teisipäev, 11. november 2008

5 keskmist ja keskmisest nõrgemat filmi

Kuna siin viimastel nädalatel olen hunniku filme vaadanud ning osalt neist on olnud sellise kahtlase väärtusega või lihtsalt minu jaoks mitte eriti olulised ega "mõjuvad", siis otsustasin neist siin ühes postituses koos, ainult mõne sõnaga rääkida. Et märk jääb maha aga aega "rohkem" ei raiska :)

Le Renard e l'enfant (Rebane ja laps) 2007
Režissör - Luc Jacquet
Selle filmi vaatamiseks oli kaks põhjust. Esiteks, kuna sellised loodusfilmid võivad olla väga mõjuvad ning ilusad ja teiseks, mees kes selle kirjutas ning tegi, on see sama mees, kes kirjutas ning tegi "Pingviinide marss" nimelise filmi. Ja La Marche de l'empereur oli ju nii ilus ning hinge minev film!

Rebase ja tüdruku film aga mäjus kuidagi ärritavalt. Ärritavalt peamiselt sellepärast, et see laps oli nii ebameeldiv, isekas ja rumal. Jah, ilus see film ju võis olla, aga see ilu ei korva seda tobedust. Lapsed vaatasid küll huviga pikalt, aga väsisid ikkagi enne lõppu ära. Kõige parem selle filmi juures oligidki need loodusvaated, kuid kuidagi võlt oli see kõik. Lapsel olid samad riided päevast päeva ja see oli ebloogiline. Huvitav fakt on minu meelest see, et "rebase" rollis näitlesid 10 eri rebast :)

Hinnang: 2 (Ei soovita...kuigi mõnele võiks ju meeldida ka...Ma nägin prantsuskeelset versiooni, aga ingliskeelses versioonis peaks jutustaja rollis olema Kate Winslet, võibolla see oleks väärtus omaette...kuid ega see prantslasest jutustaja-tädi seda filmi minu jaoks rikkunudki...looduskaadrid on muidugi ilusad, aga liiga tehislikud minu maitsele.)
Treiler:

----------

Hellboy II: The golden army (Hellboy 2: Kuldne armee) 2008
Režissör - Guillermo del Toro
Ma polekski seda filmi üldse vaadanud, kui mu 8 aastane poeg nagu uni poleks peale käinud, et vaatame, vaatame! Ja eks minu eelarvamused osutusidki kahjuks õigeks. Film ei meeldinud mulle üldse. Rootsi ajakirjandus andis sellele 5 tärni, Guillermo del Toro Paani labürint ning mõned vanad Hispaania õudukad on väga head, aga see koomiksilugu mahasaetud sarvedega Põrgupoisist oli minu jaoks nii igav, et pool filmi ma sõna otses mõttes magasin maha. Kui ma ärkasin ei saanud ka enam sisse kuigi ega seal nagu õiget lugu polnudki. Koletised olid ju küll vahvad ja efektid, make-up ning kunstnik olid kindlasti vinget tööd teinud, aga no sellised filmid minule ikka tavaliselt ei istu (kuigi erand kinnitab reeglit, sest selle aasta siiani võitmatu film on minu meelest The Dark Knight ning selle võiks ju žanri mõttes ehk liigitada samma patta?).

Minu meelest jäi originaalsusest puudu, sest kõik mõjus kui suur klišee. See venna-õe ehk paha-hea konflikt ning et kui ühele midagi juhtub siis juhtub ka teisele...see on ju varem juba tehtud. Kõik see lavastuslik pool oli kuidagi nõrk ning tehniline. Sellised tervenisti stuudioseintevahel tehtud filmid peavad mõjuma mingite püantide või õuduse või millegagi, aga see siin oli minu jaoks veel kehvem järg kehvale filmile... aga maitse asi.

Hinnang: 1 (mul oleks tõesti hakanud ajast kahju, kui mu 8 aastane poeg poleks sellest oma meelt saanud lahutatud. Kuigi mul on tunne, et ta ei saanud sellest vähesestki aru, milles mina sain. Just not my cup of tea.)
Treiler:


----------

Elegy (Eleegia) 2008
Režissör - Isabel Coixet
Näitlejad - Penélope Cruz, Ben Kingsley, Dennis Hopper, Patricia Clarkson, Peter Sarsgaard
Philip Roth -i raamatu alusel.
Kuigi näitlejad teevad head rollid ning sisulises mõttes ma arvan, et see film oli "mitte minu ealistele", siis miks mulle see film nii palju ei meeldinud kui ehk oleks pidanud meeldima on see, et vaatasin filmi pärast treileri nägemist. Treiler aga viitaks tugevalt justkui oleks tegemist põnevusfilmiga. Justkui kõige suurem dilemma seisneks selles, et Cruz-i tegelane petaks Kingsley tegelast ning selles seisneks trilleri elemente. Kui tegelikkuses pole film muud kui pesueht melodraama. Vähemalt nii tõlgendan seda mina. Võibolla minust poole vanemad inimesed peaksid seda põnevusfilmiks ning nende maailm on ju rohkem täis neid haiguslugusid ning kogemusi armumisest endast tunduvalt nooremasse inimesse. Minu jaoks olid need probleemid ja dilemmad võõrad ning ma millegipärast ei osanud ma nendesse sisse elada. Kaastunnet ka ei tekkitunud millegipärast, ma ei tea miks. Aga see vanamees oli kergelt hull minu jaoks ning naine ka kummaline.

Penelope Cruz on alates Johnny Depp-iga tehtud narkofilmist Blow üks mu suuri lemmikuid (hmmm, tegelikult vist juba Almodovari filmist Todo sobre mi madre) ja eriliselt hea on ta Woody Allen-i filmis Vicky Cristina Barcelona, kuid ka see roll tuleb tal ju hästi välja, aga sellest hoolimata ei suutnud ta minus kaastunnet äratada. Võibolla ma olen lihtsalt liiga külm, aga võibolla on põhjus ikkagi nendes alguses mainitud põhjustes.

Hinnang: 3 (polnud ka kehva film, aga minu meelest ka mitte hea film. Samas eriti sellised 50+ aastased või Ben Kingsley-ga sama vanad inimesed või sama "vanade hingedega" inimesed võivad saada sellest midagi, mida mina sealt ei leidnud. Kriitikud kiidavad küll taevani... Ei julge otseselt soovitada 30 aastastele ja noorematele kuid kes teab, võibolla ka mõnele nooremale võib see armastuse ja haiguse lugu mõjuda "ilusa" või erilisena. Muideks ka Clarkson ja Hopper teevad head rollid. Aga ka nende puhul ma tunnen, et mõni nendega samaeline oskaks rohkem tunda seda armastuse valu või kaastunnet Hopperi naist mängivale Deborah Harry -le. Mina ei osanud...pärast Danielle Steel-i ühe raamatu lugemist "Granny Dan" on sellise sisuga filmid, raamatud, teater või telesarjad minu jaoks parimal juhul keskmiset hinnangut väärt. Ja p.s. ärge laske ennast trailerist eksitada!)
Treiler:


----------

Burn after reading (Põletada pärast lugemist) 2008
Režissör - Ethan Coen, Joel Coen
Näitlejad - George Clooney, Frances McDormand, John Malkovich, Tilda Swinton, Brad Pitt, Richard Jenkins, J.K. Simmons
Oioi, milline staaride paraad. Ja kõik teevad, mis suudavad. Ikkagi vennad Coen-id ju režissörideks. Samad mehed kes särasid eelmisel aastal No Country for Old Men filmiga (mis minu jaoks ka Javier Bardem -i vapustavalt heast rollist hoolimata jäi ikkagi keskpäraseks, kuigi paremaks filmiks kui Burn after reading...) Nendest kõikidest näitlejatest võiks vabalt rääkida eraldi. Eriti nende nüansirikastest ja detailideni huvitavatest karakteritest. Kuid minu jaoks jäi särama ehk kõige rohkem John Malkovich, keda lihtsalt näeb nii harva suurel ekraanil. Kuigi ta roll oli selline raskemini vastu võetav. Hmmm, samas Brad Pitt oli ka vahva ja omapärane võrreldes tema tavaliste filmidega. Teised ehk teevad oma traditsiooniliselt head ja just nendele näitlejatele isepärased rollid.

Hinnang: 3 (selline vahva meelelahutus, kuid on varsti ununenud. Soovitan siis valida see film, kui mõelda ei viitsi ning midagi huvitavat kinos pole...ja ootuseid nende näitlejate ja tegijate pärast liiga kõrgeks ei aja, siis on söödav. muul juhul "unusta, enne kui seda vaatama lähed või unustad kohe kui selle näinud oled.)
Treiler:


----------


Angel 2008
Režissör - Colin Nutley
Näitlejad - Helena Bergström, Rolf Lassgård

Rootsi film, kus tegijate kamp üks mu lemmikumaid! IMDB keskmine hinne 2,9 on selge ülekohtu. Kuigi kahtlemata on see nende tegijate kõige kehvem film, mis minu silme ette sattunud :) Lugu sellest kuidas ühe kuulsa naislaulja täht hakkab kustuma ning samas on ta selline keskeakriisi põdev, laulmisest ehk ka väsinud naisterahvas, keda ümbritsevad inimesed enam ei köida ega ka muusika tegemises pole seda särtsu enam sees. Koos mehega plaanitakse lavastada surm, just sobivalt pärast uue plaadi sisse-laulmist. Ehk see toob vana populaarsuse tagasi ning annab ka kogu elule maitset juurde. Muidugi tuleb kõik see pettus välja, kuigi alles pärast plaadi suurt populaarsust. Ja siis on vaja vaadata tegelikkusele vastu... kuidas inimesed suhtusid naise surma, kes keda ära kasutas ja muidugi milleni film välja jõuab.

Ok, suur viga on see, et enamvähem kõik on etteaimatav ja klišee. Idee on ju hea, kuid mul on selline tunne, et seda on ka varem kasutatud...eriti mingites telefilmides. Bergström ja Lassgård teevad oma tavapäraselt head rollid ja rootsi film-i mul on kerge siseneda. Nad lihtsalt on tihti sellised "mõnusad". Inglasest režissör-i Colin Nutley eelnevatest filmides (ka koos oma abikaasa Bergström-iga tehtud) on üks mu läbi aegade kõige lemmikumaid filme Under solen. Ja tänu sellele filmile annan andeks ka sellised keskpärasused...

Hinnang: 3 (keskpärane, aga Rootsi filmide austajatele ikkagi "must-see-film". Teistele ei julge soovitada.)
"Hoiatav" :) Treiler:

Kommentaare ei ole: