Okei...kell on juba 3 öösel. Öised hääled tungivad läbi lahtise akna mu tuppa ja mul ei tule und.
Mõtted hüppavad jälle siia-sinna sest päev oli üpris huvitav. Näiteks astus täna mu ellu üks uus inimene. Ma oma mõtetes ei olnud valmis teda vastu võtma, töötasin lausa sellele alatajus vastu, aga mõned asjad lähevad ise vääramatu jõuga...just täpselt nii nagu neil on ette nähtud minna ja meil ei olegi valikut. Ta osutus ülimalt toredaks inimeseks ja ma loodan, et meil on teineteisest rõõmu ning kasu aastateks ning, et ma ei ehmatanud teda eemale oma ülevoolava jutukusega. Vahest mu jutuvool juskui käivituks mingist nupust, mille asukohta ma ise ei tea ja sellepärast ei suuda seda ka välja lülitada :) (muidugi vahest tuleb "mossitamise" või "vaikuse" tuju ka peale:))
Tunnetasin täna mitmel korral inimeste siirast headust ja see on nii hea tunne. Jagasin ka ise armastust ennast ümbritsevatele - nii palju kui võimalik - "Spread the love" on üks minu motodest. Mul on selline ettekujutus, et kui ma üritan enda lähiümbruse võimalikult palju headusega üle külvata, siis osa sellest headusest paratamatult kukub minule endale ka tagasi. Ja neid vilju ma sain ka muuhulgas täna nautida...ja rohkem kui korra...heh...rohkem kui kolm korda!
Natuke kurvema noodiga asi tänases päevas oli see, et S-il tõusis palavik. Ei tea, kas esimese koolipäeva närvide pärast või sai külmetada. Mul oli ju terve nädalavahetus laste rõõmustamiseks planeeritud igasuguse huvitavaga...IMAX-kino ja Loodusloo muuseum, võibolla isegi lõbustuspark...
P oli nii õnnelik, et sai jälle oma A-ga kokku. Nende klassil on uus klassijuhataja sellel aastal. Kui ma ta hommikul kooli viisin, kohtusin vilksamisi ka direktoriga. No ma ei saa aru, kuidas üks inimene võib nii armas ja hea olla...ja veel koolidirektor! Kõigele lisaks on tal veel kõikide oma kooli laste nimed peas. Vapustav inimene!
P viskas muidu ka palju täna kildu...mul pole küll kõik meeles, aga siin on paar...
Laulsin niisama "La la la la la"....
P istus mu kõrval ja sõi pudingit.
Järsku küsis: "Kas tuletasid selle la la la-ga oma lapsepõlve meelde?"
Vaatasime P-ga tema lemmiksaadet "I survived a japanese gameshow"
ja seal on üks (P lemmik)võistleja Justin. P keset kõike vaatab mulle otsa ja ütleb:
"Vaata, mõned mehed ON kõhnad!"
Natuke hiljem, kui Justin sõitis limusiiniga ja unistades vaatas autoaknast välja...ütles P:
"Nagu Sina oleksid seal ja tuletaksid "vanu mänge meelde""(???? :-)). Kui Justin lõpuks võitis ja ta sai auhinna ja tema keskmisest tunduvalt tugevam, uhkete blondide juustega pruut teda kallistas, siis P ütles mulle, "Kui Sina oleksid seal võitnud, siis oleks meil ka kodus selline ilus kuldne auhind ja see ilus naine"...
Oh ja siia otsa tuli mulle meelde mu esimene rootsikeelne luuletus, mis täna mingil hetkel vestluses S-ga üles kerkis:
Fröken
röker
med
spöket
i
köket.
(eesti keeles - "Preili suitsetab vaimuga köögis")
Ja armastuse jagamisest rääkides, tuli meelde, et sain täna täiesti võõralt rootsi tütarlapselt e-mailiga kett-kallistuse. Rootsikeelse...selle said minu lisaks veel paar eestlast ja paar rootslast...valentinipäev on ju veel kaugel...naljakas! Ja mul pole aimugi, kes see on?!
SPREAD THE LOVE, ma ütlen Teile, SPREAD THE LOVE!!!!!
Hmmm....muideks kallis lugeja, kas Sa tead, et Sa oled üks väga tore inimene, päriselt (4 real) ja kui Sa korraksi naeratasid või muigasid kasvõi sisemiselt seda öist jutuvada lugedes, siis oled mu päeva teinud rõõmsamaks... ja ma olen ülimalt rõõmus, et Sa oled rõõmus! Ja Sa oled kena kui Sa naeratad! Ausalt! Kui ei usu, naerata kellelegi teisele ja küsi järgi!
Spread the love!
3 kommentaari:
Super! Selle viimase lõiguga panid Sa küll täppi!!! :D:D:D Ma olen väga hea meelega üks väga tore inimene ja Sa tõid selle kirjutisega tõepoolest naeratuse huulile, eh, "naeratus" on vähe öeldud, naersin ikka kohe päris häälekalt!:D:D:D
Nii tore on armastada ja olla õnnelik, eks ole!?!
Siis tahaks kogu maailma emmata ja kõigile naeratada ja tunnedki, et armastadki kõiki ja kõike ja nii hea on olla!!!
Ja kui särad ise ning kiirgad armastust, siis saad seda ka vastu, selles on Sul igal juhul õigus! :)
Numeroloogia järgi on minu elu ülesanne leida armastust ja seda kõigile jagada - vahel tunnen küll iga rakuga, et see on just see, mis on minu jaoks! :)
Kui jagad armastust, saad seda ka vastu ja maailm on õnnelikum!
Sinu moto töötab igal juhul! :)
Sulle soovin jätkuvat armastust ja siis saad seda ka suurtes kogustes vastu, siis on Sul jälle teistele jagada palju armastust ja siis saad seda ka ise suurtes kogustes vastu ja nii see ring katkematult käib... :) Väga ilus on selline elu, eks?! :)
Tegid tuju heaks! Aitäh!!!! :)
Vabandust, unustasin küsida - miks Sa ometi öösiti ei maga??? :)
Mul on nii hea meel! Aitäh armsa sõnumi eest!
Me kõik oleme armastust väärt ja nii tore on ju armastusekillukesi leida, eriti kohtadest kus kohast neid leida ei oskakski. Nii rõõmsatest kui kurbadest hetkedest, nii lähedastelt kui kaugetelt inimestelt, nii suurt armastust kui ka pisikesi, vaevalt märgatavaid terasid. Sellepärast ma ka selle jutu blogisse kirjutasin. Et kes teab...võibolla keegi leiab sealt endale oma pisikese "killukese". Sõnad tulid ju otse südamest...
Aga miks ma öösel ei maga...seda ma ise ka ei tea...nii palju põnevat on vaja teha, palju olulist mõelda...ja pingelise töö ning kolme lapse kõrvalt ongi need öised hetked ainsad, kui saab oma mõtetega olla kahekesi...võibolla sellepärast? Aga ilmselt tuleneb see ikka tunnetest. Ma õhtul lähen mõne raamatu, filmi, telesaate, teatri või mõne muu elamuse või miks ka mitte mõne blogi-loo või lihtsalt K-ga vestluse peale nii keema, et maha jahtumiseks on vaja asjade üle mõelda ning see ei lasegi unel tulla.
Praegu ka kell juba varsti 1 (öösel).
Just lugesin näiteks Leelo Tungla ühe luuletuse (lastele lasteraamatust "Koer tunneb koera" ette). See on nii ilus ja kurb ja mingis mõttes leian paralleele oma tütrega, mis sellest, et tal koera ei ole ...kirjutan selle siia:
See tüdruk
See tüdruk on selline vaikne
ning nukrutseb ühtevalu.
Ta pole küll mingi paike,
aga lärmamist lihtsalt ei talu,
kuid klassis on kakskümmend neli
last, ja lisaks veel õpetaja...
Ükski tasane sõna või heli
jutusuminast läbi ei kaja.
Tal oleks küll kõnelda paljust,
aga häält tõsta justkui on häbi -
tüdruk pelgab, et suminast valjust
tema sõnad ei murra end läbi.
"Kas sul on nututuju?"
küsib naeratav õpetaja.
Tüdruk sosistab: "Mul on koju
kohe kiiresti minna nüüd vaja!"
Istub toas vaikselt ehakumal,
süles koera suur karvane pea...
Koer on koolitamata ja rumal,
aga lapse jaoks armas ja hea.
...
Jälle üks armastusekilluke, kas pole?! Unetuna öösel üleval olemiseks pole minu jaoks eriti rohkem vajagi...Ja lisaks miks ka mitte lihtsalt see fakt, et selle oma eilse öö jutuga ühe inimese, ehk siis Sinu tuju suutsin heaks teha! Mul on nii hea meel ja ei taha seda head tuju "maha magada".
Ja kuidas nende kildude all üldse uinuda...uni sellises killusajus lihtsalt ei tule :)
Nüüd kell ongi juba 1 läbi ja ma vägisi panen läpaka kaane kinni ja katsun pimedas ikkagi uinuda...koos kõikide nende "armastuse-kildudega" :)
Postita kommentaar