Pühapäev, 11. mai 2008

Emadepäev 2008

Et kõik algusest ausalt ära rääkida, peaksin ma alustama juba sellest, mis juhtus reedel P. ja S.-i koolis. Õigemini mitte koolis, vaid Gamla Stan -is asuvas Saksa kirikus. Seal toimus Eesti Kooli emadepäeva-kontsert. Kirik oli muidugi üpris täis, sest vanematele lisaks oli ju seal ka terve koolitäis lapsi. Emadele kingiti roose ja kooli direktor pidas armsa teretulemast kõne. Ta on ülimalt sümpaatne ja osav hingesoojuse tekitaja!

P esines koos oma klassikaaslastega, tema peanupp on fotol ristist vasakule, teine. Maria tema kõrval laulis väga tublilt suure häälega ja hästi. P tundus nagu laulis ka kaasa, kuid päris kindel ei saanud ka olla sellest kaugusest kus me K ja Kristiniga istusime. Kodus ta igal juhul harjutas neid laule.

Ja kõik need pisikesed seal olid väga nunnud. Kuid kooli kolmest ülesastunud koorist kõige kõrgema muusikalise tasemega oli 2.-5. klasside koor. See oli täiesti hämmastav kui ilusa kõla ja harmooniaga nad seal kirikus esinesid. Mul tulid külmavärinad peale! See 6.-9.klasside koor, kes kontserdi lõpetas oli tõsiselt pahasti häälest ära ja kohati päris piinlik tunne tuli peale neid kuulates...eriti sellepärast kui hästi laulsid need keskmikud.

P ja tema sisalik. Kingapaelte sidumiseks tuleb ju sisalik suhu panna, muidu paneb teine veel putku. Pärast kontserti, kirikuhoovis, andsid kõik lapsed oma emadele enda joonistatud kaardid.

Ja ongi käes pühapäev ning päris emadepäev. Olin juba Eestis käies varunud kingituse, milleks Celine Dion -i raamat For Keeps. Seal on Celine-i elulugu koos huvitavate lisamaterjalidega, mis on pikitud läbi raamatu ning kilede vahele peidetud. Tema kontserdini on jäänud kõigest 26 päeva!!! Ei jõua kuidagi ära oodata.

Hommikusöögid söödud otsustasime õue minna, sest temperatuurimõõdik näitas +28 kraadi! Seda muidugi päikese käes. Fotol on Kristin meie kodutänavas. Otsustasime sõita autoga Djurgårdenisse ning sealt siis kuhugi muuseumi jalutada.

Väljavalituks osutus Vasamuseet, ehk Vaasa Muuseum. Ehk maailmas ainuke peaaegu tervenisti algupärasena säilunud laev 17.sajandist. 64 kahuriga sõjalaev, mis uppus oma esimesel sõidul, aastal 1628! Selle laeva juures seistes valdab tervet keha mingi kummaline tunne. See võimsus või austus ajaloo ees või hoopis hinged, mis kummitavad aurana laeva ümber? Võimas elamus! Kuigi ega selles muuseumis ju praktiliselt midagi muud polegi. Muidugi on võimalik vaadata veel ka filmi laeva kohta ning saada kogeda milline oli Vasa vahitorn ja admiralikajut. Lisaks sai läbi kõndida veel ühest laeva ruumist. Aga need kõik olid reproduktsioonid. Päris õigele laevale kedagi muidugi ei lastud, seda sai ainult imetleda läbi mitme korruse.

Meie külastus jäi natuke poolikuks, sest ruttasime koju raadiost Tammsaare "Vanad ja noored" raadioteatrit lindistama. Ja see oli ka õige otsus, sest tükk osutus vapustavaks! Sellest mp3-st peaks autosse CD tegema! Ita Ever, Heino Mandri, Elle Kull ja Mati Klooren - aastast 1976!

Lõunaks küpsetasin kõigile pannkooke. Tegin ise taigna ja kooke sai nii palju, et pärast seda kui kõik olid ennast ääreni täis puginud, jäi paar kooki veel üle kah! Vaarikamoos ja külm piim ning kuum pannkook = paradiis. See foto ongi esimesest koogist, mis pannilt tuli. Lahe, nagu kuumaastik...ainult rasvane! Minu "tavalised pannkoogid" -retsept on lihtne: 1 liiter piima, pool liitrit jahu, 1 teelusikatäis soola, 2 muna, 100 g sulatatud võid (siis pole küpsetamiseks enam rasvainet vaja). Ahjaa, kui ma soolaseid kooke ei tee, siis panen taignasse paar supilusikatäit suhkrut ka (nagu näiteks seekord).

Kookide söömise kõrvale nautisime plaadilt seda, kuidas Anu Lamp loeb Ilmar Laaban -i Rroosi Selaviste ütluseid. Väga andekas sõnade mäng. Ja veel andekam esitus (see on uskumatu millise laheda kelmika häälega väänab ta neid ütlusi, eriti neid, mis on saksakeelseid!) Anu Lamp on geenius! Neid ütlusi oli seal nii palju, aga esimesena meenuvad:

Paeluv paleus paelussi pealuus.
Tuleb jäämeri, jääb tulemeri.
Sepsis keksis ja peksis kepiga skepsist.
Kõigi madude nadu, kõigi ängide ämm oli Rroosi kõigi neuroosis oidude näit. (või midagi sinnapoole).
Rroosi Selaviste kahtlustab homoseksuaali homoseksualismis.
Katku katku, muidu jääd katku ja muld Sind katku!
Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last.

Siin siis minu - kolm kohtlast last :) Kõhud täis, lood kuuldud, suundusime veelkord õue - mänguväljakule. Siin kõik kolm minu tibu reas vanuse järjekorras. Kristin ei julgend vedrukiike seekord proovida.


Aga tavaline kiik sobis hästi!


Ja venna süles korvkiiges veel kõige parem!
Lahe emadepäev oli. Eelkõige muidugi lastel, aga loodetavasti ka meie pere "emmel". Vähemalt ei pidanud ta söögitegemise pärast muretsema. Ja sai palju värskes õhus olla - see talle meeldib! Mu oma ema on mind hüljanud ja vanaemale saatsin teele tuhat õhumusi, sest tema telefonimubrit mul pole. K emale helistasime hommikul ja rohkem emasid meie elus polegi. Head emadepäeva kõik omad ja võõrad emad!

Kommentaare ei ole: