esmaspäev, 21. juuli 2008

Reisipäevik - 42.päev Eestis, ehk Danzumehe blogi 2.sünnipäev

Ometi, ometi, olen jõudnud järje peale oma reisipäeviku blogisse üles riputamisega. Ehk siis eile oli 20.07 ja minu blogi 2.sünnipäev. Ime küll et nii kaua vastu pidanud. Kuigi on olnud perioode, kus neid postitusi on tulnud õige harva, siis sellel suvel olen võtnud kätte ja üritanud Eestis oleku ajal iga päev midagi üles kirjutada. Kerge see pole olnud, sest ega õhtuks enam kõik pisiasjad meeles seisa ja tihti jäävad sellepärast päeva parimad naljad ainult hetke rõõmuks ja üles tähendatud ei saa neist palju midagi. Küll aga põhisündmused ja päevameeleolud või ka näiteks see, kuhu kanti Eestimaast see või teine päev viis. Sest nii palju mööda Eestit pole ma ka kunagi sõitnud ühe suve jooksul. Seda peamiselt muidugi tänu erinevatele teatrietenduste toimumiskohtadele.

Selle 42.päeva, ehk 20.07. kohta polegi palju kirjutada. K riisus heinamaal terve päeva ja ma käisin tal sabas ning lugesin Majgull Axelssoni "See, kes ma kunagi ei olnud" talle kõva häälega ette. Üpris hea raamat on. Selles on midagi kummalist ja erilist lugeda Rootsis Eesti ja Eestis Rootsi kirjanike raamatuid. Pärast sellist suurt elamust, mille sain Me tusameele talve lugedes, ma küll kartsin, et järgmine kahvatub küll liiga kõvasti ja ma ei suudabi eriti keskenduda, aga võta näpust. See on ka üks päris huvitav lugu. Küll mitte nii hea kui eelmine, kuid seal on selliseid mõnusaid kohti, millest ma pärast raamatu lõppu jõudmist kirjutan täpsemalt.

Ja veel, nägin oma elu kõige pisemat sisalikku. Pisike must elukas. P sai ka teda jälgida. Nii pisitilluke oli ja ta pidevalt neelatas ning tema kael tegi klunks klunks.

Aga nagu traditsioon nõuab, siis siin tuleb 2 aasta peale kokku popimate näitlejanimede edetabel, mille järgi Danzumehe blogi on üles leitud! Ehk siis tegemist ei ole mitte minu lemmiknäitlejate tabeliga, vaid just nimelt, kelle nime järgi siia on kohale tulnud inimesed. Eks muidugi nagu ikka loevad mingid erilised juhtumid, miks neid nimesid taga otsitakse nagu näiteks suured rollid, auhinnad, kiitmised/laitmised meedias, surmad ja muu selline. Ehk ega midagi muud kui üks pisike pildike sellest, kes inimestel on meelel ja keelel. Ja ma ei tea mis näitaja see ka on, aga 20. ja 23.lend on hõivanud 8 kohta sellest tabelist. Võibolla ma olen neist ka rohkem kirjutanud, ei tea...

Eesti näitlejate populaarsuse TOP 10:

1. Maila Rästas (loomulikult tema surmaga seoses on tema nime googeldatud kõige ohtramalt minu blogi suunas, aga kahtlemata on ka tegemist ühe hea ja erilise häälega näitlejannaga)

2. Maria Soomets (eelmise tabeli juht, kes kindlasti ka laste suur lemmik ja iidol. Viimane roll "Keiserlik kokk" nimellises etenduses, on tema karjääri üks õnnestunumaid. Ta särab seal nii tugevasti, et ma usun, et järgmise aasta alguses on auhinnarahet oodata).

3. Hele Kõre (Üks tema elu rolle siiani on kindlasti Karini roll etenduses Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa. Kuid misatahes, mis ta ette võtab tal õnnestub. Ja alati tõstab ta tüki väärtust, milles osaleb!)

4. Dan Põldroos (sai palju päringuid pärast surma. Nüüd hakkab vähehaaval unustusehõlma vajuma. Kurb, aga ere näide sellest, et siin tabelis ei ole ainult minu "lemmikud")

5. Kristo Viiding (viimase teatrikooli lennu esindaja, kes nüüdseks juba maha saanud päris hea rolliga ametlikult Draamateatri näitlejate nimekirjas osaledes Loojang nimelises tükis. Tükk oli jama, aga Kristo sooritus igati kiiduväärt!)

6. Elina Pähklimägi (Kristo Viidinguga samalt lennult, ei maandunud pärast kooli kindlasse teatrisse vaid otsustas vabakutselise karjääri vilju nautida. Loodetavasti lööb läbi ja saab rolle, sest ta on minu meelest oma lennult üks huvitavamaid)

7. Evelin Pang (Jälle üks neid minu isiklikke suuri lemmikuid. Nii tore, et rahvas teda ka fänib. Loodetavasti raatsib oma pisikese Loviise kõrvalt ka natuke rohkem teatritööd teha lähitulevikus, et ta sedaviisi ka kõrgemale ja kõrgemale siin tabelis läheks - oma kursaõdede kõrvale)

8. Maria Lee Liivak (Mõtlesin küll, et kas saan dramaturgi siia nimekirja panna, aga tal ju seljataga roll "Tinasõdur, baleriin ja siga" lavastuses ja nii põnev, millise rolli ta KevadTalv 1918 etenduses teeb. Tal on vapustavalt hea blogi, mille ta küll kahjuks viimasel ajal on unarusse jätnud...aga loodetavasti on tegemist suveaja nähtusega. Ehk seekord teen erandi, kuigi täie õigusega)

9. Agnes Aaliste (Samuti Maria Lee, Kristo ja Elina kursaõde. Maandus Nukuteatrisse. Huvitav, milliseks tema rollideprisma tulevikus kujuneb. Lugesin kusagilt, et kohe alustuseks anti talle teha peaosa...nii põnev!)

10. Mart Toome (Linnateater ja 20.lend ruulivad - tervelt 3 kümnest otsitumast nimest. Mart on minu jaoks kõige paremini silma paistnud Eesti teatri lauludes, Tõe ja õiguse 2.osas ning Nimed marmortahvlil filmis)

------------------------------
Varem on siin tabelis figureerinud:
Juss Haasma
Marko Matvere
Argo Aadli
Marika Barabantšikova
Jüri Krjukov
Karol Kuntsel
Riina Maidre
Merle Palmiste
Mirtel Pohla
Elisabet Tamm
Priit Võigemast

9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tead, danzumees, ma kulutasin eile terve õhtu, et läbi lugeda Su päeviku kõik sissekanded. Mul on selline küsimus - kes andis Sulle õiguse numereerida ja katalogiseerida midagi nii elavat kui seda on kultuur, kuidas võid Sa puistata selliseid pärle "ma ei saa aru, miks ta Lavakasse võeti", ta pole näitleja vaid amatöör", "ta koperdab nii sõnas kui tantsus"! Kui Sa arvad midagi, siis palun, aga vali oma sõnastust ja palun jäta need hullumeelsed tabelid, kus ühes pajas on armetu kommerts (Baskini teater!) ja tõsised asjad, mida kõike Sa samaväärse kirega vaatad ja kommenteerid ja tabeldad ja lahterdad. Ma saan aru, et meie maitsed on ääretult erinevad aga isegi - oletame - kui ma mõne Su märkuse puhul arvan, et Sul on veidi õiguski, siis - SÕNASTUS! Mina muuseas olen samasugune tavaline teatrikülastaja (selle vahega, et prahi ja rämpsu jätan ma muidugi eos oma plaanidest kõrvale, pole selleks ei piisavalt aega, raha ega tahtmistki st. päris kõigesööja ma nüüd pole), mitte mõni Sinu poolt "paika pandud" näitleja. Aga Sind lugenuna oli mul ikka nii mõru meel, et ma mõtlesin tõsiselt, kuidas ja kuhu kirjutada, et Su poolt mõnitatud näitlejate eest, kelle hulgas oli ka minu suuri lemmikuid, seista. Aga - jäägu see kõik Sinu südametunnistusele. Miskipärast on selline tunne, et Sinusugune vend kustutab selle kommentaari kibedalt ära.

Anonüümne ütles ...

Ta ju avaldab ikkagi OMA arvamust. Keegi ei ole kohustuslikuks pannud seda blogi lugeda. Sa anonüümne, ära lihtsalt loe. Minu arvamus langeb Danzumehega väga sageli kokku ja see sõnastus ongi see, mis teeb tema pika jutu haaravaks ja pidevalt jälgitavaks (rõhutan MINU ARUST).

Anonüümne ütles ...

Ohoo..
Mis imeloom see kultuur on, et teda 'numereerida ja katalogiseerida' ei tohi?! Õigupoolest, mis kataloogidest sa siin üldse räägid? Etendustele oma äranägemiste järgi hindeid panna on keelatud?
Kes viitsiks selliseid blogisid lugeda, kus kogu kriitika jääb piinlikult viisakaks ja üldsõnaliseks? Siis võiks üldse ainult kavalehtedega piirduda ju.
Sellise blogi lugemise-jälgimise võlu seisnebki just selles, et ta kirjutab oma subjektiivsetest kogemusest, mõtetest.

Danzumees ütles ...

To 1.anonüümne:
Miks Sa siis kulutasid oma aega, kui ise ütlesid, et ei loe :)
Ma ei teadnud, et ma pean luba küsima kellegilt, et oma kogemusi numeriseerida või katalogiseerida. Kas Sina oledki see, kes selliseid lube jagab? :)
Ja neid "pärle", et "miks üks või teine lavakasse võeti", neid ma poetan ikka sellepärast, et mõnede inimeste puhul mind see tõesti hämmastab.
Muideks, oma blogis valin ma täpselt sellise sõnastuse nagu ise tahan. Meil on ju sõnavabadus ja arvamuse esitamise vabadus.

Ja "minusuguseid vendi" Sa ilmselt ei tunne ega tea. Sest teemakohaseid kommentaare ei kustuta ma kunagi. Pole ka Sina erand. Sinul ju oma arvamus, minul oma. Kahju, et see ei ühti, ehk et Sinu lemmiknäitlejad pole ka minu omad. Aga saa aru, minul on ka minu arvamusele ja eelistustele õigus. Ma ei tea mis platvormilt Sina oma lemmiknäitlejaid valid. Mina olen teatris käinud juba u. 30 aastat ja suhestan oma arvamused kellegi näitlemisoskustest oma kogemustele. Ja ma ei kavatse kunagi jääda üldsõnaseks ja kõiki kiitvaks isendiks. Kirjutan oma blogis mida tahan. Saa sellest üle!

To anonüümne nr.2 ja e.d.: Aitäh! Seda minagi, et ka minul endal on huvitavam lugeda arvamusi, kus on ära toodud ka negatiivne, mitte kõiki kiitev ja ainult headest ja ilusatest asjadest rääkivad lood. Ja sellpärast ise kirjutan ka nii nagu kirjutan. Ja jäängi kirjutama. Aitäh toetuse eest!

Anonüümne ütles ...

anonüümne 1 kirjutab:
Noh mina olen teatris käinud (oma teadlikus elus ma mõtlen) nii 40 aastat. Ja ega ma nüüd nii väga ei tahakski, et meie lemmiknäitlejad kokku langeksid. Na niruvõitu maitse Sul nimelt.
Aga selge - Sinusugune ei õpi. Edaspidi oskan vältida. Nagu K. M. Sinijärv kunagi raamatuid hinnates töötas välja klassifikatsiooni "Võimaluse korral vältida!"

Anonüümne ütles ...

Nr 1, tao nüüd endale rusikaga vastu rinda ka ja ütle: MINA tean, kuidas teatrit peab vaatama ja MINA tean, kes kui hea on!

Danzumees ütles ...

Viimane kommentaar on naela pihta! Aitäh "Anonüümne, kes ei ole nr.1"

Aga näed "anonüümne nr 1", isegi K.M.Sinijärv on suutnud klassifitseerida kultuuri. Ju ma siis kuulun rohkem temasuguste kilda ja mitte sinusuguste :)

Üldiselt on minu arvamus, et maitse üle ei vaielda. Ja teiste inimeste "maitseid" ei saa hinnata, aga noh, tänud oma arvamuse esitamise eest. Olen sellevõrra rikkam.

i. ütles ...

kummaline jah, et inimestel on häbematust tulla teiste territoorimile kisama, mida teine oma aias teeb:D
minu jaoks on see ainus blogi, mida jälgin huviga ja peale iga etendust, mida vaatan, tulen loen esimesel võimalusel sinu arvamust.
me pole 100% ühel arvamusel alati aga see teebki asja huvitavaks ja annab mulle teise vaatenurga ja uut mõtteainet. sa kirjutad ka väga mõnusalt.
aitäh sulle!:)

Danzumees ütles ...

Aitäh Inxu Sulle toetuse ja ilusate sõnade eest! Ma olen küll seda blogi siin pidanud rohkem enda mõtete korrastamiseks ning säilitamiseks (vahest on nad natuke ülikriitilised, ma tean seda ise ka, kuid alati ausad ja otse südamest) ja tuleviku pärast, et oleks kunagi võrrelda oma vanu arvamusi uutega. Täpselt nii see ju ongi, et me kõik oleme erinevad oma erinevate maitsetega. Ning ma olen esimene, kes tunnistab seda, kui ma märkan, et näitleja on "õide puhkenud" või "avanenud" või "leidnud enda väljendamiseks huvitavaid vorme" (ere näide on näiteks Triinu Meriste, kes Anna Karenina rolliga muutis mu arvamust temast 180 kraadi ning sealt edasi üllatanud veel ja veel. Ja mis kõige toredam, tema pole kaugeltki ainus). Mõned näitlejad on kohe valmis, nagu suurem osa 20.lennust näiteks või kunagi 7.lend või 13.lend ja mulle väga meeldib ka viimane Koma lend Viljandi Kultuurikolledžist. Teistel võtab see "õide puhkemine" rohkem aega. Ja tegelikult on ehk ka oma võlu selle "teekonna" nägemisel, kui näitlejast saab "hea näitleja" või isegi "fantastiline näitleja". Sama kehtib lavastajate või kunstnike kohta. Samuti on alati ka neid, kelle töö lihtsalt ei "maitse" minule, samuti nagu mõne kirjaniku raamatud lihtsalt ei ole "minu rida". Ma arvan, et oluline on siiski säilitada avatud suhtumine ja ootus ning lootus. Sellepärast ma ka vahest vaatan mõne sellise teatritüki, millelt ma juba algusest peale midagi ei oota (näiteks Täiskuu 2). Aga tihti seda suurem on siis see üllatus ja rahulolu, kui näed midagi head. Näiteks pole ma juba umbes 15 aastat erilises vaimustuses olnud Endla teatrist (lapsepõlves oli seal mitu vinget tükki, ka üks kõigi aegade parimaid - Kes kardab Virginia Woolfi, Aarne Üksküla ja Linda Rummoga), ei sealsetest tükkidest, lavastajatest, ega näitlejatest. Kuid sellel aastal olen näinud Endlas vähemalt 4 väga head lavastust: Karge meri, Vee mälu, Kangelane ja Tunnete tektoonika. Ja mul on ülimalt hea meel matta see varasem eelarvamus. Samuti mäletan kui käisin vaatamas "Jalutuskäik vikerkaarel" ja imestasin kui kehv näitleja on Mait Malmsten. Mul on tõsiselt kahju, et mul pole neid 90ndate keskel mõeldud mõtteid alles. Sest praegu oleks neid lugedes enda üle päris mõnus irvitada.

Aitäh veelkord! Sellise kommentaari peale saan ikka tahet ja jaksu blogi kirjutada. Olengi viimasel ajal laisaks muutunud. Aga puhkus on läbi ja tööpäevad pikad. Augustis saan veel nädala päevad teatreidmööda kihutada. Aga sügisest saab siis rohkem raamatuid ja filme nautida. Kuigi mingid teatriplaanid on planeeritud ka juba sügiseks. Kirjutan nendest oodatuimatest tükkidest varsti eraldi rohkem kah.

Aitäh!