Nimi:
Asukoht: Tallinnamaa, Raplamaa, Rootsimaa

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

pühapäev, november 09, 2008

Isadepäev 2008


Selle aasta isadepäev sai alguse juba neljapäeval, kui Kristini lasteaias oli "Isade lasteaiahommik" kell 8:30. Loomulikult jäime me suure sabistamise peale kodus, lõppude lõpuks ikkagi hiljaks. Kuid mõistvad ja armsad lasteaiakasvatajad ja -juhataja ei teinud meie hilinemisest välja ning korraldasid mulle täitsa oma, privaatse kontserdi. Kus tegelikult esinejaks oligi ainult minu oma Kristin. Kristin istus KEA süles ja toppis sõrmi suhu ning "sealt kandist" kostus kangesti KEA häälega ka "isa tõstab õhku mind, olen tema naerulind..." laul. Kristin siiski otsustas minuga koos seda natida...siis kuulamist ma mõtlen, mitte kaasalaulmist. Kuigi kõik kaljukindlalt väitsid, et tegelikult on ta seda laulnud küll. Ja tegelikult ka kodus meeldib Kristinile lauluviise laulda küll. Kook oli ka ette nähtud, aga sellest jäime me küll hilja...omad vitsad...järel oli ainult vaniljekastet.

Aga sellest hoolimata saime maailma paremat võileiba. See oli nagu oleks mu mõtteid loetud. Olime kodust nii suure rutuga läinud välja, et ma ei jõudnud miskit hamba alla saada ning see võileib maitses tõesti hästi!!!

Reedel oli P ja S-i koolis isadepäeva-hommik. Söögisaali "laval" rääkisid eelkooli-klassi lapsed kõigepealt miks neile oma isa meeldib. Huvitaval kombel olid lapsed haaratud kui massipsühhoosist ning umbes 75% ütlesid sellepärast, et nende isa ehitab :) ülejäänud ütlesid sellepärast, et isa oskab autoga sõita ning üks oli originaalne ja ütles: Sellepärast, et minu isa laulab hästi :)

Edasi esitasid 9-nda klassi lapsed kolm lühinäidendit. Esimene oli ideaalmaailmast, ehk isa ei pidanudki midagi muud tegema kui musi, enne kui lapsed kooli läksid. Teine oli majanduskriisi-maailmas, kus isa pidi nälgivale perele söögi ostmiseks hakkama pangaröövliks ning kolmas näitemäng oli stressi-maailmast, aga selle sisu ma ei mäleta. Justkui oleks käega peast pühitud...vanadus, vanadus :)

Show osa oli sellega läbi. P oli teinud mulle ilusa lille krepp-paberist ja puupulgast ning osalt isad hakkasid siis veel koolihoovis lastega pesapalli mängima, aga S oli kategooriliselt selle vastu, et ma selles osaleksin. Ta vist kartis, et kui mina osalen, siis peab tema ka...aga ma pidin nagunii tööle ruttama ja sellepärast oli mul lihtne lapse soovile vastu tulla.

Laupäeval võtsin ma päeva iseenda jaoks ning käisin üksi kino Saksa filmi Der Baader Meinhof Komplex vaatamas, aga sellest räägin ma kunagi täpsemalt.

Ja täna, pühapäeval, kui ongi ju õige "isadepäev", algas tegelikult minu jaoks varahommikustel tundidel, ehk hakkisin öösel kella ühest kaheni või oli see isegi poole kolmeni salatit. Olin juba Eestis käies kaasa varunud õiget majoneesi ning õiget suitsuvorsti. K keetis ja koristas mulle seltsiks. Hommikul magasimegi kõik umbes kella 10.30-ni...ometi sai ju magada...nädalavahetus :)

Kusagil 12 ajal sättisime end teele, suunaga Leksaksmuseet ehk Toy Museum ehk siis Stockholmi Mänguasjamuuseum.

