Detektiiv Lotte - Vanemuine

Käisin Lottet vaatamas juba rohkem kui kuu aega tagasi, sellepärast on mälust suurem osa detaile tänaseks kustunud. Aga et midagigi salvestada, siis targem on seda teha pigem praegu kui mitte kunagi. Ehk siin on loetelu Detektiiv Lotte etendusega seotud "mälestustest":

- Wow milline suurproduktsioon! Milline täiuslik pakett! Ma olen Eestis varem kohanud sellist perfektsusteni läbi mõeldud teatriproduktsiooni ainult Malviuse ja Šapiro lavastustes. Võibolla mõnes üksikus Eesti lavastaja tükis ka (Nüganen-i "Karin ja Indrek" näiteks). Muidugi mõnikord võib ka selline natuke perfektsusest väljas olla palju huvitavamgi, aga Lotte - tüki puhul oli minu meelest just tugevus selle lavastuse täpsuses ja detailideni läbimõeldud produktis. Võtan mütsi maha lavastaja Mäeotsa ees. Tegelikult meenuvad võrdlusena näiteks Londoni suured muusikaliproduktsioonid, kus on samuti justkui sellist täiuslikkuse tunnet.

- Minu jaoks eristus näitlejatest peajagu üle teiste Maria Soomets arst Ave rolliga. Nii lahedalt lahendatud roll ning üks parimaid kui mitte kõige parem lauluhääl kogu etendusest (Gerli Padar oli ka muidugi hea, võibolla sama hea!) Aga Maria arstitädi oli nii lahe. Lasteetendusel ja täiesti mõnuga tehtud karakter, mis oli mõnusalt erinev Maria teistest rollidest - tippnäitleja tunnus! Ja ometi on ta ju nii palju esil küll telesaadetes küll teistes tükkides, aga ikka oskab ta endast tuua mingeid uusi külgi! Ohh, piisab vaid hetkeks mõelda tema eelmise aasta Muia-rollile ja mul tuleb muie näole :)

- Gerli Padar meeldis mulle ka. Mõnusalt lapsemeelne ja värvikas ja muidugi väga hea lauluhäälega. Tema "Sugar"-i roll ei meeldinud mulle üldse, aga siin on ta just õige!

- Minu lemmiklauluks on aga hoopis jänku laul, mille esitab Maarja Mitt. Selles on mingi tuttav rütm või komp sees, millele ma samas ei oska ka näpuga näidata. See ehk ongi hea laulu tunnus - hetkega omaks võetud :) Aga eks Pajusaar on eurolauludega treinud seda oskust, sest seal on ju veel olulisem hetkega inimestele meeldida ja omaks saada. Tegelikult on etenduselt kaasa ostetud CD päris tihe külaline meie pere pisima CD-mängijas :) Kordamööda võidu Ugala "Limpa ja mereröövlitega" :)

- Need kollid, kes seal käisid oli piisavalt hirmsad kuid siiski mitte nii hirmsad, et lapsed oleks neid kartnud ja see on ka hea.

- Kassipoiss, ehk pöffihunt Robert Annus kinnistab end minu "mittelemmikute" hulgas ka selle rolliga. Ta tundub inimesena hästi armas, aga tema rollid minule isiklikult ei meeldi. Lastele aga tundub ta hästi peale minevat ja selles etenduses polegi ju vaja minusugustele meeldida vaid just nimelt lastele :)

- Hirmus kahju oli, et Aivar Tommingas ei mänginud minu versioonis. Ta on üks mu suuri Vanemuise-lemmikuid, aga Leino Rei ja Veikko Täär tegid tublid rollid ning selles suhtes ei saa ka nuriseda. Lihtsalt alati kui Vanemuises käin tahaks ikka Tommingast ka näha :)

- Tõeliselt vinge kunstnikutöö! See on justkui ise "pool etendust" :) Iir Hermeliin on meister suurproduktsioonide kunstnikutööde peale! Tal justkui sellised suured õnnestuvad nii kergelt :) Väiksemate asjadega vahest võibki nuriseda, sest needki kipuvad "liiga suured tulema" :) Aga samas näiteks "Ingel, Ingel vii mind taeva" oli ju "väiksel laval" ja samuti väga hea lahendus. Mis sest, et lihtsalt vangla, aga minule see lahendus ühes ääres trellide ja valge sisuga väga, väga meeldis! Niiet jah, Iir on kahtlemata üks meie parimaid! Ja "Lotte" tõestab seda järjekordselt.

