esmaspäev, 3. november 2008

Reis koju

Oktoobri lõpus saime korraks maitsta kodumaa-elu. Kuna lastel oli koolivaheaeg, said ka nemad kaasa, mis muidugi tegi kogu reisist veelgi lahedama. Tinglikult võikski jagada reisi kolmeks - töö, lapsed ja kultuur :)

Jõudsin 7(!) korda teatrisse - parimaks osutusid Ott Aardami kirjutatud ja lavastatud kurbnaljakas "Börs ja börsitar" Viljandis, Ugalas. Tartus üllatas Vanemuine, ehk sellel aastal juba kolmas tükk nende poolt minu teatriaasta TOP 10-sse. Maailma ühe tippdramaturgi Margulies -e "Kogutud teosed" osutus mõtteid äratavaks ning Hilje Mureli ja Külliki Saldre näitlejameisterlikkuse vaatemänguks.

Raamatutega nii hästi ei läinud, aga midagi ikkagi, ehk ülitobe Stephenie Meyer -i "Videvik" -uga jõudsime ükskord ometi lõpule ning nii mõneski mõttes huvitav, kuid lõpus kirjaniku üli-ambitsioonide tõttu ära solgitud, Vikas Swarup -i "Miljardimäng" sai ka K-le ette loetud. Televiisorist sai nautida fantastiliselt ilusat Eesti teleteatri-sarja "Tuulepealne maa", kuid "Nafta" lindistamiseks kaasa tassitud DVD-lindistaja oli täiesti ilma asjata vaev (loodetavasti ei saanud reisimisel kannatada)...ning tegelikult selle kuupäeva ümber saigi ju kogu üritus korraldatud, aga ma ei ole enam üldse kurb sellepärast, sest tänu sellele nö. õnnetule õnnelikule juhusele tutvusin ühe fantastilise inimesega, keda juba aastaid olen kaugelt austanud ja imetlenud (mul on alati olnud tunne, et ta on vähemalt teatri mõttes mu hingesugulane) :)

Kinno jõudsin ka, ehk mõlemad viimased Eesti filmid on nähtud, neist aga kirjutan järgmine kord täpsemalt. Ja muidugi nii minnes kui tulles laeval sai kuhjaga filme vaadatud, sest ma pole laeval eriline lõbutseja :)

Ahjaa, ei saa unustada, et K võitis kui möödaminnes ka limbo-võistluse...auhinnaks oli pudel vahuveini :) Aga me ju teada-tuntud joodikud :) Vist võtsime mõlemad pool klaasikest ja selle eest saime ka laste käest pragada :) Ülejäänud pudel rändas prügikasti.

Aga siin on mõned fragmendid fotodesse graveeritud:

Kuna nii palju õhtuid läks teatrites käimise peale mööda Eestit (ainult mõned korrad koos lastega), siis pidi ka neile midagi tõeliselt lahedat pakkuma. Ja kuna meie pere üks suuri lemmikuid lõbustusi, mida tegelikult jube harva teeme, on uisutamine, siis võtsimegi suuna Premia-jäähalli. See osutuski ülimalt heaks ideeks, sest kõigil oli hästi lahe! Kristin kibeles muidugi ka jääle, aga ehk järgmine kord...neil pidid olema kõige väiksema numbriga uisud seal laenutuses nr.22! P tegi paar esimest tiiru küll mööda liuvälja äärt, aga kui sai hoo sisse siis hakkas isegi võidu uisutama :) S tegi kiiruse peale tiire ja ühe ringi rekordiks jäi 29,5 sekundit.


Pärast uisutamist ja Hiinakas söömist (ma ei saa aru, aga mulle enam absoluutselt hiina kiirtoit ei maitse...see on nii vastikult rasvane ja ma-ei-tea mis aineid täis...see "hiinaka-vaimustuse aeg" on kuidagi möödas...kuigi siin Rootsis meeldib mulle vahest neid hiidkrevette küll magushapu kastmega süüa. Siin ei ole kastme sees igasuguseid tükke kah :)) läksime Tallinna vanalinna Laial tänaval asuvasse Eesti Loodusmuuseum -isse.



Tegelikult jäi kusagilt silma, et seal on üleval "Vereta jaht" - nimeline loodusfotode näitus. Ehk poolteise päeva jooksul u.20 inimest pildistas Väätsa metsas kõikvõimalikke linde ja loomi ning muud loodust. Mõned fotod olid ikka tõeliselt head, aga palju oli ka selliseid üpris tavalisi. Samas nende "pärlite" pärast tasus ikka vaatama minna. Kuigi muuseumis oli ju veel palju muud ka kui need fotod. Kõiksugu topiseid, nagu see fotol olev "laste lemmik". Tõeliselt õõvastav oli läbi klaasi vaadata neid "surnud loomi", eriti millegipärast põtra... Nad peaksid panema sildi üles, et need loomad on kuidagi loomulikul teel "lahkunud", sest lastel oli arvamus, et mõned neist on kindlasti muuseumi pärast ära tapetud :( Aga elus kaladega akvaariumid läksid Kristinile küll hästi peale, nagu alati.. (kuigi foto on tehtud ikka ühe eksponaadi juures)

Muidugi olid ka Lasse ja Bosse meil reisil kaasas...kes siis ikka pereliikmeid maha jätab :) Oli ju vaja ka vanaemale neid näidata. Ja kassidele muidugi ka...siin fotol Priidu ja Bosse teevad "teretulemast musi". Kes ütles, et kassid ja hiired ei võiks olla sõbrad?! Priidu oli nendega nii suur sõber, et eriti meelsasti nende puuri kõrvalt ei lahkunudki :) Muudkui silmanurgast jälgis nende toimetamisi ning limpsas kavala moega keelt :)


Ühel järjekordsel väljasõidul oli tee kõrval maailmatu suur luigeparv. Ilmselt suunaga lõunasse tegid nad vahemaandumise Raplamaal. Fotole jäi vaid väike osa neist...


Ettevaatust! Pull!
Keset teed ta seal seisis... ei ütlekski, et tema taga on ka auto :) Kuidas see vana ütlus oligi - "Pulli peab saama!", ütles lehm ja jooksis karjamaale... vales suunas jooksis, oleks pidanud jooksma siia teele :)

Hmmm...nad vist kuulsid ja tulid oma pullile järele...Ida-Saksa turistid...nagu Kreisiraadio meid kõiki on harinud :)


P istutas kunagi kevadel kõrvitsa, Halloweeni silmas pidades...Kõrvits sirguski kopsakaks (nägu on selline kummaline...hirmus, aga tagumine pool on ilus sile ja oranž). Ja nagu ikka tegin ma umbes 5 kavandit ning P valis "võidujoonistuse" välja...selle järgi lõikasime kahekesi sellele kaunitarile näo ette ja seest kah puhtaks, et saaks sinna küünlaid toppida. Eelmine aasta läkski õnnetult, kõrvitsat polnud ja siis pidime ühe paksemat sorti suvikõrvitsaga hakkama saama...nüüd korjas P kõik seemned ka välja, et järgmisel aastal saaksime jälle Halloweeni ajaks "kõrvitsa majja".


Selline vaatepilt avaneb kõikidele kurjadele vaimudele, kes hämaras meie kööki maal proovivad hiilida :)


Vahepeal käis kõrvits ka õues jalutamas... Ja iga kaunitar ehib ju ennast õue minekuks korralikult...Minu meelest hiina laternad sobisid nii hästi (see oli K idee)!!!



Maal, õues on ideaalne mullitada. Meil on kah varutud seda mullivedelikku sinna nii mõnigi purgike, et oleks ikka võtta. Eriti kui Kristin mõne kätte saab, siis saavad lähedaloleval lilled kindlasti seebiveega "puhtaks" :) P ja S on juba osavamad :)


"Sügisprintsess"......hmmmmm......sobiks hästi mõnele õunasordile nimeks.....



Tagasi kodus...mänguasjade tünnis...nagu üks "nukkude" seast :) (Ise ta sinna ronis)



Ja Lasse sai ka puuri puhtaks ning värsket, uut heina (Bosse muidugi ka, aga fotol on Lasse). Kodust koju tulla on ka hea, kuigi päris kodu on ikka Eestimaal... ja nüüd kisub jälle tagasi koju....jõuluks saab ehk ka :)

6 kommentaari:

inxu. ütles ...

väga vahva:)
see on täitsa naljakas, kuidas me koolivaheajaks kohad vahetasime- mina sõitsin lapsega ema juurde Rootsimaale puhkama ja sina perega Eestisse.
kahjuks ma pole näinud veel ühtegi sinu poolt värskeltnähtud etendust. plaanis on väljaspool Tallinna Karge meri sel kuul:) ootan juba väga. täna broneerisin ära 3 piletit Talveöö unenäo festivalile: „Suurinkvisiitor“ (Théâtre des Bouffes du Nord),
„Artaud meenutab Adolf Hitlerit ja Romanische Café’d“ (Berliner Ensemble),
„Tõelushetked“ (Jan Jönson)
ja nüüd on kirjeldamatu ootusärevus sees. veidral kombel polegi need piletid veel välja müüdud.. kas talveöö mahub ka sinu plaanidesse?
mina rootsis ei teinudki suurt midagi, käisime Stockholmis ja seni käimata kohtadest Norrtäljes aga oli eriline koerailm, niiet ei jäänud eriti helged mälestused. pigem külm, külm, külm lihtsalt. nädalake möödus megakiirelt jälle. meeldejäävaimad hetked olid mu ema suurepärane kokakunst ja teine laast but not liist oli, et sain lõpuks ometi pildistada oma lemmikmetroojaama! see on Kungsträdgarden. täiesti võrratu, ebamaine ja lummav koht. käisin ringi ja tegin pilte nii palju kui jõudsin:)
eile vaatasime Endla külalisetendust Reinuvader Rebane ja see oli täitsa lahe. jättis palju südamlikuma ja soojema mulje kui mõned nukuteatri etendused, mida näinud olen. tohutult lühike muidugi, klassitäied lapsi ja hirmus sehkendamine koguaeg.
homme lähen Brian Melvini kontserdile, pole teda ammu kuulata saanud. nukras sügises nii energiat andev ja kaasakiskuv muusika minu jaoks.
see on nii lahe, et sa peaaegu iga päev jõuad/tahad/viitsid kirjutada, hiljem on nii hea lugeda. mina unustan kõik ära ja vahel on täitsa kahju kohe. blogikirjutajat minust vist ikka ei saa aga pildiblogi peaksin siiski tegema:)

Kristiina ütles ...

Täitsa kadedaks teed kohe - nii palju teatrit :)
Mina ei jõua viimasel ajal enam kusagile. Pean ennast ruttu käsile võtma.
Aga "Börs ja börsitar" käis meil siin Tartus ja meeldis mullegi väga.

Danzumees ütles ...

Inxu :))) Nii tore, et oled Talveöö unenöo festivali ette võtnud. Mind ka huvitaksid vähemalt Berliner-id ja see Rootsi mees. Aga mul on selle Eestis käimisega ikka nii, et kui juba kord saab Eestisse, siis ahmin seda "Eesti kultuuri" nii mis jaksan ja need muu maailma asjad jätan Rootsis nautimiseks. See vajadus Eesti teatri ja muu sellise jaoks on millegipärast nii suur kui oled ära "kodust", et pigem siis juba vaatan ETV-d, kui midagi muud "Eesti asja" ei saa :))
Sellepärast jätan ka selle fantastilise festivali sellel aastal vahele. Mis sellest, et "neelud käivad" küll :)

Kungsträdgardeni metroojaam on tõesti eriline minu meelest ka. Ma ei tea, kas Sa kunagi Moskvas oled käinud? Mul jäi seal metroost mingi eriline mälestus. Eriti hommikuses inimestekäras ja eriti sügaval maa all, kus olid kõige imelisemad metroo-lambilühtrid ja maalid laes...aga jaama nime kahjuks ei mäleta :(
Reinuvader Rebast tahaks küll lastega minna vaatama kunagi...need on nii lahedad lood ja mulle see VKA lend meeldib, kes seal minu teada mängivad. Ehk kindlasti kui võimalus tekib lähen vaatama.
Brian Melvin-iga olen kursis ja tõesti sellisesse sombusesse novembriõhtusse sobib ehk selline mõnus rütm nagu valatud! Viib kuhugi kaugele...

Kristiina :))) Eks ta mul selliste konsentreeritud pakikestena on...et kui jälle Eesti saan, siis kohe teatrisse :) Passisin ka 1.novembril Linnateatri uutele tükkidele pileteid, aga see oli laupäev ning mul on maal tohutult aeglane internetiühendus ning muidugi jäin ilma mõlemast...nõõd ei teagi, mida jõulu aejal üldse saab näha...võibolla pean leppima kontserdi või paariga ja see on kõik...aga kui vähegi saad...Sa ju seal Tartu kandis kah, siis võta ette "Kogutud teosed". Minu meelest on seda nii hea vaadata ja pingsalt kaasa mõelda. Selline kammerlik kahe näitleja tükk....ma ei taha küll üles haipida, siis on pettuda kerge...aga need kaks naist näitlesid ka nii hästi kui mõelda, et Hilje Murel-il tegelikult sellist bravuurikat "materjali" nagu polnudki, vaid ta teeb karakteri ja rolli täiesti kohale, kuhu seda ehk nii lihtne polekski teha...ja Külliki Saldre jaoks on see ka nii sobiv roll. Tean, et üpris paljudele tema maneer ei istu...kuid selles tükis olen kuulnud, et ta meeldib ka neile, kellele ta tavaliselt ei meeldi. Mina olen tema täielik fän juba lapsepõlvest peale :)

Ja kas polnud Murel fantastiline ka Börsitaris!!!! Nii hea, et Draamateater rabas ta Vanemuiselt ära :) Ei tea muidugi mis seal taustal täpsemalt oli...

Kristiina ütles ...

Jah, Murel on tõesti fantastiline. Ja pole üldse hea, kui head näitlejad Vanemuisest ära lähevad :(
Aga minule meeldib Saldre ka juba ammu, nii et "Kogutud teosed" on plaanis igal juhul :)

inxu. ütles ...

kahjuks ma ei ole käinud moskvas:( aga olen suur metroofänn, olen seni näinud kahjuks vaid Helsingi, Londoni ja Stockholmi oma. helsingis on eriti ägedad rongid, just seestpoolt. kahjuks siis polnud kaamera kaasas, ei saanud pilti teha. Londoni omadest jäi meelde kõige rohkem just meeletu rahvamass, elutempo, anonüümsus ja see kui lihtne ja loogiline kõik oli.. ja loomulikult siiani kõrvuskõlav "mind the gap, please, mind the gap".
selleeest õnnestus mul näha ühel rootsireisil Kulturhusetis(mis on mu täielik lemmikkoht nr.2) fotonäitust maailma kõikidest metroodest, see oli fantastiline!
Reinuvader Rebane jättis eriti terava mälestuse minu tütrekese väiksele 4 a. sõbrale, kellele see oli elu esimene teatriskäik. tema sai küll teatripisikuga nakatatud:D minu tüdruk on juba 8, talle küll väga meeldis ja elas kaasa aga tahtis ka, et oleks olnud pikem. kokku kestis etendus napi tunni... nüüd peaks otsima talle välja looma muinasjuttude raamatu.

Danzumees ütles ...

Kristiina :)))
Vabandust...ma olin vist taktitu :))) Muidugi pole hea, et Vanemuisest häid näitlejaid ära rabatakse :))) Ma vaatasin "oma kännu otsast" ja Draamateater on mulle geograafiliselt palju lähemal....ja sellepärast selline kohatu lause... Ma oskan vahest olla nii enesekeskne :) Jään pikisilmi ootama Su blogist Sinu mõtteid "Kogutud teoste" kohta...

Inxu :)))
Kulturhusetis on tõesti tihti huvitavaid näituseid! Minu metroode "list" on natuke pikem, sest kunagi pidin töö pärast pool maailma läbi rändama ja kokkuhoiupoliitika pärast sõitsin tihti takso asemel metrooga, alati kus vüimalik... Aga ma pole otseselt metroodes seda miskit tundnud, mis tavaliste rongidega. Rongid on mulle küll juba lapsest peale mõjunud romantilisena...see "teel olemine" ja "ootamine" ja öösel rongis magamine ja ka rongide vaatamine...selles on nii palju sügavust ja fantaasiarikkust ja nagu öeldud...romantikat...
Aga ma jään seda "fotoblogi" ootama :)))