pühapäev, 26. oktoober 2008

Kuldvõtmeke ehk Buratino senitundmatud seiklused - Eesti Nukuteater


Nukuteatri, käesoleva aasta suur publikumagnet, on kogupere nuku/draama/komöödia/põnevus-etendus Kuldvõtmeke. Mille alapealkiri lubab küll senitundmatuid seikluseid, kuid tegelikult on tegemist ikka mugandatud versiooniga vanast heast Buratino loost.

Kuid sellest pole midagi! Sest Nukuteatri pisikesel laval sünnib tõeline teatriime! Nii efektiderikast muinaslugu, ega ka nii head nukuteatrietendust pole minu silmad vist küll varem näinud! No kellele on vaja mingeid "veealuseid teatreid", kui originaalne teatrikunstnik ja fantastiline lavastaja suudavad nukuteatri lava muuta täiesti "ehtsaks" veealuseks maailmaks, kus näitlejad ja nukud (kasvõi lauldes ja rääkides) ringi võivad ujuda!!!! See on täiesti enneolematu. Ma passisin nagu pisike poisike seda tükki silmad ja suu ammuli. Niimoodi üllatatud pole ma Eesti teatris juba tõeliselt pikka aega saanud. Täiesti maagiline etendus! Lisaks veel need viimasel ajal eriti populaarsed "peade kohal" valgustajate sildadel ringi jooksmised ja muud nõksud, mida kõik teatrid oma tükkides tihti viimasel ajal on hakanud kasutama. Kuid see, mida tehti selles tükis Nukuteatris see oli täiesti originaalne!

Lisaks muidugi need ilusad nukud. Iga nuku taga muidugi toimetas ka 2 või isegi 3 näitlejat, kuid tulemus on ainult ülistavaid kiidulaule väärt. Nukuteatri tase on tõusnud täiesti uutesse kõrgustesse. Nii loomulikult liiguvad need nukud nende proffide käes, et see on sõnulseletamatu.

Välismaalt kutsustud valguskunstnik on täiesti õigustatud. See on lausa geniaalne!!! Mul lihtsalt puuduvad sõnad! Esimeses vaatuses kui kõik see mind niimoodi jahmatas, käisid mul pidevalt külmavärinad üle kere, sest midagi sellist pole ma lihtsalt varem näinud. Teises vaatuses sain juba hakata selles suures vapustuses lihtsalt nautima head lugu ja mängu ning kõige lisaks neid mõnusaid laulukesi. Eriti see ilus ballaad, mida Kaira Vilgats laulab kilpkonnatädina ning Taavi Tõnissoni Buratino Blues jäid eredalt meelde.

Muidugi hea nukuteatrietenduse eelduseks on ka ilusad nukud. Ja selles etenduses on tegemist lausa vapustavalt ilusate kunstitöödega nukkude näol. See kiidulaul võib tunduda ehk ülepaisutatult, kuid mul endal on tunne, et mu maised sõnad ei suuda piisavalt ülistada ja õiglust anda sellele kõigele.

Kava nurgas oli küll märge, et etendus sobib 4+ aastastele, kuid minu 2+ vanune vaatas terve selle 2 tundi nii suure huviga! Loomulikult 8 aastane oli päris vaimustuses. Ja meie, mõlemad vanemad muidugi ka. Kahju, et 13 aastane kaasa polnud. Ma olen kindel, et ka temale oleks meeldinud. Ja kuigi Carabas oli ju hirmuäratav ning selline suure kõhu ja suure habega, kuid lapsed siiski ei pistnud karjuma. Keegi vist kusagil tegi korraks häält, aga see läks kiiresti üle. Lapsed, korralikult kasvatatud, lubasid suure häälega neid pahasid aidata alguses, kuid kui etenduse jooksul selgus, et "pahad" on pahad, siis üpris lõpus, kui pahad jälle lastelt abi küsisid, kostis juba üksmeelne "EI" vastuksa abipalvetele :) See näitab kuidas lapsed kaasa sellele tükile mõtlesid ja -elasid. Fantastiline!

Hinnang: Hmmmm seda tükki on omamoodi raske hinnata. Kui hinnata seda lavastuslikust küljest, siis 5+, kui hinnata lapsemeelsuse ja sisu poolest, siis 5, kui hinnata seda täiskasvanute teatrimaailma küünilisest pilgust ning toppida see kuhugi teiste "täiskasvanutele" mõeldud etenduste vahele, siis 4. Ebaaus, ma tean, kuid samas ikkagi nii kõrge hinne, kui arvestada et mina pole ju selle lavastuse sihtgrupp ja üldse on ju tegemist väga tugeva teatriaastaga. See tükk on auhindu ja kulda väärt. Nii igale lapsele kui ka lapsemeelsele ja lapsevanemale, kui ma usun, et kõigile teatriaustajatele (just efektide ja lavastuslike nippide pärast) tõeline nauding. Ja kui mõnus on pakkuda oma lastele seda lapsepõlve magusat maitset ning vahvaid mälestusi, mida pakub meie oma armas Nukuteater! Näitlejad olid kõik eranditult fantastilised. Juba enne etendust, ehk saali sisenemist oodates, tehti sellist tsirkust....Carabas Barabas -i teater ju :) Näiteks Laura Nõlvak žongleeris kolme palliga ja Kristin ei saanud temalt silmi ära! Nii vahva ja nunnu ja armas. Nukuteatris tekib selline tunne, et terve maailm on ainult headust täis! Ja juba ainuüksi see tunne on kogemist väärt, rääkimata siis nendest fantaasiarikastest leidudest, mida lavastaja Ibagimov sellesse tükki kõik peitnud on! Soovitan absoluutselt kõigile!!!! Ja Teatriliit, vihje....see lavastus väärib aastapreemiate loorbereid!!!! See lihtsalt oli nii eriline!!!!

Autor ja lavastaja: Jevgeni Ibragimov
Kunstnik: Lucia Škandikova (Tšehhi)
Valguskunstnik: Laurent Maljean (Prantsusmaa)
Helilooja: Jaak Sooäär
Laulutekstide autor: Jaan Pehk
Lauluõpetaja: Kaire Vilgats
Uusversioon pika ninaga puupoisi Buratino lugudest, kes koos armastatu Malvina ja sõber Artemoniga püüab vabastada oma kodulinna Carabas Barabasi hirmsa ikke alt.
Näitlejad:Buratino-Taavi Tõnisson, Malvina-Kaire Vilgats, Carabas Barbas-Andres Roosileht ja Vahur Keller, Carabasi abiline-Anti Kobin, Papa Carlo-Toomas Kreen, Linnarahvas ja teised-Liivika Hanstin, Jevgeni Moiseenko, Tiina Tõnis, Laura Nõlvak, Agnes Aaliste, Venno Loosaar jt.

2 kommentaari:

Sehkendaja ütles ...

Kuulsin raadiost, kui teatridirektor (sedapuhku mitte Carabas-Barabas) rääkis ja ütles ka, et Ibragimov on toonud uue taseme ja seda võivad vaatama tulla ka täiskasvanud - "tulge ja näete" (ei osanud sõnadesse panna). Sinu kirjutis pani lausa mõtlema, kas mitte mõnikord Tallinnas käies asi ette võtta.

Danzumees ütles ...

Jah, tasub minu meelest kindlasti! a kindlasti tasub istuda esimesse ritta, sest siis see kõik on kuidagi lähemal. Nukud on väikesed ning nende liikumist on lähedalt vaadates lausa imeline jälgida...see on nii detailiderikas!