Neil on seal kodulehel kirjas, et kõige parem on tulla bussiga...no ilmselt oleks tõesti olnud. Mõlemas suunas oli peatus otse maja ees. Aga me läksime autoga ning nägime tõesti vaeva parkimiskoha leidmisega. Aga eks lõpuks ju ikka... kes otsib see leiab :)

Üllatus, üllatus...lisaks mänguasjamuuseumile sai sama piletiga ka Stockholms Spårvägsmuseet -isse (või on see nüüd Spårvägsmuseum... ma pole grammatikas päris kindel), ehk Stockholmi Trammimuuseumi. Teadsin küll, et mänguasjamuuseum kolis nendega samasse majja, aga ei osanud üldse loota, et neisse ühine pilet on. Ja pilet oli tõesti odav... jäi lastele meenete ostmiseks raha kohe mõnuga :) !

Kui aus olla, siis mõnguasjamuuseum ilma trammimuuseumita oleks natuke väheseks jäänud küll. Ja tegelikult oligi see trammimuuseum veel huvitavam! Eriti kui arvestada seda aega, et kumma muuseumi ruumides saalis lapsed rohkem aega veetsid :) Trammimuuseum oli kui ajarännak läbi Stockholmi ühistranspordi ajaloo. Kohal oli ka esimesed 1877 aastast pärit hobutramm kui ka kõikvõimalikud, 100 aastat vanad, trammide ning muude tänapäevaste ühissõidukite eelkäijad. Paljudesse vanadesse bussidesse vüi trammivagynitesse sai ka sisse ronida, kuigi suuremas osas oli neisse minemine keelatud. Sai ronida ka bussi alla...
P ja S siin proovivad SL vormiriietust. S-il on vana-aegne mantel. Need olid tõesti neil rasked! P-le meeldisid need vormimütsid. Kristin aga sattus vaimustusse punutud jalanõudest. Vaatas ja imestas! Lisaks oli seal selline elusuuruses puust hobune, millele lapsed said selga ronida. Piletikioskid, kus lapsed said tunda, kuidas oleks metroos pileteid müüa. Samuti metroojuhi veduriruum, kus jooksis film, ehk see, mis vaade avaneb metroojuhile. Lisaks kõikvõimalikud nupud ja lülitid :) Kusagil seal trammide ja busside vahel oli ka vanaaegne kiosk, kus müüdi vanaegseid maiustusi, ajakirju ning ka muu hulgas raamatuid...näiteks Vilhelm Moberg-i raamat :) ja vanaaegses pakendis Marabou Mjölkchoklad-i :)
Muidugi üks minu jaoks huvitavamaid asju oli 50 aastat kunsti Stockholmi Tunnelbanas, ehk metroos. Seal olid fotod vist kõikidest Stockholmi metroojaamadest ning lisaks fotosid erinevatest kunstitöödest. Üks Kungsträdgårdeni elusuuruses kunstitöö jooksid ka üle selle näituse. Ja mõned päris eksponaadid olid veel nende fotode lisaks.

Mänguasjamuuseumis oli hunnik kappe ja riiuleid täis vanu mänguasju. Ma ei tundnud neist peaaegu midagi otseselt ära ehk minul neid pole kunagi olnud, kuigi seal oli ka muu maailma mänguasju. Tuttavaid mänge ja mänguasju siiski oli. Näiteks meil oli kunagi selline mees, kes pannkooke küpsetas ja siis neid pannil õhku viskas. Pannkook või oli see hoopis muna, kukkus alati ilusti pannile tagasi...aga seal näitusel oli selline notsu. Lisaks muidugi mudelraudteed ja miki-hiired ja mõmmid ja tinasõdurid ja vanad üles-keeratavad mänguasjad - kõik olid olemas.

Üks selline vana kolmerattaline kõitis meie tähelepanu. Kristin pidi muidugi ise ka järele proovima, kuidas on...S proovis ka õpetada teda, aga ei saanud ta nendele pedaalide värgile pihta...aga ega tal jalad ei ulatanud ka korraga mõlematele pedaalidele :)


Samuti üks vana kroonidega töötav ratsahobune. Siin P ronib ka veel viimasel hetkel "peale". Ehk kohe kui P peal oli lõpetaski hobune kappamise. P üldse pirtsutas palju, et tal on igav :) Mingi kadedusevimm lõi kusagil sisse ja ma ei pannudki tähele, et kus täpsemalt.
Igal juhul ostsin siis P-le üleskeeratava jänese, kes siis mõnda aega ringi kalpsab. Aga muidugi "väiksema jõuga" võttis Kristin selle "endale"...ja jälle P torumossis. Ma siis ostsin talle veel ka ka üleskeeratava konna. Mis tõi rahu majja ja kõik olid jälle õnnelikud. S-i ka ei unustanud, tema sai sellise metallist rongi, mis tegelikult on pliiatsiteritaja... Üldselt ma laste tujudele ei allu, aga vahest võib ju kah...et kõigi päev oleks tore :) Ja see oli ju "isadepäev" ja "isa" on ju tore :)

Enne ära minemist tegid lapsed veel tiiru kohaliku mängutrammiga, mis tegi sellise 100 meetrise sõidu seal näitusesaalis. Nii lahe.... pileti ostsime ka sellisest vanaaegsest kioskist. Järgmine kord muidugi oleme targemad ja ostame kohe esimeseks need piletid ära, sest seal on aegade kaupa nad müügis ja kui üks sõit saab täis siis ju müüakse järgmist...ehk ega ootusaeg polnud pikk...kõigest 40 minutit, ehk jõudsime sobivalt mänguasjamuuseumis nii kaua vaatamas olla...aga kui on kiire või lapsed kannatamatus eas, siis on targem need piletid esimeseks ära osta ja siis alles minna muuseumi vaatama.
Õhtul kui lapsed koju viisime, käisime K-ga veel IKEA-s ostmas lastele tahvlivildikaid ja Kristinile jõuludeks nukuvoodi. Nüüd on ju see hooaeg ka käes. Meil on juba ka S-i kingitus ostetud. Saime ühe Eestis 3000 krooni maksva asjanduse poole hinnaga siit Rootsist ja lisaks igasugu muid asju sinna juurde...ehk temaga on nüüd küll mureta. P-le tahaks osta aurumasina, nagu Karlssoni raamatus Väikevennal oli...seal mänguasjamuuseumis olid ka mõned vanad aurumasinad väljas... ja Kristinile peab ka veel midagi leiutama. K küll koob ja õmbleb sellele voodile veel pesu ning päevateki...ja nukul ongi hea magada öösiti :) Jõuluaeg oh jõuluaeg...millal sina lõped....oijah...see ju alles algab.... Aga vanalinn on juba ehitud ja poodides on juba jõulutunne...

Sildid: ,

2 Comments:

Blogger Sehkendaja said...

Vaat kui põnevad muuseumid. Sinna Spaarvägsmuseetisse peaks isegi minema:) (Grammatiliselt oli õige, nagu lingiltki paistis. Mind hämmastas pigem, et "spaarväg" - aga nähtavasti muidu ei saa metroosid ja muid rööbastel sõitvaid asju juurde tuua. Spaarvagn on kõigest tramm... Seega pigem rööpamuuseum?)

Need väikesed majakesed, kus Kristin kõnnib, olid seal trammimuuseumis?

11 november, 2008 09:48  
Blogger Danzumees said...

Jajah... need "majad" on trammimuuseumis. Aga tegelikult need mõlemad muuseumid on nö. ühise sissepääsuga. Mänguasjamuuseum on lihtsalt üks "tuba" trammimuuseumi tagaotsas :)

Ja kummaline tõesti, et see on "trammimuuseum", kui seal on kogu ühistransport...mitte ainult rööpa-transport, ka bussid ja hobuveokid jne...

Selline kokku umbes paar tundi tegevust!

11 november, 2008 19:49  

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default