Küsisin Patriku käes, et mitu last ta tahab saada kui ta suureks kasvab. Patrik mõtles hetke ja siis ütles: "viis kuus seitse või kolm". Küsisin, et mis ta neile nimeks siis paneks? See oli juba suurem pähkel. Mu 5 aastane alustas tüdrukutest:" Eetet, Baleriinitüdruk..." rohkem ei tulnudki tüdrukunimesid meelde ja poistenimedeni me kahjuks ei jõudnudki, sest S kutsus teisest toast ja suure õe sõna on seadus.
Avastasin ka selle, et kui keegi Kristini varvastega mind selja pealt kõdistab, siis see on üks maailma parimaid tundmuseid. Mu varsti kahekuuseks saav nupsurull on hakanud peaga järgima enda ümber toimuvat tegevust. Isegi telereklaamid juba köidavad. Kummaline aga ka kaks vanemat last on beebina olnud reklaamide fännid. Miski neis reklaamides siis ikka on, mis silmad ekraanile naelutab.
Uue raamatuga veel algust ei teinud, aga täna ma arvan läheb lahti. Täna on ka siis vaja režissörile tants ette näidata. Mingi sabin on sees, kuigi ma olen päris kindel endas. Kui ei meeldi, siis pole ju midagi teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar