Kolmapäev, 21. mai 2008

Söömisest ja natuke UP-st ka

Imimene on oma kõhu ori.

See siin on nüüd stiilis söön, joon, käin tööl postitus. Palun juba alguses andeks, sest kirjutan selle pildikese iseendale, kunagi meenutamiseks-millised toitumisharjumused olid anno 2008. Ja sellepärast ei soovita Sul kallis juhukülaline seda järgnevat edasi lugeda. Ma kahtlustan, et see kellelegi, peale minu enda korda läheb.

Kunagi polnud minu jaoks eriline suur pingutus olla mõni päev vahest söömata. Mõnikord ei tulnud söök isegi meelde, eriti kui oli palju tegemist.

Tänapäeval ei tule see kõne allagi, et jääks söömata. Tihti juba hommikul ärgates on esimene suund - külmkapp.

Hommikuti söön ikka midagi kodus, natuke. Kui on pannkooke, siis soojendan neid ja valan vahtrasiirupi või vaarikamoosiga üle. Kui pannkooke pole, teen võileibu. Mulle meeldivad Meetwursti-ga või juustu ja tomatiga. Juustuga sai tuleb reeglina soojaks teha. Kohvi ma ei joo, selle järgi ma mingit vajadust ei tunne. Teed ja kakaod ka ei taha, ega paljast vett. Kõik muu on ok. Üldiselt on meil kodus ka banaani või viinamarju, neid on ka hea teepeale kaasa võtta. Ja unustada ei saa ka Risi- ja Mannafrutti-t. Kui meil neid juhtub kodus olema, siis vahest söön hoopis neid. Tavapärased jogurtid mulle ei maitse.

Lõuna ajaks tööl ma varustan ennast salatiga. Siin Rootsis on väga head salatid. Ja neid salatimüügi-kohti on ka igal suuremal tänaval. Minule meeldivad krevettide ja/või suitsulõhega. Aga kindlasti pastasalatid, mitte palja rohelisega. Salatikastmeid peab kindlasti olema 2, millest üks on vinegrett ning teine siis vastavalt tujule, kas ürdikaste, rhode island või sinihallitusjuustu kaste. Vahest, väga harva, kui mul salatitest on kõrini, siis käin ka mõnes restas lõuna ajal, kuigi tavaliselt olen sellistel puhkudel hoopis söömata lõuna ajal. Täna näiteks käisin Sushi Bar Ishiban-is. Seal on menüüs sellised valmis komplektid ja ühes neist on mingi pardiliha kebak-id, mis viivad keele alla (eriti kastme pärast, aga ka liha on taevalikult hea ja pehme). Ja muidugi lõhega sushi-riis. Kuigi tavaliselt käin hoopis Sveavägeni sushikas. Seal on Rootsi laud, ehk kui maksad korra end sisse, siis võid nii palju sushit süüa kui jaksad. Lisaks on seal ka hiina toidud, ehk ma tihti võtan magushaput kastet ka sushi juurde...ja taignas krevette. Seal on ka selline mahedam ingver. Tegelikult pool mu portsust ongi marineeritud ingver ;)
Mõnikord olen ka India-restoranides käinud. Tikka Masalat pugimas ning vahest ka mõnes Itaalia omas pizzal. Ikka rahvusköögid ruulivad lõuna ajal.

Õhtul kodus teeb K. süüa. Ta alati poriseb kui kehva tal kõik välja tuleb. Tegelikult võidavad tema vaaritatud praed iga kell mistahes restoranitoidu. Aga ju talle siis meeldib end niimoodi kaitsta. Nagu igaks juhuks või nii. Aga üldiselt on selle õhtusöögi sees ikka mingitpidi mingi liha -kana, sea, kala, või mõni segu-hakkliha. Lammas me kodus pole teinud. Loomaliha ka väga väga harva. Vahest on õhtusöögi lõpetuseks ka mingi magustoit. Viimasel ajal olen paar korda ostnud näiteks arbuusi. Ja muidugi vaarikad ja maasikad on laste lemmikud. Nii paljalt, jäätise kui vahukoorega. Paar korda olen leidnud turult ka päris häid herneid. Aga need nagu rohkem minu ja K rida.

Üldiselt kogu pere lemmik on lasagne, aga see on liiga rasvane ja sellepärast hoiab K meil piirangud peal. Eriti rohkem kui korra kuus me seda maiuspala ei söö. Maal, K ema teeb ise kastme ja ta on täiesti meister selles!

Kui Eestis käime, siis toon alati makaronisalati koostisosad kaasa ja teen seda ühe suure kausitäie, siis on mõneks päevaks. Lapsed seda ei taha ja seega on see peamiselt jälle meie pärusmaa. Aga mis teeb toidust kodus huvitavama on igasugused kastmed ja lisandid. Meil on kodus tavaliste sinepi, ketšupi ja majoneesi lisaks näiteks kappareid, ingverit, maitsestatud oliiviõli, mingeid maitsesinepeid (mustsõstra sinep näiteks), vinegretti, ameerika suitsumaitselist tomatikastet, curry-ketšupit, rhode island kastet, taco cheddar juustu kastet, krevette, kirss-tomateid, kõiksugu kurke ja kurgisalatit...hmmm pooli asju ilmselt ei tule meelde. Lisaks peab kodus "üleval" kapis ikka kommi ka olema laste jaoks. Et kui vastupandamatu soov neil peale tuleb, siis oleks ikka anda. Ja puuvilju. P peab kooli kaasa võtma iga päev mingi puuvilja, see on talle sisse kodeeritud.

Uhh....üpris mugav on toidust kirjutada kui endal kõht sushit täis. Kohe lähen välisminister Paet-iga kohtuma. Ahjaa, muidugi saab igasuguste partnerite ja tähtsate inimestega lõunatatud ka vahest. Siis on tavaliselt ikka kartul ja mingi liha. Siin Rootsis on paar erilist lihatoitu, mis on minule väga mokkamööda. Lisaks meeldib mulle, et mõnede lihatoitude portsu kuulub ka tilk haput moos (pohla/jõhvika), mis teinekord on täpselt see, mida liha juurde vaja! Ja IKEA makaronid on täielik klassika. See hakklihakaste seal on superhea. Ja kui praad, salat ja magustoit maksab kokku 10 Rootsi krooni, siis sellist hinda vist ei saa isegi Eestist kusagilt!

Ei, kõht on nii täis, et isegi toidust kirjutamine ei tekita isu. Lähen nüüd kuulan, mida Paet tarka räägib. Kuidas poliitikud seda majandusolukorda seletavad hetkel ja mida veel välisministril just praegu meeles mõlgub. Ma ei tunne teda isiklikult, olen küll paaril üritusel kokku puutunud. Minu meelest on tema inglise keelega jube huvitav asjalugu. Ta räägib nii kangelt ja puiselt, aga tema sõnavara on märkimisväärselt hea. See üritus on aga hoopis eestikeelne. Eestis käies näen teda millegipärast tihti igal pool, küll kinos, teatris oma lapsega, küll Järve Selveris küll tänaval. Kummaline, nüüd siis päriselt!

Kommentaare ei ole: