Vilnius 10. juuni 2009

Vilniuses on suvi! Aaaaah kui mõnus oli just äsja, kohaliku aja järgi 1:30 öösel vanalinnast jalutamast tulla. Särgikäised üles kääritud, mahe briis puhumas näkku jõge ületades. Lausa kadedaks teeb, et miks Leedukad saavad nautida sellist ilma, kui kodus ootab vihm ja jahedus.

Saabusin juba hommikul. Seminar. Töö. Pärast seminari 15 välkkohtumist. Selline tormamine, ühe ja sama asja innukalt üle rääkimine 15-le erinevast riigist ja erineva taustaga inimesele. Aga kui seda teha niimoodi hullu kiirusega ja iga kord üritades innustuda nagu räägiks seda kõike just sellele inimesele, kes on parajasti vestluspartneriks, siis tegelikult läks väga libedalt. Üks tähtis hallipäine Briti härra ütles, et see oli lausa parim kõikidest päeva jooksul tehtud välk-kohtumistest. Igatahes sai huvi genereeritud nendes, kellest võis juba arvata enne kogu üritust, et see huvi võiks olemas olla.... aga nüüd eksisin juba oma töömaastikule, kuigi hoidun siin blogis nendest teemades kõrvale.

Igatahes kell 18 oli viimane kohtumine ja pärast seda koitis vaba aeg! Teised läksid sööma, aga mina oma dieediga muidugi mitte. Olin ka jõudnud kõikide "olulisematega" juba rääkida oma olulisima jutu ära ning sellepärast võtsin vabaduse tasuta söögist loobuda. Põrutasin hoopis Vilniuse kuuma õhtusse.

Esimene peatus - kaubamaja. Siin on mingi uus, ülisuur "Panorama" - 3 korrust, pungil erinevaid poekesi. Kõik üpris inimtühjad. Teel sinna (muidugi kõndisin ma kogu päeva ainult jala, välja arvatud takso lennujaamast Reval Hotel Lietuvasse. Samme tuli muideks terve päeva peale kokku 18485, mis on mu tavalisest päevast umbes 3500 sammu rohkem. Oleks siin kaal, oleks päris lahe homme kaalule astuda. Kohe varsti peaksin saama 40-nda kilo alla võetud! Hommikul kodus kaaludes oli selleni veel 2 kilo jäänud)...huhh nii pikk sulutäide tuli, et pean alustama lauset otsast peale :) Ehk siis teel sinna kaubamajja helistasin koju lastele. Neil oli täna selle klassi viimane koolipäev. Ja neil oli kõik ülihästi läinud. Mu vanim, ehk siis 7.klassi lõpetanud tibu oli teeninud 100 krooni! Nimelt oli ta klassis õppe-edukuselt kõige parim! Oioioioi kui uhke ma olen! Ja nii lahe kooli poolt seda tunnustada! Lapsel endal ka kindlasti palju indu edasi pingutamiseks. Paar teist last olid ka auhinnaraha saanud - kõige paremini käituv laps ja ma ei teagi mille eesti siis veel... Igatahes "õppeedukuse" üle sellist tunnustust saada - ta ju siis nagu isa jälgedes (ma omal ajal lõpetasin ülikooli kursuse parimana...ok, pingutasin ka tavakoolis vist keskmisest enam :)).

Muidugi pidin oma rahakotti tublisti selliste uudiste peale tühjendama. Tellimuseks esitati tütre poolt "mingit kommi" ja poisi poolt "mingi asi". Täpselt sellised nad mõlemad oma loomult mul ju ongi (kõige pisem on emaga Eestis). Ok, nüüd eksin juba oma pereblogi maastikule... ja sellest ma enam siin blogis ju ei kirjuta.... Ehk siis sellest kõigest pereblogis täpsemalt...

Igatahes pärast poodlemist, võtsin ette kinno kõndimise (aaaah, kuidas ma armastan kõndida! Eriti sellise ilmaga, ma oleksingi ainult õues ja liikumises... ja uues kaalus on energiat ka üleloomulikult palju!) Jõudsin kohale viimaseks seansiks. Ja kuna kell 22 algas ainult 2 filmi veel, ja Terminaatori 4.osa on mul juba nähtud, siis "pidin" valima "Ghosts of the girlfriends past", mis osutus omamoodi täiesti tobedaks, kuid kohati tundemeeli puudutavaks. Ehk siis tegelikult ma ei soovita seda filmi vaadata, aga sellest ehk kunagi lähiajal veel täpsemalt.

Pärast kino jalutasin vanalinna. Ilm oli ju endiselt soe ja ilus. Mis siis sellest et päike enam ei paistnud. Vanalinna kirikud olid nii kummituslikult valgustatud. Inimesed suuremas osas juba magasid. Aknad pimedad, paljudel ka aknad avatud. Vilniuse kesklinnas on üks suur supermarket - 24 tundi avatud (miks Tallinnas või Stockholmis sellist pole?). Muidugi pidin veel sinnagi sisse astuma. Ja muidugi leidsin sealt veel Leedu-kraami, mida Eestist ega mujalt ei saa. Ja muidugi rändas see minuga kaasa...

Tagasi hotelli kõndides sattusin sellisele pikemale tänavalõigule, mis oli täiesti pime. Pemedus ja vaikus. Tegelikult olid tänavad üldse väga tühjad, kogu pika tee hotelli ei kõndinud mulle ühtki hingelist vastu. Ühest nurgabaarist kostus muusikat - Depeche mode või oli see mõni nende kloonidest. Baari ees oli suured motikad. Oleksin ehk isegi sisse astunud, huvi pärast...aga mul ju ikka see va dieet...ja uusaastalubadus, millest siiani kinni hoian... Ühel hetkel kõndisin mingite väikeste mägede vahel - kesklinnas. Ja seal kasvas hein! Kusjuures päris kõrge hein! Nii naljakas - Euroopa pealinnas. See on minu meelest natuke isegi eksootiline. Tegelikult on siin minu meelest üldse natuke "teistmoodi". Inimesed, suhtumised, olemised, kõik on kuidagi nihkes... Armsalt nihkes. Igatahes tahaks perega suvel võtta ühe autosõidu siia uuesti ning nautida ka päevasel ajal midagi - turistlemist teha ja lihtsalt olla.

Ma ei saa märkimata jätta, et mul on siin Vilniuses natuke sama tunne nagu Tallinnas umbes 15 aastat tagasi. Ometi mitmed asjad on ka sama kaugel oma arenguga, on siiski naljakas, et kesklinnas on suured monstrummajad tühjad. Ma mõtlen need on nagu lammutamisel või ootavad uuesti ülesehitamist. Naljakas on ka see, et pizza on Leedu keeles Pica. Ja aitäha ačiu...nagu atšihh leebe vorm :)))

Hotellis ootas ees tühi sviit. Kuna hotellitoad olid ülebookitud, tehti meile upgrade. Ehk siis sama raha eest tavalise kahese asemel luksust juurde. Jagan tuba oma Kiievi kolleegiga, kes on muideks üllatavalt vahva ja väga tubli. Natuke teistmoodi, aga igati positiivses mõttes! Kui ma nüüd öösel saabusin, siis teda polnudki veel. Pidin talle helistama kui jõuan, aga ta ei võtnud telefoni vastu. Mina igatahes ronin nüüd põhku... Homme jätkub kohtumiste maraton ja õhtuks peaks juba koju jõudma. Stockholmis on homme õhtul ka üks kontsert - NRJ in the Park. Üles astuvad Milow, Dead by april, Janet, Flipsyde ja Zelmerlöw. Tegelikult mingid tegelased veel, aga mina lähen neid viit peamiselt vaatama. Eriti Dead by April-it (Rootsi enda bänd). "Losing you" on üks viimase aja parimaid rock-lugusid minu meelest. Ja bänd ise, üks selle aasta "leidudest". Sellest laulust on 2 versiooni- karjumisega ja karjumiseta...siin esimene neist, raadios lastakse söögi alla ja söögi peale seda karjumiseta versiooni: