Esmaspäev, 21. juuli 2008

Täiskuu 2 - MTÜ Kell Kümme

Etendus Palmse mõisas läks nö täis saalile. Ehk publiku jaoks toodi välja lisapingid. Ootasin tõelist teatrielamust, kuna tegelikult sai seda tükki vaatama mindud plaaniväliselt, ehk ostsin piletid alles nüüd suvel (peaaegu kõikidele teistele tükkidele olin pileti ostnud juba siis kui nad müüki paisata, välismaal elava inimese värk – ei saa riskida, sest iga Eestis veedetud päev on täpselt arvel).

Ja juba kavalehest tekkis kahtlus, et midagi on mäda. Milleks kavas räägitakse ainult Norman Vallutaja –st. Kas Ayckbourn-ist rääkimiseks publikule peab niimodi keskenduma jube tehtud tükile? Lugedes tegelaste nimesid selgus tõsiasi. Piletit müües ja etendust reklaamides on publikut petetud. Pole poole sõnagagi mainitud, et tegemist on vana hea „Norman Vallutaja“-ga. Oleks siis olnud nimeks vähemalt „Lauakombed“...polnud ju etendusel midagi „Täiskuuga“ pistmist kah. Miks küll nii?

Vastus selgus ka kohe etenduse alguses. Kes küll tahaks näha seda etendust, kes on Normani rollis näinud Jüri Krjukovit, Annie rollis Maria Klenskajat, Tom-i rollis Ain Lutseppa jne jne...No come on, Roman baskin naistevõrgutaja Norman-ina, kes küll sellise rollijaotuse meisteraju oli? Hehh, ilmselt ei keegi muu kui lavastaja Roman Baskin ise. Naljakas, et kohe kui ma seda lava nägin (seal oli üks suur diivan), ütlesin K-le, et pane tähele mingi osa sellest etendusest veedab Baskin sellel lamades...ja nii oligi!

Kuna meil Norman Vallutaja DVD peal kodus olemas, ja K seda vahest ikka käiab, siis kogu teatrikülastus oli üpris mõtetu. Baskin lubas eelmisel aastal Valgamaalastele vähemalt raha tagasi kui nalja ja elamust ei saa. Kahju, et see meie etenduse kohta ei kehtinud. Sest ega sealt saanud ei nalja, ega ka elamust. Ainult hulganisti sääsekuplasid ja valusa, ebamugava 3 tunnise istumise.

Mis mind eriti häiris oli see, et ümberringi rahvas justkui pidas seda vihameelset janti naljakaks. Kui Roman Baskini Norman ütles, et täna ta tunneb, et ta tahaks kedagi vägistada, et kohe selline vägistamise isu on, siis minu taga istunud vanahärra hirnus naerda nii, et ei saanud pidama. No ma ei tea, ilmselt pole see Baskinite värk minu rida. Ei tea mis ma sinna otsima läksingi. Lugesin, et komöödia ja lootsin naerda saada, aga ei saanud.

Kui nüüd näitlejate peale järele mõelda, siis tänu Pille Lukin-i pipratera sarnase esitusele Sarah-i rollis ja Guido Kanguri ainsale „koomilisele“ rollile kogu etenduses, ei tihka seda päris kõige kehvemate lavastuste hulka panna. Ehk midagigi seal oli. Aga seda oli nii vähe. Marika Barabantšikova-ga on selline tunne, et tal oleks justkui kogu aeg suu sülge täis kui ta räägib. Sellepärast läheb osa teksti kaduma või teda on natuke ebamugav kuulata. Riho Kütsar nagu on seal tükis, aga ma usun, et aasta pärast ma üldse ei mäletagi, et ta seal oli. Epp Eespäev oli nii väsinud olemisega, et tema puusahööritused tundusid nii kummalised ja kohatud.

Hinnang: 2- (jah, kuigi rahvale tundus see meeldivat, sest vahepeal oli selliseid naerupahvakuid. Kuigi ma panin tähele, et mehed naersid rohkem meesnäitlejate peale ja naised naisnäitlejate. Aga mina ei naernud eriti kellegi peale, peale mõne muigamise Guido Kanguri muheda olemise peale. Aga teatriimet minu jaoks ei sündinud).

Aplodeerimisel tuli lavale ka kunstik Ann Lumiste, kelle töid on sellel suvel olnud päris mitu näha. Tema ilumeel on minu meelest hea, ehk teisisõnu tema tööd on tasemel. Täiskuu 2 ei olnud erand. Ainuke asi, et mida rohkemat huvitav said need eelmise aasta Täiskuu vaatajad? Ei tea, stoori on ju põhimõtteliselt sama kui see 80-ndate keskel Hermaküla poolt lavastatud Norman Vallutaja, mis sellest, et sõnad ehk tõlge on teistsugune...
Selgusetuks jäi ka miks seda pidi mängima Palmse mõisas? Sääsed vajasid söötmist? Üks ebameeldiv ja ebamugav teatrikülastus oli.

Kommentaare ei ole: