Head vana aasta lõppu ja uue algust!

Uuel aastal uue hooga korduvad kõik vanad vead.
Neist, kes olid väiksed põrsad, saanud nüüd on suured sead 🙂

Ehh, alles ta tuli ja nüüd juba läheb. Kui on üks asi, mille järgi vanaks saamist selgelt näha (no peale selle, et lapsed saavad järjest täiskasvanuks- sellel aastal juba minu teine kolmest), siis on see aja kulu kiirenemine. Sellise hooga panevad aastanumbrid suuremaks, et varsti vist hakkab kahtlema, et mis see aastanumber nüüd parajasti on...

Isiklikus elus olid vast kõige olulisemad verstapostid 2018ndas, et sai aasta alguses alustatud uuel töökohal (kohe saabki esimene aasta täis!) ja sügisel sain sisse Tallinna Tehnikaülikooli IT magistrantuuri. Kui kõik hästi läheb peaksin 2019. aasta suveks olema "Tehnikateaduste magister" 🙂

Kultuurimaastikul võttis sellise suure ampsu ajast teater, et teistele palju miskit ei jäänudki... ainult puru ja pudinad...

Peaaegu 200 erinevat lavastust, täpsemalt 181, mida varem näinud polnud. Praegu on eksamisess ja perega pühade pidamised, seega on veel mõned tekstid kirjutamisel, aga ükski lubatud tekst blogisse tulemata ei jää. Lühiarvamused on nagunii instas juba üleval, aga seal pole ju ruumi pikalt arutleda...
Raamatute lugemine kuivas sellel aastal täiesti kokku. Ülikoolivälist lugemist kogunes kõigest 8 ja pool raamatut! Mu täiskasvanuea madalaim number. Häbi on, aga see on ülikooli ja teatri süü... Järgmisel aastal kui ülikool läbi saab, küll ma siis jälle loen. Teatriskäimisega tuleb ka tasakaal leida, aga kuidagi ei raatsi huvitavatest tükkidest loobuda. Teatriga on ju see jama, et lavastusi mängitakse piiratud aeg, aga raamatu võib millal tahes riiulilt haarata - ehk siis nö."küll jõuab"... No vaatame seda asja uuel aastal.
Ka sportima jõudsin tunduvalt vähem. Tavalise 3000km jooksu asemel tuli kokku vast heal juhul 500 kui sedagi. Lisaks ratas, sõudmine, orienteerimine, jõusaal ja rühmatrennid. Vigastus andis endiselt tunda, aga teiste alade proovimine pole ka uut "spordialaarmastust" veel ellu toonud jooksmise asemele. Praegu on esmane eesmärk kaal korda saada ja tasa ning targu tegutseda. Orienteeruma kavatsen kõvasti rohkem jõuda uuel aastal. Lisaks tegin endale 10 teema nimekirja - niiöelda uusaastalubadused, mida aasta algusest hakkan hoidma (a la - peale kella 18 ei söö, ei joo midagi muud peale vee, rämpstoitu ei söö jne) ja vaatan kaugele nendega jõuan. Kunagi kui 50kg alla võtsin, siis suutsin üsna kaugele ja tervislikumaks muutumise hoog läks üha suuremaks. Kuni see jalavigastus kõik tuksi keeras. Aga kes kukub, see tõuseb üles ja alustab otsast peale, eks!

Filme vaatasin tavalise, umbes 300 asemel, kõigest 166, mis ilmselt pole mõne meelest sugugi väike number, aga minu kohta tõesti pisike. 

Telesarjahooaegu vaatasin lõpuni 39 ja pooleldi 42 (osalt neist vaatan järgmisel aastal lõpuni). Endiselt meeldivad reality-sarjad, kus õpib inimeste psühholoogiat- kuidas nad käituvad teatud olukordades, kuidas strateegiaid punuvad jne. Kuid kodumaistel draama- ja komöödiasarjadel katsun ka jõuda silm peal hoida. Isegi kui sisu pole alati kõrgel tasemel, siis näitlejate mängust avastab ikka midagi. Ise tegin ka ühes filmis ja ühes telesarjas ning mõnedes reklaamides kaasa. Kuigi nüüd on vaja dieeti pidada ja sellepärast olen paarile pakkumisele isegi ära öelnud. 

