Revident - Endla teater

Mina aasta viimaseks teatris saadus teatrielamuseks suure tõenäosusega jääb Endla teatri täis saalis vaadatud Tiit Palu lavastus Revident. Olen üldse päris hästi ära näinud suurema osa Endla repertuaarist, kõigest 3-4 täiskasvanutele mõeldud tükki on nägemata. Praegusel hetkel on kavas neid tõelisi pärleid (Karge meri, Kangelane, Vee mälu, Rock 'n' roll) ja neid, mida ei julgeks kellelegi soovitada (Janu, Koduabiline). Nagu näha...siis "pärleid" palju rohkem :) (pärlite hulka võiks liita ka Tunnete tektoonika, aga selles suhtes läksid meil K-ga maitsed lahku...minu meelest pärl:) Lisaks veel mõned muud etendused, mida ikkagi vaadata tasub, aga ma siinkohal jätan liigitamata.) Kuna aga maitsed on erinevad, siis ilmselgelt leidub Endlast igale ühele midagi :)

Aga tulles tagasi Revidendi juurde...
Ma olin mingis meeltesegaduses, kui ostsin need piletid. Mul ei olnud üldse meeles, et see on see sama tükk, mida kunagi lapsepõlves nägin Vanalinnastuudios Baskini lavastatuna (jah, seesama kus oli Kaljo Kiisk ja Roman Baskin ning lavakujunduseks suur ärimehe rindkere - Kiisk istus veel seal "kaela otsas", nagu pea.) Meeltesegaduses selles mõttes, et see tükk mulle lapsena ei meeldinud. Ja kui ma oleks sellest teadlik olnud, siis ma ilmselt poleks neid pileteid ka üldse ostnud. Kui õnneks, sattusin ma ikkagi Endlasse. Sest tegemist oli küll sama sisuga kuid nüüd täiskasvanuna oli sellel Gogoli kirjutatud jandil hoopis teine maitse.

Lavastuse plussid:
Eelkõige muidugi see, et tükk oli "lavastatud". Seal oli palju huvitavaid nõkse kasutatud, et vana tükk elama panna. Naised olid mehi pandud näitlema, palju oli mängitud liikumisele, et koomikat või sügavust juurde tuua. Naljad olid mõnusad ning ei mindud tobedat labasuse teed vaid kõik oli ehedalt lahe!
Väga meeldis peategelane, ehk "revidenti" mängiv Sten Karpov. Selline pinge ja kavalus oli tema mängus, et ei saanud üldse silmi temalt.
Ja kui silmad saigi temalt, siis ainult nende punajuukselistele naistele. Milline koomiline talent on peidus Karin Tammaru -s. Vapustav! Siinkohal peab ilmselt kiitma ka väga vinget meiki ja lahedaid kuldhambaid! Ja ega Triin Lepik alla ei jäänud. Nende kolme stseen peaaegu lõpus oli ehk kõige nauditavamaid kogu lavastuses. Ma vist pahvatasin naerma keset kõike korra seal nii, et lihtsalt ei suutnud naeru pidada :) Kuid iga kord kui Tammaru jälle oma silmi pööritas ja hambaid keelega lakkus, no mul ei ole sõnu!
Ireen Kenniku kiilakas politseipoiss (huvitav, miks oli kasutatud kavas "politsei", aga mitte "miilits"...aga võibolla sellel ajal olid politseid Venemaal...ma ei viitsi hetkel uurida). Vahest, kui tegevust toimus lavasügavuses ja räägiti mitteolulisi asju, mis kõlasid hoopis kõlaritest, siis ma jälgisin hoopis Kennikut. Nii pull leid! Loodetavasti ka näitleja nautis sellist "ebatavalist" rolli, vähemalt ma ei usu, et muidu see nii hea välja oleks tulnududki :)
Carmen Mikiveri meesroll oli samuti väga hea. Ta palju rääkida ei saa ja kui saabki, siis teeb seda liiga vaikselt, ehk pool saalini ei jõuagi...kui tema ilmed ja žestid räägivad ka "sõnadeta"...igavene kitupunn :)
Üldse oli tore, et nii palju tegelasi ja nii palju sahmimist.

Lavastuse miinused:
Piirdun ainult selle sisulise poolega. Ehk sisu oli ikka vana "Revident". Kuigi praegu oleks võinud asja rohkem siduda Viisitamme teemaga või kuidagi tänapäevastada rohkem. See on ju kirjutatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Oleks mingi kunstilise vahva lahendusega võinud teha laval midagi "eirlist". Kuid lavakujundus oli praktiliselt olematu. Näitlejatele ei ole kellelgi midagi erilist ette heita. Isegi Lauri Kink, kes mulle tavaliselt ei meeldi ning kelle suhtes oli mul väga suur eelarvamus, eriti nii suure rolli puhul. Kuid mees tegi väga hea töö.
Hmmm...kui seda nüüd etteheiteks lugeda...siis oleks võinud Indrek Taalmaale rohkem mängida anda :) Ta on ikka alati nii hea, ükskõik mida ta ei teeks. Tema kanasöömisest läks kõht hirmus tühjaks :)
Ahjaa...mulle üldse ei meeldi, kui teatris kasutatakse mikrofone ja kui hääl tuleb kõlaritest...loodetavasti, sellest ei tule "trend".

Hinnang: 3+ (pesueht kelmikomöödia. Mille sisu tegelikult ei vääri teigijaid minu meelest. Sest tegijad olid sedapuhku kõik tasemel. Isegi need, kes mulle tavaliselt ei meeldi, olid selles lavastuses kõik õigetes komponentides. Lisaks oli vahvaid liikumisleide. Näiteks Vlassovi tagurpidi kõnd... Ja lõpus...kas huvitav need olid "lambad", kes sealt käpuli lahkusid - nagu "lollide" mõttes või hoopis "rotid", millele viitab etenduse koduleht? Või hoopis "koerad"...sabad jalgevahel?)

Tekst etenduse kodulehelt:

REVIDENT
Komöödia.

Tegijad
Autor Nikolai Gogol
Tõlkija Albert Üksip
Lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu
Kunstnik Silver Vahtre
Valguskunstnik Margus Vaigur
Osades Lauri Kink, Sten Karpov, Karin Tammaru, Triin Lepik, Indrek Taalmaa, Ago Anderson, Jaan Rekkor, Carmen Mikiver, Jüri Vlassov, Priit Loog, Veljo Reinik, Ahti Puudersell, Ireen Kennik

Tutvustus
Venemaa väikelinna funktsionärid saavad teada, et nende linna on saabumas valitsusepoolne revident. Nimetatud isiku saabumine külvab linnakese ellu paanikat ning võimendab elanikes rumalust, ahnust, kadedust. Revidenti katsutakse ära osta küll raha, küll naistega - peaasi et raport nende linna kohta ikka soosiv oleks. Gogoli satiiriline komöödia pole aegunud - tegevus võiks samahästi toimuda mõnes tänapäeva Eesti linnas.

Ajakirjanduses ilmunud:
28.11.2008 Valitsejate rumalus naeru all (Pärnu Postimees, Triinu Ojalo intervjuu Tiit Paluga).
2.12.2008 Pärnu Endla teatrilaval tuhnib revident (Eesti Päevaleht, Andres Laasik).
2.12.2008 Õigluse võitu pole olemas (Pärnu Postimees, (:)kivisildnik).