kolmapäev, 11. november 2009

Pink - Funhouse Tour 2009 - Globen, Stockholm, 10.november

Mälestusfragmendid, minu kõigi aegade teiseks suurimast kontserdielamusest ja natuke "tausta" ka...

Pink saabus mu teadvusse lauluga "There you go" 9 aastat tagasi, ehk aastal 2000. Enam vähem sellest ajast peale on ta sealt ikka oma lauludega läbi vilksatanud. Kuid ühel hetkel, aastal 2006, kui raadios pöörlesid tema laulud "Who knew" ja "U + Ur hand", sain ma aru, et ma ikka tõsiselt tema muusikat austan! Laulsime töökaaskaaslase - E-ga, neid kaht laulu oma "legendaarses nurgatoas" nii mis jaksasime ning ausalt öeldes kuni siiani pole nendest tüdinenud - kuigi sellel ajal sai neid täiesti non-stop kuulatud.

Ja siis saabus Pink oma "I'm not dead" tuuriga Tallinnasse. Minul polnud sellel hetkel raha ja nägemata ta jäigi. Mul pole kunagi elus ühestki kontserdist nii kahju olnud, et see minust mööda läks, aga midagi polnud teha (siiamani on kahju). Küll aga nägin seda kontserti DVD-lt ning ette rutates võin öelda, et Pink on ikka tänapäeval kordi paremas vormis ning ka kontserdi ülesehitus ning trikid on ikka hoopis teisest klassist kui sellel ajal :) Tegelikult juba järgmine tuur oli midagi hoopis võimsamat (sedagi olen näinud ainult DVD-lt, kuid see DVD pöörleb meil kodus pidevalt ja lapsedki on sellest vaimustuses! Seda lindiga laeall keerlemise trikki ei tee vist küll ükski teine superstaar :))

Pink-i pärisnimi on Alecia Beth Moore. Ta on sündinud 8.septembril, 1979 ja mõnikord (tegelikult viimasel ajal peamiselt) kasutatakse ka stiliseeritud versiooni tema nimest - P!nk. Ta on välja andnud 5 plaati ning teinud 4 tuuri - see "Funhouse" ongi neljas. Osalenud ka "Moulin Rouge" ja "Charleys' angels" soundtrackidel ja võitnud 2 Grammyt ning hulgaliselt muid auhindu. Ta võitleb aktiivselt loomade vastaste julmuste vastu ja teeb ka muidu palju heategevustööd. Ta on abielus motokrossi sõitja - Carey Hart -iga ning taimetoitlane...

K saabus Stockholmi spetsiaalselt selle kontserdi ajaks - olime ostnud piletid juba 23.veebruaril, ehk üle 8 kuu tagasi! Esialgu pidi show toimuma Globeni kõrval olevas hallis, aga mingil hetkel otsustati see ikkagi Globenisse ümber tõsta - ja hea oligi, minule Globen ja selle akustika meeldib! :) Ja irooniline, aga see "maja" paistab mu koduaknasse ära :) Enne kontserdile minekut vaatasimegi Globenit ja see oli "roosade" tuledega valgustatud :)

Soojendusbändiks Uus-Meremaa/Austraalia poprock bänd - Evermore. Minu jaoks olid nad juba enne tuttavad. Kuigi mingis suures vaimustuses neist pole olnud, on nende muss enam-vähem kuulatav. Eriti live-s, kuigi pigem pole nad sellise suure lava bänd, vaid väiksematesse, klubilavadele sobituv ansambel. Sest nende muusika oleks palju parem, kui see saaks läbi kere minna ning kui laulja ei peaks Pink-i lavakonstruktsioonide ning -süsteemide pärast tervet kontserti tagalaval laulma. Ent siiski paari lauluga pääsesid mõjule küll.

Olime, nagu ikka, ennast täiesti lava äärde trüginud (tegelikult polnudki trügida vaja, sest saabusime Globenisse pool tundi enne kui uksed avati ja saime vabalt kohad otse keskelt ja täiesti lava äärest - nagu Madonna kontserdil). Minu jaoks on ülimalt oluline olla võimalikult lähedal, sest nii võib tunda, et nii saab justkui ise selles lavamöllus sees olla ja siiani ongi see ennast igati õigustanud (Madonna kontserdi kohta olen näiteks inimestelt kuulnud, et seal kusagil kaugemal jättis see neid kuidagi külmaks - lava ääres igatahes oli kuum ja äge ja sticky & sweet ning tundub täiesti hämmastav, et see oleks võinud kellegi "külmaks jätta" :)) Ja Pink-iga... lähedalt inimest silma sisse vaadates on ikka hoopis teine tunne! Tekib hoopis teine side laulja ning showga.

Ehk suurkontserdipäevajagraafik siis pähklikoores selline:

17:45 lahkusime kodust
18:30 olime Globenis uksetaga
19:15 lubati rahvas sisse
19:45 algas Evermore laulma (laulsid umbes tunni)
21:15 tuli lavale Pink!!! (kontsert kestis umbes 2 tundi)

Oodates kontserti, sai lava ääres aega parajaks teha inimesi jälgides. Nii palju erinevaid "Pink"-i soenguid ja moode :) Tegelikult on üldse Rootsi inimestel (eesotsas noortel) huvitavad soengud ja juuksevärid (võrreldes Tallinnaga on seal ikka kõigil nii igavad juuksed ning eriti keegi ei julge massist erineda... see tähendab tänaval kõndides ei ole nii "fun" nagu näiteks Stockholmi tänavatel :) Ja muidugi sellise "kontserdi" atmosfääris eriti. Lisaks soengutele oli ju rahvas end erilistesse riietesse sättinud. Üks 5 tüdruku kamp näiteks kandis musti t-särke - igal ühel mingi fragment mõnest Pink-i laulust... ajaviiteks oli lahe nuputada millisest :) Lisaks tätoveeringud, kõiksugu ehted ja augustatud kulmud - kõrvad - ninad... rocknroll ühesõnaga!

Ja siis see algas! Evermore-i kodinad korjati ära, videoekraanile ilmus Pink ja hakkas laulma ACDC laulu "Higway to hell". Otse minu ees avanes lavapõrand ning sealt seest tõusis kõrgele õhku Pink ise - roosadest sulgedest mitmemeetrine (kleidi)saba rippumas kõrgelt madalale alla. Lendas tagalava suunas. Tohutult suur - kogu tagaseina katnud kardin langes hetkega eest - selle tagant paljastus tuledes sähviv tsirkusemiljöö või pigem "klounimaja" - "Funhouse". Mul tulid külmavärinad - see oli midagi sõnulseletamatult võimast! Lisaks kohe alguses üks mu "Funhouse"-plaadi lemmiklugusid "Bad influence". Kõrvalseisnud tütarlaps osutas oma särgile, seal oli kirjas: "Tequila for my friend, it makes her flirty" :)
video

Pink-i hääl on täiesti rock 'n' roll! Samuti attitude ja kogu lavashow ning liikumine ja atmosfäär! Ma laulsin täiesti kõrist kogu kontserdi algusest lõpuni kaasa ja seda tegi ka kogu mu ümber hüpanud ja tantsinud rahvas! Kõik justkui ühises ekstaasis :)

"Catwalk" :) mis ühendas tagalava ja eeslava oli pidevas kasutuses. Võiks isegi öelda, et suurema osa ta laulis ja oligi eeslaval. Päris mõnusalt palju ajas ka muidu juttu. See teeb alati minu meelest kontserdi kuidagi soojemaks ning toob staari justkui "tähtede seast" inimeste sekka ning näitab teda ka inimlikust küljest.

Pärast Bad influence-i läks Pinkile sulg suhu ja ta pidi seda mitu korda enne "Just like a pill"-i välja sülitama :)

Just like a pill-i ajal tuligi ta päris lava etteotsa ja keerutas end maas laval nii, et kätega puudutas fännide käsi :) Kui ta püsti tõusis vaatas mulle otsa, naeratas ja ütles "Hey you!"... see muidugi võis ka olla suunatud mõnele teisele minu vahetus läheduses seisvale inimesele :) Aga hiljem kontserdi ajal näitas ta mulle sõrmega ja ütles "You again!" :) Ainult, et sellel hetkel võis see tähendada ainult kas mind või siis ühte teist, kes mu kõrval oli, sest tema oli ainuke, kes "osales" minuga mõlemas stseenis :) Anyway, jätan selle sõõmu rõõmu siiski endale :)

Edasi tagalaval "Who knew" ning minu viimase plaadi lemmiklugu - It's all your fault. See laul on täpselt minu eluga kokkuminev! (pean silmas seda fraasi - muust laulust kontekstivabalt - "It's all your fault, you called me beautiful" Sõnadel on minu jaoks olnud alati palju suurem mõju kui peaks... ehk siis ma olen nii kergelt "müüdav"... ütle mulle hästi ja Sa meeldidki mulle :) Ja sedasi ma kunagi ka K-sse kukkusin ja sügavale sügavele... nii sügavale, et sealt välja saada on tänaseks päevaks juba võimatu... mis iganes juhtub või kuidas elu peaks minema. Tark naine... Ja Pink on tark naine, et oskab sõnu nii seada nagu ta seda teeb) ning sellele otsa see üleval videojupis näha olev naba näppimine :) Pliksil on ikka vinge sixpack! Sellisele ongi hea niimoodi tähelepanu pöörata :)

Ja edasi "Don't let me get me" :) Pink ennustab kontserdilõppu ette - ta ON oht iseendale :) Aga seda ma ei usu, et ta "keegi teine tahaks olla". Ta tundub ikka täiega nautivat seda milliseks ta oma image-i on kujundanud - selline ongi "tema" :)

Siis läheb lahti üks kontserdi teemadest - "eneserahuldamine" :) Justkui Madonna-iku "Like a virgin" stiilis aeglane ning sensuaalne versioon Divinyls-i hitist "I touch myself". Voodil... ja ma võin küll eksida, aga minu kõrv tunnistas sarnast sämpli mida kasutas Madonna oma "Justify my love" laulus. Ja seal voodis mõistagi Pink vaikselt siis "tegeleb endaga"... ja mida muud ta seal "U + Ur hand" lauluski laulab, aga veel enne seda laulu tuleb veel üks parimaid viimase plaadi laule "Please don't leave me" :) You and your hand-i ajaks on ta juba kolmandat neljandat korda kostüümi vahetanud, sedapuhku seksikad mustad pitspüksid, mis küljelt avatud ja hästi paljastavad :))) Seljas must nahktagi - rock chick - mina olen rahul ;))

Laulu lõpus küsib publikult, et kes siin on "fantastiline tantsija" :) Minul, nagu teistelgi esireas ja tegelikult terves saalis ilmselt käis miljon asja sellepeale peast läbi - kas tõesti kutsub ta kellegi lavale endaga tantsima :) Kõik tõstsid käed :)) Aga ei... sellele jätkuks küsib Pink "Who in here is a terrible dancer" :) Kõik tõstavad käed jälle :) Pink ise kaasa arvatud :) Siis palub ta abi oma "kehvadelt tantsijatelt", ehk meilt kõigilt, sest "millegipärast järgmine laul paneb teda ennast naeruväärselt tantsima" :) Pink tahab näha kõige jubedamat tantsu järgmise laulu ajal :) ja annab paar "vihjet" kuidas :)))

Lahti läheb Leave me alone (I'm lonely) :) Ja rahvas tantsib nagu segased :)
"So what" i ajal tantsivad taustatantsijad aluspesus tagalava voodil.. või noh, mitte ei tantsi vaid hüppavad :) Lahti läheb padjasõda... sulgi lendab mis kole, aga Pink on peamisel eeslaval, kuigi laulu lõpuks, ehk "padadadatatataa" ajaks on ta sealsamas voodis mingi mehega :) ja jälle suled suus :)))

Järsku läheb kõik pimedaks ning algab klaverisoolo, mille ajal Pinkil jälle riided vahetatud - kõlab aeglane ja kurb "Family portrait"... ja pärast seda tuleb Pink koos kitarrimängijatega ja taustalauljatega ja tšellomängija ning viiuldajaga, tutvustab ühtlasi oma bändi ja selgub et tšellomängija pool suguvõsa on Rootsist. Lauluks - "I don't believe you".

Ja siis võtab ta kaks taustalauljat ja kitarristi ning tuleb kohe päris lava etteotsa, ütles, et nüüd läheb natuke poliitiliseks ja algas "Dear Mr.President"... Mul on terve rida videoklippe, aga kuna blogspotil on piirangud peal ja ma tahaks kontserdi lõpuosa failid üles riputada, siis pean nendest praegu ja siin loobuma ja jätma need ainult enda lõbuks oma kõvakettale :) Aga siis juhtus midagi ebatavalist. Pärast paari esimest rida katkestas Pink kontserdi. Nõudis teistsugust versiooni, ütles helimehele, et too võtaks veel ühe õlle :) Mina mõtlesin, et Pinki taustalaulja minu peale teeb kurja nägu (ta vaatas mulle otsa ja nad olid tõesti lähedal), aga ju siis mingi helistik oli paigast ära. Sest kitarriga polnud nad ka rahul. Pinkil hea võimalus natuke suhelda ja vaatajadkuulajad muidugi rahul. Siis hakkas laul uuesti ja Pink nentis, et see versioon meeldib talle palju rohkem :) Edasi "Chrystal ball" ja "Trouble"-i akustiline versioon. Ning siis midagi hõrku. Pink küsib publikult, et kuidas neile meeldib Led Zeppelin. Ise istub kitarrimängijaga ninad vastamisi, nagu ülevalt kolmandalt fotolt on näha ning taustalauljad ja kõik teised kaovad nende kõrvalt ning lahti läheb imeilus "Baby I'm gonna leave you"... mis muidugi vaikselt muutub tõsiseks rokilooks ja tõsiseks tuledemänguks!

"Sober", millest rahvas räägib, et ta on trapetsil laulnud seda varem, aga Stockholmis tuleb see lavalt, õigemini "funhousesist".
Siis, seljas Queen-ilik kollane frakk laulab Pink "Bohemian rhapsody"! Sellele otsa "Funhouse", mille ajal kaks lavakõrgust täispuhutud klouni vallutavad lava :)

video

"Stupid girls"-i ajal teeb Pink oma taustatantsijatega Beyonce liigutust videost "Single ladies"... tal on vist mingi kana kitkuda Beyoncega. Niipalju kui ma lugenud olen, siis sellepärast, et Beyonce kannab karusnahkseid kasukaid ning ei ole nõus astuma loomade kaitseks välja nagu Pink seda teeb.
Edasi Gnarls Barkley cover "Crazy" täiesti eeslava ääres! Ülevalolevalt klipilt on näha, milline "rinnamood" on Pink-il a la 2009 :)

Ja ongi käes kontserdi lõpp... mida sedapunku tähistab "Get this party started"!!!! Ja Pink ometi, ometi lõpuks tuleb oma trapetsiga!!!!!!!!! Tõeline Tsirkus on "IN THE HOUSE"!!!!!!!!!!!

Pink teeb vabalangemist trapetsiotsast nagu benji hüppe Globeni lae alt :)
Algab tõsine "superstaari solgutamine, nagu järgnevast pisitillukesest klipist võib pisitillukest osa sellest näha :) Õhku lastakse miljoneid paberilipikuid ja see on lihtsalt niiiiiiiiiiiiii võimas, et seda ei saa sõnadega seletada, sest ainult kohapeal kogedes on sellest võimalik tõeliselt aru saada. Seda kõike teeb ta ju kahetunnise kontserdi LÕPUS... ehk siis kui normaalsed inimesed oleks juba surmväsinud. Selline POWER!!!!!!

video

Kuid siiski see pole veel kaugeltki kõik! Rahvas nõuab LISAAAAAAAA Pink saabub lavale mustas keebis ja laulab "Glitter in the air" ja lae all on mingi kummaline punane lühter...mis selgub on 4 tantsijat mingil konstruktsioonil, teevad kujundtantsu - kui ilus!!! Pink jätab keebi ja läheb "naislühtriga" koos üles justkui roosas kiigus, mis sellest alla ripub... ühel hetkel liigub kogu see kupatus lava ette ja vajub lava alla, sealt kuskohast kõik "alguse sai"... kuid sealt tõusevad nad jälle õhku... ainult, et Pink on läbimärg ning niiiiiii ilusasti keerutades tõuseb jälle lühter lae alla ning keerlavast, märjast, Pinkist lendavad veepiisad neljas ilmakaares laiali... see on täiesti muinasjutuliselt ilus!!! Mingitki aimu sellest saab ehk järgnevast:

video

Ja ongi kõik :(((((((
Nii kaua oodatud... ja ongi otsas... tahaks aega tagasi keerata ja vaadata seda kõike uuesti. Aga ekraanil vilgub "The end"... ja isegi sellest hoolimata, et rahvas lahkuda ei taha... Pink enam ei tule...
Tuleb, aga ehk siis kunagi järgmisel tuuril. Igatahes olen mina kohal 100%. Esireas!!!
Niikaua peab leppima CD-de ja kontserdi DVD-dega. Loodetavasti lastakse ka sellest kontserdist see välja. See lihtsalt oli nii võimas, et miks mitte... Kuid ka eelmine kontsert oli üliäge, seega ka see lohutab natuke. Aga muidugi miski ei ole ikkagi selle elava elamusega võrdne. Eriti kui tegemist on nii trikkiderohke showga. Ja muidugi kõik laulud on head ja muusika nii äge! Ja kõige tipuks veel see soe side laulja ja publiku vahel, mida polegi ju tuhandete inimeste ees lihtne saavutada.
Igatahes, Pink-i kontserdile läheks küll iga kell uuesti. Ma läheks seda sama ka uuesti veelkord vaatama!

----
Võibolla unustasin sellest suurest elevustest midagi olulist, aga siin on igaks juhuks ka setlist:

"Highway to Hell" (AC/DC cover) (Video sissejuhatus)
"Bad Influence"
"Just Like A Pill"
"Who Knew"
"It's All Your Fault / Ave Mary A"
"Don't Let Me Get Me"
"I Touch Myself" (Divinyls cover)
"Please Don't Leave Me"
"U + Ur Hand"
"Leave Me Alone (I'm Lonely)"
"So What"
"Family Portrait"
"I Don't Believe You"
"Dear Mr. President"
"Trouble" (akustiline versioon)
"Babe I'm Gonna Leave You" (Led Zeppelin cover)
"Sober"
"Bohemian Rhapsody" (Queen cover)
"Funhouse"
"Stupid Girls"
"Crazy" (Gnarls Barkley cover)
Lisapalad:
"Get the Party Started"
"Glitter In The Air"

(P.S. vabandan videote ja fotode kehva kvaliteedi pärast, need on mu mobiiliga tehtud, ise samal ajal täiega tantsides, lauldes ja ülitihedas inimmassis... ma pole kunagi vist nii kitsas kohas elus olnud :) aga see ei häirinud üldse... pigem andis veelgi elamusele juurde... sest kõik hüppasid ja tantsisid kui üks suur Pink-i fänn koos Pinki endaga:)))

5 kommentaari:

kassu ütles ...

Aaahhh! Lugedes oli tunne, justkui oleks saanud ise kohal käia, külmavärinad tulid ihule ja panin jalamaid Pinki taustaks kõlama. Ma pole eriline suurkontserditel käija, aga see tekitas küll hingest soovi kohale minna, kui kunagi vähegi peaks võimalik olema. Aitäh raputuse eest! :))

Danzumees ütles ...

Tore, et sain kuidagigi anda selles aimu, mis seal toimus... kui nüüd korrutad veel selle sajaga siis ehk jõuab kuhugi lähedale sellele, mis seal kohal toimus :)

Tõesti vinge elamus! Pink on nii lahe!

kassu ütles ...

On küll lahe, nõustun täiega!
Aga ega mul ilmselt muud üle jää kui oodata, kuni ta Eestisse ilmuma peaks või siis korjata oma viimased veeringud kokku ja kinkida endale millalgi üks võimas elamus :)

Ja ma ei saa ütlemata jätta, et sinu kirjutisi on üldse väga mõnus lugeda. Päris mitu filmi seepeale vaadatud ja raamatuid loetud, tean juba, et kindla peale minek :)

Danzumees ütles ...

Küll ta tuleb... käis ju juba korra, miks siis mitte uuesti... tuleb uus plaat küll siis tuleb uus tuur... ja kui mitte Eestisse, siis ehk kuhugi lähedale ikka!

Aitäh ka heade sõnade eest! Siis tean, et on kellelegi teisele ka tolku, mitte ainult endale mälestuste elus hoidmiseks :) Teatud inimestel on sama maitse, paljudega läheb ka risti vastupidi. Ise ka otsin sarnase maitsega inimesi, et siis nende soovitusi kuulda võtta...

Kui nüüd siia otsa midagi soovitada, siis filmidest mõnulen ikka veel "Up in the air" tunnetes. Ja teatrist kindlasti "Hecuba pärast" ja "Pea vahetus" või hoopis "Sügissonaat" Draamateatris või "Ingel, ingel" Vat-is ja "Toatüdrukud" Rakveres... ja raamatutest olen ma sellel aastal Sofi Oksaneni ja Kurt Vonneguti nautinud. Aga ka näiteks inglise keeles Irene Nemirovsky ja üks põgus, aga sügav lühiromaan Anna Gavaladalt - Ma armastasin teda... või hoopis Õnnepalu Kevad ja suvi ja...
Oh varsti ongi kokkuvõtete aeg, aasta ju kuu aja pärast läbi :)

kassu ütles ...

On ikka tolku :D Ma ei ole eriti suur blogilugeja, vaid mõni üksik on silma ja meelde jäänud.
Filmifriik olen omajagu ja otsin üsna palju taustainfot enne järjekordse vaatamist. Nii sa mul oma põhjalike ülevaadetega silma ja järjehoidjatesse jäidki.

Kui nüüd päris aus olla, siis tajun mingit sarnasust omaenese elamuste kirjapanemisel (mis küll pole nii paljusõnalised, ma lihtsalt ei oska seda, ja need pole ka avalikud, vaid tõesti ainult iseenda jaoks) - selline normaalse inimese ehe elamusetaju, mitte liiga teaduslik tekst :)).

Ja aitäh ka nende soovituste eest. Gavaldalt olen lugenud kõik eestikeelsed raamatud läbi, ka üht filmi näinud, on hea küll - lihtne ja samas sügav on kõik ta kirjapandu.
Õnnepalu seesinatine ka loetud, üsna sissetõmbav oli. Sofini pole veel jõudnud, aga nimekirjas juba on.

Kui saaks teatris ka nii palju käia kui hing ihkaks, siis poleks elu lill, vaid juba lillepeenar :)