1.Lemmik-toit? Jõulude ajal keedetud kartul, sült ja äädikas, muidu itaalia toidud.
2.Lemmik-jook? Veriapelsini Festis
3.Lemmik-meelelahutus? Teater/Kirjandus/Internet/TV
4.Lemmik-raamat? Meister ja Margarita
5.Lemmik-kirjanik? Jonas Gardell
6.Lemmik-teater? Linnateater
7.Lemmik-teatrietendus teatris/teles? Malvius "Ämbliknaise suudlus"/Kilgas "Rudolf ja Irma" (miks ka mitte Nüganeni "Karin.Indek.Tõde ja õigus.4.osa" või Šapiro "Isad ja pojad" ning teles Šapiro "Kes kardab Virginia Woolfi?" või Kilgase "Kala neljale")
8.Lemmik-telekanal? ETV
9.Lemmik-Eesti telesaade/telesari? Teatriõhtu/Ohtlik lend
10.Lemmik-kauplus? Apollo
11.Lemmik-värv? Päikseloojangu oranž
12.Lemmik-päev? Laupäev
13.Lemmik-aastaaeg? Suvi
14.Lemmik-Eesti meesnäitleja? Jüri Krjukov/Heino Mandri/Aarne Üksküla/Priit Võigemast
15.Lemmik-Eesti naisnäitleja? Hilja Varem/Ita Ever/Ines Aru/Hele Kõre/Anu Lamp
16.Lemmik-riik? Eesti
17.Lemmik-reis? Kanada-Vancouver
18.Lemmik-loom? Panda/Tiiger
19.Lemmik-film? Basic instinct/Titanic/Siin me oleme
20.Lemmik-õpetaja? ikka see kõige esimene I.Naurits
21.Lemmik-internetilehekülg? www.google.com(kui lemmik on see, mida kõige rohkem kasutan)
22.Lemmik-vanus? 22
23.Lemmik-CD? Madonna-Like a prayer
24.Lemmik-kontsert? Maian Kärmas-Tuigutuled
25.Lemmik-liiklusvahend? Rong
26.Lemmik-linn? Tallinn
27.Lemmik-lavastaja? Elmo Nüganen
28.Lemmik-kunstnik? August Strindberg
29.Lemmik-luuletaja? Doris Kareva
30.Lemmik-riideese? Nahktagi (mida mul enam ei ole)
31.Lemmik-tuba? Magamistuba
32.Lemmik-ajakiri? Empire
33.Lemmik-raamatutõlk? Anne Lange
34.Lemmik-režissör? Ingmar Bergman/Roman Polanski
35.Lemmik-näitekirjanik? Martin McDonagh
36.Lemmik-lastekirjanik? Astrid Lindgren
37.Lemmik-välismaa meesnäitleja? Johnny Depp/Jack Nicholson
38.Lemmik-välismaa naisnäitleja? Meryl Streep/Kate Winslet/Nicole Kidman
39.Lemmik-välismaine telesaade? Oscarite jagamine
40.Lemmik-laulja? Madonna
41.Lemmik-laul? Frozen
42.Lemmik-kellaaeg? 19.00 kandis
43.Lemmik-amet? Kirjanik
44.Lemmik-taim? Hernes
45.Lemmik-unepeletaja? Reality-sarjad
46.Lemmik-reality sari? So You think You can dance (USA versioon)
47.Lemmik-lõhnaõli? Armani Mania/Dior Fahrenheit
48.Lemmik-mälestus? Laste sünnid
49.Lemmik-trenn? Tantsimine
50.Lemmik-inimene? K.
Pagan, nüüd tuli uni, vaja magama minna...hakkasingi siin juba segast ajama...kas sellist hetke-pildistamist ongi vaja...ah, vast ikka...võibolla kunagi jätkan...kell on kohe 3 öösel...Head ööd!
-----------
Kohad kus on mitu nime...need on lisatud järgneval hommikul... mõne aja pärast võiks uuesti teha...siis näeb kuivõrd palju aeg muudab eelistusi...muidugi pidevalt loen ju uusi raamatuid ja näen uusi lavastusi jne...
Igatahes on kokkuvõttes tegemist ühe vahekokkuvõttega...nimelt 02.10.2008.
18 kommentaari:
Hull:))) Selline top-nimekiri:))) Ma ei suudaks siiski sedasi esimest igalt alalt kirja panna. Nii palju on erinevaid lemmikuid... kirjanike, raamatute, muusika, mälestuste jms osas. Ja Tallinn ei oleks mu lemmiklinn vist kuidagi...
Jah...ma tean...hull mis hull :) Ma ei tea, mis mul öösel siise läks. Und ei tulnud ja selline tobe mõte tuli :)
Aga mõned asjad olen enda jaoks ära mõelnud küll...aga mõnede asjadega on vastavalt tujule ja hetkele...eile õhtul oli siis selline hetk :) Aga "peaaegu kõik" vastused vastavad ka veel täna tõele :)
Tallinna-lembus on ilmselgest koduigatsusest tingitud ;) Muidu London-is näiteks on ju alati jube palju teha ning ilu mõttes ehk Vancouver või Pariis, Amsterdam oli päris omapärane... Aga oma kodune, pisike Tallinn on praegusel hetkel kuidagi eriti "armas ja nunnu".
Pigem ma mõtlen, et ma ei saaks panna lemmiklavastust (näiteks) - väga on meeldinud mitmed. Kõik omamoodi tugevad. Mesimees või Williamile või Helesinine vagun või Lõõmav pimedus. Ja raamatud - Meister ja Margariita, aga ka Doktor Živago, Salinger. Ja mõnes teises mõttes kasvõi hiljuti loetud Amanni raamat Walserist. Et kuidas on võimalik üks nii selgelt välja kristalliseerida? Mälestuste mõttes ka - laste sünd on peen värk. Aga on ka muid, romantilisi või looduselamusi, mis omas klassis täiesti konkureerivad. Et kuidas sa siiski oskad sedasi - välja tuua?
Jah, Tallinnas ma saan aru. Sinu puhul nt.
:))))
Need "lemmikud" olid just sellel hetkel nii...praegu ma näiteks mõtlen, et mu lemmiklavastus on hoopis Šapiro "Kes kardab Virginia Woolfi?" või "Isad ja pojad" või hoopis Malviuse "Ämbliknaise suudlus"....hmmm...tegelikult see ongi "Ämbliknaise suudlus"...ma pean selle ära vahetama!!!
Raamatutega on küll nii, et Meister ja Margarita oli midagi nii erilist...lisaks see, et ma käisin Bulgakovi sünnikodus ja see tänav seal kiriku all oli muljetavaldav, ma tundsin oma naha all, kus kohast tal see tekst tuli (seda tunnet on kummaline seletada)... sellest raamatust on minu jaoks saanud midagi muud kui lihtsalt raamat...aga mõnikord ma küll mõtlen, et hoopis Jonas Gardelli Koomiku lapsepõlv või hoopis Arthur Goldeni Geiša memuaarid, vahest mõtlen, et kogu see Tammsaare Tõe ja õiguse saaga kokku oli ju võimas...või siis Kivirähk ja tema Rehepapp...see oli ju vapustav elamus ja näiteks selle aasta lemmikraamat Steinbeck-i "Me tusameele talv" pole veel ju oma "kohale" loksunud" ja värsketest raamatutest Leelo Tungal ja tema "Seltismees laps" oli väga tugevaid emotsioone tekitanud raamat :)
Aga mälestuste mõttes on hetkel "laste sünnid" need kõige kõige rohkem mind mõjutanud ja üksikasjalikult meelde jäänud...aga muidugi on ka teisi...mis mõnel teisel hetkel esile tulevad ja siis tunduvad need kõige olulisemad... võibolla saab kunagi näiteks "Rootsis elamine" selleks eredaimaks mälestuseks :)
See on ikka just nimelt hetkest kinni...
Vahest on ju näiteks raamatud ja kirjandus see kõige lemmikum meelelahutus...eriti kui olen käinud teatris 10 päeva järjest...
Kõige raskem oli mõelda üht Eesti naisnäitlejat...praegu ma ikka mõtlen, et läbi aja on see ikkagi Ita Ever või Ines Aru...aga praegusel "hetkel" on see ehk hoopis Hele Kõre või Evelin Pang või hoopis Anu Lamp...
Natuke sama on välismaise meesnäitlejaga...see kõige kõige on ehk hoopis Jack Nicholson...aga lõppude lõpuks pole ma neist kedagi live-s näinud...
Uhhh ja lemmikfilm...Basic Instinct või Titanic või hoopis mõni vana hea Eesti film...tihti ma mõtlen, et mu lemmikfilm on hoopis Moulin Rouge või mõni viies, kuues...
