Ausalt öeldes, ma ei saanud sellest raamatust mitte mõhkugi aru. Õigemini ei mõista selle raamatu nii ülistavaid kommentaare raamatu tagakaanel. Ja lisaks Booker-i auhind? Selle on tavaliselt saanud "vähemalt" huvitavad teosed, kui mitte päris head...
Ei tea, kas see "geniaalsus" on tõlkes kaduma läinud või olen mina nii rikutud maitsega või ma lihtsalt ei saanud aru? Esiteks ei saanud ma kuidagi sellesse olustikku või atmosfääri sisse. Ootused olid muidugi ka kõrged...sest kui ei midagi muud, siis lubatakse ju kaanel ka "ilusat" proosat.
Lugu räägib ühest mehest ja samas sellest mehest poisina. Poisina kaotab ta oma kaksikustest sõbrad (kusjuures nii noores eas ei osata veel nii mõelda), vanamehena oma abikaasa. Kõik see omadussõnadega poosetamine oli minu jaoks selge liialdus... selline nimme ülepingutamine ja "üritamine" kirjutada võimalikult ilusat "teksti"...see tundus lämmatavat kogu loo ning vastupidi, tappis selle ilu. Ma sundisin lugema ennast lõpuni, sest lootsin, et ehk lõpus tuleb mingi suur püant või avastus, mis keerabki kogu loo üliheaks...aga seda ei tulnud ega tulnud. Ja jäigi tulemata. Kui Max kaksikutega koos seal Rose-le vahele jäi...kas sellest oleks pidanud midagi veel enamat välja lugema? Või sellele järgnenud merre jooksust? Sorry, aga mind jättis kõik see väga külmaks. Vahepeal tundus, et see suurt kasvu peategelane poiss on bi-seksuaalne, et äkki sealt hiilib välja see point või tema armastusest endast vanemasse ja pikemasse proua Grace-i... Või seisneski kogu see point selles, et kaksikud jagasid kõike...nagu lõpuks surmagi?
Üldiselt hakkas mul seda raamatut lugedes paaris kohas päris paha...selline seksuaalsus raamatus ei mõju kuidagi proosalisena. Minu meelest oli see kõik kuidagi perversne ning vastik lugeda. Ja see keelekasutus sinna juurde kaugeltki mitte "ilus". Võibolla pole ma "veel" selles eas, et seda mõista? Sest natuke jättis küll sellise "rõveda vanamehe fantaasiate" maigu, mis oli serveeritud mälestustena.
Hinnang: 1+ (ma ei teagi, mille eest ma selle plussi sinna taha panin...need 177 lehekülge olid kui hiina piin...ma muudkui ootasin, et jõuaks juba lõpuni...ja kuigi raamat oli suures kirjas, olid leheküljed ka kuidagi suured ning asi venis ja venis...mina ootasin ja ootasin, et millal see auhindu väärt "headus" sealt välja koorub, aga jäigi koorumata. Ei soovita. Banville-i teist raamatut, mis mul riiulis juba olemas, kardan nüüd üldse ette võtta...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar