mul on tunne, et see mida ta ka tegelikult öelda tahab pole päriselt kooskõlas trükitud sõnadega. Aga olles temaga koos Delta saates, tekitas minus kõige positiivseimas mõttes kadedust tema selgesõnalisus ja mõtete väljendusselgus. Kõik mis ta tundus ütlevat, mõjus läbimõeldud ja kindlameelne. Huvitav kontrast kirjutatud ja öeldud mõtete väljendusselguses, või õigem oleks vist öelda "kõlalisuses". Valle-Sten Maiste kohta mu arvamus muutus paar-kolm aastat tagasi kui ta järsku hakkas kirjutama nii, et ma tahan tema mõtteid ja arvamusi teada. Kunagi oli ta natuke liiga negatiivne kõige suhtes... Umbes nagu Meelis Oidsalu enne seda suurt läbipõlemist. Nende kahe kirjutamises või maitsemeeles ongi minu kui lugeja jaoks midagi tunnetuslikult sarnast. Oidsalu on siiski saanud sellest raskest hetkest üle. Sellest hoolimata läheb tal vist kogumiseks natuke aega... aga aega ju on... Veiko Märka on see mees, kes tüki ajal krabistab kirjutada oma arvamusi paberile. Küll ma mõtlesin, et kes pagan keset etendust rikub teiste vaatajate elamust niimoodi... Ja ma ei anna talle kunagi andeks vähamalt paari korda kui ta Ugala väikses saalis minu lähedusse on sattunud istuma. Kuid Vat Teatri "Karin ja Indrek"-u arvustusega (vist oli Eesti Ekspressis) pani ta nii naela pihta, nagu ma ise oleks selle loo kirjutanud. Kuigi võibolla niimoodi saabki ainult sellisel juhul kirjutada kui pidevalt vaadates kõik mõtted üles kirjutada. (:)kivisidnik kirjutab tavaliselt Endla tükkide kohta ja ega ma temaga just eriti nõus ei ole alati, aga tema teksti pole kunagi igav lugeda ja lihtsalt sellepärast on ta ka siin tabelis õigustatult minu jaoks esindatud.


PARIM TEATRIBLOGI
05. Egokulturism
04. Südamelähedaselt
03. Hinge harimas
02. Pimedast saalist
01. Teater nõuab nuppu

Kommentaar: Tundub, nagu teatriblogide maastikulul oleks põud. Kõik, kes kunagi kirjutanud (hästi), on väsinud või sootuks kadunud. Blogipidamine on justkui ajast ja arust, sest FB on tulnud ja võtnud selle "jagamiskoha" endale. Nüüd saab konsentreeritult jagada "omadele" ja lühidalt ja vastukaja on vähamalt "like"-ide näol garanteeritud ning tihti ütleb veel mõni tuttav mõne sõna ka. Blogikirjutamine on aeganõudvam ning tihtipeale ei saa mingit tagasisidet. No muidugi võibolla need pool-isiklikud lood ei kõneta ka kedagi. Tore on siiski näha, et nii mõnigi teatriblogi on ka siinsest inspiratsiooni ammutanud ja mõni kasutab isegi samasugust formaati ja mõni lihtsalt astub vestlusse... Teater nõuab nuppu on minu jaoks juba mitu aastat järjest see parim teatriblogi. Sisulises mõttes hästi kirjutatud - sama inimese artikleid on ja avaldatakse ka praegu ajakirjanduses, seega pole midagi imestada - inimene oskab kirjutada. Pimedast saalis teatraal Messu teeb kokkuvõtteid. Aga need kokkuvõtted on sisukad ja annavad lugemisväärse vaatenurga. Ta vaatab ka üpris palju teatrit ja see on väärtus omaette. Hinge harimas kirjutaja arvamused alati minuga ei ühti, kuid tema arvamused on selles hoolimata oodatud ja huvitavad. Merlekesele on südamelähedased samad teemad, mis minulegi - teater, kirjandus, muusika ja filmid. Selles mõttes tunnen hingesugulust. Sellel aastal sattusime Pruutide kooli samal ajal vaatama, aga tema mind nägi, mina teda mitte... sellest hoolimata on tema tekstid õhulised ja kerged ning head lugeda. Olen paar korda otsustanud ka oma vaatamise selle põhjal. Kuigi eks selline üldine kiitmine mitmest kohast annabki tõuke ja uskumuse, et mõni asi on tõesti vaatamist väärt. Egokulturismi Mario kirjutab teatrist küll võrdlemisi harva, aga tänuväärt blogi ja tänuväärt arvamused. Paar korda olen tabanud teda mingi sõnastusega märki tabamas (näiteks Risto Kübara kohta, seda küll juba 2011.aastal).


PARIM TEATRIVÄLJAANNE EESTIS
10. Narride laev (Klassikaraadio)
09. Draamateatri infoleht
08. Linnateatri infoleht
07. Delta (Klassikaraadio)
06. Ramp (Vanemuise teatriajakiri)
-----------
05. Nädalise Teatriküljed ja www.teatritasku.ee
04. Teater Muusika Kino
03. Sirp
02. OP! (ETV)
01. Teatrisse! (Vikerraadio)

Kommentaar: Meelis Kompus, lisaks sellele, et ta teeb parimat saadet, on minu meelest ka parim raadiohääl - selge diktsiooniga, austava suhtumisega nii oma vestluspartnerisse, teemasse kui teatrisse üldisemalt. See saade on täiesti kuldaväärt ja minu meelest on lausa kahju, et sellist pärli pole ETVs. Teatritega seotud teemasid on vähemalt ühe pooltunni jaoks kahtlemata olemas igaks nädalaks - esietenduste tutvustamine, teatrite tutvustamine, näitlejate, lavastajate ja teiste teatritegijate tutvustamine, teles linastuvad teatriteemalised saated ja lavastusted, teatrikoolide tegemised, ühekordsed aktsioonid, külalisetendused, tulevikuplaanid, teatri-laulud, edetabelid ja arvamusküsitlused, miks ka mitte vestlused esietenduste vaheajal publiku ja teatrirahvaga, kes näiteks kolleegide tegemisi on tulnud vaatama jne jne jne jne. "Teatrisse!" saade pakub vähemalt natukenegi ja iga teine nädal seda rõõmu, et pühandab aega puhtalt ja ainult meie - teatriaustajate - lemmikteemale. Müts maha. OP! seob endas igasugust kultuuri, aga vähemalt on seal alati ka lõik pühendatud teatrile. Saab natuke aimu, kas tasub mõnda tükki vaadata või mitte ja ühtlasi avab tegijate nägemusi tehtu kohta. OP!-i ainus viga on see, et teatriteemat jääb siiski liiga väheseks. Huvitav, et mõlemad saated vajavad enda pealkirja taha hüümärki... Sirp on endiselt kirjutava meedia teatriteemade lipulaevaks minu jaoks. Kuigi alati ei ole sealsed arvustused just tavainimestele kirjutatud (sellepärast ma ei saanud näiteks Madis Kolki oma kriitikute tabelisse sisse panna, kuigi tema artiklid varieeruvad äärmusest äärmusse - on olnud ka kordi, kus ta tekst on ka täiesti nauditav, ent just hiljuti loetud oli mõeldud küll vist pigem ainult temale endale), on Sirbil ka tugev informatiivne olulisus. Tulevaste hooaegade ülevaated ja muidu teatriga seonduv on sama huvitav kui mitte huvitavamgi kriitikast. Teater Muusika Kino-s on minu jaoks lugemisväärset portreerivad artiklid ja intervjuud ning muidugi Teatriankeet, mida ma olen juba aastaid kogunud ja ise oma maitse võrdluseks ja vaatamisvihjete leidmiseks läbi hekseldanud.Viimase aasta kohta ongi see rõõm veel võtmata. Mõnikord võib sealt leida ka huvitavaid avastusi, nagu paari aasta tagune Kiselovi ja Kausi ja Kolgi triangeldraama Kes kardab Virginia Woolfi ainetel. Samuti on seal Allik ja Purje kirjutanud huvitavaid arvustusi. Mis ei meeldi, on see kui võetakse mitu tükki ja üritatakse neid teiseteise valguses ja läbisegi analüüsida. Mõnikord harva on sellel ka õigustus kuid enamasti siiski mitte. Mikomäe Teatriküljed on legendaarsed. Nüüd neid saab mugavasti ka mõnedest teatritest kätte. Ja teatritaskust on vaikselt saamas põhjatu põnevate intervjuude ja huvitavate artiklite allikas! Ka teatrite väljaantavad infolehed repertuaarisoleva kohta on ikka huvitav lugemisvara. Ka nende vahele on tihti eksinud mõned huvitavad intervjuud tegijatega või ka näiteks külalislavastajate ja -näitlejatega teatris. Selle aasta jõulude eel eksisin ma Klassikaraadio Delta saatesse ja see avardas minu jaoks veel teatrimeedia maastikku. Seal on tihti lõigud etenduste kohta kuigi tegemist on OP!ilaadse kultuurikaleidoskoobiga. Kahju, et "Narride laeva" enam ei tehta. Samuti on kadunud Müürileht... õigemini minu teada toimib see edasi ainult facebook-i lehena. Facebookis on ka muidugi teatrite omad lehed, kus tulb tihti huvitavaid uudiseid ja enamvähem kõigil suurematel ja väiksematel teatritel on omad lehed olemas ka. Huvitav, kas kunagi tuleb aeg, kus saab ka neid infovoolu sisukuse järgi edetabelisse suruda :) No tegelikult saaks juba praegu :) Facebook-ist saab ka (Mart Kase? algatatud) "Käisin eile teatris" kogukonna arvamuste järgi mingite tükkide kohta iseenda jaoks hinnangu moodustada - kas tasub vaadata või mitte. Kuigi seal on arvamuseavaldajad liigagi seinast seina ning pahatihti ainult kiitvad. Vanemuise ajakirja Ramp ambitsioonid on päris korralikud ja rohkest reklaamist hoolimata on seal lugemist alati ka.


KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem tükk - sellel õhtul kui mina teatrisse sattusin)
05. Puhh (Nukuteater)
04. Järgmine voor (Von Krahli Teater)
03. Viirastuste vaksal (RAAAM)
02. Mürk (Tallinna Linnateater)
01. Viimane Dracula (Emajõe Suveteater)

Kommentaarid: Midagi nii halba nagu Emajõe Suveteatri Viimane Dracula ei näinud ma terve aasta. Ülejäänud kehvad tükid on siiski vaid kild sellest, mis oli Viimane Dracula. Hirmus oli see nii lavastuslikult, näitlejate pärast, kunstilisest küljest kuid eriti Kivastiku teksti pärast. See kõik oli nii halva maitse piiri alt, et see polnud isegi enam naljakas. Tobedalt silmatorkav kriitika hetke poliitika suunal, mida oleks võinud palju peenemalt kirjutada. Näitlejate jaoks näis see olevat haltuuraots (vaid Soro, Jaanovits ja Lepik mängisid ka midagi, ülejäänud kõik olid allpool igasugust arvestust. Samas kui materjali pole, siis pole võimalik ju sellest ka midagi välja pigistada. Selles suhtes ei hakka noorte- ja hobinäitlejate kallal norima kah. Imelik, et selle, sõna otseses mõttes "õuduse, kus midagi õudsat sisulises mõttes polnud" lavastas Komissarov. Kuidas ta julges nii halba asja oma nimega välja anda? See on müstika. Mingil põhjusel lükati selle lavastuse väljatoomist aastaga edasi. Ju see olekski pidanud jääma välja toomata. Ja täpselt nagu Komissarovi puhul tundub, et ei saa alati 100% kindel olla, ei saa seda ka Tallinna Linnateatri uuslavastustega. Linnateatri Mürk oli tegelikult 2 lühilavastust, millest teine "Mozart ja Salieri" ei kandnud kohe üldse hiljutinähtud Ugala Amadeusi valguses. Kuigi esimeses lühinäidendis oli ka head ainult Rain Simmul ja vee tilkumise heli, siis tervikust ei saa üldse rääkida. Jah - mürk - oli ühendav faktor, aga tegelikult oligi sellel lavastusel Mürgi-maitse. Kristjan Üksküla on siiani oma lavastustega pigem õnnestunud (alati). Sedapuhku lihtsalt ei toiminud nagu miski. Linnateatri hea näitlejatemeeskond ei suuda ka kõigest head vormida. "Viirastuste vaksal"-it mängiti põnevas mängukohas - Tapa mahajäetud raudteejaamas. Sinisterra on üks praeguse hetke Hispaania kuulsamaid ja paremaid näitekirjanikke. Tema poolt on kirjutatud üks mu aegade lemmikuid - Linnateatris Petersoni poolt lavale toodud ning Nüganeni ja Reemanni kahasse mängitud "Ay Carmela!" Ma ei uskunud seekord hetkekski seda, mis laval toimus ja sellepärast viskaks kohe eriti suure kivi näitlejate kapsaaeda. Näiteks purjusoleku mängimine on alati tundunud kuidagi lihtne, aga ju seda kõik näitlejad siiski ei oska... Kogu see võitlus selle koha säilitamise nimel... see oleks pidanud toimuma teiste naiste esituses, aga ka teistsuguste rõhkudega. Mingi intriig või huvitav ülesehitus jäi loomata-kasutamata. Kusjuures kunstnikutöö selles lavastuses oli võimas, sest see jaam oli ise nii sobilikult dekadentlik ning kui oleks lavastuse kaardid õigesti mängitud, oleks võinud sellest kujuneda eriline elamus. Von Krahli "Järgmine voor" oli lihtsalt ülimalt tobe näidend. Mihkel Raua fantaasia oma staarisaate teemadel, et kui järsku kaameramehi ega kedagi pole ja lihtsalt mingi jobu tuleb püssiga nõudma edasisaamist... See oli lihtsalt nii kehvasti kirjutatud näidend, et ma ei saanud sellest üle ega ümber. Näitlejad tegid head tööd, aga kui materjal on jama, siis pole lihtsalt mitte kui midagi teha. Osalt publikust naeris kohati, aga kuna tegevus toimus publiku keskel, siis oli näha kuidas teisel pool istuvast publikust pool püsis samuti terve tüki tõsiste nägudega ja ootas kannatamatult lõppu, täpselt nagu mina. Nukuteatri Puhh oli mingi imelik plagiaadimaiguline vaimusünnitus. Ansamblimäng on ju Nukuteatri omadel väga hea, aga sisulises mõttes ikka kuidagi hõre ja natuke linnukese pärast tegemise tunne jäi - ehk midagi tuleb ju jõuludeks lastele pakkuda... Võibolla see lihtsalt ei sobitunud Victoria keskuse kõledasse saali?

Kus on edetabeleid, seal on võimalik teha ka statistikat...
Siin see siis on 2012. Teatriaasta ülevaatlik statistika.
Punkte arvestasin nii, et kui juba edetabelisse on saanud, siis alumiselt kohalt alates 1 punkt suureneva punktide arvuga kuni esimese kohani välja...

Esimesele kohale tulnud lavastused:
7.-8. EKKE MOOR (1)
7.-8. MAJA (1)
4.-6. LILLED ALGERNONILE (2)
4.-6. 13 (2)
4.-6. PRUUTIDE KOOL (2)
1.-3. RAUDMEES (4)
1.-3. NAISED VALITSEVAD MAAILMA (4)
1.-3. HULLUMAJA SUVEPÄEVAD VAINO VAHINGU AINETEL (4)

Kõige rohkem võite saanud teatrid:
5.-7. VIINISTU SUVETEATER (1)
5.-7. NO99 (1)
5.-7. POLYGONTEATER (1)
3.-4. VON KRAHLI TEATER (2)
3.-4. RAAAM (2)
2. RAKVERE TEATER (6)
1. TARTU UUS TEATER (8)

Kõige rohkem mainimisi saanud lavastused:
5.-7. MAAILMALE NÄHTAMATUD PISARAD (10)
5.-7. 13 (10)
5.-7. SELJATAS SADA MEEST (10)
4. PRUUTIDE KOOL (13)
3. HULLUMAJA SUVEPÄEVAD VAINO VAHINGU AINETEL (14)
2. NAISED VALITSEVAD MAAILMA (15)
1. RAUDMEES (17)

Kõige rohkem mainimisi saanud teatrid:
5. RAAAM (19)
4. NO99 (20)
3. RAKVERE TEATER (24)
2. UGALA (25)
1. TARTU UUS TEATER (35)

Kõige rohkem punkte saanud etendused:
10. EKKE MOOR (48)
9. DUETID (53)
8. 13 (68)
7. MAAILMALE NÄHTAMATUD PISARAD (69)
6. SELJATAS SADA MEEST (73)
5. SUUR ÕGIMINE (80)
4. PRUUTIDE KOOL (94)
3. HULLUMAJA SUVEPÄEVAD (127)
2. NAISED VALITSEVAD MAAILMA (137)
1. RAUDMEES (169)

Kõige rohkem punkte saanud teatrid:
10. VIINISTU SUVETEATER (48)
9. VON KRAHLI TEATER (90)
8. DRAAMATEATER (94)
7. LINNATEATER (97)
6. ENDLA (112)
5. RAAAM (132)
4. UGALA (136)
3. NO99 (173)
2. RAKVERE TEATER (209)
1. TARTU UUS TEATER (318)