- Lapsi mina laval näha ei taha. Ma ei teagi miks, aga need mõjuvad ikka natuke kohatult. Kuigi jah, laps lapse rollis peaks ju olema 10 korda ehtsam... mina aga eelistan siiski ka laste rollides näiteks noori lavaka näitlejaid, kellel siiski on eeldused juba olemas. Aga see on puhtalt minu isiklik kiiks. Lapsed näitlejatena võiks osaleda laste näidendites, kus ongi ainult lapsed.

- Lõppkokkuvõttes oli see ikkagi laste jaoks natuke pikk, sest vahepeal hakkas tähelepanu hajuma. Minul endal ka tekkis mingil hetkel selline tunne, et enam ei jaksa, aga see oli küll väga lühikeseks ajaks, sest siis tuli jälle mingi värvikas tegelane või Doktor Ave, kes päästis olukorra :)

- Istusime ees keskel, ehk otse Leinatamme selja taga. Ta vahepeal suhtles ka meiega, mis oli omamoodi vahva :) Andis sellist isiklikku "touchi".

- Tantsud ei meenud enam, aga ju siis ei häirinud ka, jätan seekord kommenteerimata.

Hinnang: 4- (Väga uhke produktsioon. Värvilised tegelased, värviline lava, ilus muusika, mõnus lihtne lugu, lastele meeldis, no mis sa hing veel tahad. Minule meeldis ka! Uhkemat lastetükki ei tulegi esimese hooga meelde :) Samas südamesse väga ei pugenud, ehk selles suhtes on mõned teised tükid rohkemgi meeldinud, aga meeldis ka Lotte :) Vahepeal hetketi oli selline tunne, et näitlejad on natuke tüdinud oma rollidest, aga siis tuli jälle Doktor Ave ning purustas kõik need tunded :) Doktor Ave oligi selle tüki "doktor" :) Ei, ei, tegelikult oli ikka väga hea tükk. Ja Mäeots on väga äge lavastaja. Sest just lavastajakätt ja terviklikku nägemust oli ka tugevalt tunda... ja seda, et see tükk on nii sisse neil mängitud, et kõik käib nii täpselt nagu kell :) Mina soovitan kõikidele peredele kahe käega :))

Tekst lavastuse kodulehelt:

Detektiiv Lotte
Eesti laste suur sõber Lotte seikleb taas lavalaudadel!

Lastemuusikal kahes vaatuses.
Helilooja Priit Pajusaar

Libreto autorid Janno Põldma, Heiki Ernits

Laulusõnade autor Leelo Tungal

Lavastaja Ain Mäeots

Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm

Dirigent Lauri Sirp

Kunstnik Iir Hermeliin

Koreograaf Janek Savolainen
Osatäitjad: Gerli Padar, Robert Annus, Aivar Tommingas, Leino Rei, Maria Soomets, Maarja Mitt, Margus Jaanovits, Jaan Willem Sibul, Veikko Täär,Tanel Jonas, Markus Luik, Atlan Karp, Märt Jakobson, Marko Mäesaar, osalevad Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased, Vanemuise teatri ooperikoori ja Tartu Noortekoori lauljad ning Vanemuise sümfooniaorkester
Kestvus - 2:15

Sedakorda püüab koeratüdruk Lotte välja mõelda, kelleks ta suurena saada võiks ning algav päev annab talle suurepärase idee, sest ootamatult läheb kaotsi isa Oskari leiutatud suhkrumasin. Lotte ja ta sõber Bruno ei jää käed rüpes istuma, vaid otsustavad hakata detektiivideks ning suhkrumasina üles otsida.
Esietendus 28. novembril 2008 Vanemuise suures majas.
Siit leiab "Detektiivi laulu", "Kass Betty kurva laulu" ja "Lõpulaulu" noodid.