Tantsima pole ka jõudnud ja tantsu vaadata ka vähe, kuigi ometi-ometi jõudsin Tallinna Tantsuteatrisse! Ja see oli paljutõotav elamus. Vanemuise balletitrupp on praegu niiiii hea, et tahaks kõiki nende tegemisi näha- kui vaid see Tartu nii kaugel poleks...

Muusikalemmikuid sellel aastal üleskirjutada ei jõudnudki. Võtsin selle instagrammi-tegemise käsile ning proovisin kõikide etenduste kohta parajalt pikalt sinna kohe esmase emotsiooni peale etendust kirjutada https://www.instagram.com/danzumees/ Blogis ja instas kokku ikkagi üle 230 teatriteemalise teksti (kui veel lisada "FB erilood", siis tuleb 250 kokku ära! See on vist küll rohkem kui keegi teine Eestis? Kuigi ega mul sellest ülevaadet ei ole ja ega see ka eraldi eesmärk polnud. Arvestatav hulk vist igatahes (Eesti kontekstis) 🙂 

Soovin tänada kõiki teatreid, lavastajaid, dramaturge ja näitlejaid, kes mind teatrisse on kutsunud oma tegemisi vaatama - kokku 79 kutset. Ilma nendeta kindlasti ei omaks sellist laialdast pilti eesti teatri hetkeseisust. Kõigi kohta (peale ühe, mille eest vabandasin kutsuja ees) on ilmunud või veel ilmumas blogis ka peegeldus. Jätkan seda liini ka järgmisel aastal- kirjutan alati ja ainult siis kui kutsutakse.
Kohe on aeg teha ka aasta-kokkuvõtteid ja kuna minule meeldib ka nende kogutud elamuste üle veelkord mõelda, siis jagan enda arvamusi blogi kaudu nii teatri, filmide kui muude parimate kohta. Enne seda siiski võtan kokku detsembrikuu-teatrikuu (16 etendust) ja kirjutan ära vanad võlad. Seega teatriaasta tippudest vast kunagi uue aasta esimese kuu lõpupoole. Ent seda kindlasti sama uhkelt kui eelmisel aastal (vingeimad hetked, TOP elamused ning erinevate teatri-valdkondade tipud - näitlejad, kunstnikud, lavastajad jne). Blogis on ka küsitlus, et kui pikki nimekirje soovitakse ja tundub, et hetkel arvamused jagunevad kahte äärmusesse, kas TOP20-TOP30 või TOP100... tuleb siis leida mingi mõistlik lahendus. Praegu on u.70 hääletajat, ootan 100 ära ja siis panen lukku.

Uuel aastal, kui ülikoolis on esimene eksam juba tehtud, lähen vaatan esimeseks TÜ VKA (praeguseks juba väga armsaks saanud) noorte näitlejatibude ja Rakvere Teatri "Pipi peab jõule". Jaanuaris on hetkel kokku plaanis 7 erinevat teatrilavastust avastada. Veebruaris on paar pikka tööreisi ees kaugematele maadele ja seega tuleb siis ilmselt poolik teatrikuu, aga märts, mis ju teadupärast ongi "teatrikuu" (ja minu enda sünnipäevakuu), siis on kõik jälle "normaalne" 🙂

Seega uuel aastal uue hooga! Teiega on olnud väga lahe, äge ja huvitav! Tänud kõigile, kes on jõudnud kirjutada, kommenteerida või mistahes muul viisil selle aasta "kihutamisel" seltsiks olla!

Vahvat vana ärasaatmist ja HEAD UUT AASTAT! ❤