Sedapuhku rida keskmise tasemega filme, mis minu jaoks ehk lahutasid meelt, kuid ununevad kiiresti ning sellepärast sügavuti analüüsima ei hakka. Kõikide vaatamisest on kulunud ka juba mõni aeg, mõnede puhul ei ole värke vaatamisjärgne tunne enam meeleski...
Entre les murs (Prantsusmaa 2008)
Režissör: Laurent Cantet
Olulisemad näitlejad: François Bégaudeau
Baseerub peaosalise, François Bégaudeau enda raamatul.
Loo lähtekoht: Kool Pariisis. Klassitäis teismelisi. Terava keelega noored. Noor meesõpetaja peab nendest jagu saama ning neile tarkust pähe toimetama. See pole kerge ülesanne, sest iga laps klassis on omamoodi isiksus ja paratamatult tekivad konfliktid.
Arvamus: Võta päris õpetaja ja päris klassitäis lapsi, kolm kaamerat ning õpetaja enda kirjutatud raamat oma õpetajatööst. Viska nad kõik filmile, loksuta ning saad loo ühest aastast Pariisi eri kultuuritaustaga lapsi täis koolist ja sealt ühe klassi anatoomiast. Õpetaja on osav ja suudab alati õpilaste kiiretest sõnavalingutest üle olla. Kuid tegemist on rohkem prantslaste jaoks olulise küsimusega, ehk kuidas erinevad sisserändajad suhtuvad prantsuse keelde. Milliseid probleeme see tekitab. Huvitav, et filmi vaadates tekkis täiesti selline tunne, nagu oleks ise ka selles klassis ning õpiks kaasa...ma usun, et see oli ka tegijate taotlus. Kuid ometi jäi see liiga kuivaks minu jaoks ning natuke liiga pikaks. Kuigi ma arvan, et õpetajatele see film meeldiks. Paljud õpetajad ongi väitnud, et selline ongi nende argipäev. Ehk film on väga ehtne. Kummaline, et eriti mingeid taustalugusid ei räägitud...what you see is what you get. Vaataja on täpselt nagu ühena seal koolis teiste seas.
Hinnang: 3+ (Prantsusmaa tänavune Oscarisaadetis, Cannes-i filmifestivali võitja... auhinnatiitleid küllaga, kuid film ise pole minu meelest sisult eriti originaalne. Samas huvitav ja jälgitav, eriti noorte vahetu näitlemise ning sõnaosavuse pärast. Samas ei midagi erilist.)
Trailer:
_________________________________________________
Jerusalema (Lõuna Aafrika Vabariik)
Režissör ja stsenarist: Ralph Ziman
Olulisemad näitlejad: Rapulana Seiphemo
Loo lähtekoht: Lugu kahest poisist, alates nende keskkooli east kuni kolmekümnendate eluaastateni...ehk sellest kuidas kahest noorest saavad pätid.
Arvamus: Oi kuidas mulle meeldis see muusika. Laul laulu järel tekkis tunne, et filmi muusika ongi palju parem kui see film :) Kuid tegelikult oli ka palju vaatamisväärset. Kahati põnev, kohati huvitav, sest nendel inimestel on nii erinev kultuuritaust kui meil, eestlastel... ilmselt on vaesus ning kuritegevus sealmaal palju tavapärasemad nähtused kui siin maailmanurgas. Kui on olemas terved vaeste majadekompleksid. Karm. Karm on ka kriminaalne elu. Võim on alati ohtlik selle haldajale. Kadedus ning kurjus on tugevad relvad nende käes, kes seda võimu ihkavad ära võtta. Looduseski jääb tugevam ellu. Muidugi kurb, sest süütud pered, kes sellistes mängudes osalejaid leinama jäävad..milles nemad süüdi on? Samas kuidagi kaugeks ja võõraks jäi see natuke.
Hinnang: 3+ (Huvitav pildike, hea muusikaga, maailm lõunatipu lähistelt. Häris see, et see on võõrkeelse Oscari kandidaadi kandidaat, kuid umbes 60-70% filmist on ingliskeelne. See on ju ebaaus! Kuid miinused ja plussid kokku lugedes jäävad plussid peale)
Trailer:
__________________________________________________
The Other Boleyn Girl
Režissör: Justin Chadwick
Film baseerub Philippa Gregory romaanil.
Olulisemad näitlejad: Natalie Portman, Scarlett Johansson, Eric Bana, Jim Sturgess, Mark Rylance, Kristin Scott Thomas, David Morrissey
Loo lähtekoht: Henry VIII ja tema teise naise (ja tolle õe) suhete lugu.
Arvamus: Mulle ei meeldi sellised liba-ajaloolised lookesed nagu "Teine Boleyni tüdruk", kus tehakse enda fantaasia järgi mingeid ajaloolisi fakte ümber ning neid siis üritatakse "tõelise" pähe minule müüa. Näiteks Vanemuises lavastatud "Koidula veri" oli algusest peale selline "meelega" ajalugu väänav ning see andis isegi põnevust ning omamoodi väärtust loole juurde...
Samas, filmis on tõeliselt muljet avaldav näitlejatearmee. Ja nende jälgimine on ju lausa nauding. Ja lugu ju iseenest on ka olemas, ehk kokkuvõttes on ikkagi päris vaadatav. Kostüümid mulle eriti küll ei meeldinud ning see on kostüümidraama jaoks vist juba päris kõva kriitika.
Hinnang: 3+ (ehk 6/10, parema meelelahutuse puutes söödav, kuid muidu "ühe ristiga mürgiseen" :) Ei, nali naljaks, ei julge eriti soovitada. Kuid ise nautisin just nimelt näitlejaid.)
Trailer:
________________________________________________
My Magic (Singapur 2008)
Režissör ja stsenarist: Eric Khoo
Olulisemad näitlejad: Francis Bosco, Jathisweran
Loo lähtekoht: Üksikhooldajast isa on joodik, elule jalgu jäänud, ülekaaluline ja üdini ebameeldiv inimene. Tema poeg peab ise muretsema, kus kohast süüa saab, kuidas koolis saab käidud. Kõige tipuks tuleb tal ka öösel maani täis isa järel tolle okset koristada ning hoolitseda selle eest, et too tema magamisaset täis ei tee. Isas on aga maagia peidus ning see võib osutuda "päästerõngaks".
Arvamus: Väga masendav film. Muideks tegemist on tänavuse Singapuri Oscarisaadetisega. Ja ometi elasin ning tundsin kaasa sellele poisile...ikka lootsin ning ootasin, et kohe ta õnn muutub... kohe kui isa hakkas jalgele saama..kohe ärkas ka jälle lootus. Mul on tunne, et tegemist oli ehtsa mustkunstnikuga. Kui polnud, siis mind pettis küll ära, lihtsalt nii ehedad on tema liigutused ning kogu "esinemine". Mõnes mõttes oligi ju tegemist vapustava mustkunstniku ära kasutamisega. Kogu lugu oleks justkui konstrueeritud selle "inimese" ümber. See aga teeb natuke filmist ühekihilise.
Hinnang: 3 (Näitlejad on head. Nad on täiesti võõrad ning nende mängumaneer isegi on võõras, kuid samas huvitav. Väike poiss on kuidagi ehtne. Mind küll ei häirinud hetkekski. Jäin igatsema mingite kõrvalliinide või komplitseeerituma tausta järele. Samuti huvitav oleks olnud teada, mis edasi saab. Lahendusi on ju nii palju, kuid lugu jäi nagu selles suhtes poolikuks. Kas poisiga on kõik korras või mitte, kas sellest, mida ta isalt õppis, oli piisav et end elatada... või oligi tõesti film lihtlabane mustkunstniku näitamine...tema isikuga lõppes ka kogu film...)
Trailer:
__________________________________________________
Perro come perro (Kolumbia 2008)
Režissör: Carlos Moreno
Olulisemad näitlejad: Óscar Borda, Marlon Moreno, Blas Jaramillo
Loo lähtekoht: Kohaliku maffia käsilased tapavad väljapressimise käigu ära mehe, kellelt neid saadeti Maffia raha ära tooma. Üks meestest leiab selle raha tapetu kodust ise üles kuid ei anna seda edasi oma ülemustele. Valetades, et ta pole midagi leidnud. Sellest saab üks närvipinge kruvimine alguse.
Arvamus: Seda filmi reklaamitakse kui ladina Ameerika Pulp fictionit. Lubage naerda! millegi nii originaalseni ei jõua see film mitte hetkekski, isegi mitte oma parimatel hetkedel. Ta jääb kohe mitu pügalat allapoole. Ma isegi ei leia filmide stiilides sarnasusi. Pigem on sel midagi sarnast ehk Denzel Washingtoni filmiga Man on fire...kui stiilile mõelda..sisult selline üpris tavaline maffia värk. Ei midagi uut päikese all.
Minu jaoks hakkas lugu ise ka lohisema. Mul oli isegi nii igav vahepeal, et kontrollisin mitu korda kella :) Miks seda poleks lühifilmina võinud teha.
Lisaks näitlejad olid kohutavad. Eriti see ülivihast maffiapealikku mänginud mees. Keegi ei ole selline päriselus. Ega maffiamehed ka "loomad" ei ole teiste inimestega su´heldes :) Aga muidugi mõned võivad ju võtta seda komöödiana..ma mõtlen seda karakterit. Mina ei suutnud.
Hinnang: 3- (Koer pureb koera ei mõjunud "hea maffiafilmina". Kuid maffiateemad on alati sellised põnevad juba oma olemuselt, ehk kehv maffiafilm on siiski enamvähem keskmine tase. Mul rikkus kinoelamuse väsimus ning pidev ootus, et asi ühelepoole jõuaks. Eriti tobe oli see helistaja..kõik oli kuidagi vindi võrra üle keeratud. Ja see ei sobinud üldse. Siis juba oleks pidanud rohkkem vinte keerama, nagu Pulp Fictionis :) Ahjaa lahe nimilugu on filmil, ja üldse oleks võinud selliseid ladina rütme rohkem olla)
Trailer:
__________________________________________________
Rak haeng Siam (Tai 2007)
Režissör ja stsenarist: Chukiat Sakveerakul
Olulisemad näitlejad: Mario Maurer, Witwisit Hiranyawongkul
Loo lähtekoht: Kaks tai poissi armuvad. Ühe jaoks oleks see armumine võimalik, teise jaoks mitte. Lisaks vaevab ühe poisi elu tema pere tabanud tragöödia ning teine poiss tegeleb oma ansambli ja eduka heliloominguga.
Arvamus: Liiga kummaline tundus see kõik. Alustades juba näitlemisstiilist. Minu jaoks mõjus mõnede näitlejate mäng lausa võltsina. Kuid mõtlik ja mehelikum poiss oli sümpaatne. Mingil hetkel märkasin, et tahan talle head.... lootsin ka juba, et ta leiab selle muusikupoissi armunud tüdrukust endale uue "armastuse"... See armunud muusikapoiss pani ka teise kummalisse olukorda, lauldes seda armastuslaulu kõigi ees. Selline käitumine on natuke isekas. Kuid võibolla ta tundis, et teises poisis on ka need tunded olemas, sest suudlus, mida ema pealt nägi...
Võiks arutada selle filmi põhjal, et kus läheb see piir, kus vanemal on õigus oma teismelise lapse ellu sekkuda. Alguses ju isa laseb tütrel minna kauaks kodust kaugele...ja mis sellest sai...siis aga ema piirab oma poja valikuid armastuse suhtes, sekkudes väga konkreetselt oma poja tulevikku. Ja mis sellest saab... Minu meelest peavad olema olemas teatud reeglid, kuid teiste inimeste tunnete valikusse sekkuma minna ei tohi...olgu ta siis kasvõi oma laps. See pole aus ning võib jääda kummitama kogu elu lõpuni. See on ka andeksandmatu. Kellegil pole õigus kellegi valikuid hukka mõista..sest paraku armastus ei küsi ju tulles, et kas tahad sellesse või teise armuda?!
Hinnang: 3 (soovitatav Gay-teemadest huvitatuile. Natuke nagu armastusfilm, kuid samas ka peredraama. Kummaline film. Samas jääb kummitama nagu mõni laul... mind päris külmaks ei jätnud, aga ega see film mulle ei meeldinud ka.)
Trailer:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar