Risto Räppar - "tulevane trummar" ja oma tädi Roosa jalad-maas-abiline seikleb selles Soome lastekirjanduse viimaste aastate popis raamatusarjas. Vahva raamatu on eesti keelde tõlkinud Soomes elav Eesti lastekirjanik Kristiina Kass. Seega on tekst ladus nagu "kirjaniku" oma. Mõnusalt humoorikas, ainult et nii lühike :) Õnneks on olemas ka juba järg raamatupoodides! Muideks on sellest Ristost Soomes valminud ka film.Tegemist on sellise raamatuga, kus on küll peatükid ja nendes juhtuvad erinevad lood, kuid samal ajal jooksevad läbi raamatu ka mõned teatud liinid. Loo saab alguses sellega, et üks natuke neurootiline ja kummaline tädi Roosa kolib Lindbergi tänavale koos poisiga, kellel nimeks Risto. Räppar (Räppääjä siis ilmselt originaalis) on nende perekonnanimi. Risto armastab igasugu purkide ja pottidega trumme mängida ning majas ajab kedagi see hirmsasti närvi. See närviline salapärane hakkab ajalehest väljalõigatud tähtedega kirjutatud kirjadega Ristot ja Roosat ähvardama. Samal ajal elab majas härra Lindberg, keda Roosa peab "väga rikkaks", sest elavad nad ju temanimelisel tänaval! Roosa üritab pidevalt härra tähelepanualla saada... kuna Risto sõbruneb mehega, on selleks võimalusi küllaga. Küll aga on Roosa natuke sotsiaalselt äpu. Ehk koomilisi situatsioone tuleneb sellest küllaga. Ühel jaanipäeval, kui nende kohal asuvasse korterisse tuleb üks naine - Teresa, oma pojaga, nö "korterivalvajateks", sõbrunevad poisid ning ka Roosa ja Teresa on "sunnitud" tutvuma.
Ehk üksikasjadesse langemata võib julgelt soovitada. Vahvad seiklused võtmekadumisega või tsirkuseteemaga. Põnevust salapäraste kirjadega. Väga vahva algus kõikidele Risto seiklustele!
Hinnang: 4- (Üle keskmise vahva lugu. See oli sellel aastal esimest korda, kui mu 8-aastane P ütles, et see on nii põnev, et ta võib ise ka seda edasi lugeda... Meile igatahes meeldis mõlemale, mis siis sellest, et tegelased natuke markantsed ning kummalised. Ja see, et tädi lubas süüdimatult lapsel teha kõike, kasvõi varahommikul "trumme" taguda. Eks see olegi lastele ju kirjutatud ning sellised asjad võivad vabalt alatajus neile tekitada mõnusa tunde...ehk mõni laps saab teha, mida tahab ja teda ei keelata :) Muidu, pean tunnistama, et minule jäi mulje, et raamat oli vaatet rohkemgi hoopis tädi Roosast kui Ristost... selles suhtes on tulevikus veel "arenguruumi". Tühja sest hullust tädist, lastele on ikka tähtsam ju nendesuguste sekeldused :) Samas, mis mina ka tean, arvestades P-i kaasaelamist loole. Hmmm, kaldun arvama, et selline umbes 8-aastane poiss ongi selle raamatu ideaalne sihtgrupi liige. Ja ma leian, et lastele peaks ja lapsed peaks rohkem lugema just oma vanusele suunatud raamatuid.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar