4 tunni pärast tullakse mulle taksoga järele. Sõidame lennujaama ja sealt edasi Ameerikasse. Täna ei saa loomulikult und. Oleme naisega rääkinud 3 tundi elust ja armastusest. Kui õnnelik ma olen, et me leidsime teineteist. Aasta siis oli 1993, Rock Summer... kuigi läks veel aasta ja veel natuke, kui asjast asja sai... Sellest saab sügisel juba 16 aastat. Harva juhtub ju nii kui hingesugulased kokku saavad. Tema on minu selgroog ja ma loodan, et mina tema oma ka. Tahaks nii paljusid asju siia üles kirjutada, millest me just vestlesime, aga ma kardan, et see oleks justkui tema reetmine. Need mõtted kuuluvad ju ainult minule ja temale. Ja see on nii hea.
Jagada võiksin hoopis mõnda hetke lastega. Nimelt küsis naine poisi käest, et kas too mäletab, kus ta nägi esimest korda oma väikest õde? Poiss vastas selle peale: "Muidugi. Ma mäletan neid kõige armsamaid asju!"
Kuid see sama väike õde küsib kõige kohta üle: Tõesti?
Lisaks meeldib talle, et teda kutsutakse Printsessiks. Ja siis kui endale mingi uue riidehilbu või ema riided selga ajab, siis teatab: "Ma näen nii šeff välja!"... (ta on 3 aastane :))
Üks tema lemmiksõnadest on: vist. Mõnikord kasutab neid koos: Tõesti vist :)
Täna kui me poes koos käisime ja ootasime, kuni ema kraamiga autosse tagasi tuli ja mina sellel ajal tüdrukut lõbustasin nii nagu oskasin - ühel hetkel mõttes teda pikalt vaatama jäin, ütles ta: "Ära vaata mind, see on nii tüütu!" :)
Aga enne magama minemist, puges ta minu kõrvale, pani oma pisikese käe üle minu kaela ja ütles: "Issi, sa oled nii nunnu!" :)))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar