Kultuurnik

Danzumehe blogi leiab mainimist viimases Sirbis Meelis Oidsalu artiklis "Kutse danzule"! Meelisel on seal üks väga hea idee ja üleskutse - keskne foorum, kus asjalikult arutada erinevate teatrietenduste üle. Eestlased muidugi pole eriti sõnavõtjad tüübid ja näiteks kehvade lavastuste kaitseks - kas mõni lavastaja on nii julge, et hakkab oma ideid kaitsma? Sest just nii võib selguda varjatud tõed, miks mingid valikud olid sellised nagu nad olid. Huvitav oleks ka teada, kas näitlejad, kes näitlema valiti, olid lavastajal kohe meeles või olid nad sunnitud võtma selle, kes parajasti vaba oli... Huvitav oleks ka dramaturgidelt saada vastuseid, sest mitmed asjad võivad jääda selgusetuks, kuigi tahaks teada... Samuti tahaks teada, kas mingid lavastuse komponendid on kogemata "tulnud välja nii" või on seal taga mingi mõtestatud analüüs ja taotluslik mõttekäik.... Teatriauhindade kandidaatide valikute kohta tunnen alati vajavat lisakommentaare ning selgitusi... Neid küsimusi on mustmiljon, millest sellises foorumis võiks rääkida, küsida, arutleda või vaielda. Aga kas see ka päriselt toimiks, kas selles osaleksid teatriinimesed ise, teoreetikud, kriitikud ja kõik kellel on huvitavaid mõtteid välja tuua. ning kaasa rääkida? Raamatumaailm vist on kogumas tuure ning midagi sellel suunal on toimumas... aga Teatrimaailm võiks sama edukalt eksisteerida, isegi paljude samade põhimõtetega...

Ent nüüd kus ka Sirp on siinse blogi eksistentsi tunnistanud, kas ehk see nüüd tähendab ka seda, et Danzumehest on päriselt saanud osa Eesti kultuurist? Teater Muusika Kino on juba kordi 3 maininud või viidanud blogile. Pöff, Postimees ja isegi Kirjandusfestival on kasutanud siinseid tekste (isegi) luba küsimata, aga alati korralikult viidates ja ega ma kade ka pole... Lisaks minu jaoks isiklikult ülitähtsad kommentaarid kultuuritegelastelt endalt - Noormets, Üksküla, Toikka, Priimägi, Pokinen, Tubin, Kase, Liivak, Kivitar, Kaljujärv, Mikomägi, Karulin, Prints ja kes kõik veel on parandanud, tänanud, õpetanud, kommenteerinud, vaielnud, takka kiitnud või lihtsalt hea sõnaga toetanud siinset blogipidamist ja see on omakorda jõudu juurde andnud. Ka Rakvere Teater ei ole pidanud paljuks paari etenduse kohta viited luua oma kodulehele, samuti Põltsamaa teater Ellunäod... ja miks ka mitte, eriti kui arvamus on positiivne! Nagunii, kes otsib see leiab ja saab kogu info nagunii kätte, kuid teater ise võiks ju ära kasutada tavaarvajate positiivseid muljeid?! Tegelikult on blogipidaja jaoks oluline igasugune tagasiside ja kõigilt, kes heatahtlikult ja tihti õigusega ka negatiivset tagasisidet annavad. Eks see blogi ju hobikorras siin ellu on kutsutud ning minul küll mingeid ambitsioone pole sellega, ei kuulsaks saada ega ka raha teenida. Kuigi teised hobid (lugemine, teatris käimine, muusika, kunst, kino, tantsimine ja eelkõige jooksmine viimasel ajal - muideks jooksin pühapäeval oma elu esimese poolmaratoni) ja eelkõige pere ning töö ei lase pooltki nii palju kirjutada kui tahaks. Rääkimata toimetamisest, ülelugemisest ning uurimisest, kuidas blogi paremaks teha ja arendada (kui kellelgi on hea idee, siis andke palun märku e-kirja või kommentaariga).

Ülehomme saab blogi 4 aastaseks ja siis peaks tavapärase kokkuvõttega lagedale tulema. Suve jooksul peaks ühe teatriuudistepaketi kokku panema (koondama ka info sügise uuslavastuste kohta)... kui ainult kusagilt selle aja saaks võtta. Suveteatri kokkuvõtte koostamine on mu enda jaoks alati täielik fun ning lausa ootan selle tegemist. 13 nähtud lavastust on seljataga ning heal juhul näeb veel 10-11 tükki. Kirjutamata on veel umbes 10 teatrikülastuse kohta, 1 raamatu ning terve hulga filmide kohta. Veel tahaks ka Drakadeemiasse kandideerida, aga peab lahti mõtestama enda jaoks, et kas suudab kõik laupäevad ja kindlasti ka mõned õhtud iga nädal selle peale arvestada. Idee oleks küll juba olemas nõutud eeltööks ning hull tahe näidendeid kirjutada ning saada juhendamist mõtete paberile koondamiseks. Ja seda, kui palju ma teatrit armastan... seda ma vist enam tõestama ei pea ;)

KULTUUR RUULIB!