neljapäev, 27. november 2008

Sukai kurora (Sky Crawlers)

Sellel aastal linastus Stockholmi filmifestivalil tervelt 2 täispikka multifilmi ning kuna mõlemad on ka Oscar-i poolfinalistid, siis muidugi "pidin" ma need ära vaatama :) Siin on esimene, kohe kui jõuan, kirjutan ka teisest...

Sukai kurora ehk inglise keeles The Sky Crawlers, on jaapani anime-superstaari Mamoru Oshii viimane teos. Siiani on ta oma Ghost in the shell-iga kuulsust niitnud ümber maakera. Tegelikult lisati film viimasel hetkel festivali kavva ja müüdi ka kiiresti välja. Ootused olid kõrgel, arvestades mõne aasta tagust, Pöff-il nähtud Spirited away-d (võrdlus tundub tegelikult kuriteona siin kontekstis, aga mis teha)...kuid ootused-lootused said kõva vastulöögi, sest tegemist oli liiga aeglase ja vähese sisuga, "tüüpilise" aasia mõtiskleva filmi sarnase multikaga.

Filmis tegutsevad "killdrenid" (children/killer), kes on elavad relvad, kes kunagi täiskasvanuks ei saa. Kuigi inimesed neid vist "valmistavad". Seega on nad pandud sõdima...hävitajalennukitega. Nad ei suregi muud moodi...ainult kui keegi nad ära tapavad. Võiks arvata, et nad on ka tundetud, kuid ei. Armastus on ka selliste "tegelaste" vahel. Muidugi mõttena päris kandev, ehk näiteks üks tegelastest sai lapse, kes on täiesti tavaline inimene ning mõne aja pärast on oodata, et lapsest saab ju vanem kui tema ema...sest ema ei vanane. See ehk oligi selle filmi ainukeseks huvitavaks mõtteks minu jaoks. Kõik muu oli nii igav ja venitatud. Tegelikult oleks piisanudki ehk 10-15 minutist selle asemel, et kogu see asi üle kahe tunni pikaks venitada. Kuigi mõni manga ja sci-fi fän või vastavas vanuses laps/noor, kes näeb, et teised "lapsed" on nii ägedad (lendavad lennukitega ja suitsetavad jne) võib täiesti väriseda mõnutundest sellist asja vaadates, jättis see minu küll üpris külmaks.

Huvitav, et ühe peategelase häält tegi Babeliga oscarile kandideerinud Rinko Kikuchi ning üht teist tegelast Kill Billist tuttav "kaklejatüdruk Gogo Yubari" Chiaki Kuriyama. Unenöo-omane pilt oli ehk hea, kuid joonistatud tegelased ning taust oli kuidagi omavahel tugevas kontrastis ja see häiris. See on ka nii naljakas, et jaapanlased ennast selliste "suurte silmadega" tahavad kujutada...see on mind ju pikemat aega pannud mõtlema, et mis selle taga tegelikult on. Kuigi samas niimoodi saavad ka meie rassi poisid ha tüdrukud samastuda nende tegelastega lihtsamalt :)

Hinnang: 1+ (tõeliselt igav hakkas, kuigi paar mõtet oli filmis olemas ning need lennukite võitlused olid küll väga ehtsalt joonistatud. Mulle meeldiski film rohkem kui nad seal pilvede vahel lendasid. Tegelikult teise poole filmist ootasin, et millal see juba lõpeb. Aga eks sellistele filmidele on omad fännid)

Trailer:

Kommentaare ei ole: