Von Krahli „Monoliit Estonia“ pakub kuhjaga mõtlemisainet
Ons nn tegevusliidriks olemine mingi uus viirus, et lõikad draakonilt ühe pea ja neli ilmub asemele? Von Krahli teatri uus lavastus esitab küsimusi, vaataja peab seosed ise välja mõtlema.
Lavastust „Monoliit Estonia“ vaadates tabas mind kummaline tunne: tuttavad teatrikeeled ja trikid, mis on varemgi Eesti lavadel kasutust leidnud – sealhulgas Von Krahli teatris – tunduvad seekord justkui värsked ja uued. See, mis juhtub publikutribüünidega (seejuures soovitan soojalt istuda ühte esimesest kolmest pingireast), autoga lavale sõit, telefonide kaasamine, videod ja muud lavatehnilised nipid ei ole iseenesest revolutsiooniline, ent ometi mõjub lavastaja Liisa Saaremäeli juhitud trupi koosluses nende kasutamine originaalsena.
Kas sellepärast, et vana tuttav mänguruum oli isemoodi kasutuses ja väljakooruv narratiiv ehk teekond ikkagi uus? Või „Eesti teatri masuurikate“ ehk viimati lavakooli lõpetanud lennult Von Krahli maandunud meeskvarteti (Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Herman Pihlak ja Edgar Vunš) pärast, kes kehastavad siin teatrit kui elavat, mängulist ansamblikunsti?....
Loe edasi siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120383668/arvustus-von-krahli-monoliit-estonia-pakub-kuhjaga-motlemisainet
Keeruline oli sellele hinnangut pakkuda... Eriti kuna mõned asjad, millele jääd järele mõtlema, saad alles hiljem aru. Ja seegi ju juba väärtlavastuse tunnus, et üldse mõtled "tagasi" kogetu kohta!
(foto: Alana Proosa)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar