Nimi:
Asukoht: Raplamaa, Estonia

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

teisipäev, november 24, 2009

Fantastic Mr. Fox / Fantastiline härra Reinuvader (USA-UK 2009)

Režissör: Wes Anderson
Stsenaarium: Wes Anderson, Noah Baumbach (baseerub samanimelisel Roald Dahli raamatul - on ka eesti keeles ilmunud)
Olulisemad hääled: George Clooney, Meryl Streep, Jason Schwartzman, Bill Murray, Michael Gambon, Willem Dafoe, Owen Wilson, Jarvis Cocker, Wes Anderson, Brian Cox, Adrien Brody
Loo lähtekoht: Kolm vastikut ja kadedat talunikku vihkavad härra Reinuvaderit, sest too käib neil vargil. Nad on nõuks võtnud härra Reinuvader kinni nabida - ükskõik mis hinnaga - valvates tema urusuu ees, valmis teda maha laskma või surnuks näljutama või ta sealt välja kaevama või siidriga välja ujutama. Aga ega toogi eile pole sündinud ja kavalal härra Rebasel ongi hoopis teised plaanid… Härra Reinuvaderi nutikatest plaanidest ning nende elluviimisest koostöös oma poja, naise vennapoja, truu sõbra Opossumi-onu Kylie, Mägraste ja teiste sõpradega.

Ohh seda hype-i... Olin enda üsna üles kütnud enne selle multika nägemist. Kui vaadata seda talentide pikka nimistutki, kes selle taga seisavad, no ei saagi ju muud olla kui hea asi. Ja eks ta hea oligi, ainult et mitte "nii" hea :)

Stop-motion animatsioon, ehk niiöelda nukufilm on silmadele küll üks paras komm. Nii nunnud rebased ja mägrad ja muud loomad, kes seal sebivad-sehkendavad. Ja muidugi need hääled, eesotsas härra Clooney endaga. Paljudes pisitillukestes ühe lause rollides on veel terve rida "fantastilisi" näitlejaid. Lootisn muidugi Meryl Streepi rohkem kuulda, aga noh, tal on ehk natuke rohkem ütlemist kui suuremal osal sellest talendikarjast. Nalja sai ka, aga need polnud sellised ribadeks naermise naljad. Kuigi kohati päris mõnusalt terav, jäi see naerutajana siiski millegipärast minu jaoks natuke lahjaks. Ma arvan, et suurim probleem selle filmiga on see, et tegijad on püüdnud meeldida kõigile - nii täiskasvanutele kui lastele, aga lõppude lõpuks ei ole see nagu otseselt kummalegi sihtrühmale. Kindlasti on palju neid nii laste kui täiskasvanute hulgas, kellele see multikas kohale jõuab. Minu linastusel oli saalitäis täiskasvanuid ning naerupahvakuid kostus pidevalt siitsealt ning eks ma isegi kohati sain natuke naeru pugistada, ent siiski, ootused olin vist liiga üles kruttinud. Oma viga, nagu öeldakse.

Samas, ega ma pole ka seni suuremat Andersoni filmidest vaimustuses olnud. Mõni on enamvähem (Royal Tenenbaums, The Life Aquatic with Steve Zissou, Rushmore), aga mõni jällegi üldse kohe mitte (The Darjeerling Limited). Selles filmis võib leida austusavaldusi mitmetele teistele filmitegijatele. Või vähemalt mina tundsin mõnes kohas üht või teist käekirja ära. Mu lemmikuks kujuneski Tarantinolikud hetked valvuri Rotiga. Willem Dafoe hääl oli ka "best of the bunch", minu meelest. Selline paheline, mis tegi karakteri natuke hirmuäratavalt ootamatuks. Samuti meeldisid ka nii Clooney kui Streep, kuid eraldi tahaks tähelepanu pöörata ka hr. Bean-i, ehk härra Oa häält teinud (Dumbledore) Michael Gambon-ile.

See klapperjaht, mis käis oli päris pöörane, aga filmi alguses jäävad Härra ja Proua Reinuvaderid rebaselõksu ning 12 rebaseaasta pärast kui film edasi läheb, on nad ikka elu ja tervise juures. Ma vist ei pannudki tähele, et mis hetkel see ära seletati, et kuidas nad põgenema pääsesid. Aga noh, ega muidugi kõike ei peagi ära seletama :) Muidu oli loos tasandeid mitu, ehk nii see varastamise-põgenemise lugu kui ka poja-isa suhte lugu. Kadedusest, armastusest, valikutest, võimust ning sõprusest ja muidugi rebase kavalusest võib neid teemasid sealt leida. Hämmastaval kombel tundsin kohati ennastki härra Reinuvaderis ära (ehk pole ma erand?), seega plusspunktid selle eest :) Näiteks see vajadus saada tunnustust... aga muidugi, kes seda ei tahaks. Ent "fantastilise härra Reinuvaderi" probleem oli selles, et ta "oli ju fantastiline", seega pidi ta oma "mainet üleval hoidma" :) Oma naine muidugi teadis, milline ta mees tegelikult on :))) Eriti kui mõelda sellele filmi alguses lõksu jäämise kohale :)

Hinnang: 4- (pole just minu lemmikuid multikaid, aga käib kah! Hea vaheldus sellistele Pixari omadele ja Disneykatele. Meeldis see, et film oli raamatu moodi peatükkideks jagatud; meeldis see, et kõik arvestati ilusti rebase aastateks ümber: meeldis see, et rebased olid ikkagi oma nö.tsiviliseerituse juures "metsloomad" - näiteks "küpsiseid" või "praesaia" süües :) Lahe iroonia...)

Filmi trailer:

Sildid:

2 Comments:

Blogger R and J said...

Nii tore, et Sa filmifestivalil käid ja nähtut kirja paned. Ma ise ei viitsi köike filme vaadata, aga nii saan aimu mida kunagi vöiks ette vötta. Arvan ka, et Pöffil ja Animal oleks huvitavaid asju näinud, aga see aasta ma ei käinud seal.
Ise käisin eile StudioLedermanis trio Hakana'd kuulamas ja sain sellise elamuse, et...'katus söitis ära', ostsin plaadi ka, neil on see esimene CD. Ja tundsin, kui suur tyhjus oli mul pikemat aega olnud hea muusika kuulamise osas. Nyyd töstan toa ringi ja panen korralku systeemi paika, sest ega see arvuti sound pole ikka see ja nyyd on veel ka sellel midagi viga...samas meil vedeleb kaks suurt ja head Philipsi valjukat niisama nurgas, sest CD mängija läks katki. Vaja uus muretseda.

25 november, 2009 12:07  
Blogger Danzumees said...

Aitäh R! Mul on küll mingi laiskushoog, ehk ei viitsi pooligi asju kirja panna. Filmid tulevad ja lähevad ja neid on nii palju, et lihtsalt ei jõua ja kui kohe ei kirjuta, siis tavaliselt pärast ei mäleta nii hästi enam, et oleks pointi kirjutada :)

Ma pole sellest Hakana-st kuulnudki! Studio Ledermanis aga kõivad viimasel ajal kõik. Õigemini mitu inimest on öelnud, et on käinud, just viimasel ajal.

Täna käisin vaatamas Kolumbia filmi, mis ehk Sinule meeldiks. Seal oli palju kohalikku muusikat - akordioni ja trummidega - väga huvitav minu meelest (just see muusika ma mõtlen)! Filmi ingliskeelne nimi on Wind journeys - ma küll ei tea, kas seda veel näidatakse... Oli vist mu elu esimene Kolumbia film. Paras kultuurišokk mitmeski mõttes.

Lahe, et teed kodus "helile" ruumi... saad ehk ruumi tantsimiseks ka? :) Ohh, tahaks ka mingit lahedat muusikat kuhugi kuulama minna, just sellist ladinapärast, millele saaks ühtlasi kaasa tantida vaadates (mitte toolil istudes). Mu viimane kontsert oli Pink-i oma Globeni ja seal sai küll hüpata ja karata täie hooga! Aga väiksemas kohas on selliste kaasatantsimise kontsertidega ikka hoopis teine lugu. Täidavad veel paremini oma eesmärki :)

Ilusat talve Sulle, kuuma (keskeuroopaliku? serbialiku?) jazziga! (kuulasin youtubist seda mussi)

28 november, 2009 02:15  

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default