Mehed köögis vol.1 - Magusad majoneesiküpsised

Ok, kultuurifanaatikud, kes siia blogisse on eksinud... Sedapuhku ei saa siit teatrit, kino, kirjandust, muusikat ega ka mitte telesaadeteinfot. Jutustaks hoopis kunstist, nimelt kokakunstist :)

Täna saab mu tütar 14 aastaseks ning hommikusest telefonikõnest selgus, et nad seal kaugel - teise riigi teises kodus - söövad tema lemmiktoitu - lasagnet. Meie mehed (st. mina ja mu poeg) oleme juba pikemat aega pidanud ka ühist kokkamise-plaani ning selline peomeeleolus päev, kui päike Stockholmi taevas sirab - isegi võiks öelda mõnusalt suviselt - ja plixid seal väikest viisi pidutsevad (päris sünna otsustasime pidada järgmisel nädalavahetusel, kui meil õnnestub ka kodumaad väisata), tundub justkui ideaalne kokakunstniku tööpõlluga tutvumiseks.

Juba enne veel, kui chikad ära kodumaale kolisid ning isegi enne veel kui me tagasi Söderisse kolisime, küpsetas K minu leitud retsepti järgi "magusad majoneesiküpsised". Need läksid lastele niimoodi peale, et ma sain vist paarist plaaditäiest ainult 1-2 küpsist... Sellest ajast peale on pidevalt meeles mõlkunud ning P-le ka pidevalt lubatud, et ükskord võtab tema kulbi ja mina poti ning "teeme ära". Ja see päev jõudis siis nüüd lõpuks kätte. Ühtlasi mõtlesin, et miks ka mitte alustada blogis uut "teemat", ehk siis kokakunsti saladuste avastamist... seegi ju tegelikult nö. osa kultuurist :) Jääb märk ka maha, et mis on hea ja mida teinekord uuesti teha.


Kõigepealt retsept:
200 g majoneesi
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
5 dl e. 280 g nisujahu
1 tl söögisoodat

Olgu ette ära öeldud, et ma tegin poole koguse (siinsetest mõõtudest) ja sain täpselt nii palju küpsiseid nagu ülevalt fotolt on näha, ehk siis kahele kõhnale mehele täiesti piisavalt!

Kõigepealt tuleb majonees, suhkur ja vanill omavahel korralikult läbi segada. Edasi lisada jahu ning sooda. Minul soodat polnud kodus ning kasutasin K nõuande kohaselt küpsetuspulbrit. Panin seda siiski "poolest koguses" natuke rohkem, see on vist soodast lahjem. Olgu ka öeldud, et ma tegin enam-vähem silma järgi tavalise teelusikaga. Ainult jahu ja suhkrut mõõtsin detsimeeter-mõõdikuga. Majoneesi oli mul 600ml purk Vita d'Or-i ja ma panin umbes pool purki. See on selline paksemat sorti majonees, umbes nagu Hellmans-i oma (aga maitselt isegi natuke soolasem). Eelmine kord, kui ma õieti mäletan, siis K tegi tavalise Eesti provatsaaliga. Tema taigen oli palju vedelam ja selline nätske, mis sõrmede küljest lahti ei tulnud, minu oma aga selline hästi õline ning tuli ilusti lusika küljest lahti. Aga nagu mainisin, siis ka eelmine kord tulid nii superhead, et tegelikult lõpptulemust arvestades-võrreldes, polegi vahet millist majoneesimarki kasutada...

Tavaliselt olen ma suur taignamaias, aga seda - majoneesi järele kuidagi õliselt ja soolaselt haisvat möksi ma küll suhu panna ei suutnud :) Isegi ahjus olles tulid veel sellised kahtlased aroomid... Ette rutates võib öelda, et kui plaadid ahjust välja võtsin, siis oli juba päris hea "küpsiste lõhn" :)

Tainas valmis, panin ahju sooja ning taigna külmkappi hetkeks seisma. Ahi peab olema 18o kraadi ning nagu ülevalt piltidelt näha, peaksid need taignakakukesed olema isegi veel väiksemad kui mina tegin. Ma võtsin teelusikaga, sest ei tahtnud sõrmi määrida (see on see "tüüpiline mees" minus vist :)), vajutasin kahvliga natuke lömmi ka ja panin ühele plaaditäiele tulevastele küpsistele peale kaneelsuhkrut ja mõnedele kohe päris kaneeli. Ja kuigi mõlemad plaaditäied tulid väga head, siis järmine kord ma siiski kaneeli ei paneks. Aga see on muidugi maitseasi. Sama korraga sai ju ikkagi niimoodi kaht natuke teineteisest erineva maitsega küpsist.

Retsepti järgi peavad plaadid ahjus olema 10 minutit, aga mul läks pealmise plaadiga 12 minutit ja teist plaati hoidsin veel paar minutit otsa. Võibolla sellepärast, et ma nad korraga ahju lükkasin, aga tegelikult, eks ahjud on kõik natuke ummamuudu erinevad...

Ja need mis sealt ahjust siis välja tulevad on absoluutselt oivalised krõmpsud küpsised. Kuigi alguses kui nad veel kuumad, siis on veel tsipake pehmed. Hetkega aga teeb toatemperatuur oma töö ja küpsised muutuvad "küpsisteks" :) Väga vabalt võiks taignasse panna ka mandlipuru või pähkliterasid või kellele maitseb, siis hakitud rosinaid. Siis oleks nende maitse (ma kujutan ette) midagi Valeri küpsiste suunda...

Niimoodi jääb neile küll õrn pikantne maitse, kuid tegelikult ega sellest eriti aru ei saa, et nad oleks majoneesiga tehtud. Ja seda võib päriselt ka uskuda, sest mu poiss ei söö mitte kui midagi, mis on "millegi erilise maitsega". Ma ladusin need kaussi ning aknale veel tuulduma... ja mõne hetke pärast olidki pooled neist otsas :)

Postituse pealkiri sai siiski mõneti eksitav... Poiss, kes küll hommikust peale käis peale, et "teeme-teeme juba", sättis end tegemise hetkeks arvuti taha Marble Blast Gold -i mängima ja sõbraga MSNis lobisema. Kui ma ükskord kööki jõudsin, vajalikud toiduained välja võtsin ning "suurt kokka" kohale kutsusin, lubati, et "kohe-kohe tulen" - hea mees muidugi see kes lubabki. Tegelikult oli ju esialge plaan selline, et mina olen abikokk ning tema on see, kes ained kokku segab ning kontrollib, et kõik oleks nii nagu peab.... Aga võibolla see toimibki nii, et abikokk teeb kogu töö ära ning peakokale jääb rohkem selline kontrollfuktsioon - ehk on keegi kes kamandaks, et töö tehtud ka ikka saaks :)

Kui küpsised ahjus juba olid, tuli P, pani käe mulle õlale ja ütles, et nii tore on koos küpsetada :) Ma siis võtsin pildistamise jaoks tema koju toodud kastani... et niimoodi on tema "touch" ka küpsistel :)

Aga kuigi kogu jutust ning sellest kiidulaulust oma enda "kunstile" juba välja võis lugeda, siis ma ikkagi ei väsi kordamast. et need on tõeliselt maitsvad küpsised - lihtne valmistada ja kiiresti valmis! Julgeb kindlasti ka külalistele pakkuda!

Hinnang: 5 (Esimene kokandussaade... ja kohe täistabamus!)

Lisamärkus: mul oli aken lahti ning alt pargist kostus superhead muusikat. Kaks blondi Rootsi tüdrukut kitarridega laulsid Tina Turneri "Proud Mary"-t ja Rihanna "Umbrella" -t a capella ning täiesti omas versioonis, selliste armsate ja superheade häältega.... kostus siia kõrgustesse välja... Küpsised, hea muusika ning päikesepaiste - milline pühapäevane idüll!!!