The reader / Ettelugeja (2008)

Režissör: Stephen Daldry

Stsenaarium: David Hare (baseerub Bernhard Schlink -i samanimelisel romaanil. Eesti keeles on see raamat välja andtud nimega "Ettelugeja").

Peaosalised: Kate Winslet, David Kross, Ralph Fiennes (lisaks minu jaoks olulised kõrvalrollide näitlejad - Bruno Ganz, Lena Olin, Linda Bassett)

Loo lähtekoht: Saksamaa 1958. 15 aastane Michael Berg tunneb end tänaval halvasti. Üks võõras naisterahvas aitab teda. Kojujõudes selgub, et Michael on haige. Paranemine võtab kuid, kuid lõpuks otsustab poiss minna tänama teda aidanud naist, kelle nimeks Hanna Schmitz. Sellest saab alguse armusuhe 15-aastase poisi ja 35 aastase naise vahel. Poiss hakkab naisel tihti külas käima. Mingil hetkel tekib neil tavaks, et poiss loeb naisele kooli kohustuslikku kirjandust ette. Aeg veereb, armunute eluteed liiguvad peatselt eri radadele ning film jõuab aastasse 1966, mil poisist on sirgunud noormees - juuratudeng. Õppeprotsess viib ta kohtusaali, kus juhtumisi on süüpingis Hanna. Nimelt süüdistatakse teda koonduslaagris valvurina töötades sadade juutide mõrvamises.

Tegemist on ühe mu lemmikraamatu ekraniseeringuga. Ja muidugi raamat oli ikka kordi parem kui film. Film silub kuidagi kõik need teravad šokimomendid siledamaks nii, et ehmatustest on tekitatud lihtsalt dramaatilisemad hetked loo sisse. Nad tekitavad küll mõtlemisainet ja pinget, kuid ei mõju ehtsalt ehmatavatena, nagu raamatus. Sellest hoolimata film mulle ikkagi meeldis, rohkem kui näiteks teised kolm tänavust parima filmi oscarikandidaati (Frost/Nixon on mul veel nägemata).

Kaameratöö on kui poeesia - "poetry in motion". See liigub nii elegantselt ja paneb pildi niimoodi elama, nagu ajastule kohane. Kasutades huvitavaid kaadrivalikuid kui ka täpselt kalkuleeritud külma, naturaalse valguses omapärast sentimentaalsust. Näiteks see, kui toidulauas kõik klõbistavad oma lusikate ja taldrikutega ning kaamera näitab päid, mis on osaliselt kaadrist väljas. Või siis see kui Michael plõnnib okastraataia metallist oga. Või see kuidas ta jookseb trammile...neid filmiliselt maagiliselt ilusaid operaatori valikuid on palju! Lisaks aitab kaasa üpris hea muusika, kuigi mitte liialt sentimentaalne ning üldsegi mitte "klassikaliselt ilus".

Lugu paneb minu meelest mõtlema mitmete huvitavate dilemmade üle. Kõigepealt muidugi see, et inimesed, kes töötasid "käsutäitjatena" ja põletasid juute teise maailmasõja ajal, kas nad olid süüdi ja kui süüdi nad ikkagi olid? Kuidas meie, tänapäeva inimesed käituksime selles olukorras? Käsk on ju käsk ning sõja ajal oleks oma ülemuste käskudele vastuvaidlemisel võinud olla väga tõsised tagajärjed. Ning kui palju need naised ikkagi teadsid, mida nad päriselt tegid. Lisaks kui palju mõjutas neid tegutsema tolleaegne massipsühhoos? Need on need nö. tavalised "natsi-filmi" küsimused. Kuid selles filmis tõusevad sama olulisteks küsimusteks inimese uhkus ning kui kaugele eneseuhkuse pärast on "tark" minna? Kuidas suhtuda enda ja oma lähedaste "valedesse" valikutesse? Kas teise inimese valikutesse on õigus end segada, eriti kui on selgelt näha, et teine inimene on oma valiku teinud isegi väga suurde riski meelega astudes. Kas paha inimest on õigus armastada? Kas andeks andmine on viisakusest "kohustuslik"? Kas kõik, kes olid kunagu natsud sõja ajal, peaksid endale "kuuli pähe laskma", nagu üks filmi tegelastest väitis? Kas juudi-mõrvu ning seda olukorda on üldse võimalik "mõista"? Tihti on asjad mõttena väga mustvalged kuid tegelikkuses palju sügavamad. Neid küsimusi võiks esitada veel ja veel ning seegi näitab minu meelest, et tegemist on hea linateosega.

Lisaks on mind alati pannud mõtelma, et kas Hanna, lugedes raamatuid parandas oma teadlikkust asjade kohta ning see ajas teda tegema seda, mida ta lõpuks tegi? Kui ta poleks lugemist ära õppinud, kas ta siis oleks käitunud teisiti? Ja kuidas see kõik ikkagi oleks läinud, kui Michael oleks otsustanud Hanna saladuse paljastada kohtule. Kuidas ta üldse suutis edasi uskuda kohtu "õigsusesse" jätkates juuraõpinguid ning tööd juristina. Kui ma õieti mäletan, siis raamatus ajendas teda mingi võimalus, et ta saab sellega olla kasulik Hannale, kuid filmis see jääb veel ühe küsimusena õhku rippuma.

Kate Winslet on kahtlemata üks minu lemmiknäitlejaid ning sellele lisaks minu meelest üks neid kõige ilusamaid ning intelligentsemaid. Tema tugevaloomuline Saksa naine on nii ehe, et ühes stseenis kui ta Michael-it peseb, tabasin end mõttelt, et Kate tõesti peseb nagu "saksa naine" :) Mitte et ma teaksin kuidas Saksa naised peseksid teisi inimesi, aga umbes "nii" ma kujutan ette küll. Tema väike aktsent, et muuta roll saksalikumaks, tabas samuti hästi märki. Ma ei imestaks, kui ta selle rolliga Oscari koju viib (kuigi suurema tõenäosusega rabab Meryl Streep selle ta nina alt ära ja Kate jätkab kui üks enim kandideerinud näitlejaid, kes siiani ilma kuldmehikeseta - see Hanna roll tõi talle ju juba kuuenda nominatsiooni!)

Ralph Fiennes, vanema Michaelina on sama oskuslikult tundeline nagu tihti Ralphi rollid. Ta kohe oskab selliseid mehi mängida.

Natuke aega mõtlesin, et kus kohast David Kross mulle tuttav on? Kui meenus üks Saksa film nimega "Knallhart" paari aasta taguselt Pöffilt. Ta ei meeldi mulle üldiselt näitlejana, kuid tema välimus sobis ideaalselt Ralph Fiennesega kokku. Ehk "jätkuvus" oli päris usutav.

Minu meelest on see täiesti fenomenaalne, et "The reader" oli Stephen Daldry kolmas täispikk mängufilm ning ta kandideerib kolmandat korda parima režissöri Oscarile! Uskumatu mees! Kuid ta on ka kahtlemata seda väärt! "Billy Elliot"; "Hours" ja nüüd "Reader"!

Kuid kõiki asju kokku arvestades, soovitan kindlasti hoopis lugeda raamat läbi. See on lühike, väga ladus ja väga huvitav. Film ei anna täit pilti ning sealt oleks justkui mitu olulist asja puudu. Kuigi stsenaariumil ja filmil on, nagu kirjutasin - "omad võlud".

Hinnang: 4 (raamat lihtsalt oli niiiii hea! Ja eks see omakorda vähendas ehk filmi väärtust minu jaoks ka, et teadsin pidevalt, "mis edasi saab". Sellest hoolimata oli film hea ning kui "natsi-teema" ning vastavad filmid meeldivad siis tasub kindlasti ka "Ettelugejat" vaadata. Lisaks on see muidugi kohustuslik kõikidele Kate Winslet-i fännidele, nagu mina! Ta on kindlasti üks parimaid praeguse hetke tippnäitlejaid!)

Trailer: