Mul on juba pikemat aega olnud isu lugeda mõnd sellist raamatut, kus täie mõistuse juures olev inimene läheb mingil põhjusel hullumajja ning ei saa sealt enam välja. Ilmselt on tegemist mõnede filmide mõjutusega, mis juba kunagi lapsepõlves nähtud (üks selline, mis esimesena meenub näiteks on The Fifth Floor)...stiilis "kui korra oled juba sees, siis enam välja ei saa". Ma ei oska seletada seda tõmmet sellise idee juurde. Ju vajan ma ise mingit psühhoanalüüsi? :)Igatahes komistasin ma sellise raamatu otsa täiesti kogemata, oma järjekordsel raamatupoe "uurimisretkel"...ehk mul on kombeks ikka nädalas korra järele vaadata mida uut, mida põnevat siinsed raamatupoed pakuvad. Ja kuna mulle eriti ei meeldi rootsi keeles lugeda (samuti nagu soome keeleski, kuigi ma ju seda keelt valdan sama hästi nagu eesti keeltki...ikkagi seal maal sai ju keskkoolgi lõpetatud...aga see keel on minu mõistuse jaoks kirjanduse mõttes "kummaline"...ma pean silmas just "tõlkeid"), saan keskenduda ingliskeelsete raamatute riiulitele. See raamat jäi mulle millegipärast lausa kummitama, kuni ma selle eelmisel nädalal lihtsalt pidin lõpuks ära ostma (kuigi ma harva ostan siin raamatuid...kui, siis ainult adlibrisest, sest seal on tükk maad odavamad raamatud, kui poest ostes).
Igatahes aitab juba sissejuhatusest ning raamatu juurde...
Loo lähtekohaks on aasta 1954. Uurija Teddy Daniels läheb uurima koos oma partneri Chuck Aule-iga Shutter Island-ile ühe hullu naise kadumist. Shutter Island on saar, millel asub "hullude mõrvarite haigla". Ja kadunud naine on uputanud kunagi oma kolm väikest last. Kuhu aga sellisel "üksikult saarel" on üldse võimalik end peita? Põgeneda pole sealt ka võimalik.
Haiglat juhib doktor Cawley, kes mõjub ise justkui mingi kummalise hulluna. Haiglas on 67 patsienti ning tundub, et vähemalt sama palju valvureid ning arste. Haigla on jaotatud "naiste majaks", "meeste majaks" ning "eriti hullude ja ohtlike mõrvarite majaks". Lisaks on saarel ka salapärane majakas. Uurides saarel naise kadumist, tõuseb suur torm, mis mingil hetkel kasvab isegi orkaaniks. Laevaühendus loomulikult katkestatakse, samuti kaob raadiolevi ning mandriga ühendust ei saa. Lõpuks kaob ka elekter ja "eriti hullude maja" lukud on elektroniseeritud...
Tegelikult miski pole see, mis paistab. Uurijaid näikse keegi meelega justkui "hulluks ajavat". Keegi jätab neile salapäraseid vihjeid põnevate koodidena. Kui kood avatakse on mõnus ka lugejal kaasa arvutada, kes võiks olla "kadunud patsient". Tegelikult on raamatus palju "mõistatusi" ka lugejate jaoks täiesti võimalikud "ära lahendada", kuid mina muidugi ei suutnud ühtki olulist asja välja nuputada (võibolla paar väikest siiski)... sest nii kavalalt on kõik see kirjutatud ja ometi on peidetud vihjeid siia sinna, mis tegelikult toimumas on ja kes on süüdi ja kes on hull ja kes mitte jne jne!
Oi kuidas mulle meeldivad sellised "üllatavaid pöördeid" täis raamatud. Nii mõneski mõttes oli ju tegemist ka krimkaga... ma pidevalt ootasin ja arvasin, et kogu see saar ongi täis "hulle"...ehk nagu kunagi ühes Vanemuise etenduses "Ajujaht"...et doktor ise ongi hull või midagi sellist. Aga ei, lahendus on palju huvitavam! Lisaks viimane peatükk annab omakorda mõtlemisainet, et kas kõik on hoopis teisiti või nagu mina arvan...see, mida arstid kartsid osutuski tõeks. Jah...sellel saarel kõik oli teisiti kui alguses tundus. Isegi peategelane otsis sealt hoopis teatud "hullu" taga...ning keda usaldada, keda mitte...ka see on küsimus.
Mida lähemale Teddy ja Chuck tõele jõuavad, seda selgemaks neile saab, et nad ei pääse ilmselt kunagi sellelt saarelt enam minema...
Dennis Lehane-i raamatud on tihti jõudnud ka kinolinale. Sellised väga soovitatavad linateosed nagu Mystic River ja Gone Baby Gone on tehtud tema raamatute järgi. Samuti on ta kirjutanud mitu osa seriaalile "The Wire". Ning käesoleval aastal peaks linastuma ka Martin Scorsese lavastatud "Shutter island", kus peaosades Leonardo DiCaprio Teddy rollis ning Ben Kingsley hulluarsti, dr.Cawley rollis. Lisaks terve rida muid suuri staare. Sellest tuleb midagi väga head, sest algmaterjal annab tegijatele väga tugevad kaardid kätte!
Lehane on ise pärit Bostoni lähistelt ning elab seal ka praegu ning tema raamatute tegevus on ka tavaliselt seotud Bostoniga. Shutter Islandile saabuv uurija Daniels on just Bostonist :) Lehane-i teistest raamatutest võib lugeda kirjaniku raamatute kodulehelt.
Hinnang: 5- (Miinus sellepärast, et minule ei meeldinud need "meenutuse hetked" ja "hullud
unenäod". Üldse on mul mingi vastumeel unenägude suhtes. Mind lihtsalt ei huvita ei päriselus ega ka kirjanduses "unenäod"...need pole ju päris...hehh ega "kogu lugu" ju pole päris...aga ikkagi... ning seega pole unenäod minu meelest olulised üheski kontekstis kui ehk ainult inimesele endale, kes neid unenägusid näeb. Loomulikult kui unenägu on nii põnev/naljakas/sisukas, et sellest võib mingi huvitava jutu kirjutada...selle vastu pole mul midagi...aga lihtsalt seda ei tohiks siis unenäona serveerida :)Mulle meeldisid need hullud seal...kõik oma lugudega, kõik oma taustadega. Meeldis selline "kinnine ala", ehk konkreetselt saar. Kõik on "seal", keegi kuhugi sealt kaduda ei saa. Meeldis see torm ning kaos, mida see tekitas niigi segases olukorras. Pime, tuuline ja vihmane - ideaalne taustsüsteem trillerile.
Krimkade austajad saavad selle raamatuga pähkleid lahendada küllaga. Lisaks võib see meeldida ka sellise kergema õuduse austajatele...otseselt "õudne" see polegi, lihtsalt psühholoogiliselt põnev. Tekib tunne, et ise lugejana olengi see Teddy, kes on peategelane. Sest lugeja rändab temaga pidevalt kaasa...ja kellel on nutti rohkem kui minul, see ehk saab ka märkidest aru, mis täpselt toimub :) Need üllatavad pöörded lõpus aga jätsid minu küll üllatusest tõdema, et "pagana hästi ikka kirjutatud"!)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar