Nimi:
Asukoht: Raplamaa, Estonia

Blogi lugedes saad aru kes ma olen...

neljapäev, jaanuar 14, 2010

Esimest korda...

Täna käisin elus esimest korda Rootsis juuksuris. Ühtlasi oli see minu jaoks esmakordselt, kui meesterahvas mu juukseid lõikas.

Nimelt homme õhtul alustan esimest korda Rootsis tantsutreeningud ja mõtlesin, et selleks puhuks tuleb oma märkamatult tekkinud lokid jälle maha ajada. See mõte on mul olnud juba paar päeva, aga kõik juuksurid, mis ette sattusid, küsisid sellist hingehinda, et ma ei raatsinud kuidagi mingi 300-500 SEK-i tavalise juukselõikuse peale kulutada. Ühes kohas tegelikult maksis ka ainult 120, ent seal oli ülipikk järjekord, et oleksin kunagi ma-ei-tea-millal tulevikus pidanud tagasi minema. Liiatigi oli see mingi juuksuriõpilaste salong :)

Täna aga töölt tulles leidsin enamvähem normaalse hinnaga juuksurifirma üpris kodu lähedalt, Södermalmist, Götgatanilt. Olen sealt ikka mööda kõndinud ja nüüd siis astusin sisse ka. Kolm tooli, kolm meest pidevalt lõikamas (Stockholmis tundub olevat mitu juuksuriäri igal väiksemalgi tänaval, aga kõikidele näib pidevalt jaguvat kliente). Natuke värvilised mehed, võta siis kinni, et mis rahvusest keegi, aga igatahes kõik kolm erinevast. Sain paari minuti pärast toolile. Elav järjekord ja pärast mind saabus veel kolm inimest - olin just õigel ajal "sisse astunud". Istusin sinna, härra küsis, mida ma soovin. Aga see, mis ma tahtsin jäi tema jaoks ebaselgeks. Ütlesin, et külje pealt lühikest, pealt natuke pikemat, aga ikkagi lühikest. Lisaks võiks olla kergelt mohawk, üle pea. Ta küsis abi minu seletuse dešifreerimiseks naaberjuuksurilt. See küsis siis omakorda minult üle, et mida ma tahan. Ta ütles minu veelkordse seletuse peale, et kas ma ikka tean, et mohawk on "so yesterday"? (Mul hakkas kohe Toni Braxton kõrvus laulma :)) Küsisin, et mida ta siis soovitab? Ta pakkus Beckhamit, sest ma pidavat olema "tumedajuukseline Beckham" :) Noh, ma ei ole kursis kuidas hiireviuksuhäälega jalgpalluri praegune soeng just parajasti välja näeb, aga ütlesin, et ok. Siis paluti, et kas ma saaksin veel oodata kuni tema või kolmas mees vabaneb... vahemärkusena peaks mainima, et see kelle tooli mina istusin, see oli umbes 50-aastane halli habemega härra, teised kaks sellised umbes 30 aastased.

Veerand tunni pärast sain siis uuesti toolile. Ja lõikus läks lahti. Jube käbedalt lõikas. Ta alustas tagant kuklast ja tegi alumise "raami korda". Siis tegi pea pealt juuksed märjaks ning kammis mu Hitler-jugendiks ja lõikas edasi. Umbes kümme minutit pärast lõikuse alustamist ütles, et ma näen tõeliselt hea välja ka niimoodi. Et kas jätame nii :) Mina ütlesin, et EI, lõikame ikka lõpuni. Viie minuti pärast ütles ta jälle, et ma end vaataksin, kui ilus ma olen, et jätame nii? Mina ikka, et lõpuni-lõpuni. Natuke alla poole tunniga olimegi seal, kuhu siis jõudma pidime. No pagan, ma pole kunagi olnud lõikusega rohkem rahul! Nii kiiresti ja korralikult lõigatud... lisaks on see tõesti midagi soengulaadset - mitte lihtne siil, ega masinaga üle pea aetud "lühikese juuksed". Siis ta veel sättis ja seletas kuidas ma saaksin kammida ja erineval moel kujundada neid lühikesi juukseid, mis mulle pähe jäid (hämmastav, sest need on ikka päris lühikesed!). Lisaks see pidev komplimentide rahe, millega ta mind üle külvas. Kusjuures ta ei olnud üldse gay-tüüpi, ega miskit, vaid siiralt (ilmselt olen ma liiga kergeusklik) tulistas heatahtlikult häid sõnu :) Mina lahkusin salongist, ei pannud mütsigi selle külmaga pähe ja jõudsin mitu korda lähedale koju kõndimise jooksul märgata naiste pilke endal. Pole vist mõtet öeldagi, et tundsin ennast üliseksikalt :)))

Mõnikord piisab enesetunde kergitamiseks ka juuksurikülastusest - sain nii palju veel (lisaks soengule) selle raha eest, mille juuksurile lõpuks maksin ja ometigi oli see summa matemaatiliselt rohkem kui topelt võrreldes selle summaga, mis tavaliselt Eestis lõikus maksab :) Aga iga kord kui ta ütles mulle, "ilus mees", ütles mulle Aarne Üksküla "vaimukõrvas" oma lause "Indrek"-u filmist: "Ilus mees - kalkun!" Ei tea, kas tavaline Eesti mehe alaväärsuskompleks või iga hinnaga jalad maas hoidmise kaisemehhanism eneseimetluse libedale teele astumise eest, aga peeglisse vaadata ikka ei julge. Nartsissism on saatanast :)

Sildid: ,

5 Comments:

Blogger Piret said...

aga ehk näitad siis tulemust, näiteks kuklapoolt?

14 jaanuar, 2010 14:53  
Blogger Danzumees said...

Süsteem balalaika - Saada mulle oma facebooki kontakt raamatud@hotmail.com - ma kutsun Sind oma sõbraks, panen spetsiaalselt Sinu jaoks uue soengu foto üles, siis näedki :)

14 jaanuar, 2010 17:20  
Blogger Piret said...

aga blogisse ikka ei pane, kukal on ju piisavalt ananüümne?
mul kahjuks sotsiaalvõrgustikus liikumise kogemusi pole.

14 jaanuar, 2010 21:19  
Blogger Danzumees said...

ma ei taha kuklapildiga blogi risustada... pean mõtlema selle üle natuke...

15 jaanuar, 2010 09:37  
Blogger Piret said...

kusjuures ma hakkasin ka selle üle mõtlema, et oma mõtteid ja emotsioone Sa ju lahkesti jagad meiega ja samas pilt endast tunduks vist tõesti eneseeksponeerimisena. nii et palve on tühistatud, jääme virtuaalsete kujutluspiltide juurde.

15 jaanuar, 2010 12:17  

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home

  • Telli: http://danzumees.blogspot.com/feeds/posts/default