Väike nõid - Nukuteater

Oi kuidas mulle lapsepõlves meeldis see Mari Lill-ega Väikse nõia lugu telelavastusena. Alati kui see telekast tuli, oli pidupäev! Kaaren Abraxas või oli ta Aabram... ja tädi Rumpumpel ning hirmus-hirmus "Nõia elu" laul :) Mäletan, et peanõida mängis ka üks mu lemmikutest - Ago Saller ning teiste nõidadena ka vinged tegijad nagu Leida Rammo, Karl Kalkun ja Enn Kraam. Äsjalahkunud Robert Gutman oli ka seal selles eeslit lööva mehe rollis. Ja sama lahe nagu oli Ülo Vinteri muusika, olid ka sobivad Enn Vetemaa sõnad nendele vahvatele lauludele :)

Nukuteatris on Jevgeni Ibragimov võtnud kätte ja kasutanud kõike head, mis ta vanast heast Väiksest nõiast tänapäeval veel kätte sai, ehk laulud ja muusika ning muidugi Preussleri armastatud lugu ise (ühtlasi meenub nostalgilisena see oranž raamat lapsepõlvest)... tolle vana versiooni näitlejad ju vanuse poolest enam hästi ei sobi ning paljud neist on ka teise ilma lahkunud.

Kuid uue ajastu "Väike nõid" on täpselt sama piprane ja tegus! Sama vahva ja samasuure sooviga "heaks nõiaks" saada :) Iiris Vesik on justkui loodud sellesse rolli! Tema hiireviuksukarva hääl ning väike ja vahva olemus lausa töötavad sedapidi, et kui teda vaadata - võiks mõelda, et tema sobiks hästi Väikest nõida mängima... (mitte nii, et Väike nõid- kes seda võiks mängida :)) Ja kuna tegemist on ju ka muusikaliga, siis laulja, kellel on näitlemisisu - sellise lastemuusikali jaoks ju nagu loodud! Üldiselt lauljate muutumine näitlejateks minule isiklikult eriti ei istu... pigem olen nõus vastupidise variandiga... ehk kui musikaalsed näitlejad laulmisega tegelevad :) Aga jah, nagu öeldud, see roll midagi sügavalt dramaatilist ei nõudnud ning sellepärast tõesti ideaalne variant. Iirist tegelikult nägin kunagi ka Jõgevamaal suveetenduses "Klaver"-is. Sealsega võrreldes on laval kõvasti enesekindlust juurde tulnud, kuigi kujult sobis ta ka sinna Klaveri rolli hästi... Muidugi päris näitlemiseks on vaja õppida hääle kasutamist ja diktsiooni jne... sellepärast me kõik ei olegi automaatselt näitlejad... aga, õppimise, harjutamiste ja erinevate kogemustega võib ka selle oskuse välja areneda. Kui eelduseid on ja minu meelest Iiris Vesikul oma omapära tõttu on kõik eeldused olemas!


Iiris Vesikust suuremaks publikumagentiks on (ilmselt) Marko Matvere, keda saab näha peanõiana. (Vahemärkusena peaks vist mainima, et minu jaoks piisas sellestki, et Ibragimov lavastajaks on sellel tükil - tema asjad on kõik nii tasemel ning alati vaja kõik ära näha!) Matveregi ju muusikaga sinapeal, ptüi - ütleme otse välja - üks Eesti esi-muusikalistaare ning kahtlemata ka Väikses nõias teeb ta veel ühe väga õnnestunud muusikalirolli! Tundub nagu muusikalides Matvere lihtsalt on omaette klass (minu jaoks)! Isegi kui muusikalis endas ei oleks midagi muud erilist, siis teda laval näha on ikka kuidagi "erakordne".

Lisaks nendele vanadele, telelavastuse lauludele, olid ka mõned uued. Ja kuigi oli selgelt tunda, et tegemist on teistsuguse noodikäekirjaga, ei häirinud see sugugi, sest Kaire Vilgatsi laulud sulasid tüki sisse ilusti ära. Ta võiks julgemalt ja rohkemgi laule kirjutada. Kõige mõnusam oli ikkagi ja jälle "Nõia elu" kuulata. Täielik "klassika" :) Kui ma ei eksi, siis Marko Matvere laulab seda laulu ka VLÜ-ga, aga siin ei olnudki tema nö. hääles selle laulu ajal. Vaid pigem kogu see nõidade koor :)

Näitlejatest rääkides ei või unustada Nukuteatri oma maja (minu isiklikke) suuri lemmikuid, kes ka selles tükis "peaaegu" kõik osalemas olid (2-3 olid puudu ka) - Taavi Tõnisson, Anti Kobin, Tiina Tõnis, Liivika Hanstin ja Ingrid Isotamm. Sellest oli ainult väga kahju, et kavad olid otsas. Mina ju suur teatrikavade fanaatik ning koguja :) Ja muidugi oleks tahtnud teada saada, sest maskide tagant polnud nägusid näha, et kes seal ikkagi oli kes? Ahjaa peaaegu oleksin unustanud - Andres Roosileht tegi ka väga laheda karakteri... pean silmas seda "naist".... kui see ikka oli tema :) Ning muidugi muu kunstilise stiiliga sobituv eesel :)


Kui ma päris aus olen, siis jättes kõrvale kõik need head vanad laulud ja uuedki ning mõnusad rollid ning hea lavastuse, liikumise ja vahvad pisikesed karakterrollidki, siis mis minu jaoks just selle etenduse eriliseks ja mõnusaks tegi oli kunstikutöö! Väga "teistmoodi", ja seda kõige parimas mõttes. Kasutatud oli küll näiteks NO teatri Periklesest tuttavaid "housejalgu"... kuid tegelikult mis eriliseks kogu asja tegi olid need "nõidade" kostüümid. See lõi täiesti omapärase lavapildi või atmosfääri lavale. Kuidagi värske ning orginaalselt erineva ja sedapidi ka täiesti "teistsuguse" lavastuse oma eelkäijast ning üldse omasuguste seast. Hetkel ei meenu küll ühtegi Tšehhis pärit Irena Marečkova kunstnikutööd Eesti teatrist, kuid võibolla see oligi esimeseks korraks tal Eesti teatris tööd teha (ma pole tausta uurinud)? Igatahes need värvid, mis hakkasid elama koostöös valguskunstnikuga, kes samuti välismaalt imporditud - prantslane Laurent Maljean - see töötas imeliselt värskelt. Värske oli ka liikumine. Mõnusalt kaootiline ja terve lava täitev oli see nõidade osa. Oh, neid nõidasid ma oleks lihtsalt silmad punnis ka niisama passinud :)

Hinnang: 3+ (Ma usun, et laste hinnang on sinna 4-5 vahele. Tund veeres väga kiiresti ja hoogsalt! Selle tüki kohta peale seda kavajama, on mul ainult sooje sõnu öelda! Lapsed rahul ja endal ka lahe vaatamine-kuulamine! Hinnangule juurdeseletuseks pean ütlema, et see on täiskasvanute tükkidega võrreldes selline. Lastetükkide arvestuses märksa kõrgem. Ibragimov oskab! Tema "mustad" taustajõud olid ka seekord platsis - see annab niipalju teatrimaagiat juurde. Lisaks kõik need piltidevahetused - kui vaja, olid taustakonstruktsioonid mägede/metsadena, kui vaja trepiks, kui vaja onnide/majadena... Ja ikka need nõiad - need nõiad olid selle tüki hing ja erilisus! Väga soovitatav! Ja see pole ka otseselt jõluteemaline, niiet võib loota, et Nukuteater seda ka muul ajal võtab ette mängimiseks.)

Tekst lavastuse kodulehelt:



VÄIKE NÕID
Suur saal
Autorid Otfried Preussler, Wimberg
Lavastaja Jevgeni Ibragimov
Kunstnik Irena Marečkova (Tšehhi)
Valguskunstnik Laurent Maljean (Prantsusmaa)
Koreograaf Olga Privis (Vene Teater)
Heliloojad Ülo Vinter, Kaire Vilgats
Laulutekstid Enn Vetemaa, Jaan Pehk
Muusikajuht Kaire Vilgats
Lavastaja assistent Taavi Tõnisson
Valguskunstniku tõlk Annika Pung

Väike nõid - IIRIS VESIK (külalisena)
Ülemnõid - MARKO MATVERE (külalisena)
Kaaren Abraksas - TAAVI TÕNISSON
Nõiad INGRID ISOTAMM, TARMO MÄNNARD, ANDRES ROOSILEHT, JEVGENI MOISEENKO, PAVEL ŠNJAGIN, DANA HROUSTOVA, TIINA TÕNIS, LIIVIKA HANSTIN, ANTI KOBIN, AVE KAING-KAABEL
Pime poiss MART MÜÜRISEPP või KAIDAR KIVISTIK (Eesti Nuku- ja Noorsooteatri noortestuudiost)

Juuste lehvides, seelikute laperdades tantsivad nad ümber nõiatule. Mäenõiad, metsanõiad, soonõiad, udunõiad ja piksenõiad, tuulenõiad, põuanõiad ja rohunõiad. Kõik nad tuiskavad metsikult läbisegi ning vehivad luudadega. Kuid selle nõiamäsu keskele püüab end peita üks väikene nõid – kõigest sada kakskümmend seitse ja pool aastat vana! Sellises õrnas eas nõial pole Walpurgi ööl Blocksbergi mäele lennata lubatud. Aga nii väga tahaks ju koos teiste nõidadega ümber suure nõiatule nõiatantsu tantsida! Kui suured nõiad vaid annaksid loa!Ent selleks, et Walpurgi ööl tantsima lennata võiks, peab saama heaks nõiaks. Peab tundma kõiki väikeseid ja suuri nõiavigureid paksust nõiaraamatust ning seisma silmitsi nõianõukoguga, kes väikese nõia oskused proovile panevad. Ja siis tuleb pöialt pidada, et kui on vaja nõiduda näiteks paksu valget jõululund, ei hakkaks taevast sadama hoopis hiiri, konnasid, kuusekäbisid või petipiima..!

„Väike nõid“ on värskelt renoveeritud suure pöördlavaga saali muusikaline avalavastus, kus kõlavad Eesti Televisioonis 1975. aastal valminud telelavastusest tuntud laulud ning kus lisaks elusplaanis näitlejatele kasutatakse maski- ning nukuteatri elemente.



Esietendus 4. detsembril 2009 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri suures saalis.
Etenduse kestus 60 minutit
Sihtgrupp Lastele (5-12)