Paljud mis siin nimistus on, on mingis mõttes ajaga kulunud oma kohtadele. Aga paljud on ka sellised meeleolu ja muudest teguritest mõjutatud "lemmikud"...või siis ka näiteks sellest, et ma "kodus" ei ole :)))
Kuigi üldse mõttena...siis pean tunnistama, et ma juba pisikesest poisist peale olen kõike edetabelitesse toppinud ja minu jaoks on alati olnud üpris lihtne oma eelistusi välja tuua. Ma ei tea mis kiiks see on...aga see on mul olemas :)
Ei, mu arust võiks sust tõesti artikli kirjutada - "Mees, kes teeb edetabeleid". See on ikka samm edasi Hornby raamatust mu arust. Umbes sedasi, et sul on kolm last - milline on lemmik:)? Et kas on parimatest võimalik veel parim valida. S.t. et valiku teed ju nendest, kes meeldivad (lauljad, tantsijad, kirjanikud jne jne), kes ON niigi sinu arust paremad kui teised (=nagu su lapsed on mingil täiesti arusaamatul põhjusel sinu arvates paremad kui minu omad:)).
Aga see ei tähenda muidugi, et see minu arvamus peaks sind järgmise edetabeli sisselöömisel mõtlema panema, et kas toksida või mitte. Kirjuta ikka edetabeleid edasi:) Siis saab keegi sinust pesooniloo kirjutada. (Kui kuskil juba pole kirjutatud muidugi, ma ei tea ju tegelt, kes sa oled).
Ma saaks tegelikult aru, kui ma paneks kirja selles suhtes lemmikud, et millele ma hetkel rohkem mõtlen või millised asjad on viimasel ajal tõesti head olnud... (Hetke absoluutne lemmik on mul Ruja, kuna sain just videolt üle vaadata ja nüüd muud jälle ei tee, kui kuulan, laulan, tantsin ja vaatan.) Et raamat, mis viimasel ajal on muljet avaldanud, muusika, mida viimasel ajal muudkui kuulan jne.
Ah, mis ma jahun. Lihtsalt proovin kuidagi edetabelite mõtet kohandada enda loogikaga:)
:))) Laste kohta küll edetabelit ei koosta...need on kõik number ühed!!!
Ja kindlasti armsamad kui kellegi teise omad :))) Nagu Sinule Sinu omad, ma olen kindel:)
Aga need ongi need "HETKE" -l (nagu postituse pealkirjas kirjas)tunduvad lemmikud...homme on juba päris mitu tükki vahetunud...juba ma liitsingi sinna mõningad nimed juurde...ma ju kirjutasin ja mõtlesin neid eile kella 2-3 ajal öösel, võibolla ei tulnudki kõik "õiged" meelde :)
Aga nii vahva oli teada saada, et Sinule meeldis "Lõõmav pimedus". Minule see absoluutselt mõju ei avaldanud. Olin tsipa pettunud isegi... samas Mesimees ja Helesinine vagun meeldisid küll väga ja Williamile on mul lindi peal, aga ma pole seda veel jõudnud vaadata...kuigi lindilt vaadates ja ise lavalt nähes...neid ei annagi võrrelda...aga tabelisse toppima olen neid sellegipoolest võimeline :) Ja mulle meeldib hirmsasti lugeda ja võrrelda teiste arvamusi enda omadega. Edetabelid lihtsalt annavad selleks konkreetsema võimaluse.
See on hea küsimus küll, et kas parimatest on võimalik parim välja valida...kahtlemata alati ei ole...mõnikord on 2-3 võibolla isegi 4-5 parimat (kuigi tavaliselt mitte rohkem) ja neil ei ole millegi põhjal võimalik vahet teha...isegi minusugusel friigil :)
Aga neid asju või teemasid on minu jaoks ikka üpris vähe...ikka on mingi film mida hetkel teistele eelistan või näiteks 3 teatritükki...ma kujutan ette, et kui nad etenduksid samal ajal, siis millist ma läheksin uuesti vaatama, millist näitlejat teatrikavast kõige rohkem loodan/tahan leida jne...
Eks mingid nõksud on ikka olemas mille alusel eelistuste järgi neid ritta seada... Aga ma pean ikka veelkord rõhutama, et tegemist on HETKE eelistustega. Nagu Sinulgi "hetkel" tundub Ruja see üle kõige :)
Mu naine ka ei suuda niimoodi asju edetabelisse toppida. Kui ma mõnikord palun, siis ta keeldub, sest lihtsalt ei suuda...eks me kõik oleme erinevad ja see ongi vahva! Võibolla mu maailm on lihtsalt liiga must-valge selle koha pealt? Ma ei tea, milles on asi...või on mul lihtsalt see lapsepõlvest tabelite koostamise ja paremusjärjestuste ning igasuguste võistluse pidamine ja osalemine kuidagi erilise pitseri ajju vajutanud :) Näiteks minu jaoks oli oluline lõpetada ülikool oma kursuse parimana. Mäletan, et ma teadlikult töötasin selle nimel. Aga see on minu kiiks. Kindlasti on neid mul veel, aga see on küll vist kõige suurem :) "Lemmik-kiiks" :)))
Ja otse loomulikult ei taha ma kunagi sellega kedagi solvata ega teistele oma arvamust peale pressida (kuigi võibolla natuke peale pressida tahaks küll, sest vahest on mõni asi nii hea, et tahaks, et kõik saaksid selle naudingu osaliseks!!). Igal ühel on alati õigus oma arvamusele ja mina küll kedagi hukka ei mõista nende maitse või eelistuste pärast! Aga samas hingesugulased leiab selle kaudu küll üles (ega kellegi eelistused ei kattu kunagi 100%, aga umbes - näiteks kes loeb raamatuid ja käib teatris, kes kuulab klassikalist muusikat või on hoopis teistsuguste eluvaadetega, näiteks kes uurib automootoreid või ei ole üldse huvitatud mingist pereelust või mõni on ju selline, kelle jaoks spordivõistluste jälgimine on kõik...) ja samuti keegi võib mu silmad avada mingi sellise kandi pealt, mida ise pole osanud või märganud tänu oma "lemmikute"...aga huvitav on teada saada, mis teistele meeldib. Niimoodi võib leida enda jaoks samuti uusi lemmikuid ja imestada, miks kellelegi mõni asi meeldis või ei meeldinud :)
Nii lahe on olnud sellel teemal Sinuga mõtteid vahetada...kuna mu naine ka seda alati imestab (nüüdseks on ta küll sellega juba harjunud, ma loodan :)))), siis ma saan aru, miks ja kuidas mõned inimesed ei suuda ise tabeleid koostada või ei suuda mõista kellegi vajadust või oskust või tahet edetabeleid koostada :)
Aga artikleid on minust kirjutatud varem küll ja küll, ainult et massidele ikka huvitavamatel teemadel (seoses laulmise, tantsimise või hoopis tööga või ka näiteks Eestiga)... see tabelite värk on lõppude lõpuks väga tilluke osa minust ja üldse mitte nii oluline. Ma võin vabalt iga kell lõpetada nende koostamised... Eks nad ole nagu muugi elus...vahest on viitsimist, vahest pakub see midagi...aga mida vanemaks saan, seda mõtetumaks need muutuvad :)
Näiteks olen ma üles kirjutanud alates 1998-st aastast kõik filmid, teatritükid, raamatud, mida ma näinud/lugenud olen.
Ja alati mitte edetabelite vormis vaid lihtsalt nimistutena koos mõninga meenutada aitava sõnaga vms. Samas jälgin ma igasuguste riikide filmide edetabeleid, et välja leida enda jaoks huvitavad, mida varem või hiljem vaadata või siis raamatumüügitabelid (www.publishersweekly.com) või Braodway vaadatuimad tükid (www.playbill.com) ja samuti loen, mida teised inimesed arvavad teatritükkidest/raamatutest, et saada aimu, kas minule meeldib või mitte. Siis on ju ka hea kohe uskuda, kui see või teine inimene on sarnane oma "lemmikutega" (näiteks need kes palju teatris käivad või need kes aastas paar kolm korda...sellest võib kohe teha omad järeldused, keda rohkem uskuda) või kui massidele miski peale läheb (näiteks kui mõnda teatritükki ainult kiidetakse ja mitmetest eri kohtades).
Uhh...nüüd läks küll pikale...see teema on lihtsalt minu jaoks ülihuvitav...sest ma ei oska ise ka ennast selle koha pealt tõlgendada, ega iseendas sellest aru saada :) See lihtsalt on nii...aga ületähtsustama ka seda tegelikult ei peaks :) Maha salata ka seda ei ole mõtet. See on osa minu loomusest...selline ma olen - meeldigu see teistele või mitte :)
Samas mu "lemmik-uhkustamisteema" on see, et ma saan hakkama ja suudan lugeda/suhelda seitsmes keeles. See räägib minust ehk palju rohkem :)
Jah, olen kõigega nõus. Kindlasti on see edetabelite koostamise oskus ka parajalt vajalik. Eriti imestan, kuidas sa suudad veel teiste edetabelitega kursis olla, kõik teatrietendused ära vaadata ja palju raamatuid lugeda. Lisaks see tohutu hulk telesaateid, mis sa suudad ära vaadata. Olen siin mõistatanud ja mõistatanud, aga mulle tundub, et olen võib-olla Su isiku nüüd ära arvanud:))) Kuigi eeltoodu valguses võiks arvata, et kunst (teater-muusika-kino) peaks olema su põhitöö ja sellega siis ei klapi...
Hetke-edetabeli mõttes tundus mõni asi selline püsivam (kasvõi Meister ja Margarita), aga nüüd vaatan, et oled seda nimekirja nii palju täiendanud:)
Olgu, lõpetan ka kribamise. Ja kindlasti ei pea sa midagi õigustama, ma pigem imestasin, et sellist asja on võimalik teha:) Kõike ilusat!
Aitäh ilusate sõnade eest...jah, millegipärast tekkis vajadus õigustada ennast :) ju ma siis olen ebakindel, et kas peaksin oma hinge hämaraid alasid teistega jagama või mitte :)
Telesaateid vaatan umbes päevas ühe või kaks (ma vaataks küll rohkem hoopis filme ja käiks kinos kui passiks telekat, aga K nõuab käsitöö või muude tegemiste "kõrvale" selliseid asju, millesse ei pea nii eriti süvenema...tegelikult talle meeldib ka kui ma talle kõva häälega samal ajal ette loen...seda ta eelistabki kõigele...aga ma olen tihti õhtuti nii väsinud, et kui raamatu võtaksin jääksin magama...ja siis jääks palju asju tegemata/nägemata). Mõned päevad jäävad tv-ga vahele ka (täna õhtul näiteks läheme hoopis kontserdile Berwaldhallenisse, aga võibolla jõuan veel enne magama jäämist midagi vaadata ka - Idol-it või Project Runwayd näiteks:)). Aga teatrit vaatan täpselt nii palju kui võimalik. Eestis oleku päevad on ju piiratud. Ja see on Eestis olles, vabal ajal, number 1 minu jaoks. K muidugi nõuab, et iga õhtu ei saa ka lapsi vanaema hoole alla jätta...muidu vaataks vist veel rohkem :) Aga palju asju käib ikka uneaja arvelt ka (just lugemine ja tv). Mu tavaline ööuni on 4-5 tundi:) Põletan ennast kõvasti, ma tean...aga tööpäevad on ju ka pikad...tavaliselt enne kuut koju ei jõua. Vahest läheb veel kauem. Ja siis nii kaua kui lapsed on erksad ja nõuavad tähelepanu, on ka tegevused tihti nende kesksed. Aga üldiselt meeldib mulle mõelda, et ma olen tubli ja et inimene jõuabki just nii palju kui ta ette võtab ja eks palju ole ka valikutes kinni :)
Ja võibolla oled mu isikuga täppi pannud küll (kuigi ma olen ju tegelikult "nobody"), sest kunst ei ole mu põhitöö...kuigi maksuametile sai eelmine aasta ka nende "tegemiste" eest raha makstud :)
Kõike kõige ilusamat Sinule ka!!! Ja kirjuta ikka...nii hea on kellegi huvitava inimesega mõtteid vahetada. Ma proovisin Sinu blogisse ka jätta kommentaari, aga nad on selle Windows Live-ga midagi sahkerdanud ja mul jäi üritus katki.
Kahjuks ütlevad paljud, et ei viitsi spaces'iga rinda pista ja seetõttu ei kommenteeri, kuigi vahel loeks kommentaare küll. Seda enam, et enamasti olen kuidagi ebatäpselt väljendunud ja siis täpsustan:) Üldse alustasin kuidagi rumalalt, arvates, et keegi seda nii kui nii ei loe - enda nime alt. Pigem oleksin ka anonüümsem.
Aga eks iga inimene ongi just nii tubli kui ennast peab. Mida tublimad plaanid, seda rohkem jõuab. Ja sellest ka rahulolu tehtu üle. Mina tunnen end juba tublina, kui pesu triigin ja süüa teen. Kes ennast armastab, seda armastavad ka teised. Seega ikka enesekindlust! Ja lõbusaid edetabeleid!
(Jeeru, tundub juba, et kelle-sõna-viimaseks-jääb võistlus)
küll sai põnev arvamuste avaldus :)! minule jäi silma meister ja margarita, sest oleks ilmselt pikemalt arutamata sama raamatu kirja pannud. miks... minu jaoks oli see ilmselt esimene raamat, mille puhul ootused olid peaaegu olematud, kui teos mulle lõpuks pakkuda suutis (kohustusliku kirjanduse sees, kui vene kirjandust pidime ülikoolis tudeerima).
mina saan sellest hetke värgist täiesti aru:) ma ütlen koguaeg, et see ja teine on mu kõige lemmikum, film, raamat, näitleja, etendus, söök, vein, hetk, ilm aga on siiski mõned, kes/mis jäävad. hetk tagasi lõppes esimene osa Tuulepealsest maad ja see oli nii hea. tahaks kohe öelda, et parim! :P ilmselt tegelikult eesti omadest ongi..:)
keegi kauge ja kallis inimene ütles mulle kunagi väga ammu kui halasin talle oma õnnetust armastusest ja suurtest ja igavestest tunnetest, et kullake, see on praegu, homme on uued tuuled... ja üsna nii ongi.
mulle tundub, et pean sama topi proovima teha. ja eriti põnev tundub olevat kui viitsiks seda kord nädalas või kuus teha ja jälgida muutumist. excel äkki lihtsustaks asja ja saaks teha ka põnevaid joonekõverikke?;)
vabandused, ei jõudnud lugeda kõiki komme, mõte hakkas enne lendama.
aga tooksin ära minu jaoks mõned olulisemad: lemmik-meelelahutus: teater, väga hea söögi tegemine, loodus/loomad, sõpradega ajaveetmine
lemmik-Eesti naisnäitleja: Anu Lamp, Epp Eespäev, Ita Ever, Evelin Pang
lemmik_eesti meesnäitleja: Alo Kõrve, Argo Aadli, Tõnu Oja(see on edasi liiga raske kokku panna)
lemmik liiklusvahend on rong, kindel värk
lemmik-mälestused on hetked, kus olen olnud üksi kuskil looduses või lihtsalt omaette ja aeg on justkui jäänud seisma
lemmiklõhn on Nina Ricci Nina
lemmiktrenn ratsutamine
lemmiktaim: rukkilill, moonid kasvamas viljapõllul, eesti oma maasikad
lemmiklaul: Ultima Thule Aed, ma arvan.. ja teine lemmik on Videvik, Riho Sibul/Ultima Thule
lemmik-laulja:Riho Sibul
lemmik kirjanik on Charles Bukowski ja Graham Greene, liiga raske jälle
lemmik raamat, see on liiga raske kokku panna
lemmik-etendus on Tõde ja õigus II osa, edasi läheb jälle väga raskeks.
seninähtutest on lemmik-linn London
paistab, et ma osasid asju ei julgegi nii välja öelda, mis tunduvad veel muutuvat.
aga väga vahva idee on see top-kõik asjad.
mul on ka väga hullud uneprobleemid, seni pole suutnud selle raiskuläinud ajaga midagi teha.. peaks öösel voodist välja hiilima ja lugema, kirjutama, mida iganes...
Oi kui lahe! Sa ju nagu hingesugulane! Naisnäitlejatest ju lausa 3 kattuvad! Epp Eespäev meeldis mulle ka veel paar aastat tagasi - Vincent oli vist viimane hea, aga pärast seda...ma enam ei tea...
Meestest on kõik Su 3 väga head! Eriti mulle meeldib Argo Aadli!
Oi kui lahe, et Sulle ratsutamine meeldib! Ma ise olen paar korda ka proovinud. Mõlemad korrad olid väga huvitavad ja mõnusad. See on omamoodi nagu looduses olemine - hobune ja Sina.
Oi ja Ultima Thule Aed... aitäh, et selle klassika mu peas praegu mängima lülitasid!
Bukowskit ja Greene-i ma, häbi-häbi tunnistada, lugenud polegi!!! Aga parandan vea lähiajal! Aitäh heade vihjete eest!
Tõde ja õigus -e 2.osa on minul ka seal hästi tipus!!! Olen näinud nii Üksküla kui Tommingase -ga versioone, aga Ramilda oli mul mõlemas E.Tamm...Teetammega ma seda näinud ei ole ja ausalt öeldes ette ei kujutagi, aga olen kuulnud, et pole ka viga...Tekst ja lavastus on ju nii ülimalt head! ja kõik näitlejad loomulikult ka!
Nii põnev võrrelda ja saada häid vihjeid! Aitäh veelkord!
mulle meeldib sinu bloogi just sellepärast lugeda, et meil on teatri-asjades väga sarnane maitse:) enne kui piletid ära ostan, loen lehtedest arvustusi ja sinu bloogi alati ka. kusjuures, ostsin elukaaslase soovil piletid sellele etendusele Mina, iseenda naine või mis ta oligi ja vahetasin piletid Karge mere vastu peale sinu blogi lugemist:D:D:D
bukowski ilmselt ei meeldi sulle, ta on suhteliselt käre lugemine. ära mingil juhul Naistest alusta, viskad raamatu käest ja mõtled, et appi kui jube. mina alustaks Postkontorist ja Pulpist, siis võtaks ette Naised ja teised ta raamatud. mulle meeldib tema puhul, et tundub nagu ta oleks ujunud läbi elu allavoolu ja ta elu ei olnud just kergete killast aga ise ta oli oma õnne sepp.
Greene puhul loeks ma esimesena vaikset ameeriklast, oled kindlasti filmi näinud. ja raamat on veel palju parem minu arvates:)
lemmikraamatud on ka loomulikult tõde ja õigus(kusjuures I osa ei meeldinud absoluutselt) ja Ristikivi Hingede öö oli ka võrratu. Fowlesi Eebenipuust torn on ka väga hea, Maag ka:)
ja lemmik-elamus oli teatrimaraton:)
Hmmm...ma natuke kardan seda vastutust, nimelt see Raivo E.Tamm-e "Iseenda naine" on paljudele meeldinud ka. Ma usun, et rikkusin lihtsalt selle tüki enda jaoks ära lugedes enne kava läbi. Seal oli üksipulki kogu see lugu kirjas. Ja sellepärast ei üllatanud lugu ise enam kõige vähematki. Ja publik tõusis seisma ka...
Aga isegi nüüd kus ma sellele tagasi mõtlen, siis mulle ikkagi see tükk ei meeldinud. Ma isegi Raivo näitlemises ei leidnud midagi "erilist"...kuigi muidu ta mulle ikka meeldib.
Aga Bukowski ja Greeni soovituste veelkord suur tänu...olen seda Vaikse Ameeriklase filmi vaadanud küll ja see meeldis mulle väga. Just see lugu ise eriti. Ootan veel natuke, kuni see sisu mul veelgi ähmasemaks peas muutub ja siis loen selle kindlasti!
Fowles on tõesti vapustavalt hea, aga Ristikivi ma olen vähe lugenud...viimati vist "Rooma päevik" ja see mulle ei meeldinud, kuid kõik kiidavad just nimelt "Hingede öö"-d ehk siis tuleb talle veel üks võimalus anda :)
ma olen ikka üsna kindel, et see pole minu maitse. päris kallis on ikka nii kaugele sõita, et teada saada, et mingi asi rämps on:P
ilmselt see on sedasorti inimeste maitse, kes arvavad, et kivid sinu taskutes on hüsteeriliselt naljakas etendus ja kes voldemaris iga **** koha peal naerda müristavad. minu jaoks oli eesti matus kurb ja tulvil äratundmist ämmade-äiade kohapeal. rahvas aga müristab naerda.. kivirähk tahab kohe panna inimesi iseenda üle naerma... nagu toomperegi. kivirähk on kangelane aga toompere peale saab selline kaader kurjaks, loojangut vaatamas käies oli nii tore näha ühte tädi surmvihasena esireas, ta kohe ei suutnud taluda seda etendust ja kui Reinthal talle veel kaela kukkus, pühkis tädi keset etendust minema.. vabandust, ma olen väga paha inimene:)
Hingede ööga on mul selline vahva lugu, et kui lugesin, jooksis mu peas väga elavalt kogu tegevus nagu film ja tegevus toimus Heliose kinos ja Sauna tänaval. nüüd ootan suure põnevusega, millal saan Kohvijoomist minna vaatama.
Ristikivi suhtes - võin tõesti soovitada. Ma ise ei ole eriline eesti kirjanduse lugeja - olen ju proovinud ka, aga ei istu õieti. (Ehk tuleb veel "küpseda" ja siis hakkab meeldima?) Aga Ristikivi on küll väga meeldinud - samas usun, et kõik ei meeldiks kindlasti. Esimese tõelise paugu pani "Hingede öö" - lugesin seda muidugi juba ülikooli ajal, aga nautisin tõesti iga lehekülge. Lõpuks oli Vanemuisel sellest ja Hesse Stepihundist (Kasterpalu oli kokku kirjutanud, väga hästi) etendus ka - mäletan ainult, et väga meeldis.
Hiljem olen lugenud ja kindlasti soovitan (aga tjah, minu maitse enamasti teiste inimeste omaga ei kattu):
1. "Kahekordne mäng" - natuke krimi, natuke ajalooline, aga tore stiil ja hea hõng
2. "Imede saar" - utoopia, aga VÄGA HUVITAV lugeda selles valguses, et tema justkui sattus sõjakoldest sotside Rootsi. Kohati nagu paras iroonia. Mulle jälle meeldis.
3. "Lohe hambad" - väga vahva lugeda, kuidagi pagulaste mõttemaailmast ja sellest, et tegelikult ei mõista neid keegi (sutsu nagu ka Kundera "Teadmatus", aga hoopis teise kandi pealt). Sellepärast ka võiks just sulle soovitada. Samas on seal palju ajaloolist tausta, mis mul veidike takistas arusaamist, kuna minu ajalooteadmised Euroopa rahvastest on suhteliselt lünklikud. Aga nagu ikka - erinevad seostamata jutud seovad end lõpuks ise kokku ja see pagulase valus tunne tuleb väga selgelt välja. (Kirjutasin ammu-ammu sellest oma lehekülgedel ka, tavapärane aadressi algus ja lõpuks: blog/cns!8007256D47BDE126!927.entry).
Ja nüüd niisama boonus: kas oled lugenud Sandor Marai "Küünlad põlevad lõpuni?" Lühike raamat, vana mehe mõtted ja arutlused, üks vana sõprus, üks vana reetmine. Minu arust armas, aga mu õele nt. üldse ei meeldinud - pigem ta ei saanud aru, mis mulle seal võis meeldida. Seega jälle ei julge isegi soovitada, aga tahaks ju:)
Vaatasin riiulist üle...mul on terve rida Ristikivi raamatuid... ma pole üldse neile mõelnudki viimasel ajal...ilmselt see, et mulle Rooma päevik nii eriti ei istunud, kuigi ega ta ju ka mingi hullult kehv polnud, sellepärast olen ikkagi alati midagi muud valinud.
Marai raamatut pole lugenud...kui see on see Varraku valge-valitud palad sarja raamat, siis on see isegi mul olemas, aga kui mingi muu, siis pean Eesti tulles selle kusagilt üles otsima...
Muidu olen küll suu Eesti kirjanike austaja. Tahaks neid rohkemgi lugeda, aga millegipärast need väljamaa autorite raamatud on kuidagi üles haibitud ja sellepärast jään ikka nende "lõksu". Praegu kah, loen mingit tobedat pubekate raamatut. Ja kuna see solvab väga lugeja intelligentsust, siis mul see kohe mitte ei edene! Mul oli see reisil ka kaasas, aga pigem vaatasin DVD -filme :) Peab lihtsalt korraldama padulugemise ja vägisi lõpuni vedama. Pooleli jätta ma millegipärast ei oska. Nii mitmeid kordi olen sattunud raamatute peale, kus alles poole pealt muutub raamat üliheaks. Näiteks Sebastian Faulks-i "Charlotte Gray". Aga mul on üldse mingi psühholoogiline vajadus asjad lõpuni viia. Ei oska kuidagi pooleli jätta.
Aga muidex, Inxu, ma arvan, et tegelikult see "Naine" ei olnud selline etendus, nagu Sa arvad. Ta oli ikka tõsine. Mitte selline labane, ega lihtne ega ka mitte komöödiana tunduda püüdev. Minu jaoks oli ta lihtsalt igav. Aga kui Sul tekib kunagi võimalus ja parajasti raha on üle, siis võiksid ikkagi ära vaadata. Sest tegelikult see võib Sulle meeldida. Ma arvan, et minule oleks ka meeldinud, kui Tamm poleks tollel päeval kuidagi krampis olnud ning eelkõige, kui selle sisu oleks mulle huvitavana tundunud. Ainult et kuna ma teadsin, mis toimuma hakkab tänu kavale. Siis just see rikkus kogu asja ära. Kuigi ma arvan, et iga kell ja igas mõttes oli "Karge meri" kordi parem ja huvitavam...isegi kui mulle see Raivo E.Tamme monotükk olekski meeldinud. Karge meri ja Piret Laurimaa ning Märt Avandi ja hülgeküttide raske saatus. See oli VÕIMAS. Ja väga hästi lavale seatud! Siiani mu Endla kõige lemikum tükk (kui mitte arvestada lapsepõlvest pärit "Kes kardab Virginia Woolf-i" Aarne Üksküla ja Linda Rummo -ga. Muidugi televersioonis. Ma käian seda videolindilt siiani, ikka vahest!)
Postita kommentaar