Jan Kaus on kirjutanud ühe pisikese portsu lühikesi, alla leheküljepikkuseid pildikesi maailmast, kohtadest, elust ja inimestest. "Miniatuurid", nagu raamatu pealkirigi ütleb. Miniatuurid on jagatud sisu järgi ühiste üldpealkirjade alla: "Linnad", "Muuseumid", "Ekraanid", "Minu inimesed" ja "Eesti". Ees ja nende peatükkide vahepeal on väiksed vaheklipid, mis kujutavad kirjaniku enda elu ja tema luuleõhtu külastuse mõtteid ja tähelepanekuid.Kaus on päris originaalne ja eriilmeline erinevates raamatu osades. Näiteks esimeses osas, ehk "Linnad"-es pole otseselt sisu avavaid pealkirju ning lood ise toimivad sellepärast kui mõistatused. Ehk Kaus kirjeldab linnaga seonduvat oma vaatevinklist ja lugejal on päris lahe sellepõhjal aimata ning omaenda seostest esile manada see linn, mida ilmselt kirjanik mõtleb. Tuleb öelda, et peaaegu kõik olid üsna lihtsalt ka ära arvatavad, eriti kuna esimese tähe linna nimest annab kirjanik ette, kuid näiteks viimase, G-tähega linna kohta päris kindlalt öelda ei julgeks. Sama hästi sobiks Göteborg kui ka Glasgow või Genf ja mitu muudki... Kus need va hotdogid nii maitsvad on? Siin Stockhomis ju ka... aga Stockholmist räägib Kaus sellele pühendatud miniatuuris midagi muud :)
Suurem osa nendest lühilugudest on natuke luulelised. Isegi kui puuduvad riimid ja teisedki luule tunnused, on neis siiski aimata mingit luulelisust. Võibolla need miniatuurid ongi mõeldud luuletustena, ainult et proosa vormis kirjutatud. Natuke samalaadset tunnet olen viimasel ajal tihti kogenud (näiteks Põldmäe "Kirjad pääsukestele").
Minule meeldivad sellised stilistikaga mängimised. Kuid lühivorm peab olema terav ja see peab toimima. Kui see ei toimi, siis muutuks raamat liiga killustatuks, justnagu prahiks. Kuid Kausil on terviklikkus samuti ülene ning mõnus ongi, et need lood küll haakuvad, ehk siduvaks elemendiks on kirjanik ja tema elu ning tähelepanekud kuid samas on sellevõrra erinevad, et on selgepiiriliselt lugude kogumik ja huvi lugemist püsib üleval kerge vaevaga kuni lõpuni. Terve raamat ongi rohkem selline natuke üle tunni - kättevõtmise asi. Iseaasi muidugi kui läbi on vaja mingeid kohti nendest juttudest lugemise vahele mõelda.
Üks stiilinäide sellest "luulelisusest" on ülpealkirja alt "Eesti", peakirjaga "Tallinn-Väike" - kellel Tallinlasel poleks oma tundekogum seoses selle kohaga? Minu jaoks pole see kant Tallinnas kunagi erilist rolli mänginud, kuid ometi tekib mul teatud tunne, kui mõtlen sellele kohale (eriti selle raudteejaama ümbrusele). Siin aga Kaus-i "tundepilt":
Unenägudes on seal olemas kõik raamatud, mida toona sai igatsetud. Nüüd elab sealkandis naine, keda noorest peast armastati. Ärgates meenub huvitav kinnisvara - majad, mida juba vuntsitakse; majad, mis ikka veel süttivad. Oma unedes on mees korraga väike laps, ninasõõrmetes tagasi keldri lõhn - segu idanevatest kartulitest, roostes torudest, suusamäärdest, näärideks ehitud jõulude ootusest. Vabaduse punktiks kukkus maja ette pomm. Oma unedes piilub poiss üles ja näeb aknal naist lapsega. Nende ümber kasvavad tähisöö ja lumi.
Minule näiteks avaldas kõige rohkem mõju loo algus, kus oli kujutluspilt "kõikidest raamatutest", keskpaik - keldrilõhnad ja "jõulude ootuse" tunne ning lõpp, mis mõjub eriliselt luulelisena - justkui tähisöö ja lumi "kasvaks" nende inimeste ümber :) "Naine, keda noorest peast armastati", on ütlusena juba tuttav kusagilt mujalt, kuid sobib siia ju kui valatult. Ka Do-Re-Mi kombinatsiooni on muusikas kasutatud korduvalt ja kasutatakse kindlasti ka tulevikus. Selles suhtes ma ei näe põhjuseid, miks ei võiks juba varasemast tuttavaid lausekõlkse sobivas kohas ära kasutada.
Kuid kõik need lood loovadki selliseid teatud tundeid, mis on seotud mingi fragmendiga omaenda elust. Justkui niidistik elu sidustest maailmaga. Usun, et igaüks leiab siit kindlasti oma äratundmisrõõmud või avastused, et ka nii või naa võib mingi koha või asjaga seonduvalt tunda või mõelda. Või nii või naa tunnen isegi, nagu kirjanik kirjeldab.
Hinnang: 4 (Lugesin selle Woolfi Orlandole otsa ning hämmastusin, et andis lugeda küll. Orlando kirjanduslik tase lihtsalt oli nii kõrge, et kartsin kaljukindlat pettumust mistahes raamatu lugemisel pärast sellist teksti. Kuid Kaus-i Miniatuurid üllatasid mind tõesti. Lihtne ja kiire lugemine. Vahva mõistada, vahva kaasa kõndida ja ringi vaadata nii maailmas, Tallinnas kui ka lihtsalt inimesi. Minu jaoks oli see meelelahutus. Tasemel meelelahutus :))
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar