Nimi:
Asukoht: Raplamaa, Estonia

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

reede, veebruar 06, 2009

Suurim Pink-i fän siinpool Uuraleid

Meie 2-aastasest, ehk Kikust, on saanud Pink-i fän... hommikul kui ärkab nõuab Pink-Fu -d. (see "fu" tuleneb ilmselt ühest multika dvd-st "Kung Fu panda"). Ja kui korra see juba talle masinasse panna, oskab ta seda ise taaskäivitada. Täna näiteks ärkasin ma hommikul kell 7 juba Pinki taktis ja kui töölt koju jõudsin...laulis elutoas ei keegi muu, kui Pink. Osalt laulud on tal juba pähe kulunud ning ta laulab neid (oma veidra hääldusega) kaasa :)

P-ga loeme praegu M.Ulman -i Võlur taskus...P-le meeldib, minule mitte. S, kes seda kunagi paar aastat tagasi luges, kiitis küll väga. Eks näis, võibolla ma lihtsalt ei ole veel "sisse saanud".

S sai koolis täna "rootsi keele töö" MVG, mis on Eestis võrne hindega 5!!! Wow... ja keegi õpetajatest oli talle öelnud, et enam ei saa S-i keelest üldse aru, et ta rootslane ei ole. Poolteist aastat aega läkski ja tüdruk tõlgib juba rootsi keelest teaduslikke tekste...imestasime K-ga mõlemad mingit A4 suurust planeetidest, tähtede tekkimisest ja kosmosest tõlgitud teksti.

P-il on ka sellel aastal pinginaabriks üks täis-rootsikeelne poiss, kes eesti keelt ei räägi ja seega tema keel ka areneb tasapisi. Küsisin täna, et kuidas nad siis suhtlevad omavahel ja P ütles, et rootsi keeles :) Neil on homme koolis disko ja oi kui tähtis see on! Seal peab ju oma raha kaasas olema ja tantsida saab ja mis kõik veel :) Ainult et "kindlat tüdrukut" veel ei ole, seega täpsemaid plaane veel P-l polnud, kellega ta kindlasti tantsida tahaks. Peaasi, et teistele oma ägedaid liigutusi saab õpetada ja näidata :)

K jalutab mulle tavaliselt iga päev tööle vastu... ta on nii heas vormis ja nii ilus... Ta üldse nii tubli, et müts maha. Sõidab rattaga 50 km iga päev ja on sellega mulle suureks eeskujuks ning inspiratsiooniallikaks :) Ainuke jama, et ta tahab hirmsasti Eesti tagasi... Eks mina ju ka... aga ma olen tegelikult viimasel ajal leppinud olukorraga, sest ma tunnen kui palju ma saan ära teha ja kui palju aidata ning see on hea tunne. Ja lapsed on ka kuidagi rahul - sõbrad, kool ja kodus ju ka meil omavahel kõik ok.

Teisipäeval käisin töö pärast Uppsalas ning seal on üks pood kus müüakse "Peterburgi delikatesse"... sain koju tulles oma tibusid üllatada, sest sealt sai osta ka lätlaste "Karums kohukesi"!

Aga tulles tagasi tänase päeva juurde, siis see oli üks üdini sürr päev. Algas küll ühe toreda ja väga töise kohtumisega enne tööpäeva algust. Aga hiljem kujunes igasuguste "kutsete" päevaks ja mingite "juttude" päevaks, mis pole üldse mõeldud minu kõrvadele... mul on lapsest peale olnud selline efekt teatud tüüpi inimeste üle, et nad lambist hakkavad mulle oma "liiga" isiklikke jutte rääkima. Jutte teemadel, mida ma võibolla ei peaks kuulma ega teadma :) Ja ma ise seejuures ei küsi ega provotseeri neid jutte mulle rääkima. Absoluutselt mitte, pigem vastupidi...Nüüd ma ei saa magada osaliselt selle "koorma" pärast.
Vastukaaluks oli nii hea saada mõnegi sõna vahetada (mis siis sellest, et peamiselt töistel teemadel) "the one and only" KM-iga. Kummaline, aga juba esimest korda kui ta meie toa uksest kunagi sisse astus, siis oli selge - see on "minu inimene". Olen nii rõõmus, et mul on au teda tunda ja oma sõbraks pidada....ok...on öö (kell kaks) ja ma olen vist hetkel mitmetel põhjustel liiga emotsionaalne :))) Hakkan niimoodi veel heietama siin ei-tea-mida...

Aga lõpetuseks tsipa emotsioonitumal teemal...olen jõudnud oma trenniga nii kaugele, et sõidan iga päev rattaga 30 km. Pole siiani, alates novembrist, ühtki tilka limonaadi, ega coca colat ega muid suhkururikkaid mulliga jooke joonud. Viimase kuu aega tegelikult peamiselt joon vett. Pärast kella kuut endiselt ei söö. Ehk mu selle aasta ainuke "uusaastalubadus" on täiega jõus! Lisaks rattasõidule liigun muidu ka palju rohkem ning söön "võimalikult" vaheldusrikkalt ja tervislikult...kuigi korra olen sellel aastal ka pizzat söönud :))) Ei taha ju otseselt millestki "tavalisest" loobuda (erandina limonaadid), lihtsalt vähendada koguseid ja süüa õigel ajal ning rohkem "kalorivaesemaid" asju. Ja tänahommikune saldo (alates 01.01.09) - täpselt 10 kg on kukkunud! Muidugi mu eesmärgini on veel kõvasti, KÕVASTI maad, aga suund on sees ja tee sirge :) Ja mul on tunne, usk ja lootus, et ma saan sellega hakkama. Selle kuu eesmärk on kukutada 4 kilo, ehk nädalas 1 kg. Maikuuks tahaks teatud põhjustel ikka enam-vähem vormi saada (tervitused trennale:))!

Sildid: ,

2 Comments:

Blogger Sehkendaja said...

Ülikoolides on MVG ikka küll palju tugevam kui Eesti 5. See Eesti ülikoolide tähesüsteem on ka nii mõeldud, aga ei toimi nii - A peaks olema ainult tõesti suurepäraste tulemuste eest. 100% ja rohkem, seega "geeniuste hinne". VG on pigem see, mis on võrreldav Eesti 5-ga minu arust (vähemalt ülikoolis saadavad hinded G, VG, MVG). Ja kui on täitsa hästi tehtud, aga mõni üksik viga sees (noh, meie "neli" kooli ajast ehk), siis oli G. MVG-d sai vist üks inimene kogu selle aasta jooksul, mis ma seal õppisin - ühel korral. Aga see oli siis ka juba väljakujunenud filosoof mu arust:)

Seega, mina isegi hindaks MVGd kõrgemalt, 5++ umbes:)

06 veebruar, 2009 09:43  
Blogger Danzumees said...

Jah, MVG on vist tõesti siis kui "kõik on õieti ja muidug ka väga hea töö"...
Peaksin vist täpsustama, et ta sai 36-st punktist 33,5 ning tegelikult MVG-
Aga mul on sellegi üle ülimalt uhke meel :)

06 veebruar, 2009 20:24  

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default